Tere õhtust ja tulemast kuulama rahvamuusikat. Mida järgneva tunni jooksul pakub teile Maie Viilup. Kuulame täna neid päris vanu ja veidi juba ka unustatud, kuid igal juhul omi ehtsaid eesti rahvalaule ja pillilugusid mida on lindile laulnud ja mänginud leegahjus, nime kandnud koosseis. Ja alustuseks lugu, laulan lühikõlada haljalast ja teine poiss sõidab laulma Pärnust. Õunamaali. Maaliraada areeni linna taadi Nissani linna traadeenita oliivilinna ta puunevat. Unata vastane ereda valge emm taane ta valge maa kuulavad kuningapoja, kuula. Vaago ja KW moega. Aega Evarboidenagul taasta kägu ta ehitada. Jäägu ta kujuturiidi, jäägu. Oo ei heinamaal helki maie heinamaale, ehkki ma ei kuku meie liita kokku meie tiiva alla. Ei no ma ei valda oma alaküla mind, luule Luige, et ülahuule õige ta rahva tarva kaane. Harva ta omaga ta kallimas, ta kallimad. Olin mina enne nooriimi roolinen, nooriineedi ta enne poisike AMD painid otsin. Otsin moega orkestrit ilmaeva, ostsin Hollandi kübara. Nii ümara eale pika paela peale liiklik haava. Peale laia lindilaagi veale nalja, kukla taha, kulda, tuti. H3 nutiläxinly laadale. Harjume harjume. Veri Carri villa, Neeme R-i, läksin riigaa laule, ma ei lähe. Heinrich Laul. Tartu linna. Ei, ma ei tantsi maie algaa linna valtsi maie Aino linna vahel. Rikas laulu ei arva regilaulu välja arvatud tartus, tantsu ei tahetud, Arthur. Taanil palkade valtsi ei vaadanud. Aga ei, ma läksin, ei isale laule Emai läxindeisale laule. May, kuulsin Roonooguseid koos kuusiku, laulsin, käi Preigaadiku ja laulsime keisri gaasiku. Tuli laulu kuulata, et kuulata oma Riiast Riinu siira Riiastu leeri ilu. Siia pilt oli, on meedee ja-le või on need Maarisid ja hiilgasva Easmaari ninaga õigest kohast kaadreid välja ka riigi need olid laulu kuulata. Bergu ellastaksa saanute arvu veel algas uusi ummisjalu lasuv joomesingu. Ütelge sõnu kell on enam, algab nüüd Harglast pärit rahvalaul. Sellest järgmine viis on väga pärit Setumaalt. Ei tee. Meele. Nüüd laulude vahel aga kaks labajalalugu, esimene neist mustjala madal ja teine pärit Torist. Jätkame jälle lauludega ja kuulame setu meestelaulu sellest, et ollima ö. Õlleval. Müümaabeeerrna pöörda nöömaadi. Ööd. Ma ei olnud ja tol ajal oli mu ja tööks too lee. Need. Ei tee joosta. Ilusast leiust linnas lauldakse nüüd aga järgmises Mustjalast pärit laulus. Kui mina taadu kasvasi Laadoga plaadi katva kotkana tehingud galeriile, deegoteina telli tehingut ei taha villeid ERGO deegodsi näärike Ergo sihikond Tyleri enamal ilusad riided. Ilusad riided, ei isa minna. Uulitsa Le Roy linna roolid vaatasid mind aga vallala paisi alati endaga Valjala teeäärseid ümber Pöide paisid ümber volideedeeemmustasid ta Timmustasid ideid randa. Noored härrad. Palju Keeaa Renna veeres Paiuke küla paiskoolis kastis vasta kirevaid rooli korteris Walthanki elab, sina kasvad dada, tainus küllaltki lapsina Sirbotseerivoodis kõlada, Herbotseedee voodi, kõlab sina paisuvat paadi, Aadee. Teade, mina tarka jälle täis lina, Kärdla. Ei, kurat, on kasvanud. Kaire luus. Raine elu saadan sir, konsiivi voodi. Saadan, serv on seedri voodi, pagan, paisub. Ja kuulame jälle kaht pilliviisi, Leicaadu liisu polkat ning vanavaltsi. Edasi laulavad leegahjuse mehed tillukesest naisest ja seda Räpinast pärit laulus. Ja nüüd kuuleme kandle, polkat, Äksist ja valssi Põlvast. Talunaiseks Ma ei taha, väidab kindlalt Rõugest pärit rahvalaul ja leegaiuse naised on kohe seda laulmas. Nii kõlasid Taaveti polka jõhvist ja Kainivaldser Pärnu-Jaagupist. Nüüd aga kuulame laulu linnakodaniku tütrekest. Linnakodanikuõde oli Karl minu armuke koos A tähte ka aina käib ka katseid. AK-le. Kaanega sihiga. Raad, enne andis ta mulle mõne ruudu. Andis ta mulle mõne voolu matta. Et mängite ha? Terrori, et ta ja ta Reiga ütles ta jama ja ilmentaariga, aga vanamoor oli nagu. MM lennanud rohkem või selle teatud luulude ma. Kas ta on selle nõude keetmine, näita? Eks rohkem ruumi uks kuid ilma avarad aega. Lai vääri rikaali Eeesseinaadel lähim külmanni konkurini hirmsalati. No ta närvi Tänavu olen ja mina ja mõni mina vana nagu käivige vol tuulega külma rinna alla ja noored. Peigmees, miks sina, põlgad, mind küsivad nüüd leegaiuse naised, tormast pärit rahvalaulus. Järgmine lugu on aga laulumäng, mis pärit Siberi eestlastelt ja see on õhtuvaikus katav ilma. Ja nõnda kõlasid siis need vanad ehtsad eesti rahvalaulud.