Kell on 18 ja 30 minutit ja stuudios on hanisbek. Game muusikaelementide ja nende parameetrite toime analüüsimist ja tänase saate rõhuasetus on meloodiale. Väidetavalt mõjutab heliteose meloodia meie Ta tegevust ja on peamine fantaasiate ja kujutluste esile manaja ning seoste looja minevikusündmustega. See muusika poolt tekitatud materjal on aga taas iga inimese jaoks unikaalne ja kordumatu. Huvitav on see, et kui helilooja paneb teosesse omad mõtted ja fantaasiad siis kuulajal ei pruugi seda teost kuulates üldsegi sarnased seosed tekkida. Kuulaja ei pruugi omistada muusikale nii-öelda sama tähendust, mis helilooja üks tunnustatud muusika tähenduse kujunemise probleemiga. Tegeleja Leonard Mayer on sellisel arvamusel, et kuulatav muusikapala juhib inimest lähtudes just tema mineviku kogemustest ootama sellest muusikast midagi kindlat. Ja seeläbi saab muusika teatud tähenduse just selle konkreetse kuulaja jaoks. Lootused aga on alateaduslike protsesside tulemus mis toimivad meie tahtest sõltumatult. Samas teadsaga, mida üks või teine muusikapala peaks sisaldama. Nagu näiteks programmiliste teoste puhul võtab kuulaja üsna sageli helilooja hoiaku ja sobitab seda kuulatavaga. Järgnevalt kuulame üht muusikateost, millele helilooja on oma kindla tähenduse andnud. Kuulake seda, püüdke lasta oma kujutlused alla ja püüdke jälgida, milliseid pilte see helin teis esile manab. Ja pärast on siis võimalik seda helilooja poolsega võrrelda. Kuuldud teos oli Klootebyysii kuuvalgus. Kahjuks jääb on nüüd küll kuulajatelt saamata tagasiside selle kohta mida see muusika teile meelde tõi ja kas ta kellelegi ka kuuvalgust näinud, tas aga olen kasutanud seda pala päris mitmetes teraapilise protsessides. Ja selle muusika poolt esile toodud kujutluspildid on ausalt öeldes varieerunud alates päikeseloojangust soojal suveõhtul kuni suisa pimeduses kogetud hirmu tundeni. Nii et veelkordne tõestus sellest, kuivõrd varieeruvad materjal, mida üks ja sama muusikapala esile manada võib. See on kahtlemata ka viide sellele, et inimene kuuleb tõepoolest muusikast seda, mis just oma taustsüsteeme tema hinge sügavustes toimuvat kajastab. Muusikapala, mida oleme varem kuulnud, võib tuua meelde paljutki, lausa pik kad aastate tagant võivad meenuda erinevad elusituatsioonid, meeleolud, tunded, maitsed, värvid, puudutused ja palju, palju muud. Ja sageli meie alateadvus mäletab ja teab, millest on tingitud kujutlused ning sellega seoses tekkinud tunded, mis meid valdavad teatud Helenit kuulata isegi siis, kui meil iseendal sellest aimugi ei ole. Ja nii võibki juhtuda, et näiteks viibides ruumis, kus taustaks mängib muusika tunneme end ühtäkki ebamugavalt, aga ei oska selle sisemisele seisundi muutusele põhjendust leida. Nii-öelda süüdlane võib siin olla just see muusika, mis taustal kõlab. Luues siis meie jaoks sildu kusagile kaugemale minevikku ja saades kontakti meie mälu teadvustamata pidega. Nendel põhjustel on muusika väga hea vahend psühhoteraapilist eesmärkide saavutamiseks, kui see peaks vajalik olema sest muusika ergutab tõepoolest väga laiahaardeliselt inimese mälu luues seetõttu erinevaid assotsiatsioone, kujutlusi ja fantaasiaid. Mis on siis lähtematerjaliks ala teaduslike vastuolude läbitöötamisel. Tihti võivad just neist teadvustamata sisemistest konfliktsituatsioonidest ja nõndanimetatud lõpetamata tegevustest või lahtistest otstest põhjustatud olla need mured ja probleemid, mis inimeste hetkel vaevavad. Kuulame nüüd üht muusikateost, mis ilmselt kommentaare ei vaja. Ja ma usun, et see muusika, millesse ka helilooja on mälestused põiminud meenutab teile ehk mõnd seika möödunud elude eest. Kuulatu oli Andrew Lloyd Webberi muusikalist käts tuntud pala memoriaalis. Mälestused. Need mõtted, kujutlused ja fantaasiad, mille muusika meie alateadvusest esile toob koosnevad nii nimetada võttud sümbolitest, mis siis metafooridena jutustavad sellest, mis toimub meie hinge sügavamates soppides. Sümboliks võib olla näiteks mõni konkreetne asi, ese või olend. Kusjuures oluliseks saab siis see, milline see asi ese või olend on, milliseid omadusi talle omistatakse. Samuti võib sümboliteks nimetada silme ette kerkivaid värve, kujundeid, samuti lõhnu, tundeid, sealhulgas ka võimalikke keha tundeid. Ja needsamad sümbolid ongi selleks materjaliks, mille abil on võimalik lähemale jõuda inimese sisemiste vastu oludeni ja leida probleemide algpõhjused. Loominguline töö annab vanade advuslikale impulssidena võimaluse tulla esile kunstiteosena. Iga loov tegevus on eelkõige just erinevate teadvustamata pürgimuste ja soovide asetamine niinimetatud abstraktsetesse sümboolsesse vormi mis annab inimesele turvalise võimaluse tuua nad teadvuse piiridesse. Kunstiteosed sisaldavad nõndanimetatud muundunud mõtteid, ideid, kujutlusi, mälestusi, milles teose looja moodustab väljundi siis juba kunstilise tervikuna. Muusikateraapias kasutatakse sageli muusikat koos teiste loovate väljendusvahenditega näiteks maalimisega. Igaüks meist võiks vahel proovida muusikat maalida. See võib küll esmapilgul tunduda võõrastav ana, eriti kui pole pintslit või pliiatseid lapsepõlvest saadik kätte võtnud. Kuid uskuge mind, see tegevus on tõeliselt nauditav. Teraapia kontekstis on muusika maalimisel muidugi sügavamad tagamaad, aga iga inimene võiks lähtuda sellest, et muuhulgas pakub selline tegevus lihtsalt meeldivat lõdvestusmomenti ja aitab leevendada sisepingeid. Maali, mis on võimalik turvaliselt kanaliseerida. Kõik tunded ja mõtted, kujutlused kartmata, et keegi taipaks, millega tegelikult tegemist on. Kui me oleme näiteks endas mässavad probleemid sisetundele vastavat muusikat kuulates paberile maalinud saame seeläbi päris kindlasti kasvõi väheselgi määral enda õlul asuvat rasket koormat kergendada. Ja lisaks sellele mõjutab muusika maalimine soodsalt näiteks tähelepanu- ja kontsentratsioonivõimet suurendab suhtlemisvalmidust ja annab üldise sellise positiivse halastatuse. Aga loomulikult ka lihtsalt niisama fantaseerides rakendub inimese loovus. Ja loovuse tervise vahele võib lausa võrdusmärgi asetada. Nii et kui inimesel on võimalik rakendada oma loovust ehk siis teisisõnu oma sisemised impulsid sealhulgas ka negatiivsed suunake loovasse tegevusse, siis on see inimene ju potentsiaalselt sisemiselt tasakaalukam ja tal esineb vähem hingehädasid ja ka psühhosomaatilisi vaevusi. Tänase saate lõpetuseks tahaksin panna kuulaja rolli, milles on harilikult minu muusikateraapia kliendid. Kindlasti ei anna see nii-öelda distantsjuhtimine niisugust tulemust nagu annaks vahetu suhtlemine sest terapeut ei näe inimese, kellega ta tegeleb, ei näe nende reaktsioone miimika või siis kehahoiakute muutus kudumist ja ei kuule kahjuks ka verbaalset tagasisidet. Püüdsin kokku panna ühe suhteliselt neutraalse iseloomuga muusikaprogrammi mis võimaldaks kuulajal vabalt oma kujutlused ja fantaasiad liikvele lasta. Ja meie tänane kujutlusmatk iseendasse, nii võiks teda nimetada, koosneb kolmest muusikalõigust. Esimene neist on mõeldud sissejuhatuseks kujutlus mis võimaldab Enn loodetavasti lihtsalt mugavalt ja vabalt tunda ja muusikasse sisse elada. Teine pala on veidi pingelisem struktuuriga, mis annab ainet näiteks oma sisemise problemaatika läbitöötamiseks. Ja kolmas on kokkuvõttev, võib-olla ka teataval määral lahendusi pakku helinud. Kui nüüd kuulaja soovib saada antud harjutusest enda jaoks võimalikult palju siis oleks hea, kui leiaksite võimaluse heita pikali, sulgeda silmad ja lubada muusikal end oma fantaasiamaailma viia. Seejuures ei tohiks end sundida tõsi silme ette manama vaid tuleks lihtsalt vabalt kuulata ja lasta kujutlustel iseenesest tekkida enda juurde tulla. Kes aga ei naudi niisugust suhteliselt passiivset muusika vastuvõttu võiks ju välja otsida joonistusvahendid milleks parema puudumisel võib-olla ka lihtsalt tavaline pliiats või pastapliiats, mis ilmselt enamusel kusagil käeulatuses on. Ja siis muusika poolt ei särgitatud, impulsid lihtsalt paberile jäädvustada. Mis siis muud kui meeldivat kuulamist ja kujutlemist. Stuudios oli alis Pehk ja me kohtume järgmises saates taas kahe nädala pärast.