Ja meie ees on täna August Kitzbergi külajutud ja stuudios on Maie Kalda August Kitzbergi näidendeid, mängiti eesti teatris läbi 20. sajandi Vanemuises Estoniast koolide näite ringideni pandinud kandma erinevaid kontseptsioone ja need osutusid ka suurepäraselt kohaldatavaks modernismi esteetikale. Vähem teatakse, et näiteks libahundi intriigi põhijoonis on olemas tragöödiast palju varem ilmunud lühijutus, libahunt. Samuti olid Rätsep õhk ja Püve talus algversioonis jutustused. Ilmunud 100 aastat tagasi jätkasid Kitzbergi külajutud seda rahvalikku vestelise proosaliini algatanud Jansen. Selle liiniklassid Guteks võib pidada Lutsu ja ka Ristikivi. Igaüks tõi kaasa ergastust ja uusi kunstilisi võtteid. Vesteline jutustus on põhiVornis. Lihtne tugineb ennekõike kirjaniku jutustaja andele ja võib sellisena kiiresti amortiseerida, kui autor on ise liiga lihtsakoeline või liiga mugav. Jansen eriti tugevaks küljeks oli vahetu suhtlemine oma lugejaga rahva enda kõnekeeles, mis oli samas ikkagi tihendatud kirjandus, keel. Jansen arutas asju, mina, sina, meie positsioonilt. Hüüatas aeg ja midagi sellist nagu külal vader, nõnda sina naabrid sagedasti teevad või, aga armas vader, mis sa sellega tunnistad? No mis sa nuud tunnistad, kui ta dada? Semiootika klassik Umberto Eco räägib keele faatilisest ehk kontaktfunktsioonist. Tsiteerin Telefonis öeldes jah, ei, muidugi hea küll. Ja tänaval küsides, kuidas käsi käib kelleltki, kelle käekäik meid riita, mida too isik suurepäraselt teab, nii et mängib kaasa, vastates tänan hästi. Me peame faatilist vestlust, mis on tarvilik kõnelejate vahelise sideme säilitamiseks. Seesugused kõneakti, mida asjalik inimene võib nimetada tobedaks muidu jutuks sillutavateed olulisema kommunikatsioonile. Vestelise proosa arsenali kuuluvad nad aga ühtlasi oma puhta ütlemisest mõnuga. Kitzberg kui tulevane näitekirjanik valdas seda ütlemise mõnu, eriti just dialoogis. Restelise proosa autoril on eriti publik keelekõrv. Praeguse keelestiihia taustal torkab silma, kui palju tegeles Kitzberg oma aja keele moonetega. Kui palju on just külajuttudes Makaroonilisi, see tähendab segakeelseid dialooge ja monolooge. 19. 20. sajandivahetuseks ei olnud eestlased ju enam niisugune homogeenne rahvas nagu veel ärkamise ajal. Uustekkeline väikekodanlus pidas ennast talu inimestest peenemaks, rõhutas seda kommet riietuse ja kõige muu välisega, kaasa arvatud keelepruuk selleaegsel rahvussiirdluse kulul. Ja muidugi rahvusliku eneseväärikuse nimel tegid meie esimese põlve realistid mõnegi hea nalja. Näiteks Vildele käib ühes novellis nimevahetusmeetodil adu Rebane Adolf Phuks, praegu siis võiks olla faks. Kitzbergi rahvuskriitika meetodiks sai Makaroonilisus. Ta oli ju ise üles kasvanud läti eesti keelepiirid ja hiljem kaua teinud ameti tööd. Saksikus või puht saksa keelekeskkonnas tood keelt, räägib kümmekond tema juttude tegelast. Kaksikjutustuse Veli Henn ja Henno Veli dialoog kujutab endast ositi tõelist keele Babelit. Kõige valjemalt kõlab naistegelaste duetis kadakasaksa keel. Prominentne madaam muru on kõrgema mõisaametniku abikaasa, tema tüpaaži, see on siis Eesti liider. Meyerluse musterkuju loomiseks vajas kirjanik õieti ainult emanda dialoogi ja kirjeldas tema kummutid. Eriti tihedalt. Ka keelne on maadam seltskondliku suhtlemise koos. Ala tegime enestele Kemeetris ja see on sõir kuut. Kui herra Drow Rauchivad siis Mäkide stressi ja Matheronismid voolavad tal ka rahvuspoliitilises väitluses. Kotest Don kodesswartja jäättgottes vartiks iga keele peal, mis teie kõik thermissitats, hinnang, kõne neist thumb hittidest. Mis teie sellega materjale haudida. Madam on ümberasustamise protsessis sealmaal, kus osa eesti sõnu on keelemälust läinud, osa juba puudub, saksa omi läheb vaja, eriti just rääkimiseks. Mõisa ja linnarahva seltskonnaelust, mis ongi, ja teema kaugel haritlasest ei anna madam hästi välja ka poolharitlased mõõtu. Nõnda pole tema segakeelsus tingitud mitte toonasest eesti intellektuaalsemat sorti sõnavara puudulikkusest. Maadami barbarismidest on eesti keelde pidama jäänud, see tähendab ussisarvel mõni üksik madalama stiilikihi sõna nagu patseerima amiseerimagniks bukett. Talumatu oleks lugeda tema sisutühja lobisemist loomulikus, eesti keeles. Ja murtud keel on see päästerõngas, mis maadamipeedial hoiab Makaronism Kitzbergi kahesteri kihistusest. Üks vanem vääritimõistmisel rajanevad Solladi naljad. Teine värskem ja vaimukam, ühes venestuspoliitikaga imporditud Vene bürokraatia argoon. Nüüd ma jälle tsiteerin. Nüüd on ju neid Nadžalstvasid nii palju, igalt poolt, üks pretistania teise järele. Siia raport teha sinnast, Pravkad, Need on head saada, teen Quad, Metkasid mangu jaak, Mira poissi Eestis kaebanud, et vallakohus oma otsuse hääle tema Otsovi pole vastu võtnud. Tühi puru kõikaga, seleta muudkui pane veel kõiksugu prillasheeniad juurde. Igaühes tee Perevat ja lõpuks täna õnne, kui terve nahaga pääsed ja jälle mõni võõra vara ei anta. No see on tuttav siis meie 80.-te aastate inimestelegi. Ja nõnda kurdab sümpaatne vallakirjutaja oma ala professionaal, kelle keel võiks huvitada ka Eesti kantselei idi ajaloo uurijat. Eesti Läti makaroni esineb Kitzbergi Liba jutustuses Rätsep, õhk ja tema õnneloos nimikangelast piiravas raha tahtjatest. Samas on ka keegi kehakas eesti keelt purssiv lätlane Veli Hennus Aga kuuluv mõisa kopeercingile, madam muru vastasmängija roll Teeerrcing on siis läti keeles veensin tõlkest kask. Tema keele kummastuse ei ole süüdimatud. Mulgi läti värdkeelne lai jutt ja demonstratiivne matslikus olevat temast madam muru. Antipoodi ja karikatuuri. Lembit Vaba hinnangul ei olegi persin õige lätlane, vaid vastab kõne kultuurilt ja käitumismallile. Pigem sellele rahvuslikule stereotüübi-le, mille läbi näeb lätlane eestlast veel singi kõigi sinatamise komme näiteks on võõras läti suhtlemistraditsioonis sügavalt sees olevale teie vormile. Kitzbergi makaronid. Laak tõi atraktiivsust mängija üldiselt siiski üsna kodukootud küla jutus džanrisse. Kuid Talle polnud võõras ka niisugune märksa moodsa mõtte nagu kolla baas mida on eriti rikkalikus sortimendis Henno väljas. Seal on tegelaste kirju üksteisele muidugi tüübi omases kirjaviisis on näidend näidendis võte, noh, me teame, et isetegevuslased kevadel on aplombiga ette kantud halenaljakas kurbmäng. Surnute kättemaksmine. Ajalehekuulutusi on katkenud kalakasvatuse käsiraamatust. Teine katkend Otto Wilhelm Masingu piiblilugudest on koguni korrektselt joonestatud koolimaja la lõpux Kitzbergi juttude üpris produktiivne teema oli raha üle Peetri Rihukad on tükk maad asisemad kui Vargamäe Pearu krutskid. Nii et kui mina söön ja tema tütart Vapageerisid veel armastus abielu, siis Kitzberg annab õnnistuse raha ja mõistuseabielule. Sest aeg oli edasi läinud ja ühe 100-ga eesti asi. August Kitzbergi külajuttudest rääkis täna Maie Kalda