Marju, kas muna jäi koju ja mune koju, muna, selline arukas buldogi tüdruk, tema saab aru, millal ma võtan ta kaasa ja millal me võtate ta kaasa? Te praegu rahulikult magama, sest meil on pikad jalutuskäigud ära juba tehtud, ma tegelen temaga väga, paljud on, ta on väga nutikas, näiteks kui mul tuleb külaline või külalised, siis ta ilmtingimata toob nendele midagi oma asjadest. Kõige tavalisem on see, et ta toob mõne oma küpsistest köögist, kausikesest, aga teinekord võib ta tuua ka mõne oma mänguasja. Aga ilmtingimata ta midagi toob, varsti hakkate koeraga ühte nägu minema, Sa oled pannud tähelejuht, peremees ja koer on räiriks. Kas miga minu näos oli mammuteid? Ei tähelda, lääs on ta võrratu sõbrake ja selline energiapallike ja tema seal nii palju positiivsust ja südamlik, kust ja nii palju väärtusi ja temaga saab nii palju juttu puhuda. Ja ta ei vaidle kunagi vastu, ei vaidle kunagi vastu ja ta on truu ja just ma ütlen, et kui mõnikord ongi töö natukene paha, mida ikka tuleb ette, siis ta võib teha noh, niisugust välja või ta nagu tajuks ja et sulle teda välja vaja, siis ta siis ta korraldab, selle müravia mängib ja kas sul on varem ka koera olnud? Mul päris nihukest isiklikku koera ei ole varem olnud, kui ma oleksin juba ammugi varem tahtnud, aga aga minu ringi tähendamised maailmas lihtsalt ei võimaldanud seda. Kas sa oled koeraga Otepääl ka käinud? Olen juba päris väiksena käisime siis, ta oli vist alles kolme kuune või kahekuune Penerali juubel ja me sõitsime venna juubelile ja selline naljakas, kuidas ta käis niimoodi. Esimese käpad läksid kuidagi diagonaalis istel ja siis ta oli tõesti paksud. Hästi naljakalt käis need, kes sinu lähedastest on Otepääl ei jäänud, on jäänud õde, kaks venda siis minu hiljuti lahkunud venna abi Kasedama poeg ja siis õe ja vendade pered. Lapsed. Ja Meil on meie lähedasi sugulasi, mitte just lausa Otepääl, aga ma ütleks Lõuna-Eestist, kas sina oled alati pesamuna olnud? Paratamatu? Ma olen pesamuna, ma olen, ma olen kõige kõige noorem meie perekonnast ja ja paratamatult oled pesamuna, ma ei tea ise ka, kas see on hea või halb. Vahel ma tunnen, et poleks nagu tahtnudki pesamuna olla, aga aga nii see on. Kuidas praegu ennast seal Otepääl tunned? Ma olen väga kaua ära olnud, võõrana ei tunne, on mõned üksikud. Sõbrad on küll jäänud endistest aegadest kes niimoodi armsasti kui ma, kui ma sinna sain aega põigata, siis armsasti astuvad läbi või kutsuvad külla või saame natukeseks kokku nendega rääkida ka veel mineski mõnedega on jah, ma tean päris kindlasti seda, et arvatakse, et minu elu on palju lihtsam ja ja, ja kergem ja selline ala, mis sul viga, ma ei hakka vastu vaidlema. Kui neil on niisugune ettekujutus, siis lasi selle, kas see kooli kokkutulekule ka vahel käinud. Meil oli üks koolimedaliklassi kokkadel mõni aasta tagasi, jah, ma käisin küll. Meil oli spordiklass, siis me klassis juba õppisid sellised lapsed, kes olid terve terve Eesti pealt kokku tulnud. Meil oli Tamsalust ja meil oli Tartust ja meil oli no Viljandi lähedalt ja poordi klassi tähendab seda, et bandiidid konkreetselt mingile spordialale rõhku või, või õppisite talitalispordile pandi rõhku. Ja eks meie klassi mehed tegelikult näitasid päris häid saavutusi minu klassi endale näiteks Fjodor kaltsin kelle nimi ehk vaata väelastele ütlete väga, palju ta tal olid väga head tulemused suusahüpetes ja kahevõistluses omal ajal minusse puutub, siis, siis ma ise ei saa tagantjärgi siiamaani aru, miks ma sinna spordiklassi sattusin, sellepärast et minul oli see, see muusika pisike, natukene niuke teatripisik ja ja selline deklameerimi, näe ükskõik, kas see koorimuusika ja see oli mul ikka nii väiksest peale ütles, et et siis kui selle spordiklass moodustati, see oli selle üheksandast klassist alates, siis, siis minust pidi see küll väga selgelt välja paistma, et et minu tulevik on muusika. Aga mingeid tulemusi näitasid ka spordivallas. Meeles on, et ma tõukasin suhteliselt hästi kooli, see oli üks. Ja teiseks mul tuli hästi välja laskmine, need kaks ala, need nädalad mulle istusid ja ma olen laskmist hiljemgi vahetada proovinud ja mõnikord on mul väga kenasti õnnestunud. Siin on niisugune küsimus. Kui te kunagi Otepäält Tallinnasse laulma tulite, siis te lõplikult ei jäänud, vaid läksite tagasi, et mõelda, kas see on ikka see õige töö, mida teha tahate. Milliseid võimalusi enda jaoks veel nägite? Kui ma lõpetasin keskkooli, siis ma sain juba kutse Tallinnast kirjaliku kutse tulla filharmooniasse konkursile ja kuigi ma olin enne käinud Tartu riiklikus ülikoolis saksa keele ettevalmistuskursustel juba pool aastat saksa keel mulle väga istus nüüd ma hoopiski, muide räägin inglise keelt palju paremini, siis jäid nagu mõtled ülikoolist hinna paika ja kuna ma seal muusikali ranges nii veres ma juba siis tundsin, et sellest saab nagu minu elamise või olemise viis paljudeks aastateks siis ma muidugi pea ees tõesti tulla siia Tallinnasse, ma tulin sellele kursile, nagu, nagu ma keskkoolieksamid ära tegin, muide mu lõputunnistuse keskmine oli 4,76. Et vaatamata sellele, et aktiivselt tegelesid muusikaga õppimise kõrvalt olin mul ikkagi head hinded. Ja ma sain selle konkursiga filharmooniasse. Nii et ma hakkasin, siis töötame arvet Auge ansamblis vanad oma Moose kandid ja sellest ansamblist käisid läbi ja tegid koostööd ja esinesid selle ansambliga tol ajal juba väga tuntud lauljad nagu Ivo Linna, Paul Allik, Heidy Tamme Boriss lehtla on Anne Velli õed, kõlarid, kellega me varsti hakkasime koos laulma, see orkester funktsioneeris 1976. aasta lõpuni, selle ajaga me jõudsime esinemas käia Moskvas, Leningradis, korduvalt, siis sõita läbi kogu Ukraina site läbi kogu Läti, kogu Leedu esineda palju eestimaal. Ja siis orkestri tegevus lõppes. Ja ma ei osanud esimese hooga nagu, mida pihta hakata. Siis ma jah, pöördusin natukeseks ajaks Otepääle tagasi, aga mitte kauaks. Siis ma katsetasin tegelikult ühe korra Pedagoogikaülikooli juba ütlemiseksamitega tantsujuhtimisse, aga aga seda eriharidust mul ei olnud sinna sisse astuda ikkagi väga palju neid, kellel oli vastav eelhariduse tantsujuhtimine. No ma ei tea, me tegime, me tegime ka, meil oli ka tantsurühm lisaks kõigele veel kooliajal ja ja meie saksa keele õpetaja juhendas seda tantsurühma. No mulle meeldis ja miskipärast ma tahtsin proovida. Aga konkurss oli kohutavalt suur ja mul ei õnnestunud. Küll aga ütles mulle eksamikomisjoni esimees, et ta märkab minus niisuguseid visalt suuri näitlejavõimeid, et kas ma ei võiks näiteks järgmisel või vist oli kahe aasta pärast järgmine võimalus proovida näitejuhtimisse, mida ma siis kahe aasta pärast ka tegin ja siis musega õnnestus saada päevasesse osakonda sisse. Aga seal laulsin ja töötasin Otepääl, tantsime hulgaliselt nädalalõppudel kontsert poolel Eestimaal ja suvel me käisime ka Saaremaal Hiiumaal ja meil olid ikka tõsised programmid, sellepärast et meid tuli juhendava Georg Egorov, kes on Eesti televisiooni režissöör, on kaua aastaid ja tema tuli sinna praktikat tegema ja need olid nii. Tavaliselt need kontsertsarjad ja juhtus niimoodi bände, ansambleid juhendas minu minu kõige vanema vennanaise õde, tema, tema oli jällegi see, kes Evi Savi. Tema oli jällegi see otepää, kelle käes riket, met, orkestrid ja ansamblid ja koorid ja nii edasi. Ma vist olen kuuenda klassi lõpetanud, kui mu vend tegelikult viis mind alguses hevi savi juurde ja pärast Georg Egorov juurde. Ega ta ei öelnud ka, et ma olen tõde. Aga ütles, et et laulab päris hästi. Ta saab midagi. Ja nii see läks ja peda jäi pooleli. Ma tulin, hakkasin Pedas õppima, aga vahepeal oli mind juba kutsutud ühte Eesti televisiooni muusika-filmi- ja, ja vahepeal olin, oli mul juba läinud väga hästi laulukonkursil kaks takti ette ja ma olin veel võitu. Ta ei jõudnud Haapsalu valge daami konkursi ja, ja nagu nagu Pedasse sisse sain, 1979, nii kohe kirjutati. Moliks mander kirjutas mulle Aarne Oidi võistluskontserdil ühe laulu sind otsinud, seal ma sain juba eripreemia väga raske laulu hea tõlgendamise eest ja. Ma ei hakka neid neid edusamme nagu järjest tulema ja ahvatlused olid suured, ahvatlused olid suured ja, ja juba oli moodustatud ka ansambel Mobile ja mobilas töötas trompetimängija Roomet, kellega ma töötasin omal ajal koos valada omase kantides. Ja tema teadis mind kutsuda ja Tottestada, neil oli nagu naissolisti vaja ja nii nagu ma sain Pedasse statsionaari sisse nii paralleelselt algas jällegi harmoonias ka töö ja sedakorda siis see kestis ühe jutiga 1994. aastani. Kui Eesti NSV riiklikus filharmoonias ehk siis juba Eesti kontserdis lahutati tõsisest muusikast kere muusika. Siin on selline küsimus. Marysolitide pioneerirühma nõukogu esimees ja komsomolisekretär Eesti NSV riiklikus filharmoonias komsomoli algorganisatsiooni sekretär. LKL kahekümnendat kongressi küsis teilt ajalehe noorte hääl ajakirjanik, mida ootate teie kommunist Marju Länik ELK kongressilt ja siis te vastasite, vaja on väga põhjalikult targati asjalikult mõelda, kuidas tõsta komsomoli autoriteeti. Kuidas siis sa seda komsomoli autoriteeti püüdsid tõsta? Alustame hästi kaugelt. Väsis pioneerijuht küll jah, oma klassis, komsomolisekretär anima vist ka oma klassis, aga mitte koolis, mitte terve kooli moonias, tõsi küll, mind sellele kohale nagu valiti või, või pandi ma ei oska seda põhjendada, miks, miks mina sellele kohale sattusin, valiti, ma ei oska seda põhjendada. See töö tegelikult sisuliselt seisnes liikmemaksude kogust ja, ja siis, kui need liikmemaksud rekorat, siis oli vaja patuoinas, keda ta riielda siis ja selleks, et oleks riielda. Ja siis ükskord ma mäletan, juhtus ka niisugune lugu, et ma autosse veerand tunni jooksul tungiti sisse balti jaama juures täiesti valgel kellaajal. Seal juhtus olema üks komsomolipilet seal, see on minu, minu kotis, mis ära varastati, minu käekotis, selle kaasa võtnud, kuna mul ei olnud mingit kabineti filharmoonias, kus pidin neid pileteid, tembeldame siis, kui maksud olid makstud. Ja siis ma võtsin koju kaasa, aga ei tohtinud seda teha, noh siis ma sain kohutava peapesu, sellepärast, et see pileti ära varastati. Mäletan seda kohutavat alandust. Millal siis üle elasin, ma läksin sinna rajoonikomitees ja ühe ja see vene keelt rääkiv komsomolijuht oli pandud meie rajoonikomitee sekretäriks ja ma mäletan, et ega ega midagi meeldivat mulle see ülesanne kaasa ei toonud, see tõi mulle ainult ebameeldivusi kaasa. Aga kui sinul vihjatud noorele kommunistele aasta enne mind oli saanud ühest teisest lauljast Anne Veskit samamoodi kommunist ja, ja neil aastatel olime vist meie põhiliselt need, kes said võimaluse välismaal võistelda või esindada suurt Venemaad rahvusvahelistel festivalidel või, või missidel, mis kestsid lausa kaks nädalat või kolm nädalat või kuu aega. Mina isiklikult käisin korduvalt välismaal esinemas ja korduvalt üksinda, mõningatel üksikutel juhtudel oli võimalus ka ansambel kaasa võtta ja see oli sealt ära. Paratamatult. Sellisel juhul näiteks, kui mul õnnestus, õnnestus sõita koos ansambliga, mida ma väga tahtsin ja mida ma alati põdesin, ka mul ei õnnestunud sõita koos ansambliga. Sellisel juhul ei olnud enam meile tarvis panna kõrgemalt poolt, et inimest kaasa lasteaiaülesandega, vaid ma vaid, ma sain nii-ütelda, vastutada nende eest ise. Ja ükskord meil juhtuski kummaline lugu, kui me, me käisime maa rockiga Soomes 1996. aasta suvel merepäevade festivalil esinevast, see katkes ja ja meil oli ju see ajavahetunniajaline ja saime hommikul Helsingis veel tunniks ajaks justkui linna minna ja, ja siis kaks minu pillimeest mine ansambli pillimeest siis Heini Vaikmäe Raul ärastaksid ka linna ja nad ajasid segamini, kuidas see nüüd oli, kas tund ees või tund taga, kuidas nüüd väli? Ühesõnaga lugu lõppes sellega, et nad tulid rahulikult säravasse ja läksituaajeti üksite seal, teisel, et oi näe kui tore see siin on kõik nii vaikne veere, kedagi pole tulnudki ja meil on nii palju aega veel kui üks nendest, kas läbi läbi tualeti akna juba väljunud laeva saba. Selgas muidugi suur paanika. Aga kes selle eest vastutas, tegelikult mina pidin selle eest vastutavad. No unes ma pääsesin kerge nahaga, kõik said asjast aru ja ja nad pöördusid tegelikult kohe saatkonna poole Helsingis Eesti saatkonna poole ja ja kõik lahenes üsnagi ruttu, aga selliseid naljakaid asju juhtus ja siis tuli jälle olla tegelikult see peksuga siis nii, et et kõik need ametid ja need, need, need rollid, mis olid, need olid sellised vastutaja rallis, pidid vastutama iseenesest kui enda eest ja, ja ükskord juhtus nõnda, et ma mäletan täpselt, kui palju ebameeldivusi mul seepärast oli, et ma pidin justkui tegema ühte komsomolikoosolekut ja samal ajal ka ühel šefluskontserdil laulma ja ei ole mitte kuidagi ei õnnestunud aga seda koosolekut pidama sellepärast tegevate filharmoonias olid ju kõik kollektiivid olid ju kogu aeg ratastel, ükskõik, oli seal filharmoonia kammerkoor või oli see ramm, need lauljad ja pillimehed noh, neilt ma ju pidin kamakse korjama, sellepärast et ega ka seal esinesid kommunistlikud noored ja, ja neil oli seesama paratamatus nagu minul, et et siis ükskord jah, juhtus nõnda õnnetult koosoleku, et ma olin juba üritanud kolm korda kokku kutsuda ka, ei õnnestunud lihtsalt saada vajalikku arvu inimesi kokku. Kas sa praegu ka Mõnda erakonda kuulud. Ei. Ei, ei, ei. Nii et poliitikaga ei seo sind miski. Ma olen poliitikahuviline, küll ma jagan nõenda arvates, tähendab jagan suhteliselt hästi, mis meie poliitikas toimub ja, ja see on, mul on niisugune hobi või huvi jälgida aastaid. Vähemasti 1991. aasta 20.-st augustist alates on mul väga suur huvi valitsenud selle vastu, mis meie poliitikast aimab, aga ma ei kuulu, on sulle ettepanekud tehtud mõned aastad tagasi küll, aga mitte viimastel aastatel. Omal ajal olid sa Venemaal tuntud laulja. Kas sul on olnud vahel ka niisugune tunne, et võiks teha kambaki? Kui Tallinnas on käinud esinemas alla Pugatšova oma pillimeestega või mõni teine omaaegne väga suur Venemaa täht, kellega me olime tuttavad siis kohtades nad on öelnud, et see pole üldse muutunud. Ja kuule sind alles eile või üleeile mängiti selles selles Venemaa raadiojaamas. Miks sa ei esine, selliseid küsimusi on mulle korduvalt esitatud, aga selleks, et teha nüüd Kambäkki oleks vaja, ma arvan ühte niisugust väga pädevate tugevat meeskonda. Mõne asjatundjaid, jah, mänedžere. Ja oleks vaja raha, palju raha, palju raha. Mul on väga aktuaalse pakkumisi teha see või teine, väiksem esinemine Venemaa ühes või teises linnas ja võib-olla nüüd katsetan, ma isegi andsin just mõni päev tagasi mõningad oma reklaammaterjalid ja võib-olla ma lähen ja vaatan lihtsalt huvi pärast, mis seal nüüd toimub, mis seal sünnib, ma tean, et seal on väga palju muutunud ja lihtsalt ma huvi pärast läheksin ja ja vaataksin No sa oled esinenud kõikides Venemaa suuremates linnades ja ma lugesin, et sa oled esinenud ka Tšernobõli katastroofipiirkonnas, kas sa käisid seal vahetult pärast seda õnnetust? Ei, vahetult ei käinud kolm kuud lihale seda lühike aeg. Jah, see oli üks selline situatsioon, kus ma sisuliselt ei saanud keelduda. See oli niisugune suvi, kus ma taas väga palju sain võimalusi võistelda ja osaleda kurssidel sellel suvel välismaal. Viisin peaaegu kuu aega Poolas. Täpselt kuu aega viibisime Kuubas, sellel suvel siis Soomes ja kohe-kohe sõitsin Jugoslaavias esinema. Ja vahepeal, kui ma siia Eestisse põikasin, siis väljumale edasi niisugune sõnum, et kuna seal oli Eestist, Lätist, Leedust, Just. Saadetud mehed seda õnnetust likvideerima, et neil oleks just niisugune soov näha naislauljat ja millegipärast just mind. Ma ei saanud keelduda. Ma tundsin, et ma ei saa keelduda. Siis ma käisin seal ära. Kui natukene teisi situatsioone veel analüüsida, küsida minu elust, siis ilmselt tuleb välja see, et ma olen küllaltki niisugune olnud selline vööde, hulljulge, aga suhteliselt hülge teatud samme astuma. Teatud märava muidugi kartsin, aga aga tervise eest? Hoolitsete igal sammul ja minu eest kanti kanti poolt väga, seda ma võin öelda. Ja see kestis viis päeva. Andsime viis kontserti. Külastasin koos ansambliga Mahavok neid piirkondi ja me olime selles 24 kilomeetritsoonis. Ma sain sellest palvest aru ja nähes seda situatsiooni seal kohapeal, kui sul igal kontserdil 1000 meest nutab, see oli väga kurb vaatepilt, igatsesid oma kodu järele ja kõik see kindlasti see, et nad pidid sinna sõitma, oli nende jaoks väga ootamatu. Väga kiire otsus, mis tuli teha. Mul olid ka mõned sellised laulud, mis lihtsalt panid nutma nagu raske ja on nii vähe õnneks aja ja mis on sinu leivanumber, räägi kas on mingi niisugune laul, mida sa püüad alati laulda. Isegi kui ma ei püüa, siis seda küsitakse, üks niisugune laul on kindlasti karikakar. Ega ma karikakrad ei, ei pääse. Aga ümber juba vähemalt 15 aastat. Üks niisugune laul on võib-olla ka varjude mäng vanematest lauludest siis taas löövad kellad siis ikka jälle siis ma olen ju naine. Aga uuematest lauludest, mida kindlasti ka küsitakse, on on no naerdes ja naeratades. Sina vaid üks mees. Sa tegid hulk aastaid koostööd Mikk targuga. Teie laulud helisevad siiani inimestel kõrvus. Miks see koostöö lõppes? Ei tea, kuidas Mikk sellele vastaks, aga ega ükski asi ei saa ju igavesti kesta, me tegime tegelikult hiljem ka veel koostööd. 1993. aastal andsime koos välja kasseti pealkirja all, ma olen ju naine. Siis kui algas Eestis ohverdamise aeg. Siis me olime tegelikult nagu esimesed, kes seda tegid ja selle me tegime koostöös, mitte ärkoga. Aeg läks edasi ja tema töötas vahepeal Sergei Manukjani. Mina töötasin okski sellise Moskva kuulsa rokiansambliga nagu dialoog. Natuke aega. Siis me moodustasime siin Eesti pillimeestest ühe niisuguse Rockiliku oma koosseisu, reisin selle ansambliga mööda Venemaad ja esinesime korduvalt kest televisioonis ja andsime välja ka plaadi. Mul on väga raske vastata sellele küsimusele, miks igatahes sündis sellest perioodist väga palju väga-väga palju ilusaid laule, ma võib-olla isegi ei oska näitekski tuua ühtegi teist andamit kelle koostest laule sündis. Ja ma oleksin väga rõõmus selle üle, kui Mikul oleks võib-olla taas aega midagi koostöös teha. Ma arvan, et vahepeal see aeg, mis kumbki on töötanud eraldi, on andnud küpsuste kogemusi mõlemale, aga ma ei tea, kas ta selleks valmis on. Mida sa oled Mikul kõige rohkem õppinud? Kindlasti oleme temalt õppinud head maitset muusikalises mõttes. See on kindlasti kõige tähtsam. Ja üldse on, on nii, et seal, kus juba on üks hea pillimees, sinna tulevad juurde teised head pillimehed ja, ja tänu sellele oli mul õnn, et mind ümbritsesid palju aastaid ikkagi hea maitsega muusikat. Sa oled ise ka laulutekste kirjutanud. Sulg jookseb hästi. Aga teen, ma kujutan ette, et sellest, millest mina tahaks laulda või, või mis võiks olla minu laulude sisuks, seda oskan ma ikkagi ise neid mõtteid kõige paremini edasi anda ja sellepärast ma olengi ise kirjutanud. Või siis mõned tekstid on sündinud koostöös väga nimekate tegijatega nagu, nagu leelo tungal ja, ja Kaari sillamaa, kes ongi mulle põhiliselt tekste kirjutanud. Sellistel puhkudel ma väga sageli tean, kui ma nende poole pöördunud, millest ma tahan laulda. Et ma enne seda juba olen pöördunud laulukirjutaja poole helilooja poole või, või viidi autori poole, kui suurelt või väikselt keegi ennast neist tahab nimetada. Venno sündinud meloodia, sellega on juba mul nagu illu aega koostöö ära tehtud, et et ma nagu vaimusilmas olemas, millist lugu mulle programmi vaja on või kui ma teen plaatiat Mõnis laule, sinna või laule sinna oleks tarvis. Milline laul kõigepealt, peamine on läinud sinu kirjutatud laulu tekst. Ma ju siiski neid, mida ma lindistanud olen, ma olen väga vähe kirjutanud, ütleme ükskõik või, või suudleja, needki on väga ammu tehtud. Aga nendest uuematest, mis mul siin oma plaadi peal on, noh, siin on tehtud naerdes ja naeratades on tehtud koostöös kaariga Kaari sillamaaga remontimata reaalsus puudutust näiteks ja, ja leelo tungla ka koostöös on sündinud, tahan sulle öelda niipalju, ja siin on võib-olla ära see, et, et laulude pealkiri on jäänud nagu minu tahtmise järgi või ja, ja ja näiteks üks osa refräänistan on minu tehtud. Kas sul tuleb kergelt? Loo puhul, ei tule, aga teise puhul tuleb täiesti kindlalt, et ma tunnen, et see muusika ja need sõnad sobivad kokku just ise mõtlesin ka kuulates ühte lugu siin Ta vist päris õige, kui, kui ühele vees lauljale kirjutab kõik kõik tekstid, näiteks naisterahvas, et ega naine ei saa päris nii mõelda, nagu mees mõtleb, et meestel peaks ikka nagu olema mehelik mõtlemine nendes tekstides ja mehelik lähenemine ja peaks olema meeste sulest, mõned tekstid. Siin on niisugune küsimus sulle. Kui te kuulate oma esimesi raadios lindistatud laule. Kas teil on midagi? Ka endale ette heita oh heldilase lindistused. Need olid ju sellised, et võrreldes tänaste võimalustega on, on see nagu öö ja päev, siis pildistati kahele reale korraga nii aust kui laul ja no nii nagu oli, nii oli ja ei olnud aega seda teha seal kümmet korda ja ja niisugust võimalust, et seal mitmele reale laulda ja siis paremad kohad välja valida, nagu nagu praegu ma tean. Mitte kõik ei kasuta, aga, aga, aga teatud esinejate puhul seda tehakse, et oli nagu oli, jäi nagu jäi sinna linti ja jäigi sinna peale kõik mustad kohad ja, ja, ja, ja võib-olla valed rõhud ja, ja valed välted ja no see on jälle see mälu, see märk. Ma ärkan juures ja et esimestel lugudel seal mõnel on tõesti esimestel versioonidel, nii et kuuled ainult basstrumm ja basskitarri ja laupäeva mitte midagi muud ei kuulegi. Päris naljakas. Igal lauljal on omad nipid, millega publikut meelitada, nende tähelepanu äratada. Kas teil on mingid nipid, selline küsimus. Kas siin on mõeldud, et avalike esineb? Ilmselt küll, jah. Kuidas sa seda publikut kütad? Kui ma lähen lavale, siis ma reeglina unustan kõik muu ja, ja siis ma olen nende inimeste jaoks kes mind kuulavad, ükskõik, kas neid on 1000 või 20000 või 100 väga tähtis on lavale minnes esimesele, minu valik ja väga tähtis on esimene pöördumine kuulajate poole, esimesed ausalt, mida sa ütled, sellest oleneb juba väga palju, kuidas, millises meeleolus läheb edaspidine esinemine, kas sa saad selle rahva kätte või ei saa kunagi ei maksa arvata, et publik on rumal. Nõndere jõuavad, ma arvan, ikkagi peensusteni kohale kõikide sõnad ja hääle häälevarjundid. Sellega ma tahan ütelda, nad saavad ja tabavad siiski enamasti täiesti ära, kas sa oled siiras ja ei ja veenev või sa valetad, laager. Kas on seal vahel esinedes sellist tunnet ka olnud, et, et nüüd on, nüüd on lõpp, nüüd kohe vajun kokku. Seda on juhtunud ainult ainult ühel korral. Tahaks meenutada, aga kuna sa küsisid, siis ma siis ma olen sunnitud seda meenutama, no lihtsalt väga põgusalt. Sellest ei ole üldse mitte palju aega tagasi, see juhtus siis, kui ma pidin jõulupeol südaöösel ja veel peale seda väga lõbustama ühte publikut. Mul oli lepinguline esinemine lihtsalt varem kokku lepitud ja juhtus nõnda, et et ma teadsin, et ma juba 12 tunni pärast juba 11 tunni pärast, juba 10 tunni pärast me oleme hoopis teises Eesti otsas. Oma targa ees. Siis ma jah, mul läks silmadest mustaks, siis kas sa muidu? Pärast kontserti jääd kergesti magama või. Või on mingi pinge sees, et pead rahunema enne? Ei ole väga kergesti, ise võtab tükk aega see organism ja, ja kõik meeled kevad nii ülesse. Ja noh, tihtipeale ei ole ju tagasisõit ka, ei kulge mitte üksinda, on ju sageli kaasas ka ka tantsijad väga head tantsijad noormees ja kaks neiut siis siis me sõidame ju koos tagasi ja, ja ma ise olen roolis, siis mul on nagu see sõidupingeväel. Ja reeglina viima nad koju ja jõuan, siis tuleb mulle tervitades möönavast saba riputades ja tema tahab ju siis veel oma osa saada, tahab õue. Ja vaat siis ütleme sellega ühesõnaga jalutama siis, kui mul on, kui ma arvan esinemiselt tagasi jõudnud, ükskõik otse südaöö või juba varahommikul, vaat siis ma nagu tunnen, et hakkab see pinge nagu välja minema, mõned lähevad. Tee endast välja, kui peavad midagi suurt ja otsustavat tegema. Kas sul on tugevad närvid? Ma närveerin külla. Aga aga ma võin minna närvi hoopis sellistest asjadest, kui kui mul on vaja vaja mõelda selle esinemisele ja keskenduda ja keegi meid mingisugusel lobaga segab siis ma võin minna närvi, kui esinemise suhtes laabub kõik normaalselt. Kui ma tean, et võimendus on, on kaasperfektne monitorid on, on kohalikud, ma kuulen ennast korralikult. Ma tean tantsijatele piisavalt ruumi tantsida või kui ma töötan bändiga mõned korrad olen esinenud ka näiteks Jaak Jürisson ja ansambliga või või, või isegi Muusik Seif vigastasin ma paralepa süles. Et Sa oled seal laval, kõik funktsioneerib korralikult siis siis ega ma praegu selle laulmise või selle selle esinemisega sellepärast ei närveeri. Meil võivad endast välja ajada kõik ümbritsevad sellised pisiasjad 1000 pisiasja, millega sa pead ka suutma tegeleda. Sest meil ei ole võimalik moodustada nisust tiim, et meil oleks iga väikese näpuliigutuse jaoks jälle inimene, kes selle või teise asja korda ajab ja, ja aga mis seal salata, ma olen ka niisugune, kes usaldab iseennast kõige rohkem, et kui ma ikka tean, et ma olen ise selle asja ära kontrollinud ja läbi rääkinud, siis, siis on see minu jaoks kindel, siis see toimib. Ja siis ma olen rahulik. Laulja elukutse on üks väga kulukas elukutse, tundub mulle nii. See on üks pidev investeerimine ja kahjuks muidugi. Restaureerib teeb, korraldab omasele töö ja elu oma äranägemise järele. Aga mina võin rääkida sellest, kuidas mina olen korraldanud. Mõni küsib, et õhtul sul on kontserdidel päevaldajat vad päeval ma tegelen. Kümnete asjade ja küsimustega, mis võivad sellesse esinemisesse puutuda daami küsimustesse või paratuuri küsimustesse või prooviküsimustes Soundi küsimustesse, intervjuudes fotosessioonidest, riietusse, soengusse, meiki, tähti ja kõik võtab raha, kõik võtab kolossaalselt raha. Kuna ma olen eraettevõtja, füüsilisest isikust eraettevõtja, siis absoluutselt Raimo minema viia liigutusi, mida ma teen. Siis see maksab ja selle ma tasun ise. Samas tegelen maga oma mälesimendi küsimustega selles mõttes, et ma olen nagu iseenda mänedžer, olen vist nii kogenud juba selles show business siis, et et Eesti oludes otseselt vist seda mänedžeri mulle enam vaja ei olekski. Ja see võiks olla isegi kellegi teise mänedžer. Mina võiks ise olla kellegi teise mänedžer, jah, sellepärast et mul on piisavalt kontakte. Kogevast ja sidemeid. Kuidas eluaastad sinu tööd on mõjutanud, kas õhma ikka jätkub? Selline küsimust kuuleb. No aga kõik inimesed ilmselt ammendavad ennast natukene ja siis ela, ammutavad kusagilt seda Energiat, need võimalused on inimestele erinevat keskus ja kuidas näiteks mina, mina tegelikult rahast on suhteliselt kõige paremini, ma taastun üksi olles. Kui ma saan metsas jalutada ja linnulaulu kuulata ja Vazan päikesest väga palju energiat ja kui ma seal oma koerakesega sörkida ja jalutada ja nii, et sul ei ole vaja oma pead kellelegi rinnale panna vä? Peavad tahaks panna rinnale või õlale sellisele inimesele, kes mind teab. Tunneb ja toetab. Ja mõistab. Aga. Mul ei ole kahjuks sellist inimest. Tõnis Mägi on end näidanud heast küljest näitlejana. Kas teie oleksite huvitatud teatris või filmis mängimisest, küsib keegi. Kuna ma Pedasust seda eriala tegelikult ka õppisin, siis otseloomulikult on see kuskilt maalt mulle lähedane, aga aga tänasel päeval ma võin ütelda, et mul on igal 10-l juhul inimlähedasem kui teater. Naudin filme nende loomulikkuse pärast rohkem ja on mulle pakutud kunagi 80.-te alguses peaosa, ühte filmi, mida tegi Riia filmistuudio, tahetakse solisti, oli selle pealkiri, aga see stsenaarium tundus mulle nii kohutavalt selline. Noh, niisugune naljakas ja ütlesin seda Peeter Volkonskile. Ja mõtlesin tema nõu kuulda, et et ma ei ei hakanud sellega tegelema. Kui Tallinnfilm hakkas tegema näkimadalaid. Selle režissööriks oli Olaf Neuland, siis, siis ma sattusin küll Tallinnfilmipaviljoni proovivõtetele. Täpselt, ma ei tea, kuidas ma sinna sattusin, igatahes mind sinna kutsuti ja nagu selgus, et need võtted oleks justkui kaks aastat siis mina tahtsin muidugi käed üles ja see oleks minu minu töö juures olnud võimatu. Mul oli noh, niisugune, kuivõrd aktiivne see kontsert elu Venemaal ja välismaal ja Eestis, et et ma niigi võib-olla aastast 10 kuud olin ära ja võib-olla kaks kuud üksikute päevade kaupa kokku lugedes tuli siis, et ma olin siin ehk Eestis kodus. See jäi nagu ära aga hästi natukene sain nagu, nagu laulda ja teatud määral siis ka näidelda Neeme Kuninga lavastatud suudleminkeedis Estonia suudleminkeedis, mida etendati linnahallis mõned aastad tagasi. Ma laulsin seda laulu ja väga suur rühm tantsis, aga ja ma ise tantsisin ka kaasa ja siis ühes filmis olen ma natukene nagu teinud, see oli hilisrätsi film, see Tallinn film. Siis olen ma, mis ma veel olen teinud auto totototototototo siis ma tegin ju kaasa vabariigis kolmes seerias kõik minu episoodid olid üksnes peategelase Hugo Bergiga siis Mait Malmsteniga, et seal olid hästi pikad monoloogid meelde jätta ja sain, ma sain tegelikult kõvasti kiita ja mulle endale ka meeldib, aga tegelikult on ju must telefilmgi selline tehtud, kus ma mitte ainult üksi ka. Vot see on see Toomas Lepa film, laulab Marju Länik, kus Andrus Vaarik mängib seda, sellist operaatorit sellist hästi. Ja, ja seal seal seal ei tule ju justkui ainult laulda, seal tuleb natukene ka näidelda ja ma pean ütlema, need asjad mulle meeldivad, nii et sa oled mitmekülgne inimene. Siiri Oviiri ühes intervjuus ütles, et ärge ennast kiitmast unustage, ärge jätke seda teiste mureks. Selline küsimus, paljud kuulsad näitlejad ja lauljad on käinud oma nägu kohendamas ilukirurgi juures, Michael Jackson on teinud seda üle 30 korra. Kas te olete endaga igati rahul või võiks mõnda kohta näos muuta? Siiamaani olen ma saanud hakkama täpselt sellisena, nagu ma olen. Nuga pole minule küll puutunud ja mul ei ole see ka ausalt öeldes Mis peaks juhtuma, et mul seda tarvis teha oleks? Võib-olla võime, elaksin mingisuguses tohutu suures lossis ja basseinidega tehisjärvedega. Tohutute lilleaeda, ega ja oleks meeletult palju raha. Muidugi fantaseerime siia juurde lennukid ja, ja sellised asjad. Et siis ma võib-olla igavusest laseks endale midagi ju teha. Arvan, lihtsalt igavesest, kuidas su tervis on, muidu ma ütleksin, et kui mul on. Kui mul on mingeid kaebusi olnud, siis siis täiesti kindel, et et see on alguse saanud närvipingest. Ja, ja, ja ka stressist. Minu elukutse juures tuleb siiski närvipinget ja stressi, mida peab alla suruma. Aga see on kõige hullem, sa pead selle alla suruma. Siis sellest võib tekkida väga tugevaid peavalusid ja, ja niisuguseid närvivalusid ja ennast peab hoidma negatiivsete emotsioonide eest ja võib-olla varem ennast nii väga ei hoidnud, aga nüüd ma küll püüan tõesti rohkem rohkem ennast säästa hoida, suitsetanud oled. Ma olen niisugune suitsetaja aastaid, kas mõnel päeval ei tõmba, tegin sigaretti ja siis mõnes seltskonnas võin suitsetada küllaltki palju mõne vestluse juures või mõne kohtumise juures. Alkoholi lubad endale? Tõtt-öelda jooma vett, küsitakse, milliste aega igatsete tagasi uuesti võiks olla minu jaoks. Kaheksakümnendad aastad aga no võiks sama olla, aga riigikord võiks olla teine sellise reisimise aeg, sellise tohutu reisimise ja just meeletu kontserdit aeg on ju nii tavaline, et kuus oli 25 kontserti, kuus oli 30 kontserti, taastas, oli karutakse 12-ga see oli, see oli normaalne ja siis oleks, oleks nende maksmise ja tasustamise võimalused võinud olla ka niisugused, nagu nad praegusel ajal on. Siis, siis võiks nii nii mõnigi meist elada väga-väga hästi. Mida sa tahaksid ise Marju Länikule küsida? Kas ma hakkan teisi kordama, kes sa oled, Marju Länik? Vastust tead, viimastel aastatel on seda juba tunduvalt rohkem, kui ma teadsin paarkümmend aastat tagasi. Selge on see, et inimene õpiks ennast tundma ja kõigepealt aru saama iseendast, kes ta, kes ta niisugune on ja mis ta ülesanne siin maailmas ja maa peal on ja see ei selgu mitte kaugeltki kohe iseenda jaoks ja et sa eluaeg oled saanud teha nii lühike, kui see elu siis nüüd on olnud ikkagi seda, mida sa kõige rohkem tahtnud ja mida sa armastad, siis, siis ma arvan, et see on päris suur õnn ja see annab juba äikese põhjuse endaga rahul oleks. Kordasime kolm aastat tagasi kavas olnud Saadet Persona, Marju Länikuga ajas juttu Marje Lenk. Olles koomas mula sulle toetusi olen ju naine.