Siin Tallinn kell on 12. Eesti apostliku õigeusu issanda muutmise peakirikus Tallinnas on algamas Eesti vabariigi presidendi Konstantin Pätsi säilmete ümbermatmise talitus. Teenivad apostliku õigeusu pühitsetud Tallinna piiskop Cornelius issanda muutmise peakiriku ülempreester Emmanuel Kirss. Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku ülempreester Stockholmis Nikolai suurused ja ülemdiakon Johannes Sepp. Kirikukoori juhatab kylle Helena Kivi. Me oleme kodumulda saatmas meest, kelle tähendus meie rahvale on aegumatu ja kustumatu. Kirik on pilgeni ärasaatjaid täis täis kroonlühtrit põlevad küünlad, nii nagu see sellele usule on kohane. Samuti lipud, Eesti vabariigi lipp ja muinsuskaitse seltsile ja Fraternitas eestikali. Samuti pärjad motipatši perekonnalt ja sugulastelt korporatsioonist, Eesti muinsuskaitse seltsilt, Eesti komiteelt, Eesti eksiilvalitsusel, Eesti vabariigi ülemnõukogult ja Eesti vabariigi valitsuselt ja mõistagi ka nende esindajat siin. Kõneleb pühitsetud piiskop Kornelius. Kallid vennad ja õed. Täna on meie väikses Eestis suur mee, vaatame Eesti vabariigi. Mina olen vana inimene ja mäletan seda aega, millal Konstantin Päts oli Eesti riigivanem ja võin tunnistada, et teda meie maal austati ja armastati. Ta on teinud palju head Eesti rahvale, kes teda kasvatas ja Eestimaale, kes ta sünnitas. Ja kõigile, kes siin Eestis elasid. Tuletades meelde tema viimaseid elupäevi siin Tallinnas, tahaksin öelda pühakirja sõnadega. Suuremad armastust ei ole kellelgi kui see, et ta jätab oma elu. Täna jumalateenistus peetakse siin issanda muutmise õigeusu kirikus sees. Kadulu oli ristitud õigeusku. Tema isa Jaagub päts ja tema ema Olga Dumaanova oli Tahkuranna õigeusu koguduse liikmed. Vennad Konstantini, Nikolai pätsid õppisid Riia vaimulikus seminaris. Tena oleme tulnud siia kokku niite ainult Konstantin Pätsi mälestuseks ja tema säilimite kodumaa mulda säilitamiseks vaid ka selleks, et palvetada tema hinge eest, nagu see on Eige usus on kombeks. Ma palun kõigi osa võtta nendes palvetes. Et issand jumal saadaks igavest rahu oma uinu luud sulase konstantiinile ja lase ta jääda igaveseks palved mälestuseks. Piiskop Kornelius astub altarisiseselt alla president Konstantin Pätsi Sarga juurde et seda piserdada pühitsetud veega. Sargalan presidendi lipp sinimustvalge lipp, keskel kuldne vapp. Kolme sinaka Lõvi Leopardiga. Loba. Jelena. Ja meiegi hingedel. Suur. Toimingud, mis ei säilib ja rikkus ei kesta, au ei tule ka. Liigid, liilia, mugulad, munad, Kano ikke, keepära tulevad eestlase poole. Ana lahkunu rahulik puhkamis ja prouad teatreid. Nüüd vaid tulge hüüdke surematu kuninga poole, issand tee siit ilmast lahkunut igavesti hüvede väärilise jaapane leinamist lõhnata säutsudes. Ega öelbadud selle väärilised õndsad on puhtad südames, sest nemad saavad jumalat näha elu ja soomu surma valida ja anna oma pühadel õuedele rahu sellele, kelle sära puutsusid ajalikus elus ja mõtle minu peale, kui tuled oma kuningriigi õndsad rahuni nõudjad, seis, Need hüütakse jumala lapsi kiigele ja ihutee valitseja, kelle käes on eluvaim Saguumade tröösti ja anna rahu, õigede elu puhas oma sulasele, kelle sa ära kutsu siis selles maailmas õndsad on need, keda taga kiusatakse õiguse pärast. Sest nende on taeva hiiglaskuchistus, seent, Kreestuse armastajad. Puhata elavate maal, Teedbuda lahte, Sulle, paadise väravad, aastale siin, oma kuningriigi, andku sulle andeks kõik paatus, mis sa oled teinud maises elus. Õndsad olete teie, kui inimesed teid minu päevas laimavad ja taga kiusavad ja valetades Aegivat ees kõik suupõhja, vaadake leine kuuse, mis on inimene ja ta elu Auda vähise pöörm häältsinud Lillige vaevu tuuleõhk selle saama kes hiiloydi Aegi solvaid veodes mulda õib tegemisi tundmaanis, väed on maapealne vaara, au ja ilu ja võim, vegi elu, hõim, rõõmustage ja iilutse keelses Teepalk on suur taevas. Palogemisi südames, et histus meid, Laakune peale armu heidaks. Au olgu isale ja pojale ja pühale vaimule nüüd ikka jäi igavesti. Aamen. Ma kummardan, isa, kes sünnitas, kiidan, poegagi sündis ja laulan kiides Püha Vaimu pid, hiilgav aupaistus, ehkki ühtlasi isa pojaga, kes kõik on alguseduut oma olemuse. Siis ütles Juudameestele, kes olid tulnud tema juure, tõesti, tõesti, ma ütlen teele. Tõesti tõesti, ma ütlen teele, et tuul Tullu, tule ja on juba nüüd. Nõnda on ta andnud ka pojale, et elu oleks teemad enese ja on saavuta alla ega meelevallakohut mõista, et ta on inimese poe geimees tuge selle üle. See tuleb tund, mil kõik, kes haudades kuuleva Ta hääle ja tulevad välja, kes on head teinud elu ülestõusmise. Aga kes paha teenud hukkamõistmise, ülestõusmise. Jutluse peab ülempreester Emmanuel Kirss. Arm ja rahu olgu teie kõikidega, meie isagi issand, Jeesuselt Kristuselt Armas Mati koos abikaasa ja lastega lähemad omaksed, sugulased, sõbrad ja tuttavad. Kallid kaaskristlased ja kaaskodanikud. Täna on meil haruldane ja ainulaadne sündmus, mitte sellepärast, et me kunagi kunagist meie vabariigi presidenti matusetalitus siin teostame vaid hoopis sellepärast, et inimene läks meie keskelt ära juba 34, ligemale 35 aastat tagasi. Ja täna me saame alles selle matusetalituse siin teostada. Kuidas see siis toimus, kui tegelikult inimene meie keskelt ära läks, seda me ei tea. Aga me võime seda päris kindlasti oletada, et seal mingeid järelhüüet ei olnud. Ei ole seal ka kindlasti mingeid laule salme lauldud ega palvet loetud. Oli seegi hea, et leidus inimesi kes tõesti lasid talle teha puusärgi ja Matada siiski enam-vähem kultuursel maamulda. Tahaks öelda nendele inimestele tõesti selle abistamise eest, mis nad on meie presidendi ülesleidmiseks meid abistanud. Suur aitäh. Nagu juba seda on räägitud ja nagu ma hommikul raadios rääkisin, et see ei ole meile mitte kaugeltki leinapäev, vaid rõõmupäev rõõmupäev selles mõttes et meil on õnnestunud siiski selle kalli inimese luud, fondid mis tema eluajal tihti valutasid, nagu ta seda armastas ütelda nüüd oma kodumaa mulda tuua ja sil vahuslaska puhata, neil see on meile tõesti rõõmu ja ilmgi näib olevat täna ilus selle peale vaatamata, et on olemas niisugune külm ja karge päev. Aga võib-olla see ongi meile kõige parem Konstantin Pätsi eluloos siin praegu hakata jutustama selle lühilühikese piiratud aja jooksul ei ole mul tõesti võimalus. Aga Ma tahaksin peatuda tema mõningatel elumomentidel. Ja see oli see 39. aasta lõpp ja 40. aasta esimene pool. Need olid tema elus kindlasti kõige raskemad ajad, sest tal tuli teha väga raske otsus. Ja ta tegi selle otsuse ja enamik Eesti rahvast on selle otsusega nõus. On öeldud puhtalt välja, et kui tema ja teda ei oleks olnud, siis ei oleks ka eesti rahvas enamul. On ju ka neid, kes ütlevad, et oleks midagi vastupidist pidanud tegema, oleks tulnud vastu hakata. Aga kui me ikka südamalt hakkama järele mõtlema, meil on olemas ju need andmed nüüd, mida siis ei teadnud tema ega teadnud meist keegi. Aga nüüd on see olemas, me teame neid salajasi lepinguid, mis oli Hitleri ja Stalini vahel sõlmitud. Ja me, me oleksime jäänud täiesti ilma abita. Alustati ju ikkagi kõige väiksemast eesti rahvast ja riigist. Teised Balti riigid hoidsid kartlikult ja hirmul eemale, arvates, et see asi läheb neist kuidagi mööda. Soome ei võtnud ju meie saadikute õieti jutulegi ja nõnda ei olnudki ju meil mitte midagi muud teha kui ainult seda, mis meie tegime meie targa juhi tegevuse. Kui me oleksime tõesti vastu hakanud, siis oleks olnud juba midagi muud. Meiega oleks võinud juhtuda sama krimmitatarlaste k et meie oleksime üle Venemaa siberi väljade laiali pillatud olnud oma inimeste siin-seal ja oleksime oma lastele rääkinud kunagi ja lastelastele sellest, et meil oli ka kodumaa ja iseseisev maa. Ja et see asi mitte ainult poliitiline ei ole, siis tahaksin ma rääkida ka sellest, milles hommikul juba rääkisin. Kui Kreestlaski tuulde kinni võtma ja Peetrus võttis mõõga, siis käskis temaga mõõga tuppe panna. Ja arvas, et see asi tõesti ei lähe üksinda võidelda niisuguse väes alga vastu. Ma ei tea, kus ma olen seda lugenud piiblist seda sõna ei ole. Seda meeste arvuda, tähendab, aga kuskilt olen lugenud, et neid mehi, kes eeldud kinni tulid võtma, oli 200. Kui see nõnda oli, siis on see otse nagu tähenduslik asi meilegi. Meid oli ka üks miljon, aga vaenlasi oli ta ümmarguselt 200 miljoni. Ja me võime siis arvata, et praegu oleks ühel mehel tulnud võidelda 200 mehe vastu. Kui me loeme oma kangelastest Kalevipojast ja suurt olust siis on see muidugi meile väga hea asi. Aga et meil ka tänapäeval leidub kangelasi, kes üksinda 200 mehe vastu on valmis, tema, see on küll suur asi, aga siiski väheusutav sest kvaasi tõeks läheb, siis me näeme, kuidas asjad tegelikult on. Ja sellepärast siis on ikkagi enamik rahvas sellel arvamisel ja teadmisel, et tema tegi õige otsuse ja lõpuks ei olnudki tal mingisugust muud otsust võimalik teha. Meid oleks lihtsalt üle ujutatud ja kui palju enam oleks võinud siis ju meid püüditada ja minema viia, kui juba nüüd, kus kõik lepingud olid olemas ja tehtud ja lepingud olid ja nendest peeti kinni. Ma ei ole kuulnud, et kunagi oleks mingisuguse provokatsioone või mingisuguse ülestõusmise kuskil olnud ka siis kui juba Vene väed politseisse tulnud. Kõik võeti ausalt ja tehti ausalt, aga seda ausust ei peetud kinni meie vaenlase poolt, kes ei mõelnudki sellele, et aus olla. Veel tahaksin ma rääkida Konstantin pätsu elust ka meie demokraatlikul ajal, sest me läheme nüüd jälle vastu sellele demokraatia teostada. Kuid sellest on meil väga palju õppida. Demokraatlik ajastu kestis meil ümmarguselt 14 aastat, selle aja jooksul vahetusid 21 valitsust. 390 päev oli kriisipäevase, tähendab valitsuse kriis kestis nii palju, see on kaugelt üle aasta kokku. Ja see aeg ei olnud kaugeltki mitte kerge. See aeg oli kaduma läinud aegses valitsus, kui ta kauplesid seal parteid omavahel uue valitsuse moodustamiseks, ei olnudki võimeline midagi head korda saatma. Ja ikka jälle pöörduti kontserdil pääsu poole, kui asjad olid käest ära läinud. Selle aja jooksul oli tema kuus Cordoba arvata kaasa ajutine valitsus. Kuus korda oli tema riigijuhi kohal riigivanema kohal. Ja inte jälle pöörduti tema poole poole aega isegi üle poole aega oli ta selles ajast valitsusjuht ja teised. Neid oli palju mehi, kes siis selle teise poole aega roolid. Ja see aeg oli nii, nagu ta oli. Demokraatia on väga hea asi ja selle poole me peame püüdlema. Aga me peame teadma, et kõige aluseks on kord ja ilma korrata ei saa meiega asju ajada. Org peab võimaldava demokraatia, aga demokraatia ja samad, samal ajal tagava korra. Need taks on mõlemat käsikäes ja kui neid ei ole, siis ei saa olla seda ega teist. Seesama oligi Konstantin pätsu südamel, ta tahtis luua niisugused põhiseadust, mis selle tasakaalustab. Kuid tema ei saanud ka köitas üksi teha. Need põhiseadused viidi läbi hoopis teistel alustel. Aga Konstantin Päts toetas seda põhiseadus, sellepärast seda vabadussõjalaste põhiseadust, et ta ütles, et asi tuleb lihtsalt ummikust välja viia. Ja tema ei tulnud ta mitte valitsuse juurde mingisuguse võimuiha ka siis, kui see asi tõeks teoks sai. Sest ma mäletan seda lugu. Aga ta oli täiesti valitsusest eemal. Jälle oli valitsuskriis käes 33. aasta sügisel. Ta oli oma kodutalus ja oli seal täiesti oma tööde juures ja siis tuligi tema juurde riigikogu esimees Kaarel Eenpalu ja palus siis teda valitsust moodustada. Aga päts ütles, et ma kardan, et ma ei saa seda valitsust moodustades, et minu erakond on parlamendis väga väikses osas. Ja ma kardan, et ma ei saa poolehoidu. Kuid siiski olukord oli väga tõsine ja tundes oma kohustust tundes oma armastust oma kodumaa ja rahva vastu, ta siiski tegi selle katse ja see katse tal õnnestus ja läks üle noatera, nõnda et see valitsus siiski riigikogu poolt kinnitati. Asi läks edasi nõnda, nagu me teame, mina olen selle kaasaegne inimene, nooremad inimesed ei tea, aga vanemad mäletavad küll, siis läks lahti nõnda ütelda selle valimiskampaania koosolekud üksteise järele, seda nimetati vapside ajastuks ja vapside tegevus, kuigi seda ka tänapäeval püütakse õigustada mitmelt poolt loomulikult igalühel oli salavabadus või sa rääkida, mida ta tahtis, nad rääkisidki. Aga see oli hirmutamine, ähvardamine ja otsekohe rahva mõnitamine. Rahvas ammu juba ütles, et kui kaua lastakse niisuguse lärmiga üldse tegutseda. Ja kui on ja kui siis nats pani korra maksma, siis on tänapäevalgi mõnelt poolt öeldud, et vaatasid, oleksid niikuinii hääletamisel saanud võitjaks ja milleks seda oli tarvis siis teha, et see oli ikkagi niisugune vale võte. Aga ma ei taha siin hakata seletama midagi rohkemat ja mul ei ole ka piiratud aja juures selle rääkida. Ma ütlen ainult ühe näite ja see on see. Kui tõepoolest vabadussõjalaste juht Artur Sirk oleks olnud õige mees, siis ei oleks tal vaja olnud ära põgeneda vanglast, ta oleks pidanud jääma kohale ja ütlema, nõnda et vaata, näe, ma tegin valimiskampaaniat, mis oli tõesti vajalik meile ja mis oli lubatud ja tal ei oleks saanud keegi midagi teha. Tähendab midagi pidi siis ikka südamel olema, kui inimene ära põgene. Nõnda oli see asi siis nüüd oleme ja meie oleme need asjad kõik läbi näinud ja me anname austust lahkunule, kes on kõiki heasti teinud. Mul tulevad meelde tema viimased sõnad, ma kuulsin seda raadiost, see oli 24. veebruaril 1940 siis see oli viimane, meie vabariigi aastapäev. Poola oli juba siis langenud, Soomes käis raske talvesõda, oli karge külm talveilm ja siis ta pidas oma kõne ja need sõnad olid järgmised. Jälle on haritud rahvaste peres raske katsumuse aeg, jälle muudavad naised-lapsed, tuhanded inimesed on kokku kogutud ja oodatakse ainult seal, ütles, võiks liikuma panna sajad tuhanded masinad. Ja kui me sellele mõtleme, et see, et me oleme senini suutnud eemale jääda nendest rasketest aktiivsetest võitlustest, mis praegu juba käimas on siis võime meie õnnelikud olla ja me tahame kõrgel hoida oma käed, et võitlus võiks mööda minna meie maast ja rahvast. Need olid tema sõnad, mida ta ütles ja ta lootis seda ja nõnda lootsime meie kõik. Ja kui need õige ei läinud nii nagu me arvasime, et peame siiski seda tunnistama, et Konstantini pätsu töö on vilja kandnud, see ei ole kaduma läinud. Juba see tunnistus on isegi siin, et see puu särg seisab tema maiste jäätmetega siin meie ees. Suur tunnistus Eesti rahva osas selles mõttes et eesti rahval oli armastus ja lugupidamine oma lahkunu vastu oma riigijuhi vastu. Ja selleks ehitati ja taastati, sest tema sünnikodus Tahkurannal, tema mälestussammas, rahva enamik on ikkagi sinu poolt ja on sinuga. Aga meie ei taha, aga mitte ainult sind üksi, tänasin meelde tuletada vaid ka kõiki neid teisi poliitika, ühiskonnategelasi, kes samuti olid tegevuses Eesti vabariigi ajal kelle au muidugi meie ei tea, kus nad on. Aga meie oma südames tahame ka neid meeles pidada täna koos sinuga kelle maised luud siin meie keskel on olemas? Sa olid tugev, olid poliitikas tugev ja olid ka elus tugev, sest sa pidasid kõige kauemini vastu kõikide nende inimeste seas kes koos sinuga ära viidi. Kõik nad surid enam-vähem 1942. 43. aastal. Laidoner oli siis kõige tugevam, kes vedas vastane 53. aastani. Aga ta oli sinust 10 aastat noorem ja sena pidasid siis veel kolm aastat vastu ja see oli imetlusväärne asi, ei olnud tervis korras ja need päevad seal vangilaagrites ei saanud seal olla kerged. Kes on seal kunagi ise käinud, see tehas, millised nad on ja olla saavad? Meie tahame ütelda sulle, mina omalt poolt kõik Eesti rahva nimel suur aitäh, selle tehtud töö. Kui on aga neid, kes selle tänuga. Ma ei taha ühineda, siis ei ole ka seda kellelegi kohustuslik tehtud. Igalühel on vaba soov demokraatlikes tingimustes arvata oma arvamust nõnda, nagu ta arvab, ütleb Kreestlaski siin oma sõnad. Häda teile, kui tõite, sead räägivad. Tahaksin tänu avaldada kõikidele nendele, kes selle selle maise põrmu väljakaevamisel nägid suurt vaeva, eesotsas tema pojapoja Mattiga. Selliste kaevasete seal ju 46 hauda enne välja, kui te saite tema jälile, see oli suur töö. Sellepärast olgu siis tänu kõikidele ja lõbus kõikidele, kes te olete täna siin kokku siia kokku tulnud. Olgu tänu kõik, kes te olete, südamed ju kõigest sellest asjast osa võtnud. Muidugi on meil arusaadav, et igaüks ju tulla ei saa ka olla ei saa, sest meie ei mahuta lihtsustada kõik ära. Aga inimestel on võimalik ka seda jälgida oma kodudes. Ja sellepärast ma usun, et täna on Eestimaa inimeste südamed kõik ühendatud ühe mõtte ühe mõttega, niisama nagu kord kunagi Balti ketis olid nende südamed ja käed öeldatud. Olgu sulle rahuline puhkus meie kõikide poolt kaasöeldud, jäägu sinust meie südametes ja helge ja kustumatu mälestus. Aamen. Ja sina ainult oled patuta. Ja sina õigusena, õigus, igavesti. Sinu tänade. Lugupeetud kuulajad elasite kaasa apostliku õigeusu kirikukommete kohase Konstantin Pätsi ärasaatmise. Siit issanda muutmise peakirikust. Kogu teenistuse ajal seisid valves salga juures Fraternitas Estica korporatsiooni esindajad. Nende lippe on palju ka väljas teiste korporatsioonide lippude, see on meie jaoks taassündiv uus ilus kultuuritraditsioon ja praegu on inimesed liikuma asunud. Võetakse pärjad ja lipud, et asuda siit välja. Korporatsioonides on meil taas tegutsemas Vironia Fraternitas Estica, siis üks peakorraldajaid, sest sellesse kuulus ka Konstantin Päts. Sakala, Ugala, Rotalia. Te kuulete kirikukelli. Need saadavad viimsele teekonnale kodu mulda Konstantin Pätsi. Praegu võetakse pärjad ja lipud. Rotalia ja Fraternitas alliansis Reveelia Fraternitas Tartuensis, Leola tehnola, Väimla. Kahjuks ei näe ma praegu siit kirikust, kui palju on inimesi väljas. Viimsele teekonnale saatmas Konstantin Pätsi. Üks on selge, nagu teenistuse käigus juba öönde. Tänasel Päeval ühendub kogu rahvas kõik eestlased pes sellessarga ümber, mille peal on presidendi lipp, sinimustvalge kuldse vapi ja kolme Lõvi Leopardiga. Mis sul on, Konstantin Päts see koht Eesti kultuuriloos. Sellest kõneldakse täna palju, sellest mõeldakse palju. Üks on aga selge, ei ole teist meest, kes meie rahva heaks nii palju teinud ja nii kaua oma rahva eest seisnud ja muretsenud. Koori saatel. Tõstetakse kirst aluselt ja protsessioon. Kui kas või mõnedki mõttekillud veel teieni tuua? Eesti vabariigi loomine veel kriitilisemalt ajal kui meie praegune aeg on võita vabadussõda kui peaaegu polnud veel uskuge, MEIS minna peaaegu paljakäsi ja selle pisukese rahvaga suure Venemaa vastu viia väikenisti tsaaririigi provintsist Euroopa riigiks. Mõelgem täna kõik sellele. Kui Konstantin Pätsile kodu mõõda sängitades teda austust avaldame. Praegu lahkuvad saalist kirikust omaksed, Eesti vabariigi ülemnõukogu, Eesti vabariigi valitsuse, Eesti muinsuskaitse seltsi ja Eesti komitee esindajad. Nemad viimased on otseselt olnud seotud matuste korraldamisega. Päev on ilus hetk tagasi kuldas päike veel kirstu ja eilne raju oleks nagu möödas. Nii on möödas ka ühe mehe võitlusrohke elu. Ja siit Suur-Kloostri tänavalt liigub matuserongkäik nüüd laiale tänavale. On juba alustanud mängimist sealt edasi aga raekoja platsile, kus majanumad, 14. peatutakse ja koorid austavad presidendi mälestust. See ei ole mitte juhuslik, sest selles majas praegu tuntud haridustöötajate majana asus Eesti ajutine valitsus. Ja 27. novembril 1918 toibus seal valitsuse nõupidamine, kus otsustati astuda vastu Nõukogude Venemaa rünnakule. Edasi liigub protsessioon. Aga Vabaduse väljakule ka Teil, mu kallid kuulajad, on võimalus sinna minna, et viimset austust avaldada ja siis mööda Estonia puiesteed mööda Gonsiori tänavat Kadriorgu, riigikantseleihoone juurde ja Kadrioru lossi juurde, kus samuti presidendi mälestust austatakse. Sõnavõttudega. Sellega Eesti Raadio kolm programmi lõpetavad ülekande apostel õigeusu issanda muutmise kirikus Tallinnas. Meie mikrofonid on uuesti avatud kella kolmveerand kolmest Tallinnas Kadrioru lossi esisel. Kuulmiseni. Reporterid olid Ivar Trikkel ja Toivo