Okei, mängividane mingit lauloosnetina kaheksa, neli ja hüpata nänni. Kuule teede oi, lõhutajad filmi. Teinud antigi ta suplehede Heiga mu kodumaapinna ja teevad keeva teed. Orgimu teene Seederi. Vaktil ta rauges, muudkui õli. Need iluvalgeid. Koduma. Olen eluka ja tänase saate teema on laul ja laulmine, laulmise tähendus inimese elust, tema vajalikkus seega päritud laul ja pärimuslaul. Pärimuslaulu all mõtleme me eelkõige traditsioonilist rahvalaulu, mille tunnusteks on suuline, edasi kandmisviis, vormi stereotüüp, sus, loojate anonüümsus ning minevikku käsitlemine. Lisaks eelpool toodud rahvalaulu põhitunnustele On veel üks oluline tunnus, ühine laulmine üks ees ja teised järel ei ole esinejaid, ei ole neid, kes kuulavad. Tänapäeval on rahvalaul lahku kirjutatult rahvalauluna oma põhiliste tunnustega, kadumas. Eestlaste läänemeresoomlaste, universaalne eripärane regilaul leiab eelkõige kasutamist professionaalses muusikas. Pärimusmuusikat esitatavaks kuulutatud Viljandi pärimusmuusika festivalil kasutavad muusikud rahvalaulu eelkõige oma individuaalloomingus ja seda erinevalt lähtuvalt haridusest lähtuvalt maitsest ja kindlasti ka loomingust. Aga mida siis laulab rahvas oma kodus vabal ajal või pidulikel koosviibimistel? Ma tahaksin kodus olla kui õunapuud õitsevad ja nende roosaka, aga sinu juukseid e tiiva ja nende roosaka siloiu sai liiva. Pilt on kirju. Aegade jooksul on eestlaste hulgas kodunenud erinevate rahvaste erinevaid stiile Ameerika kantristiilis. Ma tahaksin kodus olla kõrval saksa, Ukraina-Vene-Läti, Soome ja kes teab, mis rahvaste laulud veel. Rahvas neid üksteisest ei eralda. Ta laulab neid laule, mis talle meeldivad, mis kuidagi väljendavad tema enda tundeid, tema tahtmisi, tema mõtteid, mis sobib talle emotsionaalselt. Veljo Tormis ütleb, et naad laulud on kõik temas rahvas ühes hunnikus nagu Tootsi peenralt. Meie oma rahvalaulud ka veel sealhulgas. Mallatsiläbi Sergo Küla pool versta ma läätsi läbi säärega küla pool versta öösi mul vastatul kaasa mõõtskof nei? La seen. Mul vasta tull üts kaasa mõttes Kahneio laasi i könn, aga õnn köissaga, könn Cohney elasi. Õnn. Elasi ütles trik püükse mor, roo ja pal liumaala. Triin Pehk sööma ja pal joomalaat, muhu 100-ga arv, üleväel panemin, ame mu korraga üleval, parem minna. Me aeg, õnn, könn, sa könn, pane minna. Way vanale juudi Eila kassetaale Vaiseb Vaivarale juudi. Siis tulles Villosseto poiss kelgaal Ahopagel siis tullid, sillosseto poiss kelgala põrgel. See tänapäevaks pilt laulmise mõttes kirju on, ei ole ju iseenesest halb. Halb on ehk see, kui me ei laula. Ma ei hakka rääkima sellest, et me oma Eesti vabariigi hümni peaksime olema kõik võimelised laulma ei räägi ka sellest, et me oma pidulikel tähtpäevadele pühadel laulaksime oma peo laule. Täna tahan siiski rääkida lauludest, mida meist igaüks ise oskab. Et laulda seda, kus parajasti tarvis. Ja milliseid laule kuulavad lapsed üldse oma vanematelt. Milline võiks ja peaks olema see repertuaar, mida kuuldakse oma lähedastelt. See on teema, mida oleme käsitlenud Viljandi kultuurikolledžis huvijuht-loovtegevuse juhendaja eriala üliõpilastega. Enamasti on olukord kehv. Laulda ei osata, ei julgeta või ei taheta. Kui jõutakse laulmise tähenduse ja vajalikkuse tunnetamiseni ja omal siiski välja kujunenud repertuaari ei ole, sest pole ju mingi saladus, et enamikes peredes siiski ei laulda. Või tehakse seda haruharva. Siis ikkagi küsimus, mida laulda. Minu lapsepõlvekodus kõlasid just taolised rahvalikud, eri kandist pärit laulud, nagu me siin eelpool kuulsime. Ühel hetkel ilmselt teismelisena need laulud mulle üldse ei sobinud, mõnda oma lausa ei sallinud. Kuid ühel ajal hakkasid need laulud mulle taas meeldima. Veelgi enam hakkasid meeldima ka rahvalaulud, mida kuulsin oma vanaemalt. Oma vanavanematelt lindistatud ja omandatud laule võiks ju kasutada, neid võiks ju laulda, need, mis sobivad mulle. Mina olen oma vanaema Almalt higistanud ligikaudu 100 laulu. Ära olen suutnud õppida vaid kümmekond, ilmselt pole rohkem tarvis olnud. Mõnda neist oskavad ka minu pojad kui ema minnu kiigutas ja ütles sõjamees, kui ema minnu kiigutas ja ütles sõjamees. See oli esimene laul, mille ära õppisin. Ammu, mina olen juba leeris käinud ja olen pannud tähele, et ta on ilmas leidumas neide, kes mind ihkavad omale. See vanapoisi leerilaul oli mul äärmiselt sümpaatne oma humoorika teksti ja, ja vahva esituse suhtes. Meie kõndisime haavaalgel nii hilja seal õuede peal, neiul Leikisid pisarad laugel, et pidime lahkuma sealt niisugune kurb lugulaul, nii õnnetust armastusest ja nii edasi, nii et lähedaste laulud on väga hääd. Luua koostada endale laulurepertuaar hällilauludest kuni pidulike tähtpäevade või pühade lauludeni ning neid tõesti lauldagi. Kindlasti peaks repertuaari kuuluma ka oma vanad regilaulu lihtsalt laulud mida võib laulda oma äranägemise järgi. Näiteks kas või nii, nagu Kairi Leivo oma kaaslastega teeb. Tänase saatekülalised on Viljandi kultuurikolledži üliõpilased Evely Marie ja Marju, kes kolmekesi on oma laulu mina otsinguil. Mul on hea meel, et täna on lisaks minule stuudios veel kolm naist kolm neidu Eestimaa eri paikadest, kes siis jätkavad teemat, mis on siis rahvalaul, mis on siis pärimuslaul ja milleks üldse laulmine? Rahvalaul minu jaoks kannab endaga kaasas oma ajastu nägu. Kuigi me võime tänapäeval laulda rahvalaule, mis on pärit kaugest minevikust. No las see enam nii nagu tõeline tähtpäeva laule, nii nagu neid vanasti lauldi, ei kasutata enam ammu. Ühiskonnas, kus kirjaoskus puudus moodustus, moodustas suuline pärimus ehk rahvaluule siis kogu vaimse kultuuri, ühendades endas nii teaduse, luule, usu ja väga informatsiooni. Kuid Ajast, mil valitsevaks muutus trükisena, kaotas rahvaluule oma funktsioonid ja seega ka eksisteerimisaluse pinnase see ainet aluseks, millest ammutasid eeskuju kirjanikud ja heliloojad. Kuid tänapäeval tavaliselt õigete ja ehtsate rahvalaulude all mõistetakse vigaseid, puudulike ülestähendusi või siis hoopis vastupidi perfektselt läbi töötatud ja täpselt ette kantud laule. Sealjuures tegelikult laulm laulmisviisist ja, ja selle struktuurist ning ühiskondlikust üle iseloomust üldse pole ettekujutust. Seni pole trükis ilmunud veel ainsatki täiuslikult kõiki regi värsilise laulu aspekte arvestavat laulu viimasel ajal seal on tunda ka üldsuse huvi kasvamist rahvalaulu kui iseseisva kultuuriilmingu vastu. Tunnistust sellest faktist annab iseenesest ka see, et, et tekkinud on palju rahvalauluansambleid ja esinejaid pooldatakse kõike rahvuslikku, mis on pärit minevikust rohkem tähelepanu pööratakse minevikku, lauludele, minevikku, lauludele, nende uurimisele. Kuid tundub, et unustatakse ära tänapäev, tänapäeva laulud, nende kvaliteet. Tekib iseenesest küsimus, et mis on rahvalaul tänapäeval mida meie tulevased põlved meenutaksid, nii nagu meie meenutame praegu siis näiteks rahvalaulu nuttev tamm. Kas meiega praeguseks rahvalaulu rahvuslikuks repertuaaris on pushupi, terminaatori looming? Rahvalaulule oli iseloomulik just oma ajastu sündmuste rahastamine ja selle seda arvestades läheb kuidagi meel kurvaks. Et kas tõesti Eestis ja meie peredes lauldavad 17 või, või siis kas või juuli, kui lumi on need laulud, mida meie kunagi oma lastele laulame, kui need peaksid huvitama meie ajal tuntud ja palju lauldud laulud. Need ongi küsimus siis selles, kui jätkata Eveli mõtiski elu, kus sa toetasid Veljo Tormise mõtetele ka jätkata seda mõtiski elu, mida meil on siis pärandada, meil tähendab ka teil ja mida on teele konkreetselt sellel aastatuhandel ja sajandil pärandatud. Mis laulud need on, mis meil olemas on? Minu perekonnas on alati lauldud laule, mis on sellised rahvalikud laulud nüüdseks ajaks, et nagu mustlase elu ja valged roosid ja sellised laulud, et alati kui me koos kuhugi lähme, siis tavaliselt autos lauldakse sellised laulud, ma arvan, et jäävad ja neid laulan ka mina oma lastega koos. Aga need laulud näiteks mida me kuuleme siin saates, on lauldud lindi peale 25 aastat tagasi minu vanaema ja tema õe poolt. Ja need on õpitud, ma arvan, neil nende noorusest ja nemad laulsid neid, kui nad käisid Ehal ja muudel toimingutel, mida nad on mulle rääkinud. Kas sa oled ka neid ära õppinud? Ma arvan, ma kindlasti tahan neid õppida, aga mu vanaema suri kaks aastat tagasi ja need, see lint on minu jaoks väga väärtuslik. Et Need laulud on just sellepärast ühed erilised, et nad on tema häälega seal peal. Ja kindlasti ma arvan, ma õppinud laulud ära. Siiani ma ei ole veel jõudnud. Nii et, et sinu jaoks on sellepärast eriline, et kui sa need ära õpid, siis on seal vanaema, on kogu aeg sinuga, tähendab, sinu esivanemad on siis sinuga, et. Ma arvan, et kui ma juba seda laulu laulame kõrvus, kõlab see, kuidas minu vanaema seda laulu laulis ja ainult mitte sealt lindi pealt. Mäletan seda voodiääred, laulis või, või tema naeratust või sa sellele on see omapära ja see soojus küljes, et sul on see õnnelik juhus, et sa saad veel terviku pildi järjepidevuse kokku panna ja olla selle jätkajaks. Minu suguvõsas on rohkem pillimängule rõhku pandud, et lauldud on nagu vähem. Aga samas, kui ma meenutan pulmi oma suguvõsast, siis on ikka lauldud neid tüüpilisi laula, õllepruul ja samuti mustlase elu. Etet lauljaid on, kuid laulud ja, aga need ise pole nüüd öelnud, mida sulle siis parandad. Tegelikult me just hakkasingi mõtlema, et iseenesest laul on selline suhteliselt huvitav just sellest aspektist ta tõesti ühendab mitmeid põlvkondi, eks ole. Ja aga iseenesest meie perekonnas ei ole kunagi niimoodi lauldud, et et minu ema laulaks mulle või vanaemad emale. Et vähemalt mina, mina ei ole seda kuulnud. Kuid samas meie perekond on väga ühtne sellest hoolimata. Ma tegelikult, kui ma hästi meenutama hakkan, siis minu vanaema, kes nüüdseks on juba mitu aastat surnud külmul vahepeal lapsepõlves laulis üksi Umbompa laule rohkem. Et ma arvan, et see on väga oluline, et laulda, sest see et laulmine on tähtis sinu arvates, kuigi sinu elus on seda vähe ette tulnud sinu peres. See on ikkagi osa inimesest, tegelikult temast laule on osa inimesest inimeseks olemise üks osa. Aga kui veel kord ma ütleks selle peale, et kui ja niisuguseid peresid, kus ei laulda, kus üldsegi laulda peres koos on ju kindlasti palju rohkem ja neid võib-olla võib-olla et need on isegi valdavad. Me ei tea, kuidas eestimaalased sellega olukorda kuid mille jaoks ikkagi on oluline laulmine Laulmine perekonnas. Laulmine ühendab kas või näiteks see, et miks, miks tehakse suuri massiüritusi, kasvõi laulupidu näiteks. Et tegelikult laulul on selline ja muusikal on üldse selline? Ma ei oska öelda, fenomen või ta ülendav lisandite võib nii palju inimesi kodu luua, kokku kaasa hoida ja see noh, järelikult ka perekonda hoiab kooslaulmine üks oluline komponent, need te rääkisite, et mida on teile pärandatud, et tegelikult ei ole varrukast võtta oma peast oma mälestustes lapsepõlveelust, ei ole teil võtta praegu ühtegi laulu, et see on nüüd minu pere laule, mina oskan seda ka ise enesestmõistetavalt, nii nagu need kasvõi siis sinu vanaema või meie teised vanaemad kes kohe on ära õppinud, neil on neid meeles, aga nad ei pruugi need tänapäeval enam laulda. Aga küsimus oli nüüd selles Eveli küsimused, et kas peaksin ka mina midagi parandama, kui Teie lapselapsed tulevad küsima, et vanaema Evelin, mis sina laulsid ja noor olid, siis laulad terminaatori laulmisse nimetasid neid laule sellepärast, et need on levinud noorte hulgas praegu või, või on need su endale? Ei, need ei ole mu enda lemmiklaulu, nii et selles mõttes ka see natuke kurb moment, et, et valdavalt noored ütelda, et need on halvad terminaator või niimoodi praegu ei liigitaks. Aga tähendab, kui, arvestades praegust olukorda, seda aastat ja momenti ma ei oskaks mitte midagi oma lapselapsele laulda praegu. Aga mis sa siis ette võtta, et ega see leppige sellega ei lepi sellega, siis ma järelikult kasutan siiski laulaks minevikust võib-olla minu, mida, mida on enne mind lauldud? Sa ikka otsid lood oma repertuaari, eks ole, et võiksid laulda oma lapsele või lapselapsele, aga teised? Milline on tulevik? Vanaemana? Ei ole selle peale nagu väga palju mõelnudki, aga hetkel ma mõtlen, et et miks mitte oma lapselapsele kunagise? Me oleme väga ühel meelel selles, et laulmine on vajalik peale selle, et me nii-öelda laulurahvaks oleme hüütud. Peale selle on veel küsimus, et mida laulda ja mis, milline erisus on nüüd esivanemate laulul olemuslikus tähenduses inimesele endale ja milline on lihtsalt üks laulmine kuskil kooris tunnis sunniviisiliselt või vabatahtlikud hoopis ise küsimus, kuid esitaks niisuguse küsimuse, et need rahvalikud laulud, mida me siin nimetasime jaga, kuulasime need on tõesti eri rahvastelt tulnud erinevate meelsustega, kas siis äkki eestlane ei ole lahustanud ennast teiste rahvastemeelsusest tulenenud lauludes ja see on vähendanud tema väge ehk lauluväge, tähendab küsimus lauluväes ja võimus. Ja minu räägiksingi nüüd pisut laulude juurde kuuluvast valest. Huvitavalt on sellest kirjutanud Uku Masing, kes on öelnud, et vaimult tavaliselt on just anniks eriline laul. Inimese oma laul on inimesele nii ligi, et see on lausa tema eraomand, mida teised ei julge ega tohigi laulda. Tavaliselt sureb laul koos inimesega, ent harva seega parandatakse ning mõnikord juhtub, et isegi sellele, kes ei ole isegi sugulane tahaks, et need üldised rituaalid ja laulud, mis ei kao, on saadud maailma algul ühelt erilise tähtsusega olendilt, kes on andnud korralduse neid ikka pidevalt edasi laulda. Ning samuti on uute rituaalidega ning sealhulgas ka lauludega. Et kui sellel leitakse olevat toime, võetakse see üldiseks. Ent kust siis ikkagi leiab inimene enne seda laulu ja mis leid endaga kaasa võib tuua? Venelasel pärimus lauludeski võib kohata näiteid, et laulude õpetaja eks pole olnud üksnes inimesed, vaid need on saadud hoopis loomadelt-lindudelt ja metsast. Ning eriti indiaanlaste juures võib just märgata munadest leitud laula või lausa terveid rituaale. Et lauludel võib-olla kõikjale ulatuv vägi, mis võib korda saata inimese jaoks, sest head kui halba näitavad seroseski read Uku Masingu artiklis taevapõdra rahvaste meelest. Laulikartomooni laul on säärane, et mehed jäävad lummusesse ega suuda enam reaalsusesse tagasi tulla. Paistele tuleb manarik, see on üks eriline türgi rahvaste ja Põhja-Siberi liik hüsteeriat. Kõik on jõuetud nagu väikesed lapsed. Paulust kuivavad puud ja inimeste teemalgi kaotavad meela pääst. Ühele laulikuna mozzai aarile makstakse selle eest, et ta ei laulaks, sest tema laulmisel kolmest elusast puust üks puu suri tingimata. Ja samas artiklis ühe lauliku arvamus laulmisest. Hääl laulikul on hinges alati laulud, piisab suu avamisest, et taltsutamatu laul kohemaid lendab maailma, kui ta ei laula, siis lähevad mõtted sassi. Rinda ängistav hääl. Aulik laulab ka üksinda, seetõttu ta asjad ei laabu ja ta on tavaliselt õnnetu, sest ärritab oma lauluga vaime ja pöörab nende tähelepanu enda pääle. Laulikul on niisama võimatu jätta laulmata nagu nõial mitte toimida nõiana. Nõida pääst maksab tervisega, meie oma. Maksame õnnega, lauluga on võimalik tappa, on nii vägevaid laule, et loomulik kord kaotab kehtivuse. Laulik ei laula oma parimaid laule sõpradele inimestele, keda armastab. Ühest juurest nagu puu, kolm oksa kasvab kolmesuguseid, laula on inimhinge jaoks on inimjumaluse oks ja kuratliku hinguse oks. Viimasest kuivavadki puud. Ning lõpetuseks Omalt poolt tsiteeriksin veel ühe indiaani nõia ning tema õpilase sõnu. Nõid ütles kord oma õpilasele üksnes hingega lauldud laule. Jõulud on haldjatelt jaan, haldja õpetatud, muud on teiste inimeste laulude koopiad. Ja siin sammas, õpilase read, kes oli leidnud oma laulu. Tundsin, et olen uuendatud, tugevdatud, laulsin õhinal, kuni ei suutnud enam hääldada sõnu. Tundsin, nagu oleksid laulud mu sees ja vastupandamatult raputaksid mind. Teadsin, et need on isiklikult minu omad muinsuse kuumutamatu tõestus. Tajusin iga oma sammu. Ja siit maapinnalt ja kaja põhjustas minus kirjeldamatu eufooria. Et olen inimene. Nii et laulu võim. Ja eks me oleme ju ise olnud tunnistajateks nendele lauljatele, kellel on nii vägev võim, et sajad tuhanded miljonid kogunevad kokku selleks kellale tahaks sellesse kohta konkreetsesse kohta aega ja ruumi, et kuulata seda ühte, seda laulikut. Varem eesti traditsioonis olid pulmalaulikud väga tähtsad inimesed, aga olid ka inimesed, kes oskasid sõnu seada, neid hästi eesti ütelda, neid esitada. Ja see kõik oli niisugune vägev tervik, no tänapäeval kahjuks me näeme seda tervikult valdavalt laval esituskunstis, teised ei ela sellele teistmoodi kaasa, kui ma ei tea, mis ja kuidas nad elavad kaasa. Varem oli see traditsiooni riituste üks olulisemaid asju ja inimesed laulsid kaasa. Tähendab laulu või vägi ja lisaks see veel, et et milleks siis seda väge kasutatakse mõni jutuga räägitud sellest, et on loodud ja me ise ei hakka nimetama nimepidi milliseid muusikastiile, mis komponeeruvad hästi inimesi südamelöökidega, et siis on inimesed, massid on allutatud ja tulevad kontsertidele, maksavad suuri summasid pärast lähevad kontserdilt. Ta on agressiivselt meelestatud ja tahaksid midagi väga teha, aga midagi teha ei ole, sest tööd ja leiba linnalapsele või noorele paku linn siis lõhuks möllaks. Räägiks elaks ennast välja, et põhimõtteliselt on see arusaam saadav, sest see laulu võim ja vägi on ju see, mis on inimese eest teinud sellise noh, mõned on šoki saanud, nutavad Ma olen biitlite vanu lindistusi, pildite kontsertile, lindistusi, arvaks, et kõik nutavad, viiakse haiglasse elamuste raskuse üle ja nii edasi ja nii edasi. Kuid meie siin tänases saates ikkagi räägime sellest heast poolest, mida see laulmine teeb. Et veel kord teie nüüd, kelle kätes on ka oma tulevik, laul ja pere. Et kuidas teie kasutaksite seda laulu, võimu ja väge, kas teil endal on see olemas? Laulu mõju see peaks olema tervendavad, ma mõtlen, iga inimene, kes tahab laulda, peaks laulma mitte mingil tingimusel ei tohiks kuulata kedagi etteotsa, ei oska laulda, et sa ei pea viisi või või et noh, sa ei võta seda ja seda nooti välja või või veel mingisuguseid, selliseid kriitilisi märkusi ei tohiks üldse kuulata, sest sa ei lähe lavale. Me nägime seda teist poolt ja igapäevaelus laulan nii nagu oskan. Kust on tulnud äkki niisugune terve koolkond, kes ütleb, et ühed oskavad laulda ja teised võigi parem kui nad on vait. Aga varasemas traditsioonis on ju kõik inimesed laulnud, kõik rahvad on laulnud. Äkki me oleme piiri ette pannud? See ei ole loomulik. Nii et, et te olete valmis ikkagi laulma. Iga hommiku võiks keegi inimene duši all niiviisi väikse laulu maha panna. Ma arvan, eks tõeliselt kasulik meeleolu tõstmiseks. Minu arvates tänapäeva ühiskonna selline probleem ongi see, et käiakse kontserditel ja võetakse tähendab endasse kogu aeg, iga sugunstinfi tarusid, tarbitakse ja, ja see kõik jääb nagu inimese enda sisse. Aga oluline just ongi see, et sega endast selle välja, kuidagi elaksid, et see ei hakka sind ennast koormama ja oluline on see, et sa ei ela seda välja nii, et kuidagi kellelegi või millelegi teisele kahjulik oleks, eks ole. Et selles mõttes ongi väga oluline, et inimesed laulaksid lihtsalt kasvõi omaette. Et meil oli just siin üks jooga algteadmiste kursus ja seal õpetaja soovitas meil näiteks kas või ulguda, kui meil on kurb meel või, või midagi on juhtunud ja paralleel quaitkud ju jah, täpselt, kuidas ennast rahustada. See, see on tegelikult sõnamine niisuguses mingil laul val viisil tänapäeva tänapäeva mõistes, aga tegelikult inimene ütleb siis välja oma mure, esitab oma küsimused. Ta elab välja see, mis sina räägid. Marie just, mis puudutab neid suuri kontserte, kus publik võib mingi traumeeriv elamus saada. Et ma arvan, et see on pigem mingi selline hetkeline massipsühhoos ja nimetaksin seda mingis mõttes nagu inimestega manipuleerimiseks halvas mõttes. Et minu arust palju suurem vägi on nagu lauludes kest nendes lauludes, mida suudetakse üksnes paari laulu labi edasi anda. Et mina tooksin omalt poolt näiteks kolme maasiku, kes just minu jaoks väga ehedal viisil seda väge edasi kannab. Ja siis ma võin veel öelda seda, et et mina olen just metsas lauldes nagu kogenud seda, milline vägi, võib-olla laulul millesse laulnud, siis oled metsas. Ma ei oskagi seda nii täpselt öelda, see on rohkem nagu improvisatsioon. Ma arvan, et siis laulad sellest, mis jääks sulle täpselt silma, mis on täpselt sinu südamel, sest et noh, mina räägin ka praegu oma kogemusest lähtudes, et ma käin väga palju on viimasel ajal üksi ringi liikuma hakanud ja rannas hommikuti vara ja ja ma laulan täpselt oma sõnadega kuskilt. Ma ei tea kust tulnud viisiga ja see, see teeb nii vabaks ja see teeb rõõmsaks ja kõik imestavad, et miks ma nimisi ringi kepslevad, naeratan ja nii heas tujus olen ja miks mõni sportlik olen ja ja nii edasi ja nii edasi, nii et ma arvan, et üks sellest põhjustest on just see, et ma ümisen ja laulan ja just olen endaga sellel ajal. See on siis see, et laulan vahendiks enese elus väljaelamiseks, rõõmus, kui mures Eveli tantse lisada. Sest et ühelt poolt on see, et igaüks meist võib laulda, laul val viisil oma ennast väljendada ja ka teiste seltsis, mitte ainult üksinda metsas või bussi oodates ka oma peres eriti oma lapsele kindlasti lapsega laulmas vormis suhelda sain ju väga loomulik, aga teine on see, mida me puudutasime ikkagi seda praegu toimub, et see tarbimine ja, ja et kasutatakse ära teatud laadi muusikat kommertslikel või omakasupüüdlikel raha saamise eesmärkidel. Aga teiselt poolt tuleb siit välja ikkagi see, et, et kõik vajavad midagi taolist, seda laulu, väge, näete, tulevad selleks kohale, sinna nad ei tule ju selleks, et raha anda sellele oliku kaukasse, vaid selleks, et midagi saada, et midagi elamusliku, midagi vägevat ja, ja on see siis selline või teistsugune nagu sinugi, tsitaadid olid lauliku võim võib-olla selline teistsugune. Aga et, et võiks ju kujutleda, et on ka selliseid laulikuid, kellel on see hea vägi. Ja ka samamoodi on tuhanded ja miljonid mitte ainult vaatamas ja, ja tarbimas, vaid kaasa laulmas. Tänases saates laulsid Anne Maasik, Lennart Johanssoni, Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor, alleaa Lindpriid, Kukerpillid, Kirile loo Kaire Leivo ja kaaslased Tarmo Pihlap ja Kait Tamra. Suur tänu.