Üks sügise päev on õhtusse jõudnud. See on olnud Konstantin Pätsi päev meie kõigi jaoks ja praegu kantakse kirstu, perekonna rahulasse. See on 100 meetrit ehk hommikupoole Lydia Koidula viimsest puhkepaigast. Päev on otsa saanud. Kui hommikul alustasime päikesega kirikust, siis kiiskavad nüüd juba televisiooni prožektorid. Ja ainult läbi puude latvade paistab veel helendavat õhtutaevast. Paik, kus me oleme, võiks olla vanemale kuulajale teada. Noortel aga mitte. See on Konstantin Pätsi perekonna rahula ehitatud korrastatud juba enne teist maailmasõda. Siis aga nii nagu ikka vandaalide käe all. See kõik. Lõhuti paekivi erinevates ja mu, mis müüdan uuesti taastatud. Ja praegu puude vahelt läheneb meile juba tänase päeva jooksul nii tuttavaks saanud lippude eskort. Seejärel kirst ja perekonnaliik. Sinimustvalge Eesti vabariigi lipp jõuab praegu just viimastele astmetele. Ja kohe. On see nipp, mis meile viimaste aastate jooksul on saanud nii omaseks matuseplatsi tasandil ja ta nüüd seal Lipurid liiguvad aeglasel sammul mööda platsi keskele maha pandud plaat teed. Praegu mööduvad nad presidendile valmis kaevatud hauast. Sinimustvalge lipp pöördub haua peatsesse. Kuulaja paneb tähele, me oleme ajagraafikust maha jäänud. Sest siia tuldi. Konstantin Pätsi talu juurest läbi, kus veel kord seisti. Nii on nagu kõik need teed ja rajad läbi käinud. Puhu, Konstantin Päts on jätnud oma elutöö ja elutee jälje sest kuigi võib arutleda, mis on reaalpoliitik ja kes ütleme ees, siis ometi olid Konstantin Päts see, kes oma isikliku tööga hakkas talu rajama ja ta ütles, ütles, et mis maaharimine see on, kui lihtsalt head põldu küntakse. Maaharimine on, seega tehakse uut maad ja tema töö eesti talumajanduse arendamisel agraarprogrammi elluviimisel on olnud suur eeskuju ja tänu sellele võimegi rääkida, et nii kiiresti Eesti vabariik sai oma talumajandusele jalad alla. Presidendi hauaplatsile on jõudnud pärjad. Roomlasi, kes teeäärt nende selja taga on härjakandjad? Noorte meeste. Telgedel kantakse kirstu haua juurde. Mida me ütleme, vanamees on lõpuks jõudnud koju tagasi. Väsinud mees on jõudnud isamaale tagasi pärast kõiki neid kannatusi pärast kõiki neid vintsutusi. Ja kui Eesti rahvaluule on meile juba kord nii südamelähedane siis kas seal ilus mõelda? Et esivanemate hinged ka siinsamas, selle, Tammiku männiku latvades võivad edasi elada. Nii nagu igal pool üle Eestimaa Kirst asetatakse nüüd haua kohale. Kohal on ka mälestuskivi. See on tahutud hall kivi ja sellel Daatumit praegu langetati leinaks. Siis 1000 874956. Oleks peatselt saanud siis 82 aastaseks. Mõtlik mändide Koin metsakalmistu kohal. Järelhüüe Eesti vabariigi valitsuse esimehelt Edgar Savi Täna siin metsakalmistul osutades austust ja lugupidamist Eesti vabariigi esimesele ja viimasele presidendile on kohane meenutada tagasivaates teda tema aega ning ka meie ajalugu pärast teda. Eelkõige lubage mul pöörduda Konstantin Pätsi omaste perekonnaliikmete ja lähedaste poole. Ma mõistan perekonna muret ja hingevalu mitte ainult lähedase inimese kaotuse üle mida tuntakse alati. Kui keegi perekonnaliikmetest või sõpradest variseb manalasse. Teie kaotusevalu oli aga Kolmekordne. Konstantin Päts oli omaste jaoks aastaid teadmata kadunud. Perekonna ja eesti rahva jaoks oli ta kadumaläinute teadmata kadunute hulgas. Püüti kaotada isegi ta nime. Aga nagu tänane päev näitab, isegi jõuga pole võimalik kaotada inimest tema nime ja mälestust temast. Ma tunnen, et tänasest on metsakalmistul midagi teistmoodi kui seni. Õiglust on siia mändide alla juurde tulnud? Muidugi mitte veel küllalt, sest tee tõeni ja tee õigluseni on pikk ning mõnes mõttes ka igavikuline. Oma elu jooksul tegi Konstantin Päts kolm põhjapanevat riiklikku otsust. 1918. 1934. ja 1939. aastal. Esimene neist oli Eesti riikluse tõusmise otsus. Teine riigi kaitsmise ja stabiliseerimise otsus. Kolmas viis Eesti riikluse hääbumisele. Sõjaväeterminitest kõneldes oli esimene pealetungi käsk teine otsus tõrjelahinguteks ja kolmas taganemiseks. Paradoks on see, et kõik need kolm otsust tegi üks ja see sama mees. Konstantin Päts langetas otsuseid ajaloo pöördepunktidel. Vahepealsetel perioodidel tegid seda teised mehed. Päts võttis vastu otsuseid sellistes olukordades, kus enamus ei tahtnud või ei suutnud võtta enda peale otsustamist ja sellest tulenevat vastutust. Paljud pidasid paremaks vaadata kõrvalt ja ainult haliseda. Aga keegi peab ka rasketel kriisiaegadel otsuseid langetama. Sest kui õigel ajal ei leida otsustajaid meie hulgas, siis leidub neid teisel pool rindejoont. Tahe ja otsusekindlus on üldse suur väärtus. Ning ühiskonnas on väga vähe sellise tasemega. Kes suutis ka väga puuduliku ja vastukäiva informatsiooni tingimustes ikka sihikindlalt tegutseda. Kui me meenutame 44 aastast Pätsi 1918. aastal riikluse sünni juures Ajal, mil ta esimest korda moodustas valitsuse siis olukord oli äärmiselt vastuoluline. Pätsi tegutsemine sellel foonil aga silmatorkavalt sihikindel ja tasakaalukas. Eelkõige 1918. aastal tegi päts seda, mis andis meile põhjuse täna siia koguneda. See oli aeg, mis tegi Pätsist Eestimaa suurmehe ja aeg, mille üle ei ole mitte midagi vaielda. Tegu oli igas mõttes uue ajaga. Eestimaal varem oma riiki ei olnud. Alustati peaaegu täiesti tühjalt kohalt, alustati okupatsiooni tingimustes. Uuel võimul puudusid rangelt võetavad seadusandlikud alused. Aruandekõnes eesti asutavale kogule 30. aprillil 1919 tuletas Konstantin Päts meelde oma kohtumist inglise admirali, iga, kellele ta ütles. Prantsuse ja Inglismaa on suured maad. Neil on oma Marni jõgi olnud. Laske meid ka meie Marni jõeli jõuda. Siis näitame ka meie, et me suudame midagi teha oma noore riigi kaitseks. Teiste sõnadega, laske meil tõestada, et meie oleme ka, keegi öeldi maailmale. Ja eesti jõudiski oma maarne jõeni suutis koondada oma jõud ja ühendada inimesed suutis välja võidelda oma koha Euroopa riikide peres. Päts ütles, me peame tõestama, et meie maailmakord on parem kui enamlaste oma. Need olid prohvetlikud sõnad. See parem maailmakord ei tulenenud mitte sellest, et Venemaa oli nii suur ja Eesti väike mistõttu paljusid asju oli lihtsam korraldada. See parem maailmakord tulenes sellest, et Eestil õnnestus luua suuremat sisemist korda ja organiseeritust kui kaoses oleval Venemaal. Tuleb tunnistada, et tugevale riiklusele ja korrale oli ka Eestimaa siseselt suur vastuseis. Sest nii enamlaste kui ka kokku Leplaste poolt oli see nii. Paljud ei kujutanud oma riiki ette. Ei suudetud näha end Eesti riigi kodanikuna. Endistviisi arvati end vene alamateks. Juba tsiteeritud kõnes Konstantin Päts tunnistas. Meie sõjavägi pidiga sisemise vaenlase vastu sõdima, mis teda igalt poolt kimbutas. Ta jätkas, valitsust ei kuulatud ja kohalikud valitsusasutused olid mitmel pool vaid nime pärast olemas. Sellises olukorras püstitas spets küsimuse, kas on riik või ei ole riiki. Ja kui on riik, siis on võim ja on kodanike enamus, kes seda võimu tunnustavad. Ei saa olla natuke riiki. Ning päts sai sellest aru, et kui riik ei ole, siis tuleb ta igapäevase tööga üles ehitada. See on eelkõige praktiline, mitte teoreetiline küsimus. Konstantin Pätsi jaoks ei olnud niivõrd tähtis see, millised saavad olema tulevase riigikorralduse paljud riigiõiguslikud aspektid. Tema jaoks tuli kõigepealt riik luua de facto ja siis mõtestada lahti riigiehituse küsimused juure. Ilmselt on see ainuõige tee iga riigi loomiseks. 1934. aastal, kui Eestis oli taas maad võtmas segadus ja anarhia, jõudis Konstantin Päts seisukohale, et kriisi ajal on vajalikud niisugused institutsioonid, mis võimaldavad olukorra stabiliseerimiseks vastu võtta kiireid ja mõjusaid otsuseid. Nii sai riigivanemast president ja küllap see üldjoontes vastas tolleaegse eestimaa riikluse huvidele. Ükski riik ei või sallida segadust ja anarhiat. Ja niivõrd, kui meie tänasel päeval oleme Eesti riik niivõrd ei tohi ka meie seda sallida. Varem või hiljem teeb iga riik lõpu segaduste külvamisena hangeldamisele laimule oma volile. Sabotaaži leiab, oi kottidele. Just seda me peame õppima Konstantin Pätsile. Peame kindlalt teadma, et lõppkokkuvõttes kiidab rahvas heaks iga sammu, mis viib korra ja õiguse taastamisele. Sest kaua võib nii kesta. Inimeste südames on sinimustvalge üks kindel kolmevärviline kujund. Rahvale sümboliseerib see meie maad, meie riiki ja meie lootusi iseseisvuse taastamisele. Elu aga näitab, et meie hulgas on kõiki oni, siniseid, musti kui ka valgeid. Mõned võib-olla arvavad, et must värv õigustab kõike seda, mis on elu pahupoolel. Valge värv meeldib neile, kes peavad end senises elus ilmeksimatuteks. Sinist värvi. Meib eelistavad meie kodune tärkava aadlisugu. Me ei luba kunagi sinimustvalged niimoodi kolmelehti laiali kiskuda. Nii nagu me ei luba kunagi ei ida ega lääne suunas laiali vedada, tooma taastuvat riiklust. Eksivad need, kes arvavad, et sinimustvalge lipu varjus Machineerida on sama lihtne nagu oli punase lipu varjus. Pean seda ütlema täna siin Konstantin Pätsi kalmul sest tema ei lubanud külvata Eestis kaost ja segadust. Tema ei lubanud väsitada inimesi Janarhiaga, sest väsimus on iseseisvussaadete lõpp ja lüüasaamise kindel eeldus. Me peame maha suruma need jõud, kes püüavad Eesti riiklust hoida vastuoludest vaevatuna, nõrgana ning tühisena. Kui me seda suudame. Kui meil selleks on küllaldaselt poliitilist tahet, siis võib-olla jäävad ka Eesti riigi rajajad meiega rahule. Tänasel päeval on juba mitmed kõnelejad öelnud, et Eesti president on lõpuks koju jõudnud. Tõepoolest olla võõrsil. On vaev olla omade keskel, annab hingerahu. Koju tagasitulek on meie rahvale ikka olnud. Hingerahu allikas. Rahuga sulle meie ainus president. Te kuulsite Edgar Savisaare küllaltki programmilist kõnet ja kui meenutada ka teisi tänaseid kõnesid, siis kas pole üllatav, et üks inimene on kõiki neid inspireerinud? Kindlasti on fraatoristikuste seas auväärsemaid kelle enam oleks õigus täna siin sinuga meie kõigi nimel hüvasti jätta. Saatuse tahtel teen seda mina. Liiga palju. Liiga palju on eestlasi pidanud aegade vältel võõrsil siit maisest elust lahkuma. Meid on pillutatud siia ja sinna itta ja läände. Küllap kõige enam ohvreid on nõudnud sarmaatial lagendikelt katkuna tulvab punane pimedas. Ometi me näeme, kuivõrd visa on see väike rahvas sellel vaesel maal. Võidan, küüditatud, tapetud, piinatud. Aga me kestame ja tuleme siia tagasi. Meie kõigi südameis on valu meie vaevatud rahva pärast. Meid fraatoristikusi seob sinuga lisaks meie Eesti isamaale veel korporatiivse vendluse Aade. Oleme täna tulnud siia, et sängitada kodu mulda sinu meie auvilistlase põrm. Olen kindel, et su hing on praegu siin metsakalmistu mändide all. Ja sa näed, kui paljud sinu rahvast on tulnud sind saatma. Sinu paljukannatanud hing on lõpuks rahumaale jõudmas. Luba, et ma meie kõikide nimel annan sulle kaasa meie ühise soovi. Armas vend, austatud president. Puhka rahus, sa oled jälle kodus. Kõneles Vallo nuust korporatsioon Fraternitas Estica. Tänase päeva kõige noorem kõneleja. Presidendi haua juurde astub issanda muutmise peakiriku ülempreester Emmanuel Kirss. Temal on see pidulik ja kurb kohus anda president pätsile kolm peotäit maamulda tema metsakalmistu sängi. Valmistutakse kirstu hauda laskma. Haudvaikus nagu võiks öelda, sellisel puhul. Kõigi mõtted on sisse, pole pööratud. Sina, igavene jumal, eluloo ja, ja köögi ülespidaja. Sina, kes sa küll inimkehad mullapõrmust valmistasid, aga andsin nendele oma elavast vaimust osa, et inimene seeläbi igavesti ela. Oma armuõnnistuse valgusega juhitsasin kaduvas maailmas inimese elurada, mis on üürikene ja täis viletsust. Häda sena, jälgid inimesel rändamist ja näed tema samm, mis on sagedasti ekslikud. Aga sai, unustage, jäta meid maha. Sina teed, inimkehad jälle põrmuks saavad ja kutsud enese juurde omas meie surematu vaimu öeldes, tulge tagasi inimese lapsed. Kui põrm saab jälle põrmuks, kus tema võetud, siis läheb surematu vaim sinu juurde elu anda, kes sa oled tema andnud. Lase puhata oma lahkunu hingerahus paigas, kus kõik elavad ja õiglased inimhinged on omale puhkust ja elu leidnud. Aamen. Ja lasemegi puusärgi hauda laulu saatel püha jumal, püha vägev. Püha, igavene. Kolm peotäit mulda, oma paremate südamesoovidega lahkonnale hauda kaasa. Ja siis vist orkestri mängijad, keda peotäis maamulda viimseks Kateksain. Ülempreester Emmanuel kirst. On hetki, millal sõnade kõnele ta minul ei ole praegu teile öelda kõnekaid sõnu. Kuid ma saan aru, et. Küll metsa peres, eemalt, televisioonist ootab pilti. Ta ongi siin praegu Ainutl sektorist valgustatud haava kohal vahetuvad inimesed jätavad hüvasti. Kui ma ütlesin teile, et võivad olla Kadrioru lossi juurest läheb suurem osa inimestest laiali. Söödesse kodudesse. Praegu siin metsakalmistul väga palju inimesi. See liivaküngas on tihedalt ümbritsetud inimestest, on mitmeid, koore on orkester. Ja keegi neist ei ole uudishimust siia tulnud. Ei, siin ollakse täna austusest ja lugupidamisest. Konstantin Päts. Kolm peotäit mulda veedab hauda Eesti vabariigi valitsuse esimesed. Kinni. Laua juures on ülempreester Emmanuel Kirss. Ole sa president või ole sa kõige lihtsam töömees või talupoeg eesti taat või eesti memm? Kõik teed lõpevad niiviisi. Puust voodis ja hea, kui lõpuks kodumaa mullas. Milles on sisse Konstantin Pätsi erilisus kui mitte arutleda neid olulisi etappe poliitikatöös eesti rahva edasiviimises vaid püüda leida teed tema kui inimese juurde. Tahkuna kandi poiss. Õppis vene kirikukoolis, pere oli vaene. Edasi, mis Pärnus. Ja ometi pärast Riia õpinguid sealses kiriku seminaris, kuhu ka mindi, sellepärast, et raha ei olnud vaja. Sest seal oldi riigikiriku. Ülevalpidamisel jõudis see mees tänu oma tahtekindlusele ometi Tartu Ülikooli. Õppis õigusteadust, oli siis ka filosoof, suutis mõtestada aega, mõista rahvast rahva ootusi ja olla talle Ei võinud tema ette teada mis saab edasi 1940. aasta traagiliste sündmuste ajal. Tuleb ikka selle teema juurde tagasi kuigi teame, vastust ju ei ole. Aga me ei tea näiteks, millest kõneldi, kolm tundi Ždanovi k. Sest kohal meie poolt kedagi ei olnud üleskirjutusi tehtud võib-olla, et Vene poolele neid tehti. Me ei tea ka, mida lubati. Rahvas on vaikses ootuses. Ja inimesed on väga vaiksed. Ja mulle tundub, et võib-olla sel minutil kui need, kes hauale lähemal seisavad, kuulevad, kuidas metsakalmistu liiv labidaga täite kaupa jõuab ühte hauda. Mis on Eesti vabariigi presidendi Konstantin Pätsi haud siis võib-olla sel minutil. Võib-olla ma eksin, aga mulle tundub, et igaüks, kes siin kalmistul riigid kes praegu näeb prožektorite valguses lippe Mõned kindlasti elus esimest korda. Igaüks neist vaatab enda sisse ja mõtleb, aga mina milleks oleksin mina olnud võimeline või mille, eks ole mina võimeline praegu? Milline on minu koht siin täna Eestimaal? Pärast seda, kui kalmistult koju minnakse? Täna on pühapäev, 21. oktoober president Konstantin Pätsi advuste päev. Homme on esmaspäev, 22. oktoober. Elu siin Eestimaal läheb edasi nagu ta on. Aga kui te panite tähele, siis täna paljud kõnelejad nii Kadrioru lossi ees kui ka Eesti vabariigi valitsuse juht Edgar Savisaar äsja siin metsakalmistul rõhutasid, et ilma teota ei jõua kuhugi. Ja meie siin tahaksime väga uskuda et see matus, mis täna kandub laiali üle Eestimaa raadiote kaudu televiisorite kaudu kasvõi kordki mõtlema Et äkki äkki siiski saame teha midagi natuke rohkem? Midagi natukene paremini? Kui meile tegime. Kui me mõtlema järele mis kõige üldisemalt jääb meile mis on meile omane sellest 20-st aastast Eesti vabariigiaegset elu. Siis küllap on eestlus nähtus mis kujunes just siis välja oma korraarmastuse, oma töökuse, oma väärikusega. Ja kui Eesti vabariigi tähtpäevadel taludes valgesse lipuvardasse tõmmati sinimustvalge lipp siis oli pidu üle maa oli pidu, peres aga oli pidu ka hinges. Tagasi seda ilusat hingepuhtust seda kiindumust oma maasse ja rahvasse. Et me võiksime rahulikult elada. Võiksime rahulikult tööd teha. Et vähemalt väheneksidki poliitilised pinged vastasseisud erakondade võitlused-väitlused. Kuigi ometi need ei kao. Me ütleme, see on demokraatia, küllap see ongi nii, aga ka demokraatia aluseks on kultuur. Suur. Sügavalt läbinisti kultuurne inimene oli ka Konstantin Päts. Presidendi kääbas on valmis. Mehed siluvad praegu seda. Ja varsti hakkavad seda kaevast katma aljuda paljud pärjad, mida on siin mitmelt realt ümber hauaplatsi palju värgi, mis ootab, et nad saaksid oma kandjate läbipaiga. Presidendi kääpal paljud pärjad, mis on inimeste käes, kelle tihe, tihe, tihe rivi ulatub siit künkalt asuvalt hauaplatsilt mööda treppi alla mis jääb kalmistu tee poole. Ja praegu siin pimedas kus platsi valgustuse ajal vaid kolm televisiooni prožektorid ei näegi kaugemale. Ei oska öelda, kui palju on inimesi siin meie ümber. Aga kõrv ei ütle meile mitte midagi. Sest nagu me Ivar trikkidega oleme täna öelnud mitu korda et säärast vaikust nagu siin ei ole Mäga kalmistul ega matustel kohanud kuigi tihti, kui üldse mitte. Nüüd kohe peatselt süüdatakse küünlad. Küllap kuulajalgi tuleb meelde, kui kiiresti oleme armastanud küünlaid süütama hakata, nüüd hingedepäeval. Alles mõned korrad oleme seda teinud. Tegime seda keeleloitsu ajal. Ja nüüd ongi küünal otsekui sümbol meile. Esimene pärg president Konstantin Pätsi kalmule tuuakse presidendi pojapoja härra Matti Pätsi ja tema perekonna poolt. Matti Päts ja perekonnaliikmed asetavad pärja kalmule. Pean kuulajale ausalt ütlema, et aastate jooksul on väga palju reportaaže tehtud küll rõõmsatest, küll kurbadest sündmustest kuid praegu me oleme mõned kimbus. Sest kui ei ole pilti, siis ei kanna ka sõna praegusel hetkel ja ajuti küllap ta tunnet isegi. Ma lihtsalt ei oska teile midagi öelda. Sest kõike lihtsalt kirjeldada, kirjeldada, kirjeldada. Ka sellel ei ole mõtet üksaste kujutleta ise. Kuidas siin kõik praegu on? Pärg president Konstantin Pätsi sugulaste poolt. Sugulaste pärg ja nüüd järjest järjest uued pärijad, alguses ametlikud pärijad organisatsioonidelt ja siis hiljem juba iga eestlane, kes siia tulnud on, võib jätta oma pärja, võib jätta oma lilled. Korporatsioon Fraternitas Estica värg, korporatsiooni pärg, kuid meie püüame võimalikult vähe praegu siia vahele rääkida, et mitte segada kodus Teie meeleolu ja mitte tarbetuid sõnu rääkida. Sest tunda on ehk praegu tähtsam. Eesti muinsuskaitse seltsi värv. Eesti muinsuskaitse seltsi Pärja asetas härra Trivimi Velliste Eesti muinsuskaitse seltsi esimees. Tema on ka matuseid korraldava toimkonna esimees. Eesti komite pärg. Eesti komitee Pärja asetas härra Tunne Kelam Eesti vabariigi ülemnõukogu bar Ülemnõukogu pärja paneb hauale. Eesti vabariigi ülemnõukogu esimees härra Arnold Rüütel. Eesti vabariigi valitsuse pärg Valitsuse Pärja asetas härra Edgar Savisaar Eesti eksiilvalitsuse pärast Läti president Ulmanise fondi park. Eelmise eksiilvalitsuse pärja asetasid külalised, keda ma lihtsalt ei tunne. Ja ega me ei saagi nüüd niiviisi jätkata, et me teaksime, kes on iga pärja hauale asetaja jääb vaid teadmiseks võtta, kust ja kellelt need pärijad on. On seegi meile liigutav ja soojustu, sest siinsamas meie mikrofoni ees On ka Läti vaba Leedu vabariigiparv. Pärgade toojaid ja saatjaid nimetab ajaloolane Küllo Arjakas. Pärgade toojad mööduvat siit hauaplatsi kivise kesktee ja külgmüüri vahelt. Otse meie mikrofonide eest. Soome vabariigiparv. Soome vabariigi värg kuulutas Küllo Arjakas. Eesti Evangeelse luterliku kiriku parg Eesti Evangeelse luterliku kiriku pärja asetasid hauale härrad Jaak Salumäe, Tallinna toomkoguduse õpetaja ja härral Tiit Salumäe. EELK Jaani koguduse õpetaja Tallinna linnavalitsuse pärn Tallinna linnavalitsuse periood asutud president Konstantin Pätsi hauale, Tallinna linnapea Hardo Aasmäe Ja nüüd paneme siis küünlad ümber, Auasin, asetame oma kohtadele nii palju, kui neid on. Matusetalitus siin metsakalmistul presidendi haual korraldab Tallinna issanda muutmise peakiriku ülempreester Emmanuel Kirss. Kõik ülejäänud tavad, pärjad, mis siin on olemas, need võib pärast kõik panna siia päts siia ma aa õigeusukommete kohaldanud. Tuul on peaaegu täiesti vaikinud. Mändide ladvad siin hauaplatsi kohal. Liigatagi ka lipud on päris päris varraste ligi. Kas see on juhus, et loodus on võtnud vaikida just sel hetkel? Kõnelesin ennist küünaldest hingedepäeval. Eks seegi on täna ühe hingega hüvasti ütlemise ja samas kokkusaamise hetk autoon nüüd tihedalt pargadega kaetud. Ma ei tea, kas võib niiviisi öelda ka haudunud kaunis lilled on kirkad, lilled on puhtad. Ja kui poliitika kohta küll öeldakse, et see olevat kompromisside kunst siis see poliitika, mis üht riiki ja rahvast edasi viib, see võib ajuti hetke. D küll tõepoolest olla ka kompromisside kunst. Kuid tal on aateline eesmärk. Ja olgu küll, et räägitakse Konstantin Päts Sist-Koreal, poliitikust Tõnissonist kui aatemehest. Ma arvan, et kõik inimesed, kes Eestit tulevikule mõtlevad peod kalliks aatilisust, aate puhtust, son truudust, lipule, truudust, rahvale, truudust oma isamaale. Küünlad on süüdatud. Need põlevad hästi ja rahulikult, praeguses vaikses õhtusse. Mu südame kallis vanaisa Saatuse tahtel teame eelmiste põlvkondade pätsidest seda et nad olid nagu enamik eestlasi, põlluharijad, möldrid, ehitusmeistrid, vahel, koguni sõdalased. Enamasti teame ainult nimesid väga vähe või mitte midagi sellest, mida need inimesed mõtlesid mille üle tundsid rõõmu, mis pärast kurvastasid. Mismoodi nägid välja? Nadolid viljandimaalased. On andmeid, et nad olid iseseisva loomuga, kes vaatasid end ümbritsevat oma silmadega ega olnud nõus tahtejõuetult muganduma oludega. Nad püüdsid olusid koguni muuta. Saalid perekonnas esimene, kes sündis Pärnumaal eellaste poolt Viljandimaal kogutule andis see kindlasti nii mõndagi juurde. Kindlasti kandsid Tahkuranna meretuuled endaga kaasas midagi väga olulist, mis sind mõjutas ja kujundas. Päranduseks saadud paindumatud vaimu tuli täiendada haridusega. Ning rakendada seal, kus kõige rohkem vaja. See ei ole kunagi ega kellelegi kerge. Sa leidsid rakenduse. Ei ole palju neid, kelle sobivad loomuomadused põimuvad õnnelikul viisil huvide ning eesmärkidega. Niisugusel juhul on alati tulemusi, aga on alati ka ohtusid, mõnikord suuri, ei möödunud, need Sinustki. Ometi oli saatus sulle esialgu helde. Ta lasi sul leida elukaaslase asutada perekonna, saada isaks ning käesolevas pandi alguse. Tagasilangusele vaatamata jätkata visa liikumist seatud sihtide poole. See toimus koostöös hea ning aatekaaslastega. See oli eestlaste põlvkond, mida ikka ja jälle tuletatakse meelde. See põlvkond sai hakkama ainulaadse teoga, rajas Eesti riigi. Su omaksed on uhked, et olid üks neist. Olla vahetult teoks tegemas ennast tunnetama rahva suurimat balevust. Omariiklust on õnn mis langeb osaks vaid vähestele. See oli üks sinu eesmärke, neist suurim. Sa järgisid seda väga sihikindlalt. Kas me mõistame kunagi täpselt, millist meelekindlust nõudis hetk? Meil otsustati vabadussõda. Sõda mis päästis Eesti ja tema rahva 22-ks aastaks kaasaja suurima nuhtluse kommunistide küüsist. Selleta meid enam keegi ei mäletakski. Su teine kiindumus oli põllupidamine pidasid põllumajandust väga tähtsaks, püüdsid tegeliku põllumehena anda eeskuju. Omaksed ja kaasaegsed mäletavad, et olid huvitatud oma talutegevuse igast pisiasjast. Olid kindlalt veendunud ning ütlesid, et kui variseb kokku riigi kandvaim kiht, põllumehed, siis variseb karik. Mõtlesid mitmetest asjaoludest tingitud varisemist, mitte seda, et põlluharijad kavakindlalt hävitatakse. Varakult leseks jäänuna kasvatasid kahte poega hindasid kõrgelt perekonda, selle püsivust, rahva elujõudu. Su suur soov oli, et Eesti peredes. Oleks palju lapsi, kellele oma riiki ehitame, küsisid, kui lapsi pole. Seda küsimust on kohane korrata ka praegu. Poolehoidu ning huvi, mida tundsid laste vastu nägid ja tundsid kõige vahetumalt. Sinu pojapojad õpetasid vanema neist lugema ja kirjutama. Ta on sulle selle eest ikka ja alati tänulik, muudki õpetasid. Kahjuks jäi see kõik lapsepõlve, sest hiljem me enam kohtuda ei saanud. Nooremat pojapoega sa õpetada ei jõudnud. Perekond oli sinuga koos kolgata teel Venemaale hetkeni, mil julm vaenlane sildufas arreteeris. Tahan sulle öelda, et ei ole kunagi kahetsenud, et juba lapsena tuli ette võtta matk tundmatusse ega polnud teada, kas sealt tullakse tagasi, sest tuhanded ei tulnud. Raske matk andis võimaluse hiljem kogu aeg elada oma isade maal. Eestlaste hulgas. Ei saa soovida suurimat rahuldustunnet, ehkki see maa oli ja on üha võõrastest tallatud vaevatud väga raskes olukorras. Ometi ei ole kusagil parem kui kodus. Nii arvasid sina. Ka kivi, millele väsinud rändaja oma pea toetab, on kodumaal pehme. Kuid teadmiseks sulle, su Eesti ei ole murtud, ta tõuseb jälle ning sammub vastu paremale homsele mis rajatakse rahva üldiste ühiste pingutustega. Et pärast viiekümneaastast sunnitud eemalviibimist Saavee sind vaata Eesti mulda su koduväravas on ime. See on saanud võimalikuks tänu paljude tublide inimeste pingutustele. Nad seisid sulle kõige lähemal, kui oli täide minemas su viimane suur soov ning lootus puhata Eesti pühas mullas. See on saanud teoks. Olgu te kõik südamest tänatud, kõigi pätside nimel, Sügav kummardus Eesti rahvale, dad ruudusele, meelekindlusele armastusele. Olgu Isamaa muld sulle kerge, kallis vanaisa Su üle jumal valvaku. Kõneles president Konstantin Pätsi pojapoeg Matti Kiidetud olgu meie Jonaaligala ajal nüüd ikka ja igavesti. Ja teeme kõlblikuks helme julgusega kava ei tohiks meie taevaisa jumala poole hüüda ja ta. Sinu päralt on riik väädi ja nüüd ikka ja igavesti. Peoleo Hiiumaal oma suure see meie palume sind kuuleme ja ta rõõmu. Löödiuma saadaks roos oma lahkunud ka enda antiini. Ja annaks tala, on köik ta meelega ja kogemata. Kaalu, mis on? Koos on kaugel kõig, valu, kurbus ja Nudookkamise ja inimesearmastaja jumala nädala andeks, ega ei, eksitus, mis saan teinud sõnade etega seest ei ole inimest maa peal, kes oleks elanud. Tõusmine ja rahu ja sulle ja sinu algusete igavesele saale kõige pühama reaalelavaks oleva jumala anname ja nüüd ikka ja igavesti. Naisandi iga Estra õndsa tila kunud konda antiini hingele. Ja lase tema ja ta iga. Hingepalve pidas ülempreester Emmanuel Kirss. Kõik teod, mis Konstantin Pätsi mälestuseks täna teha tuli on tehtud. Kõik kõned ja soovid, mida oleme öelda tahtnud, on öeldud. On lauldud ka lauldud laul. Ja hümni lauldes olid lipud langetatud haua kohale. Jääb meilgi hea kuulaja lahkuda. See oli kolmas otseülekanne president Konstantin Pätsi polda sängitamise tseremoonia ütles täna päeval, 21. oktoobril. Ülekande korraldas Eesti raadiovälisele osakond ja tegevad olid Etko väli, Raivo Ellart, Rein Palo, Mart Villu, Allar Tartna, Tiit Talisoo, Vello Hiia, Andres Esko Virve Normet, Vello Meier, Ivar Trikkel ja Toivo Aare. Sellega siit metsakalmistult kalla petame.