20 aastat tagasi võitsid reetia Harry Šein koos kahe tütrega ette pikka jaamu plaanitud teekonna soojale maale. Kuivõrd sai Iisraelist ajapikku, kui nende jaoks ka tõotatud ja pühitsetud, ma peaks selguma tänasest saatest. Abielupaari külastasid Jeruusalemmas Haldi Normeti Ain Saarna ning hakatuseks põgus meenus näitus sellest, kuidas kõik algas. See oli täpset jaanilaupäeva õhtu. Rongiaknast nägime jaanitulesid. Peaksime end meiena jaanitulele, ei lähe. Küllaltki kurb. Ja kui me siia jõudsime siis võeti meid öösel. Lennuväljalt absoptsiooni või noh, vastuvõtukeskus. Ja taksojuht ei leidnud seda üles. Et me tiirutasime umbes tunnikest paar niukses magamas, tühjas väikelinnas. Sõitsime naaberlinna, siis tulime tagasi lõbuks, leidsime mingisuguse politseijaoskonna ja kui me lõpuks siis koha üles leidsime siis selgus, et ega keegi ei olnud meid oodanud. Nii et häda korral kuidagi leiti mingi võti. Esimese öö magasime põrandal. Pärast seda on nagu 20 aastat umbes samamoodi olnud et keegi ette ei ole oodanud. Aga päris vastutulekule ei ole ka siin keegi olnud. Nii et noh, võtsime mingi koha sisse serva peal ja ja nii me oleme olnud nagu kõik muud asjad sellel deklaratiivsel tasemel on väga korras, kõik kõiki ootavad ja on isegi mingid eelarved olemas ja aga no niisuguseid puht inimlikul tasemel, tähendab, kui sa juba oled tulnud, siis noh, mis seal siis ikka rõõmustada. Haka peal ei ole nagu kõik teisedki. Tähendab, ei ole mingi püha, võtad ennast sabasse ja elad. Nojah, minul on kajanud niisugune arusaamine, et kui Eestimaalt on mindud ükskõik siis, kas suure sõja eest või nõukogude võimu eest siis Eestimaalt läinud on ikkagi ei hakanud ennast teostama. Seda me tänasel päeval teame, et ei minda öelda, siin ma olen ja mis te minuga teete, ilmselt olite teie selles olukorras, et tuli hakata ennast tõestama. Te olite sattunud siiski enda jaoks? Pisut teise keskkonda tähendab üks asi, mis on päevaselge tähendab esimesest päevast alates. Kui inimene tahab ennast siin omana tunda siis absoluutselt mingeid takistusi selleks ei ole. Nii et ütleme, kohanemine, see ei ole mitte keskkonna vastupalu. Probleem on inimese enda probleem, kuivõrd ta tahab siin sees olla. Ja kes väga tahab, võib-olla absoluutselt sees. No ütleme niimoodi, et ma olin Eestis ka natuke kõrvaltvaataja see on iseloomu küsimus. Ja siin ma olen ka sedavõrd sees, kui ma ise tahan ja mitte rohkem. Keegi ei sunni mind olema millegi sees. On perioode, kus, kus sees olemine ei paku erilist lõbu. Tähendab oleks isegi hea natukene tagasi tõmbuda. See hääl tuleb meiega. Kassid siin meil taustaks möllavad jah, nagu sa ütlesid, et kas teeb siin majas Wystema, tahab samm-sammult kui nüüd meenutada, kuidas teostamine pihta hakkas, sest et te olete ikkagi nagu ma aru saan, ajapikku päris kenasti hakkama saanud oma tõusude-mõõnadega, see on selge, aga. Ma ütleksin, et meie erialal niimoodi tööle hakata ei olnud just väga keeruline. Me oleme mõlemad arhitektid tähendab, keele vajadus on tunduvalt väiksem ja tõepoolest võib rääkida ka võõrkeeles ja ikkagi hakkama saada. See etne alguses muidugi kohaliku keelega üldse ei suutnud tegutseda, see on selge. Aga saime ilusasti inglise keelega hakkama, nii et me hakkasime praktiliselt kohe erialal tööd, mida ei saa öelda teiste tulnukate kohta, kelle eriala nõuab keeleoskust, siis võtab kaua aega, enne kui enne, kui nad jõuavad tõepoolest selleni, et nad on võimelised eriala töötama. Ja meie meie eneseteostamine tõesti ei olnud eriti valuline, ütleme, töölehakkamine, kuivõrd seda eneseteostuseks saab nimetajaga. No vähemalt inglise keel oli sissejuhatuseks, teil korralik, mõlemal rahuldab, ütleme nii, et sellega sai ikkagi hakkama, sai suhelda ja sai, sai töötada ja. Ma ütleksin kuskil esimese aasta vähemalt suhtlesime puhtalt ainult inglise keeles enne kui saime nii kaugele, et hakkasime kohalikust. Harry läks siis tööle suurte projekteerimisehitusfirmasse rahvusvahelisse. Selle kaudu ta sattus ka mingil perioodil Aafrikasse. Mina olin samal ajal, see on niisugust noh, väga väga pisikest erakotori. Mina vaatan siin oma talupoja mõistusega, et siin ehitada on ikka pööraselt raske seal läbi halli kivi minema. Minu arust on siin palju lihtsam ehitada kui Eestis. Siin ma mõtlen Jeruusalemmas. Esiteks. Kui jätta kõrvale, ma kallis hind, enamus maa on kaljud. Tähendab, kui me oleme ennast ilusasti kaljuni läbi murdnud ja see juhtub väga kiiresti, siis me istume väga kindlalt maa peal, meri ei püüa midagi sohu ehitada ega ega ütleme, Õismäe vesise liiva sisse. Ja teisest küljest on meil inglise aegadest kohalik linnaseadus, mis sunnib meid valdavalt kasutama kohalikku kivi. Nii et kuskil maal Disainiprobleemid on ka kitsamalt, kui kui nad Eestis võiksid olla, mitte et me ei pruugiks teisi Mattleri elaga. Ma ütleks, et siin on lihtsam ehitada kui Eestis. Nii et te töötasite ja paralleelselt siis õppisite heebrea keelt. Ja kellega on väga lihtne? Tähendab, kui me tuleme tagasi, kuidas need vastu võeti? Tähendas see vastuvõtukeskus, oli kuus, värskelt avatud. Me olime esimesed ja ka keelekursused olid uued, tähendab, umbes poolteist kuud läks selle peale, et need keelekursused käima panna. Siis meie õpetaja oli keelekursuste juhataja, need pool päeva ta jooksis ringi, hankis, oli suveaeg, hankis õpetajaid siit ja sealt. Ja veel pooleteise kuu pärast. Mul on niisugune tunne, et et teha sinna enam midagi ei ole. Ja siis lasime jalga, ma läksin Jeruusalemma tööle ette nähtud kuue kuu keelekursuste asemel. Ma sain kuskil poolteist kuud kogu verbi grammatika, mis on heebrea keeles üsna keeruline. Ta kirjutas, mille tabelid tahvli peal ühe tunni jooksul, Jets, õppige see selgeks, siis te räägite ilusti. Nii oligi. Tähendab, heebrea keelt. Ma hakkasin rääkima Aafrikas. Seal sattusin umbkeelsesse heebrea seltskonda, oli mingi ehitusfirmaga seal, seal mul ei olnud väljapääsu. Aga enne, kui ma sõitsin Aafrikasse, ma rääkisin siin enamus aega inglise keelt tööl, aga siin ei ole vaja. Isegi praegu ei ole vaja. Tab asju, ei saa ajada praegu teises keeles. Aga osta, ütleme, liigelda, lugeda võib mis tahes keeles. Tõsiselt asju ajada ei saa, ilma. Panustasime olime umbes aasta Jeruusalemmas ja siis kohalikud sõbrad vedasid meid Haifasse veendumuses, et Haifasse on ikkagi hoopis toredam elada kui Jeruusalemmas. Pidasime seal natuke viis aastat vastu ja siis leidsime, et ikkagi olevat väga tore ja kolisime Jeruusalemma tagasi. Miks ei olnud väga tore? Kolm suuremat linna? Tel Aviv, Haifa, Jeruusalemm on kõik väga erinevad ja tundes seda kohalikku mentaliteeti või maastiku võib inimest kohates üsna üsna täpselt ära öelda, millisest linnast pärit on. Kagumiljöö, kaasa arvatud ka ja käitumismaneerid ja käitumisnormid on üsna erinevad kolmes linnas. Tel Aviv nisuke linn, mis tähendab, kui New York kutsub ennast suureks õunaks siis Tel Aviv kutsub ennast suureks apelsini-iks. See enam-vähem, ütleb Haifa punane linn, niukene tööliste linn. Enne seda. Inglaste ajal oli Haifa põhiline Tamm. Ja selle tõttu inglise sõjavägi käis kõik haiglast läbi. Kohalik koorekiht, inglise ohvitserid olid kenasti haiglas. Ja Tel Aviv oli üsna küla tol ajal. Ja pärast seda sai epast praegusel ajal üsna tõusiklik linn. See on lihtrahvas, kes on jõukaks saanud, siis ta ei tea, mida oma rahaga peale hakata. Mingil määral nihukse, uskmatu kultuuripealinn on võib-olla siiamaale ka. Ta on, ütleme kõige rohkem. Vahemerelinn ütleme niisugust analoogiat ka Kreekasse või asjad käivad lihtsalt ja laisalt ja samal ajal tehakse kõvasti tööd, aga see ei paista välja. Jeruusalemmas on see viga, et ta peab olema püha. Raske on seitse päeva nädalas püha olla. Aga Jeruusalemma on mingil määral küla. Tähendab, ta ei ole teeristi peal. Ta on väga suur küla, 600000 inimest aga on kuidagi tee otsas. Siit edasi nagu kuhugi eriti minna ei ole. Selle tõttu inimesed on vaiksemad. Iisraeli linnade hulgas kuskil 20. kohal sissetuleku poolest inimese kohta väga vaene linn. Raha ei peeta võib-olla ka nii oluliseks siis või olulite raha, raha siin ei ole see, mis määrab inimese väärtuse mis näiteks Haifas on täiesti üksüheselt raha, määrab inimese väärtuse. Siin määrab nagu rohkem vaim, inimese väärtuse. Tel Aviv on kuskil kest, CERNi niisugused väga energilised ärimehed. Tähendab, kui raha ei ole, siis on, siis on vaim või vastupidi, et kui kui on vaimsi seisja raha olla või need kaks on ikka kokku ka saanud nii raha kui vaim. Ja ma arvan, et seda kohtab ka siin. Viimane kord juhtus keskajal kus raha ja vaim olid enam-vähem koos ja see oli väga ilus aeg. Sealt edasi on need asjad laiali läinud ja siiamaale kenasti lahti. Minu õnneks ma kuidagi väga alguses sattusin kõrbesse ja midagi see mulle tegi. Armusin ära kõrbes, võiks öelda ja siiamaale. Minu lemmiktee on siit Jeruusalemmast alla surnumere poole sõita, mis on puhas kõrbetee. Midagi rohelisse kuskil kuskil ei paista. Aga need kõrbed, mäed, närvid, mis muutuvad vastavalt kellaajale vastavalt päikese asendile on täiesti teist värvi, kaasa arvatud kui õhtul päikeseloojangu ajal. Õhk muutub niisuguseks sakaks, lillakad. Midagi väga ilusat on selles peale selle, et tänase päevani me peaaegu igal aastal veedame mingisuguse vähemalt ühe nädala Eilatis vahel ka rohkem. See, see meeleolu on täiesti teine meeleolu sinna sattudes, nagu, nagu aeg peatub. Inimene hakkab nagu täiesti teises rütmis elama, teises rütmis mõtlema Kõrbsay teie sõbraks ja tänu sellele läks ka muu kohanemine natuke kergemini. Kui te ei oleks nii kenasti hakanud omadega toime tulema, nagu te tulite, no siis oleks aidatud. Tähendab, majanduslikult aidati üsnatigi. Soodustused on üsna suured, mis antakse nii niisugustele inimestele, kes tulevad mujalt, eriti tähendab need ei kehti Ameerikast tulnute või rikastest maadest tulnute kohta. Aga tol ajal Nõukogude Liidust oli üldiselt teada, et ei saa just kuigi palju kaasa tuua. Ja majanduslikud soodustused olid üsna suured, mis, mida aidati tähendab, selles mõttes see ei olnud probleem. Õieti ma tahtsingi hargest edasi küsida, et najal te tulite ju siia Nõukogude Liidust. Kus tol ajal 20 aastat tagasi oli mingi poliitiline Hitler ka otsa ees või võeti vastu teid, kui te tulete sealt lihtsalt ära, sest neil oli seal halb ei saanud seal hästi olla. Kas teid vaadati kuidagimoodi üle ka, et kas ta ikka poliitiliselt lojaalsed olla? Bluuralistlikus riigis on väga keeruline olla poliitiliselt lojaalne, kellele tähendab erinevaid poliitilisi koode? Aga mingeid muid, niisuguseid eksameid ei ole mulle kunagi korraldatud. Keegi ei ole kunagi huvi tundnud, kelle poolt ma hääletan ja kas ma üldse hääleta. Ja rääkida võin ma kõike, mida ma tahan. Kaasa arvatud, kui minna kaugemale. Eestis oli väga väike juudi kogukond, üldiselt hoiti kokku. Tähendab ka siis, kui keegi meist just päris korralikult ennast üleval ei pidanud, siis vaadati läbi sõrmede. Silma ei peaks seda tegema. Kõik on ühesugused. Tähendab. Mingil määral. Me oleme siin vabamad või lausa vabad nendes niisugustes käitumismallides. Keegi ei oota minult mitte mingisuguseid käitumismall. Et kui nüüd äkki jätakski selle, selle, mis oli, ei räägiks nüüd tänasest päevast tänane Jeruusalemm inimese jaoks, kes siin on mõne päeva. Oh taeva arm, me kuuleme, et vaat siin mäe otsas elab nüüd araabia kogukond siinpool elavad juudid, nendel on oma elekter. Juutidele oma elekter, see kõik on väljastpoolt tulijale pööraselt keeruline. Aga sisemised reeglid on siin tänasel päeval, nagu ma aru saan, väga tublisti paigas, igaüks teab oma kohta ja oma linnaosa ka tegelikult, kus tema peaks. Ainult kohalikud tähendab Tel Avivis tuli, no täpselt samuti ei tea neid kohti meie jaoks, jah, tähendab me teame, et siin siin elavad araablased ja siin elavad juudid ja siin elavad usklikud. Ja siin elavad kristlased. Aga samasugune noh, kadumaminek, nagu teie tunnete, esineb ka näiteks Tel Avivi inimestel, kes tuleb Jeruusalemma, ta ka päris täpselt ei tea kus on mis. Aga see on võib-olla Jeruusalemma kõige kõige veetlev on külg, et siin on kõik väga läbisegamini ja väga üksteise kõrval. Kui te jõudsite natukene sõita südalinnas, siis te nägite, kuivõrd lühikese maakate satute mitteuskliku Jeruusalemma südalinnas täiesti uskliku Jeruusalemm. Meenutab mingit keskaegset võlagetod ja sealt veel veel mõnisada meetrit edasi te satute araabia linnaossa, mis, mis jällegi elab täiesti teistmoodi. See ei tähenda, et need need kõik omavahel läbi ei käiks. Seal kõik ei oleks võimalik jalutada ja ja liikuda. Aga eluviisid on täiesti erinevad. Puhkepäevad on erinevad. No ma ei tea, kas te teate, mis asi oli intifarda. Oli siin kohalik araabia ülestõus mis kestis päris mitu aastat, kus liikumine oli mõneti ohtlik. Aga ennentid vaadati pärast seda Kõik mu laupäevased sisseostud on araablaste juures praegu küll mõneti teise koha peal, sest me elame teises linna servas. Mul ei ole mingit probleemi. Vastupidi, tähendab mul ma ei pea olema kuskil reede õhtul valges vahus, et majast on midagi puudu. Järgmine päev sõidan nende juurde turna ära. Need vahetevahel jääb tegelikult meil Eestimaal elavatel inimestel uudiste vahendusel pisut väär mulje, et need Kogukonnad nagu öeldakse omavahel, nagu kuidagi hakkama ei saa. Uudistest tuleb see asi võib olla vahetevahel teravam välja, kui ta reaalselt siin Jeruusalemmas välja näeb. Kogukonnad ei saa, ka inimesed saavad. Tähendab, võtame asja väga lihtsalt. Tähendab niisugune koht nagu Jeruusalemma on enam-vähem nagu iga tavaline mets või džungel, kus jänesed ja tiigrid ja ja jänese ei ole 20 tundi 24 tundi päevas hüsteerias, et metsas elab hunt, tähendab, hunt on lähemal kui 50 meetrit, no siis tuleb midagi teha. Aga kuni selleni on elu täiesti normaalne. Töönädal näeb siinmail teatavasti välja nii, et kestab siis pühapäevast neljapäevani ja siis on sabat. Laupäev on vaba. Kuidas teie peres sabat välja näeb, neere siiani jõudnud selleni, et me paneks korralikult küünlaid põlema reede õhtul väga erilistel puhkudel panemegi need põlema. Tavaline puhkeb PÄEV, ütleksin täiesti tavaline. Kahjuks küll jah, ei ole Jeruusalemm meie peale mõju suutnud avaldada. Mida me laupäeval teeme? Seal ripub sellest? Nädala laupäev, kus oli seitse tööpäeva või sellel nädala oma, kus oli vähem. Viimasel ajal on ikka seitse päeva nädalas tööpäevad. Nii et laupäeval ma teen kõike seda ütleme, nädala jooksul teinud ei ole. Mul on ka niisuguseid laupäevatöid. Tähendab sabati tööd? Jah, on viimane kuskil poolteist, kaks aastat. Ma olen siin mingit maja ehitanud, ainult laupäeviti. Tähendab, teen järelvalverti, projekteerin põhiliselt laupäeviti. Nii on kuidagi kombeks. Selles midagi imelikku ei nähta, laupäeval tegelikult seda tööd teha ei tohi. Mul on olnud elus kliente, kes on palunud tähendam, teadis, kes ma olen. Nende objektide kallal mu laupäeviti ei töötaks. Isegi kui on kiire. Enamusele ei lähe see korda. Nii et ikkagi tööelu saab ka Jeruusalemmas sellest tseremoniaalses küljes toitu. See on kuidas, kellele tähendab see sama usklik rajoon? No nendel on seitse päeva nädalas on tseremoonia aga nende laupäev on hoopis midagi muud, mis meie oma nii-öelda täis niisuguseid riitusi otsast lõpuni. Meie oma ei ole. Reet, kuidas nüüd ütleme, teie perekond, niisugust seltsielu elab, kas te elate rohkem sissepoole pöördunud ja omaette või? Olete tublid suhtlejad? Me ei ole lihtsalt iseloomult aktiivsed suhtlejad selle tõttu naguniisugust, noh niisugust seltsielu, nagu me kunagi Iraasime Eestis siin ei ole tekkinud võib-olla ka niisugusi, noh väga lähedasi sõprussuhteid, kas tekib mingisuguse seas ja, ja kuskilt maalt edasi, kui need läbi lõigatakse, nii nagu see meiega juhtus siis nagu ma ei ütleks, et, et päris samal tasemel sõprussuhteid siin on tekkinud. Suhtlemine on rohkem rohkem, niimoodi tööalane suhtlemine ja kodus tähendab kodus sõbratleda koju kutsutakse, see on üsna piiratud ring, ma ei ütleks, et neid on eriti palju. Vahetevahel, kui väga tahaks mõne sõbrannaga, keda ja no lihtsalt ütleme mingit oma juttu oma probleemi arutada, ütleme kas niisugune sõbranna on olemas? Jah, isegi õige mitu erinevate probleemide jaoks erinevad rannanäkku vist kõigi. Aga. Et nüüd oleks üks niisugune südamesõbranna mai ütleks. Ütleme niimoodi, et erinevalt Eestist Eestis oli tavaline asi, tuli kokku umbes 20 või 40 inimest siis võeti ennast täis ja mindi laiali, kui mind siin on. Erinevalt tavaline Iisraeli pulm on inimest 400. Muidugi siis kõigile ei jõua tere ka öelda kooli ei tunne või rohkemat. Teisest küljest. Mizelomaasiga muidugi, vahetevahel võtan lihtsalt ühe üksiku inimese ette ja istun tagama kas ühe või teise juures või või kohvil ju poes. Ajan kolm tundi juttu. Täiesti piisav? Aga noh, aegunud teine ja nii ütleme vanus on teine. Niisuguste pidudeks nagu meeldis omal ajal kena seltskonnaga, pidasime meile praegu enam võimeline. Nagu ei kisu. Siinne suhtlemisfarm üldiselt ega meiepoolse üsna digitöötab. See on enamasti ikka niisugune kaetud laua taga. Epikas süüakse ka. Parandaks tähendab, et ei jääks valet muljet. Mida me suhtlemiseks peame? Iisraelis seltskondades, haavatud tähendab suhted, mis tekivad, ütleme noh. Eestis ma elasin 30 aastat. Ma ei teadnud kunagi Misson apteekri nimi näiteks. Ma olen oma, siin, saab tellida suur sõber. Rohtude ostmise pinnal ja alati me lobiseme natukene, kui saba ei ole. Ja samamoodi ka kõigi muude inimestega, kes meie ümber on lehe müüa või suitsu müüa või või noh, kasvõi politseinik tähendab, kontaktid tekivad väga kiiresti, inimesed kipuvad väga kiiresti oma elulugusid jutustama, üksteisele. Suhtlemine on väga avatud ja sellest saab ka mingisuguse osa suhtlemisvajadusest täis. Tähendab inimene, päeva jooksul ei ole isoleeritud. No lihtne asi, kui autot teenindatakse või parandatakse, koguneb sinna ikka mingisugune seltskond, neidki auto on parasjagu paraparanduses või tavaliselt see lõpeb sellega, et et kõik teavad kõigist kõike. Kui laiali minnakse, on umbes tunni aja jooksul. Ja siis unustatakse see kiiresti ära. Tavatu on vaadata Jeruusalemma tänavapildis hambuni relvastatud sõdureid. Tunnistan ausalt, minule jättis see sügava elamuse, sest tekib küsimus, et kas talle annab kuskile veel üldse midagi juurde riputada, siis ma vaatasin, et gaasimaski ei olnud päevases elus ka kuidagimoodi ennast tunda, nagu häirib ka siin alaliselt elavat inimest, sest et see, kes tuleb väljastpoolt, tabaneb igal juhul tähele ja ma olen vaadanud, kuidas kasvõi tulijad inimesed armastavad ennast pildistada nende sõdurpoiste või sõdur tüdrukutega. Asi on väga lihtne. Näiteks meie sõdurid ei ole, ei ole Kasahstanist. Tähendab, see ei ole nagu Venemaal oli, sõdur, oli põhimõtteliselt võõras inimene, enda lapsed Iisraeli sõjas, pealegi on ütleme väga tühine kogus. Teenivates sõduritest magavad kasarmutes suurem osa käib sõjaväes tööl, tähendab, lähevad hommikul tulevad õhtul tagasi enamus ka need, kes nädala sees magavad kasarmutes saavad nädalalõpud vabaks. Ja sellest tuleb iseenesest välja, et noh, eriti pühapäeva hommikul meie nädal algab, pühapäeval on bussipeatused täis sõdureid, kes peavad kenasti kella 80-st sõjaväkke tagasi saama. Ja ka nädala sisse jätkub neid, kes tulevad ja lähevad ja ja midagi erilist selles ei ole. See, et ta peab oma püssi taga vedama, noh, see on mingi õnnetus, aga aga, sest noh, püssi ära Jalta. Vahel on sellest kasu ka, aga aga keegi ei vaata sõduri ja muuseas ka politseiniku peale kui võõra inimese peale. Et meid, see, noh, see on tavaline, see ei häiri. Nii et mingit hirmutunnet alateadvuses ei ole tänavapildis no ma ei tea Aga mina olen käinud niimodi püssi seljas ja vedanud seda kaigast taga, kui ma tulen koju tähendab, kas ma pean iseendas hirmu tundma või oma lapse ees? Absoluutselt kõik sõdurid mingi seast kuni umbes 40. eluaastani on absoluutselt kõik väga väheste eranditega, kes on haiged või väga usklikud. Ainult need ei ole. Nii et selle, selles ei ole midagi erilist. Igast majast läbi. Priit, te olete Harryga kaks vahvat last üles kasvatanud. Kui vanad nad on ja kuidas neil läheb? 25 ja 22 läheb neli ilusasti suurem laps, lõpetas mahuga. 26 26. Kaks tütar jah, Harna Mirjam. Vanem laps, lõpetes Takassi Ülikooli Piei praegu töötab pangas erialal ja. Tegeleb parasjagu sellega, et ta nii ihukaitsja nende kursusel oli väga piiratud arv tüdrukuid ja nemad on esimesed, et nemad on katsejänesed ja ei tea, ei peata, pelgas seda, jätkatakse või mitte, siiani oli see ainult puhtalt poiteerijal. Mul on kange kiusatus teada saada, et kuidas see Harry on siis ka olnud, kas selline hästi range pereisa? Kaugel sellest? Kui seal elab ise ja laseb teistel elad. Siin on vastupidi, tähendab, lapsed kasvatavad Lapsed kohanevad kiiremini õpivad keele kiiremini ära, tegelevad sellega intensiivsemalt. Ja on täiesti tavaline, et kui ma tahan niisugust noh, enam-vähem intelligentset muljet jätta kirjatükkidest ja aeg-ajalt inimene peab ju kellelegi midagi kirjutama siis laps käib sellest üle. Ja minu enesetundele see ei tee midagi lapse omale ka ilmselt mitte. Väga paljud niisugused käitumisnormid või? Muidugi küsimus oli sellest, kes on perekonnapea või kes ei ole. Noh, mis on praktilises stabiilses ühiskonnas Nad lagunevad, niipea kui rongi peale on saadud, lagunevad ära. Sest nad ei tööta lihtsalt. Ja see ei ole mitte ainult meiega niimoodi. Suur osa Iisraeli praegustest hädadest Algsetest hädadest just sellest ongi alguses alludes. Inimesed on sattunud teise süsti GMi ja nende puht personaalsed suhted, nii-öelda perekonnasuhted on sassi läinud. Ütleme kuni sinnamaale, et ka Iisraeli poliitilised ja maailm on mingil määral Nende ütleme kultuurisokkide või, või sisseelamise probleemide tulemus. Meil on üksjagu etnilisi Partei programmist ongi sisuliselt sedasama kultuur, konflikt, mis on tekkinud sellest, et tal teise keskkonna sattunud. Nii et hakata mind mõõtma. Mingi 20 aastat vana eesti perekonnamudeliga on peaaegu mõttetu. Jaanipäev on teie perekonnas oluline. Päev mitte ainult sellepärast, et jaanipäev on, aga kas tütred teavad ka Misson jaanituli? Tähendab, siin on mingil määral lähedane keha latva aamer kus ka tehakse lõkkeid ja niimoodi istutakse lõkke juures umbes midagi jaanipäeva taolist, aga tähendus on teine. Täie. Jaaniussi, kas ma olen siin näinud? Olen küll, muidugi siin on ja on ka siin olemas, on ikka? Lapsed korjasid neid, kui nad väiksed olid, on täiesti olemas, aga sõnajalaõit ei ole, jaanipäeval saab 20 aastat täis, sellest ka, kui te pole Eestimaal käinud. No Reet kass, olete julgenud mõelda juba konkreetsemaid mõtteid, et millal see Eestimaale sõitnud ikkagi võiks teoks saada, sest mõni päev tagasi lapsed naersid meie üle, et, et viimased mitu aastat juba on olnud ikka juttu sellest, et järgmisel suvel, mis sõidab käituma ütleme seda järgmist suveööd. Millal me sõidame? Mina pean midagi ütlema. Tähendab, on niisugune. Ameerika juudi kirjanik Paševis Singer. Isegi sai Nobeli preemia. Kes kirjutab, elab 19. sajandi Poolas, mida enam olemas ei ole? Suurepäraselt. Mul on niisugune ettekujutus, võib-olla vale et praegune Eesti on lihtsalt teine riik. Tänud, et jah, seal on tuttavaid, inimesi, tuttavaidtuttavaid maastikke, ma hakkan juba kahtlema. Sest 20 aastat on väga pikk aeg. Kui me läheme sinna tänavast, lähemine kaua võiks venitada siis see ei ole mingi tagasitulemine, on tõenäoliselt ekskursioon maale, mille keelt ma juhtumisi räägin. Ja poodidest no osa tõenäoliselt oskan välja lugeda. Aga osa tahvlilt Kalam mitte? Nii et võib-olla see seletab seda, et meil nagu väga ei kibele? Tähendab see teema on, on, kerkib alati ülestähendus, kõik, kes eestist tuleb küsib seda. Viimasel ajal ma isegi ei vaevu pikalt vastu. Ma ei tea. Ei ole küps, nagu. Või vastupidi, kaugel sellest. Reetja Harrišeinil käisid Jeruusalemmas külas Haldi Normeti Ain Saarna. Muusika valis saatesse Silja Vahuri kuulmiseni.