No tõepoolest Jüri Parijõel teisel septembril 100 et ta on üks nendest väga väljapaistvatest eesti koolimeestest, kellest me ei ole piisava lugupidamisega rääkinud. Aga Pariegi minu meelest on eriasendis. Tal on mu meelest kolm pluss aastat. Esiteks on ta väga väljapaistev naasva kerja vaidlusväliselt. Teiseks on ta koolikirjanik. Kolmandaks on ta mu meelest erivõimetega tegevpedagoog. Need asjad käivad hämmastava, noh, ütleme sümbioosi ka kokku. Ellen Lätt, teie olete inimene, kellel on selja taga 40 aastat kooliõpetajatööd. Aga õppisite tahaks selles Rakvere seminaris, kus sellel ajal, kui teie õppisite oli õpetamas Jüri Parijõgi, kas teil on sellest ajast mõni mälestus, mis nüüd Jüri Parijõgi puudutab, kuigi te olite õpilane ja, ja tema võib-olla niisugune õpetaja, kes teile tund ei andnudki. Jüri Parijõgi oli väga. Silmapaistev isiksus. Minule sa tõesti tunde ei andnud, aga kokkuma siiski mõningatel asjaoludel temaga puutusime. Minu mälestused temast algavad 1926.-st aastast. Siis läksin ma väike Õppima sel ajal oli seminari hoones ühe sama katuse all seminariga ka algkool, kuueklassiline algkool, mida siis nimetati seminari harjutuskooliks servas. Koolis Anssid seminari vanemate klasside õpilased tunde ja õppisid suhtlema, õpilastesse kaka välja linde paari jõgi. Sel ajal kandis ta nime Parin pakk. Oli seminari harjutuskooli juhataja, algkooli juhataja ja töötas käsikäes seminari direktor. Kui pedagoog oli Jüri Parijõgi, mis seminarist harjutuskooliõpilaste silmis väga austusväärne isik võrdselt seminari lugupeetud direktor Voldemar raamiga ja need mehed mõlemaks kujundasid seminari õpilases nende kaudu siis Kredasi harjutuskooli õpilastes välja. Ma ei oska isegi teile ütelda, millisel viisil, aga väga kõrged eetilised väärtushinnangud mida meie sel ajal koolis nimetasime seminarivaimuks. Ja kui ma nüüd selles jutus kaasarääkija tohiksin olla siis ma ütleksin niimoodi, et ma alustan võib-olla usutlejale ehmatavalt pari eest kui noorsookirjanikust. Ma lõpetasin 39. aastal algkooli. Ja minu koolikaaslaste hulgas tähendab viienda, kuuenda klassi poiste hulgas oli küll imevähe neid, kes pari Juta pornot lugenud. Ja mul on kiusatus asetada Pariegi kõrvuti Oskar Lutsuga. Ma ütleksin, et nendel oli loomingu mõttes palju ühist. Isiksused on hämmastavalt erinevad. Ta käigult tapab tüübid ära. Tal on sõna voolavus ja tal on ka huumor, tõsi küll, mitte sedavõrd lüüriline ei kärnagu Lutsul mõnikord, aga tal on siiski ka huumor. Ja et kui see seos lõpetada, siis ma ütleksin ka niimoodi, et mu meelest pidid nad mõlemad olema lobeda, nobedad, kirjutajad, mitte stiilinikerdajate. Luts kirjutas seda, on uuritud ja seal üld teada niimoodi, kui ta üldse kirjutas, siis ta kirjutas nobedasti. Aga Pariegi pidi kirjutama nobedasti, sest muud võimalust tal ei olnud, sest ta kirjutas oma ilukirjanduslikud tööd. Kooliõpetaja ja siis valdavalt koolijuhataja töö kõrvalt. Järelikult kuidas mega kahtekümmend, nelja tundi. Ta ei saanud talle olla erilisi võimalusi oma tekstide juurde korduvalt tagasi pöörduda, neid parandada ja nikerdada selle asja ümber. See tuli nagu ta tuli. Teises klassis valiti mind klassi raamatukogu hooldajaks väljaandjaks ja mina läksin oma uut valdust üle vaatama, esimene asi, mis mulle silma suhtlus, oli Jüri Pari tsemendivabrik ja ma panin selle kohe enda jaoks kõrvale ja lugesin, käisime hinnaga läbi ja natuke sohki tehes. Edaspidi andsin ikka parimatele sõbrannadele lugeda. Ka täiskasvanuna olen ma seda jeldama, teisi jutustusi lastest lugenud ja ma leian, et väga suurepäraselt tunnet poiste hingeelu just nimelt poisse oma don ka tüdrukutest kirjutanud. Ja mitte halvasti. Aga eriti võlvad need jutud, mis poiss Eesti haridusloo uurijaid võiks huvitada sõna kui seda mitte terminiks nimetada koolikirjanik. See algab Jansenist. Aga võib-olla isegi varem. See on see mees, kes püüab oma pellet ristilisi taotlusi kuidagi kokku viia pedagoogiliste taotlustega. Ja kui see õnnestub, siis tuleb häid saavutusi. Ma arvan On muidugi võimalik teisiti arvata, et Pariegi on praeguses Eesti haridus-la arenguastmes ses mõttes ületamatu. Kui ma rääkisin temast kui noorsookirjanikust, siis ei saa seda kuidagiviisi lahutada tema pedagoogilisest tegevusest. Kuigi nii palju, kui ma tunnen Rakvere Õpetajate seminari vilistlaste arvamusi, oli ta äärmiselt tagasihoidlik ja ta ei eksponeerinud ennast kui elukirjanikku üldse. Aga õpilaste hulgas oli suur kihelus nende harjutuskoolijuhad Ta ja on üldtunnustatud kirjanik. Kui nüüd hakata mõtlema tema pedagoogiliste tööde üle siis on siin kirjanikult kätiga selgesti tunda. Ma pean kõigepealt silmas tema ajalooõpikud. Möödunud ajad jutustavad. Algkooli ajaloo õpik, esimene, teine, kolmas. Nende põhjal olen mina ka algkoolis oma ajalooteadmised saanud. Ja nüüd hilisemas eas ja pedagoogika tegeldes on need tekstid mulle kuidagi erg astunud. Ja ma tahaksin ütelda, andku jumal praegustele õpiku kirjutajatele seda vaimu seda vaimujõudu, mida siis võõrkeelse sõnaga võiks ka intuitsiooniks nimetada, et nad suudaksid õpilastele kirjutada nii nagu kirjutas Pariegi. Ta ju kirjutas ka, kui ma ei eksi, vist 38. aastal kodanikuõpetuse õpiku. Ja peale selle on ta ka kirjanduslike lugemike autor ja kaasautor olnud, nii et koolikirjanik ikka täiel määral ja väga heal tasemel. See on üks soon taia ole õpetuses, mida nimetatakse novelli laadiliseks, ajale õpetuseks või võõrkeelse nimetusega narratiivseks aja lõpetuseks kus on jutustav element peatähtis ja see ongi see, mis lapsi paelub, eriti poisse, muide see on see, mis on täiesti vastandatav sovjetiaegsel ajal õpetusele, kus olid faktid, dogmat ja noh, muud endast mõistetavused, mis tuli mälu toel omaks võtta aga ajaloweetlust kutsumust minevikku kujutluses tagasi minna, vaat seda ei olnud. Kummaline õpetaja olin kolmanda, neljanda klassijuhataja ja meil olid ka siis klassijuhataja tunnid ühe klassijuhatajatunnil. Mina võtsin arutluse alla küsimus, missugused õpikud meeldivad õpilastele kõige rohkem? Lõplikuks Jüri Parijõe raamat möödunud ajad jutustavad. Kolmandas klassis olin meil aga eesti keele lugevnikuks Jüri Pari koostatud raamat. Nüüd hakkame siis nendest raamatutest õpilastega rääkima. Ja muuseas, ma küsingi, aga mis on siiski teie arvates kõige huvitavam õpik? Mitte neljas klass, hüüab mulle ühest suust vastu möödunud ajad jutustavad. Ma käisin siis mispärast, aga kas see on nagu juturaamat nihkus sügisele kätte saime kohal, võiksime lõpuni läbi. Kes on siis kolmandas klassis, aga mis teile rohkem meeldib? Essegele lugemik. Mispärast? Aga seal on ilusad jutud sees ja seal oli tõepoolest väga palju pari enda jutte andugaarias lee sassi, romaad, uisud. Aga linnas? No kõik ei tule praegu nii, me pidime löögi, kui ma ütleksin, tulekski. Ja peale selle oli raamatus siis väga-väga hästi valitud. See oli väga huvitav lugemismaterjal tõesti. Ja lapsed lugesid sealt suure rõõmuga ja ületasid neilt raskused seetõttu ka, mis mind mõnel lugemises olid. Kergemini. Kuna juttu oli, et me võiksime pari eest rääkida nagu kolmest sfäärtus astmes või kolmel tasandil siis muidugi tuleb temast rääkida, aga kui mehest, kes suutis oma pedagoogilist tegevust üldistada ja üsna varakult kokku võtta et anda oma pedagoogilist kogemust edasi. Ütleme niimoodi, meil on mingil määral käisi buum ja niimoodi, aga me ei arvesta seda näiteks, et 1927 ilmus Rakvere Õpetajate seminariväljaandena üldõpetus Rakvere Õpetajate seminaris üks autoritest pari egi kaasautoriteks perekond Brandid Free barje kolleegid. See oli huvitaval kombel rööbiti areng, sest Võru Õpetajate seminaris arendati sedasama asja. Ja Rakveres sündis seegaa üldõpetus koonda. No ütleme, moodsas Elage integreeritud õpetuse algkoolis. Ja mul ei ole andmeid nagu kaks õppeasutust oleksid oma tegevust selles mõttes koordineerinud. Aga see tuli loomulikult niimoodi. Hiljem on olnud Pariegi puht eestipärase pedagoogika õppeaine kodula arendajana väga silmapaistev. Seal on mitmeid artikleid, mis ei ole kaotanud oma kõla ja tähendusjõudu tänapäevani. Öelge, proua Ellen, kas on ka mõni selline mälestus, mis teil nüüd otse Jüri Parijõega seotud on? Esimene kokkupuude oli Jüri Parijõe ka. Oi mul seminari sisseastumiseksam mingile ja see oli väga tore lugu, seminari ilmatu suur tung, sest see oli tasuta kool. Siis väike 34 õpilast, soovijaid oli 160, oli keeleeksam. Hea komisjon võttis vastu, mina olin oma arust selle kenasti ära teinud. Keegi ütleb Jüri Parijõgi, minule võib seal ka molüheks Lousse, milles oleks osasihitis. Mina plahvatan nagu maalaps kohe välja emade Breiva komisse muigama. Ahah. Aga nüüd ma tahaksin kuulda lauset, kus oleks. Ja siis mul plahvatas. Ega leebeezzee tähendab, alustada ei saa olla, tema ei ole ja ütlesin täissihitis. Selle peale hakkas siis Jüri Parijõgi nahrma järglastest tahtsin teile küll lõksu üles seada, aga ei läinud sisse. See on tõesti naljalugu, mis nüüd tuleb. Kui me olime seminari kolmandas klassis, siis seitse internaadi tüdrukut mussasid salaseltsi, mille nimeks valiti raid. Sellel seltsil olid, oli oma film, oli oma väline märk, väike kitsas, kitsas hõbekett ümber käe ja teatavad rituaalid. Sisuliselt oli see luuleklubi. Ja meie koosolekutel loeti alati kuule, anna haavast alakes Seuroni ja edasi veel Farhaavreneni. No mis kõik kätte juhtus. Aga siis teatavate aegade järgi toimus siuksesse rituaalset kokkutulek, et üks kord siis õhtu eel meie seitsmekesi kõik kenakesti, pugesin ühte harjutuskooli klasse, keerasin ukse seest lukku, panime küünlad põlema, hoidsime üksteise kätest kinni ja kõik see oli sõpruse sümbol. Laulsime hümni, meil oli oma hümni autor, olin mina. Ja siis seda see oleks ka muidugi mõnusam olid meil siis ka mõned limonaadi puudli Veldilt ja igaühe jaoks üks kaheksa sendini. Kondiitri. Mis seal see lõppes sõnadega lahku juba sõprusest, sõprus alati aku juba pühendus siis käsklus surmani. Nii, ja siis lööd meid limonaadi, klaas Kohti ja lauldi siis muud käibel olevat laulva àra, muidugi mitte just seda, mis tunnis õpitavaga enamasti üliõpilasLaubre parajasti samal ajal oli tulnud õpetaja parijõgi ukse taha ei tahtnud sinna klassi pääses. Et meie kuulsin küll, et keegi tahtis sisse tulla, aga ega meie ei teadnud, et see oli Pariseks. Ja muidugi me sisse ei lasknud, koputas soola natuke ja ei teinud väljagi, laulsime edasi ja pärast laul algas siis suur luulelugemine oma luuletuste ettelugemine, see kuulus ka asja juurde, sest mitmed siis katsetasid isekalt. No. Nii ja lõppes ilusti kõik ära ja õhtu eel magamistuppa internaadi koduhoone, mis oli üks vanema klassi õpilane, kes kõike internaadis organiseeris nagu õpetaja siis oli meie juurde, temal oli mingi väike Et mistahes tekitas seal haridus, oli klassis Jüri Parijõgi, tuli minu juurde ja lubas teepeade peale tuld ja tõrvalaada. Lüüakse klaase kokku ja lauldakse mingisuguseid üliõpilaslaulumaneer maanteel tantsin muuks küljes väike kell ja teisi niisuguseid ja sisse ei lasta. Ja mis, mis kombed on, ma võtan selle asja õppnõukogus üles. Ja teie ka ei tea, mis teie internaadi. Tüdrukud teevad esialgu väga löödud ja siis otsustasin, kõige kindlam on minna algul inspektorissi juurde sest tema käis vahetevahel internaadist läbi ja oli tuntud kui väga nii õpilasi mõistev õpetaja. Läksime siis koos kooliõe Melanie Artjomiga. Olemas ka kõigepealt inspektrisse juurde ja rääkisin talle terve loo ära üldse seal oma salaselts ei loo ja kõik küll Dhabis pärast naerdes, aga meie nahest vene ta ütles, et kas ma nüüd kolmekesi ära pari juurse lavamaga kuudes siis tuleb ja kool töötab ka kiirest seinu. Noh, ja mina olin alati niisugune, kes millestki saanud ära ütelda. Ja läksin siis koos inspektor issiga Tarja juurde inspektorist tegi seal siis ilusa sissejuhatuse ja edasi rääkisin juba siis pari mina, mis Messis kõik GMS oma kokkutulekutel ja mismoodi see õhtu oli ja miks seda siis ei lasknud ja nii edasi selle peale, et kas siis räppari südamest naerma ja ütles, ma ei teadnud, kes seminari katuse all on, nii kohutav. Vande säil. Mingit pahandust ei tulnudki. No ja, ja lõppude lõpuks oriegi kui tegevõpetaja sellest on isegi legende. Eesti kooli ajaloo uurijad neid ei ole, kes teab, kui palju eriti need, kes Tartu koolide ajalugu on viitsinud tundma õppida, teavad do algkoolid olid nimelised. Oli valdsoni, kool, oli Marveti kool ja kolmekümnendatel aastal aastatel sai väga tuntuks pari e-kool, see oli siis neljas algkool, mille juhatajaks kui ma ei eksi, sai ta 31. aastal. See oli, ütleme, niisugune kool, kuhu Tartu linna lapsevanemad ilmtingimata tahtsid oma lapsi kooli panna. Seepärast et nad teadsid, et nende lapsed on heades kätes. Ma olen ikkagi olnud arvamusel, et pedagoogika on rohkem kunst kui teadus. Ja küllap oli Jüri Parijõel mingi noh, eriomadus on unikaalne, see ei ole järelaimatav lapsi kohelda. Sellest tema kolleeg Riho lahi kirjutanud oma mälestusteraamatus, kuidas ta oskas lastega ümber käia. Nii et lapsed ealeski ei kartnud oma direktorit. Agavustasid. Riho lahi, teie olete nüüd selline inimene, kellel on võimalus öelda, et te olete olnud Jüri Parijõe kolleeg. Mina ütlen siin kõigepealt, et ta üksi kolleeg, vaid olime sõbrad sõna tõsises mõttes. Rakveres oli ta õpetajate seminari harjutuskooli juhataja. Õpilased hakkasid teda nagu hirmsasti armastava siis, kui ilmus ilusse tsemendivabrik. Aga ega mina siis ei mäleta, et meie siis eriti oleksime läbi saanud. Või nii läbi käinud vähemalt. Kuradi ajasime juttu ka ja aga see oli rohkem niisugune proovitundide tasemel, kus ta juhendas siis, kui ta oma pool tundi andma ja nii edasi. Ja selles osas ma pean, ta oli haruldaselt sõbralik ja väikse huumoriga, siis mulle meeldis eriti. Aga rohkem hakkas see tutvus jälle Tartus. Mina olin Puiestee tänava koolis, aga tema oli siis siin. Holmi tänav oli sel ajal veel olemas, mida praegu ei ole. Tema oli selle kooli vist neljas, oli selle kooli number selle koolijuhataja. Ja tema ütles, et mis sa seal istud, tule ära minu juurde ja siis ma tulin tema mõju õpilastest, see oli tõesti suur, kui nii teda kui õpetajat vaata. Ma toon kas või niisuguse näite. Tema läks sinna ette, ütleme, mingisugune õpilaste kogunemine oli, noh, aga nagu tavaliselt ikka seal kuskil hakkab väike kiilvisumin või järski üürige bait ja vaata mitte sõna seisab, seisab saali ka vait. Tema räägib edasi. Ta ei ütelnud, et sina seal, et mis sa seal teed või midagi, ta ei ütelnud mitte midagi selletaolist, ainult jäi vait ja kuulas ja vaatas sinnapoole, kus see korrarikkumine toimub. Kui seal tagasi saaginakas ja jüri vait jäi, siis kogu koon pööras sinna saginat hakkasid vaatama ja siis oli kohe nendel seal piinlik olla, see tahtsid järele. Vot see on üks niisugune võte, mis temast meelde jäi. No seda te teate, et tema tunnid olid väga huvitavad, minagi istusin paaris korteris tünnis seal ja kuulasin, kuidas ta seda juttu ajab ja tähendab nii nagu elu on ja nii nagu tegelikus on ja ja sellepärast lapsed kangesti teda hoidsid. Nojah, ja meie töötasime koos siis meilegi, noh, ma ütleksin ausalt ära, et kahekesi mitmesuguseid ideid tekkis, seal näiteks saal oli näitelava, oli vaja teha sinna no siis tema teadis, et mina olen sellega tegelenud kunagi Narvas. Et kuidas me teeme ja istusime koos ja arutasime ja tegime, tegime ka selle lava sinna saali ja kokkupandava laua vis võeti lahti ja kõikidesse mehaanika käis, sest tema kõiki sõda väga võttis südamega kõiki neid töid. Milline ta direktorina kooli juhatajana oli? Mina ei mäleta, talle erilisi nõudmisi, oli, aga ta oli autoriteet iseenesest. Ta ei olnud diktaator. No ma ütlen, et ta oli nagu inimene inimeste hulgas, tema koolis ei olnud Ulile noh kui seal oli neid, siis tema võttis tõesti kutsus enda juures ja kui nad välja tulid, siis nad olid ümber juba vedu kargu saamise järel oskas seda teha igaks juhuks, kui mõni kärgib läbi, eks ole. Teie mälestustel aasta olen ma lugenud seda et Jüri Parijõe üsna viimastel päevadel olid taga koos siis, kui juba sõjavanker oli lähenemas. Ja see 41. aasta sakslased lähenesid igatahes. Ja siis tuli käsk koju kätte ja siis tuli vinna siia Henning platsil Tartus tuli oli kogunemine, anti kellaaeg ja siis seal pandi meid siis nii-öelda polkudesse ja saadeti siiasamasse Annelinna taha tankitõrjekraavi kaevama ja siis sattus nii, Jüri ütles, et mina olen brigadiriks vääralt, tule tule minu brigaadi ja siis me olimegi koos, siin linna ei lastud, magasime öösel seal liivakraavis ära ja siis teine või kolmas õhtu, kui ta tuli ja ütles, et nüüd sa jääd minu asemel, et ma pean linna minema. Mina veel ütlesin, mis sa sinna lähedal kuulajate paugud käivad ja linn on niisugune rahutu, et miks sa pead minema siin? Oleme nagu kõrval sellest asjast. Ei, mul on, ma pean minema. No ega mul rohkem näiteks midagi ja tuligi ära. Siis ta saigi otsa, kui seda nüüd rääkida, mis, mis nüüd tema naine rääkis, kas see nüüd õige on? Naine ütles niiviisi temma pidi ära tulema, sellepärast et selle päeva peale oli määratud koosolek tema kodus kuhu tulid kokku pettunud hinged, kes arvasid, et nüüd tuleb paradiis ja nüüd juba hakkasid taipama, et see asi ei ole kaugeltki niiviisi. Ja nad olid pettunud ja siis seal oli, noh, Andresen näiteks oli sealhulgas üks ma ei tea, teisi praegu küll nimetada, saad Emajõe siis need oli vist viis või kuus inimest seal sabade järel. Ja see oli teada seal, nende hulgas oli üks, üks äraandja. Elsa ütles, et et ta isegi vist aknast nägi. Et nii kui Süürileks välja uksest nii olid mehed juureserid. Iga kord, kui ma seal Jüri haua juures käin, siis südamesse suled, niisugune sügav lein. Nii temal kui nende teiste pärast, kes puhkavad.