Tere õhtust, kell on saanud kuus ja uudistetoimetus võtab kokku reede, 19. detsembri olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Mari Rebane. Tervishoiu töötajate ametiühingud ning haiglate liit ja kiirabi liit sõlmisid üleriigilise kollektiivlepingu järgmiseks ja ülejärgmiseks aastaks, mis kinnitab palgatõusu. Tegu on suurima ulatusega kollektiivlepinguga Eestis, sest see hõlmab ligikaudu kahtekümmend tuhandet tervishoiualatöötajat. Euroopa liidrid kiitsid eile hilisõhtul Brüsselis heaks strateegiliste investeeringute fondi loomise, mis peaks Euroopa majandusse kolme aastaga tooma 315 miljardit eurot muuhulgas Euroopa Liidu liikmesriikidele eraettevõtjatel võimalik fondi panustada, kuid Eesti puhul ei ole see väga tõenäoline. Vene prokurörid nõuavad opositsiooniaktivistile Aleksei Navalnõi üle kümneaastast vangistust. Rahvusvaheline valuutafond. Mina ei jõudnud kokkuleppele järgmise toetussumma eraldamisest, kõnelused jätkuvad jaanuaris. Uuest aastast jõustub liiklusse see säte, mille kohaselt ei piisa üle 18 tonniste traktori juhtimiseks enam. C-C1 ja D-kategooria juhilubadest on autokoolid eksamite tegijad täis toonud. Maanteeamet tuletas muudatust meelde oma kodulehel detsembri alguses. Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumi pälvis tänavu lavastaja Merle Karusoostipendium toetab ajaloo mõtestamist teatris, Merle karusoo on sellega tegelenud juba üle 30 aasta. Eesti spordiajakirjanikud valisid aasta sportlasteks tõkkejooksja Rasmus Mägi ja epeevehkleja Erika Kirpu. Ilm püsib tuuline ning vihma ja lörtsi sadul nii öösel kui ka homme päeval. Õhutemperatuur on öösel null kuni pluss neli, homme päeval pluss kaks kuni pluss viis kraadi. Nüüd kõigest lähemalt. Tervishoiutöötajate ametiühingud ning haiglate liit ja kiirabi liit sõlmisid üleriigilise kollektiivlepingu aastateks 2015 ja 16. Kokkuleppe järgi tõusevad Ühe aastaga arstide, õdede-hooldajate ja teiste tervishoius töötavate spetsialistide töötasu alammäärad 25 protsenti, jätkab Janek Salme. Kollektiivlepingu alusel tõuseb arstide miinimumtunnitasu tuleval aastal ühe euro võrra üheksa euroni, õdedel 50 sendi võrra viie euroni ning hooldajatel 40 sendi võrra kolme euroni. Ülejärgmisel aastal kerkib arstide miinimumtasu 10 euroni tunnis, õel viie euro ja 50 sendini ning hooldajal kolme euro ja 30 sendini tunnis. Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross ütles, et haigekassa tervishoiuteenuste eelarve maht kasvab tuleval aastal umbes 50 miljoni euro võrra ja otseselt palgatõusuks läheb sellest umbes pool. Meil on nüüd kaheks aastaks saavutatud töörahu igaks juhuks kinni järgmiseks aastaks keskmises perspektiivis meil, haigekassa finantstugevus on tagatud, et ei pea kartma, et meil mingisugused kohustused või lepingud rahastamata jääksid. Arstide liidu esindaja Andres Kork ütles, et liit on saavutatud kokkuleppega rahul. Ma arvan, et kõige olulisem on ikkagi see, et praegu läks sõnum, et step by step kaks aastat olukord paraneb ja see sõnum ehk on selline, mis hoiab noori vähemalt osa neist ära minemast Eestist, mis on tegelikult praeguses situatsioonis kõige tähtsam, sest me teame, kui harva võib näha noortarskiminor tõde. Aga neid oleks väga vaja. Haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule ütles, et kokkuleppe taga on väga suuri kompromisse. Milliseks kujunevad läbi rääkinud, sõltub ikkagi väga palju töövõtjate üldisest hoiakust, et tänu ja tunnustust, ka läbirääkimised ja kokkuleppe võimalikud saavutamise kohad olid hästi tihedalt ka tegelikult on selle tänase kokkulepped on väga-väga suuri kompromisse ja selleks on pidanud väga paljud inimesed tegema väga suuri jõupingutusi. Tegu on suurima ulatusega kollektiivlepinguga Eestis, sest see hõlmab ligikaudu kahtekümmet tuhandet tervishoiuala töötajate lepingus on eraldi punktina kirja pandud, et rühmad töötavad välja töökoormuse hindamist võimaldavad personalistandardid eriarstiabis ja pooled teevad sotsiaalministrile ühise ettepaneku kehtestada need ministri määrusega. Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa ütles, et vastavaid arutelusid on peetud juba eelmisest aastast ja kokkuleppele loodetakse jõuda lähikuude jooksul. Nii-öelda ajaliselt töökoormuspiirangud on olemas töölepinguseaduses aga meie need koormus, standardid peaksid siis reguleerima töö intensiivsust ehk kõige lihtsamalt öeldes, kui paljude patsientidega statsionaaris korraga peaks arst õde, hooldaja tegelema ambulatoorse ses osas kui palju patsiente näiteks tunnis või oma tööpäeva jooksul vastu võtab. Euroopa liidrid kiitsid eile hilisõhtul Brüsselis heaks strateegiliste investeeringute fondi loomise, mis peaks Euroopa majandusse kolme aastaga tooma 315 miljardit eurot. Kogul osalenud peaminister Taavi Rõivas ütles, et Eesti saab hõlpsalt laenuga turgudelt, mistõttu on praegu vara öelda, kas mõni meie projektfondist raha taotleb. Johannes Tralla jätkab. Donald Tuski esimene ülemkogu eiras brüsseli töökultuuri harilikult hommikutundideni, kestev valitsusjuhtide kohtumine lõppes juba enne südaööd. Kiire kohtumise tegi võimalikuks õhuke agenda, mis võeti läbi suuremate vaidlusteta. Kuus tundi kestnud koosviibimise järel oli liidritel kaks peamist sõnumit. Venemaaga jätkatakse senist kurssi ehk piiranguid esialgu üle ei vaadata ning juunikuuks peab olema üles seatud strateegiliste investeeringute fond. Kuigi fondist on täna paberil vaid mustand, võrsusid ülemkogu eel mitmes pealinnas ideed, kuidas raha peaks suunama niinimetatud Visegradi nelik. Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia loodavad Junckeri fondist kamba peale haugata suure tüki, et vähendada energiasõltuvust Venemaast. Ülemkogul nende soov kõlama jäänud ülemkogu president Donald Tusk. Me ei arutanud geograafilist või sektoripõhist jaotamist, on erainvestorite asi toetada kõige lubavamaid projekte, ütles tusk. Erinevalt viise gradi riikidest, investeeringu fond Eesti valitsusjuhis erilist elevust ei tekita. Saame hõlpsalt laenuga turgudelt, ütleb Taavi Rõivas, mis tähendab, et teistel riikidel on Junckeri fondi rohkem vaja kui meil. Ma arvan, et Euroopa kui terviku jaoks on see investeeringute plaan igati teretulnud. See, kas Eestil on nüüd oma konkreetsed huvisid, kust meie saaksime oma mingi konkreetse projekti rahastatud, seda natuke vara öelda, loomulikult ideaalis saavad ennekõike toetust need projektid, mis on kooskõlas Euroopa üldiste eesmärkidega, olgu selleks siis transpordiühendused, olgu selleks ka internetiühendused, olgu selleks innovatsioon. Need on need kohad, kus, kus Euroopa vajab investeeringuid kõige rohkem just selleks, et majandus hakkaks kasvama veelgi kiiremas tempos. Hoolimata Jean-Claude Junckeri lubadusest, et liikmesriikide lisapanust investeerimisfondi algkapitali ei arvestatud. Ta ülemäärase defitsiidi hulka liidrid fondi raha lubama ei kipu. Ka peaminister rõivas peab Junckeri fondi panustamist ebatõenäoliseks, nentides, et kuigi Eestil on reservid, käitub valitsus nendega väga konservatiivselt. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker-il on 21 miljardit eurot seemneraha, milles ta lubab Euroopa investeerimispanga praktikale tuginedes kolme aasta jooksul teha 315 miljardit eurot komisjon liikmesriikide abiga kokku pannud enam kui 2000-st projektist koosneva nimekirja, millest elujõulised peaksid meelitama erainvestoreid, kelle riskid maandab fond rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel. Fond peaks ergutama investeeringuid Euroopas ja need peaksid omakorda kasu tooma liidu majandusele. Kriitikud aga kahtlevad investeerimisfondi planeeritud 15 kordses võimenduses. Maria-Ann Rohemäe lugu. Aastatel 2015 kuni 2017 loodetakse fondi kaudu Euroopasse investeerida kogu 315 miljardit eurot. See summa kogutakse kokku Euroopa ühendamise, rahastu, teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 ja Euroopa Liidu eelarve paindlikkuse vahenditest. Samuti panustab Euroopa Investeerimispank fondi viis miljardit eurot Euroopa Liidu liikmesriikidele. Eraettevõtjatel on võimalik fondi panustada, kuid Riigikantselei strateegiabüroo nõuniku Hendrik Kattaga sõnul ei ole Eesti-poolse väga tõenäoline. Eesti senist sellist investeerimispraktikat arvestades on riigi investeerimispoliitika pigem konservatiivne olnud, et see loodab, fond on kihistatud investeeringut, üks, kus on riskitase Euroopa investeerimispanga tavapärasest praktikast veidi kõrgem, et selles osas on nagu Eesti panust täna ei ole veel arutatud ja selles osas nagu vastust ei saa anda. Paljud analüütikud on kahelnud investeerimisfondi planeeritud 15 kordses võimenduses. Skeptikute hulka kuulub ka endine rahandusminister Jürgen Ligi. Laias laastus paneme paar eurot mängu ja selle baasil siis saame laenu võtta, niimoodi töötavadki finantsasutused, võib-olla see 15 protsenti on saavutatav laen, siis tuleb kuskil turgudelt sellega justkui fondi käes oleks mitu korda rohkem raha siis vististi rohkem raha, kui sisse pandi, natuke silmamoondus ja moodi on kogu see asi, juba alguses käidi välja 300 miljardit, need on siis 315 täpsemalt suure paketina, kui hakkad vaatama, et palju seal siis reaalselt raha on ja palju seda ideed on täpsustatud, siis ega vist veel väga ei ole tähtsustatud. Aga noh küll Euroopa raha kulutada oskab, küll ta midagi välja mõtleb. Fondi eesmärk on ergutada investeeringuid Euroopas, mis omakorda peaksid kasu tooma liidu majandusele. Investeerimisfondi vahendid on kättesaadavad nii avalikule kui erasektorile. Henry Kattaga. Koondist on võimalik raha taotleda ka erasektoril oma selliste suuremahuliste projektide elluviimiseks, et see on lisarahastamisallikas, mida selleks teha, et tõenäoliselt tulevad siis sellel konkreetsel ettevõttel luua kontakt Euroopa Investeerimispangaga, siis töötada siis läbise hoitakse viited vastaks siis teeriumitele, mis on siis saastamise eeldusteks. Algusest peale on kolmeks kõige olulisemaks kriteeriumiks olnud Euroopa lisaväärtuse mõõde projektide küpsusaste ja kolmandaks siis majanduslik mõistlikkus. Ja välisuudised võtab kokku Kai Vare. Rahvusvaheline valuutafond ei jõudnud Ukrainaga kokkuleppele järgmise abisumma eraldamise asjus. Valuutafondi teatel valmistavad Ukraina võimud ette suurt plaanimajanduse stabiliseerimiseks reformimiseks. Sel nädalal peetud kõnelustel lähenesid oluliselt seisukohad, missugused peaksid edaspidi olema poliitilised prioriteete preilid. Valuutafondi teatel jätkavad kõnelusi jaanuaris. Ukraina on siiani valuutafondi programmi raames saanud kaks väljamaksed kokku 4,6 miljardi dollari ulatuses. Kiievi välisvaluutavarudest on võrreldes aasta algusega alles ainult pool, sest Venemaale gaasi eest tasuda võlg ja ettemaks ning Kiiev ootab lääneriikide toetust. Valuutafondi hinnangul vajab Ukraina lisaks praegusele 27 miljardi suurusele paketile lisaks veel 15 miljardit dollarit. Praegu on ebaselge, kust see raha võiks tulla. Rahvaliit on teatanud, et nende võimalused on piiratud ja valuutafond ei pruugi nõustuda, kõike enda õlule võtma. Vene prokurörid nõuavad opositsiooniaktivistile Aleksei Navalnõi kümneaastast vangistust. Navalnõid ja tema venda süüdistatakse kahelt kosmeetikafirmalt 400000 euro väljapetmises. Navalnõi vennale nõutakse kaheksa-aastast vanglakaristust. Navalnõi, kes juhtis kolm aastat tagasi president Vladimir Putini-vastaseid meeleavaldusi, on süüdistusi eitanud. Ta ütles, et ei tunnista kunagi valedele üles ehitatud süsteem ega loobu võitlusest, lisades, et tema venda pole mõtet vangi panna. Pantvangide võtmine mind ei peata, rõhutas Navalnõi. Praegu viibib Navalnõi koduarestis, eelmisel aastal mõisteti ta süüdi poole väiksema summa väljapetmises ja määrati viieaastane vangistus. Hiljem muudeti see tingimisi karistuseks. Türgi andis välja USA-s elava moslemivaimuliku tullagi. Üleni vahistamiskäsu. President Tayyip Erdogani arvates tahabki ülendada, kukutada ja on ka Erdoğani lähiringkonna suhtes algatatud. Optsiooni uurimise tagaküljel on oma seotust eitanud. Erdogan püüdnudki üleni toetajaid riigiaparaadist minema lüüa ning tuhanded politseinikud, samuti. Paljud kohtunikud ja prokurörid on lahti lastud. Kevadel teatas Erdoğan, et soovib USAl küljeni väljaandmist, aga seda saab teha alles pärast vahistamist. Käsu väljastamist ja tõendite esitamist vahistamiskäsu väljaandmise kohta pole ametlikku kinnitust veel saadud. Aga kui selline dokument tõepoolest väljastati, siis oleks Erdogani siiani kõige otsustavam samm Küleni vastu. Austraalias leiti ühest majast kaheksa lapse surnukeha. Politsei teatel toimetati noahaavadega haiglasse 34 aastane naine, kes on vähemalt seitsme ohvri ema. Naise seisund on stabiilne, lapsed olid vanuses poolteist kuni 15 aastat. Politsei ei kinnitanud teateid, et lapsigi oli pussitanud. Politsei sõnul tuleb pussitatud. Politsei sõnul tuleb ära oodata lahkamistulemused. Austraalia peaminister Tony Abbott ütles, et tegemist on sõnulseletamatu kuritööga. Politsei ei ole veel kedagi kinni võtnud, aga nende sõnul aitab haavatud naine neid uurimises. Ja tagasi Eestisse uuest aastast jõustuv liiklusseaduse säte, mille kohaselt ei piisa üle kaheksateistkümned, on see traktori juhtimiseks enam see C1 ja D-kategooria juhilubadest on traktorijuhtide jõulueelsed ilusti ära sisustanud. Aide autokoolis käib tavaliselt traktori juhiluba taotlemas kümmekond inimest kuus. Detsembris on neid juba üle 40. Ester Vilgatsi lugu. Muidugi oli juba liiklusseaduse kehtima hakkamisel teada, et suurte traktorite juhiloaga seoses on mõne aasta pärast muutusi oodata. Aga kes see siis ikka seadustes näpuga järge ajab. Nii ärkasidki paljud alles siis, kui maanteeamet oma kodulehel sellele tähelepanu juhtis. 18 tonnise täismassiga traktorit, mootorsõidukit või masinrongi võivad edaspidi juhtida vaid need, kellel on sooritatud D-kategooria sõidueksam. Aga suure traktoriga sõidueksamit teha on keeruline isegi neil, kes on eluaeg traktori roolis olnud. Aide autokooli juhataja Enn Saart. Ega muud juhtunud ei ole midagi, lihtsalt liiklusseaduse rakendussäte jõustub esimene jaanuar 2015 kus enam ei tohi suuremate traktori 18 tonni täismassiga see ja C1 ja teegadega sõita peab olema kas c või d ja pluss, kes tahavad töötada traktivistidena, nemad peaks omama siis tugevad tõhk, kategooria juhiluba, aga ega veel kõik täna ei tea seda. Saarde ütleb, et neil on detsembris juba 40 inimest, kellel tuleb suure traktoriga õppesõit ära teha, muidu on neid kuus, umbes kümmekond. Ja sõidueksamile ei soovita ta lihtsalt niisama minna, vaid enne ikka vähemalt üks sõidutund võtta, sest traktor on võõras. Enn Saart. Seal eksamil on päris hulga harjutusi, on aakimine traktoriga pöördel tagurpidi Box slaalom. Linnasõit on samamoodi nagu autoga linnaseid tuleb kõiki neid kaheksa tonni piirangumärke linnas vaadata, kuna traktor peab üle kaheksa tonni registrimassiga, millega teha? Sadama juht Mati Einmann tõdeb, et neilgi jäi seadusesätte jõustumine kahe silma vahele. Eks see seadus võeti vastu juba aastaid tagasi, aga ta ju jõustub esimesel jaanuaril ja inetu lugu, aga tõepoolest, ega meie puhul see viimasele minutile, eks nüüd ongi seal autoregistris väga kibedalt päevade ajad ja ma ise ka, muide sooritan eksami seal. Et ega ma ei saa meestest siis maha jääda. Täpsemalt saab end uute nõuetega kurssi viia maanteeameti kodulehel. Ester Vilgats, Pärnu. Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumi pälvis tänavu lavastaja Merle Karusoo ja teatriliidus anti see pidulikult kätte. Tänavune stipendium oli juba viies. Riina Eentalu käis kohal. Kristi ja Siim Kallas asutasid Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde oma fondi 2009. aastal eesmärgiga toetada Eesti ajaloo mõtestamist teatris. Fondi halduskogu esimees Jaak Allik. Ja meie valik langes ausale arvestades tema pikaajalist tegevust autori ja lavastajana Eesti ajaloomõtestamisel laul, mis jääb siis tänavuaastane, et see lavastus ja rääkides Eesti ajaloo jäädvustamisest teatri, milliste vahenditega on Merle karusoo aastakümneid olnud just sellel aastal tegevusel esimeseks lipukandjaks eesti teatrist? Siim Kallas andis stipendiumi üle. Merle karusoo lavastused ei ole ükski, kes möödunud, nii et see poleks tekitanud elavat arutelu. Kõikides lavastused on olnud ka väga terav sotsiaalne poliitiline närv sees. Miks asutasid kallased fondi just ajaloo mõtestamise toetuseks, sellele vastas Siim Kallas et tema kirg on olnud nii ajalugu kui ka teater ja tundus mõistlik need kokku panna. Sedasorti etendusi, mis nii-öelda kunstiliste vahenditega viitavad mingitele episoodidele või inimestele ajaloos et see on ääretult väärt tegevus ja kuna tegelikult oligi hea küsimus selles, et mul oli õigus hakata saama riigikogu pensioni ja mulle tundus, et, et jätta riigikogu pension selle võtmata, on ühest küljest narr teisest küljest arvamusega vastu võtta, kuna minul mingit täiendavat tulu selles mõttes vaja ei ole ja siis ma mõtlesin, et niiviisi, et tekitan koos aga selle stipendiumi annetamise raha Rahvuskultuuri Fondi ja ma olen väga rahul, et see nii on läinud. Merle Karusoo on meie ajalooga inimeste elulugude kaudu tegelenud üle 30 aasta ja ta tunnistab, et see tee pole olnud ega ole sile. See on alati tekitanud vastakaid tundeid, millest on mõnes mõttes kahju, sellepärast et selles mõttes mina olen teinud, on alati kaasa tulnud inimeste elulood ja kui see tekitab vastakaid tundeid, siis on mul kuidagi alati valus nende inimeste pärast, kes oma eluloo on usaldanud, sest ei räägi rasketest asjadest mitte sellepärast, et need hukka mõista, vaid sellepärast, et neid mõista. Täna loeti ette muljetavaldav nimekiri lavastustest, mis meie ajalugu praegu käsitlevad. Miks see huvi tõusnud on? Ilmselt on teravnenud vajadus nende juurte järele ja juurte mõtestamise järele ja järjest laiemalt tähendab, et kui alguses meie huvi pälvisid ainult meie rahva valupunktid, et nüüd on see laiemaks läinud, juurte otsimine ja nende kirjeldamine tõmmatakse laiemale ja minu arvates see on väga hea. Ida-Virumaa omavalitsuste liit ja Eesti energia asutanud andekate noorte stipendiumi stipendiumi abil toetatakse muusika kujutava kunsti ja spordihuvilisi Ida-Virulasi. Ago Gaškov räägib lähemalt. Mis põhimõtete järgi neid stipendiaate valitakse Ida-Viru omavalitsusliidu tegevdirektor Urve Erikson, nii lapsevanemad kui ka ringijuhendajad, kui ka koolijuhid saavad teha taotluse kas asja ostmiseks, võistlustel käimiseks või milleks iganes fondi ühine nõukogu vaatab taotlused läbi kõik, kui saan ka seekord oli meil taotlusi poole rohkem. Aga kellel on juba ette näidata vabariiklikul tasemel saavutused, need üldreeglina ikkagi lähevad kaalumisele ja, ja saavad ka toetust, sellepärast et võistlustele sõidud on väga kallid ka siin võistlustantsukleidi ostmine ühele lapsele on küllaltki kulukas. Talent vajab parendamist ja üks laps saaks 200 eurot. Tegelikult see tundub väike summa, aga selle eest saab ikka tegelikult päris palju ka ära teha, kui mõistlikult kasutada. Noh, siin on maailmameistrit, kes on saanud ka rohkemat 200 eurot kaugemate sõitude jaoks, aga ühekordseks toetuseks on ta ikkagi suur asi, ühele perele. Eesti Energia õlitööstuse juhatuse esimees Igor Kond. Meie toetame Ida-Virumaal andekad noored ja see energiafond, ta suunatud sellesse, meie panustame kogu Ida-Virumaa elanikkonnale, et nendel oleks tulevik meie regioonis. Eesti energia on eelkõige huvitatud nendest noortest, kes tegelevad teadusega, võib-olla tahavad saada teadlasteks inseneriks. Meie mõtleme selles, et ettevõte tegeleb järelkasvuga. Mõtleme sellest, et need noored andekad poisid ja tütarlapsed, neiud, kes on elavad v regioonis, ta on igal juhul, ütleme meie ettevõtte kasvuks, head sportlased, teadlased, nad on alati sihikindlad, inimesed, tänan konkreetset plaanid, tulles tagasi Ida-Virumaale, et nad teevad atraktiivsemaks meie regiooni. 14 aastane Uljana Saifuulina on üks nendest, kes sai seekord Ida-Viru andekate noorte stipendiumi. Tan orbianist. Raha kulub selleks, et osaleda konkurssidel, kuna osavõtumaks on päris suur, samuti selleks, et käia Tallinnas, muusikakoolis ja meistriklassides. See on väga vajalik stipendium, ütles Uljana seisvuline. Ja ilmast räägib maile Meius, tere õhtust. Rootsi keskusest põhjalahe kohale nihkunud madalrõhkkond liigub edasi üle Soome itta ja jõuab pühapäevaks valge mere äärde. Homme jääme veel madalrõhuala sooja ja niiskesse lõunaserva, pühapäeval pöördub tuul aga loodesse ja avab tee külmale õhumassile. Eelolevale. Veel tuleb Eestis pilves selgimistega ilm, aeg-ajalt sajab vihma ja lörtsi. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 12, saartel ja rannikul üheksa kuni 15, puhanguti kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss neli kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, pool sajab vihma ja lörtsi. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 13 kuni 18 meetrit sekundis. Õhtul pöördub tuul Lääne-Eestis järk-järgult loodesse. Õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss viis kraadi. Spordiuudised võtab kokku Taavi Libe Eesti spordiajakirjanike selts valis aasta sportlasteks tõkkejooksja Rasmus Mägi ja epeevehkleja Erika Kirpu. Spordiajakirjanike hääletuse tulemus moodustab kolmandiku Eesti aasta parimate sportlaste valimistest. Rahvahääletus moodustab teise ja spordialaliitude hääletus kolmanda kolmandiku. Eesti aasta parimad sportlased ja treenerid selguvad 27. detsembri õhtul. Ajakirjanike hääletusel järgnes Euroopa meistrivõistlustel hõbeda võitnud Mägile kettaheitja Gerd Kanter, kes võitis samuti EM-hõbeda ja kreeka-rooma maadluse MM-pronks Heiki Nabi parimale naissportlasele epeevehklemise MM-pronksile Erika Kirpu järgnesid Euroopa meistrivõistlustel kõrgushüppes seitsmenda koha saanud Elerin Haas ja maailmameistrivõistlustel maadluses viienda koha saanud Epp Mäe. Aasta võistkond on spordiajakirjanike üksmeelsel seisukohal MMil hõbeda võitnud epeenaiskond. Teine oli MM-il viienda koha saanud sõudmise paaris aeruline neljapaat ja kolmas Eesti meeste võrkpallikoondis, kes jõudis sammu kaugusele tuleva aasta EM-finaalturniirist. Aasta treenerid on Rasmus Mägi juhendajatest vanemad Anne ja Taivo Mägi, teine ajakirjanike hääletusel epeenaiskonna peatreener Kaido Kaaberma ja kolmas Heiki Nabi juhendaja Henn põlluste. Eesti paraolümpiakomitee tunnustas sõna samuti aasta parimaid sportlasi ja treenereid. Parimateks sportlasteks valiti ujujad Elizabeth Egel ja Kardo ploomipuu. Ploomipuu pälvis tiitli juures kuuendat korda. Aasta treeneriks valiti ujujate treener. Õnne Polyszinski. Sloveenias Bocleoukas toimuval laskesuusatamise maailmakarikaetapil pääses meeste sprindis ainsana jälitussõitu kauri kõiv, kes sai 57. koha. Kõiv eksis korra püsti tiirus ja kaotas võitnud venelasele Anton sipulinile kaks minutit ja kolm sekundit. Roland Lessing oli 62., Indrek Tobreluts 69. puhtalt lasknud Chipulini järel tuli teiseks austerlane Dominic Lander. Tinger, kolmas oli Emil haiglas, Svensen Norrast. Kauri Kõiv. Pigem tuleb siin kehvemaid ta ju vaadata ja uusi söödu vorm praegu sinna paigutada ei tea, eks edu taga on palju faktoreid, aga aga põhimõtteliselt kõik kolm esimest etappi näitasid, et sõiduvorm ei ole veel selline, millega maailmakarika punkte võtta, et vanal aastal tuleb kodus treeningpäevikut lahti lüüa, Vardo tehtud töö üle korrektuure teha ja et uuel aastal uuel aastal juba punktiliseid eksin, kodus tuleb treenida rahulikult ja, ja väga kiiresti ja maailma karikal. Ühest kohast teise. Teenimist ei olegi näinud mingi suusad, Eesti soojenduse jälle võistlused. Et nii nagu väga palju paremaks minna ei saa. Kuulsite Päevakaja 19591, mina olen toimetaja Mari Rebane ja soovin ilusat reede õhtut.