Jõudu ja tervist muusikasõber. Tänane programm on jõululauludest sissejuhatuseks lauset klaasida Domingo Chalzasnavooria sisse Chirke puu. Lugu oli traditsionaal või maakeeli rahvalaul ja kandis pealkirja kellade rõõmulaul. Hispaania ooperikultuuri üks uhkusi ja omamoodi kaubamärke José Carreras laulis vene-juudi päritoluga ameerika helilooja Berliini 1942. aastal olid inni review programmi jaoks kirjutatud jõululaulu vaid Krismes valged jõulud. Valgete jõulude igatsus on suurem muidugi nendes maades, kus lumi mitte sageli jõulumeeleolu ei aita luua ka seal Kristuse endama. Tal on lumi vähetuntud. Põhjamaal on lumi ja jõulud olnud lahutamatud. Vahel, kui detsembri lõpp on sattunud olema soe ja lumevaene pole nagu õiget jõulutunnetustki. Mis jõulud need on, kui metsaalune on vihmaselt märg ja hall päev läheb kella kolmest pimedaks. Selliseid jõule oli meil selle aastakümne esimesel poolel. Lumi on see kaubamärk, mis põhjamaadel on jõulusaginas välja pakkuda ning mida lähemalt ja suvise soojaga augemateltki maadelt nautima tullakse. Seepärast ongi aegade jooksul tuntud ja tunnustatud heliloojad oma jõulutoodangus, idealiseeritud lund kui jõulurahu ühte elementi. Kuuldud Ewing, Berliini lugu on üks nendest, mida meelsasti esitavad nii koolitatud ooperihääled kui ka meelelahutustööstuse popstaarid. Carreras on selle laulu salvestanud seitse aastat tagasi. Siis oli ta veel heas tormis ning kurja haiguse järelmõjud polnud tema ilusa hääle kallal veel nii purenud, kui see on tunnetatav viimastel aastatel. Carreras tegeleb küll kontsert laulmisega, kuid ülesastumised ooperis on jäänud väga harvaks kuulakem tema esituses veel ühte meisterlikult esitatud jõululauluaegadest, kui supertenorihääl oli igati trimmis seal Johannes Brahmsi hästi tuntud, tere õhtust. Head ööd. Küllap on ka tänase hilisõhtuse saate kuulajate hulgas neid, kes jõuluid kogu pere pidupäevana ning aasta lõppemise kokkuvõtete tegemise alguspäevana võtavad ja ei pane erilist tähtsust religioossetel tõekspidamistel erituaalidele. Küllap on suur osa jõulukarussellis kaasalööjaid, need, kellel on hea meel sellest ilust, ülevusest, heatahtlikkusest ja rahust, mida jõuluaeg igale ühele pakub. Suur osa inimestest võtab meelsasti vaheaja igapäevas tormamisse ja rahmeldamisse ning pühendab oma lastele ja perele. Laulis kauge Uus-Meremaa maoori päritoluga sopran kiiriteganawa. Seegi oli traditsionaal. Neitsi Maarjale oli beebipoiss Assisteerisid bariton Mikelatsiootšiia kommentaari katedraali koor. Salvestus on tehtud neli aastat tagasi samas katedraalis avalikul jõulukontserdil. Jõulushow on parim ülemaailmne lavastus, mis inimkonnal on välja pakkuda on aastasadu ikka imposantsemaks mitmekülgsemaks ning üha rohkem kaubanduslikumaks lavastatud jõulud ei lähe kellestki mööda, sest kui avate, raadio või televiisori lööte lahti ajalehe või lähete tänavale annab teiega. Jõulude ajal ei räägita kokkuhoiust ja ratsionaalsest mõtlemisest, vaid Jeesus. Poisi sünnipäeva hakati ikka pillavamalt ja pompöösselt tähistama jättes sünnipäevalapse enda sageli teisele või kolmandale plaanile. Nii see tundub olevat rohkem selles regioonis, kus meie elame maades, kus ollakse huvitatud oma kodanikke võimalikult ohtras tarbimisest. Balti usklikes riikides on muidugi asjad teisiti. Kuid ka seal on lärmakas kaubandustegevus üles kaalunud vagaduse ja vaikse kirikliku mediteerimise. Tänavatel kaubamajades, kodudes ja töökohtades edendatakse show, mis peab peegeldama ühe või teise kollektiivi, perekonna ja üksikisiku ühiskondliku positsiooni ning nende seltskondlikku staatust. Ja. Harri. Ma ei tea Aga? Teine väljapaistev Hispaania tenor, tõsi, Austria päritoluga kraatsiliseks tenoris kutsutud Alfredo Kraus laulis hispaania helilooja Manuel Alessandro jõulumeloodia tsembraren Navidaad. Ka Madridi Barcelona see vilja ja teiste Hispaania linnade tänavad on sama värvikalt ja kaupluse aknad ligitõmbavad dekoreeritud, nagu see on Berliinis ja Viinis, Pariisis ja Londonis New Yorgis ja Torontos. Inglismaal, Prantsusmaal, Kanadas ja eriti Ameerika Ühendriikides võetakse jõulud eriti kammertslikuna. Kaupmeeste aasta peamine läbimüük langeb paarile-kolmele jõulueelsele nädalale. Majandusanalüütikud hindavad lõppeva aasta edukust või ebaedukust jõulude läbimüügitaseme põhjal. Selle kauplemisHazardi taustal pole muidugi Jeesus-lapsel ja tema tegevusel kõige vähematki tähtsust. Ameerika neeger sopran või atlanditaguse kõnepruugi järgi värviline safran, Leontine Price laulis Ameerika traditsionaali, armas väike Jeesus poiss. Nii mõnigi teist võib väita, et see ameerikalik tähelepanu Jeesusele on sama silmakirjalik nagu nende pidev küsimine aju okei millele vastus küsijate eriti ei huvita. Aga ta on täitnud oma kohust ja pööranud teile tähelepanu. Ta on hea kodanikuna vähemalt näidanud välja, et ta teist hoolib. Ja siis ta ütleb teile veel kindlasti, et have naist ei, et olgu teil ilus päev. Samamoodi kuulub Atlandi-taguse olemise elamise juurde mitte midagi maksev kinnitaminetailavju. Et ta nagu armastaks nii oma lähedasi muidugi teid kui head sõpra ja ka ülejäänud kaaskodanike äri ja poliitika alal käib mõistetavalt karm vastastikune mõõduvõtt, mine ehkki ka seda protsessi raamistab toa elavju. Mis puutub aga suurepäraselt jõululaule esitavasse tee ker sopran, Leontin Price'i, siis oli ta aastaid Metropolitan Opera primadonna ning üks paremaid Verdi nõudlike rollide esitajaid. Nüüd aga hakkab laulma teine eelmise põlvkonna maailma tippsopran Leintransawelland. Sadelanud laulis Georg Friedrich Händeli jõulumeloodia Joituda Uueld seal Tuglas Kremli poolt seatud ja viitab tõsiasjale, et jõulud on rõõm kogu maailmale. Endist Inglise Kuningliku ooperimaja kommentaalneni juhtivad primadonnad saatis Londoni uus filharmoonia orkester ja Ambroosi ooperikoor. Sazelenud veedab oma pensionäri aastaid väga aktiivselt, korraldades noorte lauljate konkursse ja meistriklasse ning tehes ooperile head propagandat. Kõlas Luciano Pavarotti, hästi äratuntav ja säravalt metalne hääl. Aastakümneid tenoriks number ükskuateeritud itaalia laulja ei ole ooperilavadel enam nii aktiivne kui mõni aasta tagasi kuid seda rohkem on teda kuulda näha. Kui tervis lubab kontserdilavadel laulmas koos noorte ja lubavate häältega ning meelelahutustööstuse juhtfiguuridega kuuldud laul on prantsuse heliloojad alfa, daami sulest, seda eelkõige tuntakse balleti, siis EL autorina. On kirjutanud ka mitmeid kantaate, missasid ja muid vaimulikke teoseid, mille hulgas on ka äsja ette kantud 1850. aastal kirjutatud püha öö. See laul oli ligi sajandi unustuses kaasajal üks enam esitatumaid ja armastatumaid jõululaule. Kui Ameerikas, Inglismaal, Jaapanis ja mujal on jõulud rohkem kommertspühad siis Põhjamaades võetakse selle kõrval Kristuse elu ja tegevust sisuliselt ja tõsiselt. Rootsi, Soome, aga ka Norra ja Taani on vast Saksamaa kõrval kõige innukamad ajaloolismütoloogilise liini järgijad ja propageerijad. Põlvkondade kaupa on inimesi selles vaimus kasvatatud. Küllap oleks Eesti tüüpilise põhjamaana ka samasuguse ideoloogia kandja kui 50 aastat kestnud ateistlik kasvatusmentaliteet poleks põlvkondade vahetamise kaudu oma mõju meie rahva tõekspidamistele avaldanud. Laulis saksa bariton Herman Prei, kes oli üks paremaid Mozarti rollide, eriti Figaro esitajaid, saatis Viini poistekoor ja Viinis impoonikud. Kuuldud oli traditsionaalse naht igal meie naabritel soomlastel ja rootslastel on muidugi jõuluküsimuses oma kana kitkuda. Kui jõulud on valged ja lumepühad, siis peab jõuluvana elama kuskil kaugel põhjamaal. Jõuluvanade suguseltsielu ja töökoht ei saa olla ometi Kopenhaageni, Berliini või Rooma lähedal. See peab olema kas Rovaniemis või kirumas. Vastad käib kahe sõbraliku naabri vahel äge rebimine, kuhu siis ikka Kesk-Euroopa ja Inglismaa turist oma lastega peab tulema, et ehedat jõuluvanade ühiskonda näha. Soomlased olid aastaid selles äris liidrid ja tõid lennukitele ka eurooplasi, eriti inglasi, lapimaale. Sinna on ehitatud arvestatav turismitööstus. Sinna soovitasid nad saata laste kirjalikke soove kingituste asjus. Kes on Rovaniemis käinud ja sealset jõulumaad külastanud, on kindlasti neid lastekirjade hunnikuid näinud. Rootslased hakanud jämedat otsa oma kätte võtma, mis teeb soomlased veelgi rohkem kiivaks. Muide, paralleelselt sellele kahe maa vahelisele rebimisele jõulumaa asjus on hakanud pead tõstma ka mõlema maa naisliikumised. Jõuluvana äri on olnud rohkem meeste asi. Skandinaavias, eriti Rootsis on tublid ja võimukad naisõiguslased väitnud, et on ebaõiglane reklaamida vaid jõuluvana. Tuleb esile tõsta ka punase suundrukus ja valge tuti ning laia äärega kübarat kandvat jõulutädi. Nad ütlevad, et 50 protsenti peavad olema jõulumemmed ja teine pool võib-olla vanad. Juba on märkega, et meiegi siin Eestis pole selles äris ükskõiksed. Eks ole ju, jõulutaat võiks olla pärit kuskilt sealt Otepää kandist. Sinna võiksid inglise, saksa, aga eriti jaapani turistid sisse põigata. Laulsid Hispaania tenor Placido Domingo ja Norra Saprantsisse Chirki jahu, kõlastraditsionaal jõulukaksteist päeva. Võib eeldada, et enamusele Eesti inimestest, kes jõulud peavad, on selle maailmaürituse tegelik sisu ja ka tähtsus aegade jooksul muutunud. Selle päeva tähistamise mõte ning eesmärk on kahtlemata erinev nii perekonniti kui ka põlvkondade lõikes. Minu vanematel olid jõulud rohkem vaikse äraolemise ja perekondliku kuuse ümber kogunemise aeg. Sõjajärgsel põlvkonnal on jõuludest ilmselt jäänud salapärasuse kartlikkuse pisut isegi keelatud vilja maitsmise põnevuse mälestus. Kuid kinkide ootus on ikka olnud ja salmide laulude õppimine on kõikide aegade lapsepõlvemälestustes sees. Ma ei ole kindel, kas ma omal ajal jäägitult jõuluvana olemasolu oskusi, kuid tema tulek oli põnev ja oodatud. Minu mälestustes on tallel see kodune sebimine, mis pärast õhtusööki algas. Ikka kadus üks perekonnaliige või mõni tuttav onu mõneks ajaks seltskonnast ja peagi kõlas uksekell või koputus. See on omamoodi rahva komme tänaseni, kui just kuskilt mujalt lastele head kingi onu ei tellite. Minulgi on olnud suur au järgmisele põlvkonnale vanakest mängida ning lastelt laulu ja salmi oodata. Kuid keegi ei võtnud ninast kinni ega deklareerinud, et siiani onu Tiit. Laulis Andrea Bocelli pime sametise häälega tenor, kelle võimed avastas Luciano Pavarotti talle lauluõpetust, organiseeris nii noormehe ooperimaailma käekõrval. Kaasa võttis Andrea Bocelli laulis ühe maailma kuulsaima ladina jõuluhümni adezdefideeles mida tituleeritakse küll traditsionaaliks, kuid arvatakse, et muusika on inglise algupärand. Sellepärast omistatakse vahel selle hümni muusika ja sõnad inglasest ladina keele õpetajale ja muusikakirjutajale Johnueidile kes suri üle kahe sajandi tagasi 1786. aastal. Sakslased on olnud vast üks innukam rahvas jõulutraditsioonide kujundamisel. Nende heliloojad on aastasadade jooksul komponeerinud hulgaliselt jõulumeloodiaid võtnud kasutusele kuuse, puudu batoomise traditsiooni ja peavad heaks tooniks teha pereliikmetele kingitusi. Kaugetel aegadel kummardasid siis veel paganlikud sakslased puud ja arendasid puukultust. Nende meelest oli talvistel aegadel vaja tuua kuusepuu tuppa, see ära ehtida ning oma puukultusetseremooniaid niiviisi aastaringselt jätkata. Sealt ongi see komme läinud mööda maailma laiali. Nüüd on suurem osa Kesk-Euroopa metsi maha raiutud ja kuuski veetakse sisse kaugetest maadest. Veelgi hullem. Igaüks võib endale osta plastmasskuuse, mida saab jälle ja jälle kasutada. Kuid see puu ei lõhna nii nagu mõni kargest metsa, külmast ja vaigust lõhnav puu, mis on toodud kuskilt Alutaguse metsast. Aastakümneid tagasi, kui ema eestvedamisel laule ja salme õppisin, oli üks laul üle teiste seal jo kuusepuu. Olin siis sügavalt veendunud, et tegemist on oma eesti lauluga nagu hiljem mõnda aega uskusin paljude populaarsete joogilaulude kohta. Valdav osa nendest on aga sakslaste omad ja tehtud meile omakeelsete sõnadega vaid suupärasemaks. Kuid need laulud on eestlase temperamendile vastavad ja seetõttu tunduvadki olevat igiomad. Maoori sopran, Kirytegaanawa laulabki, nüüd talle väga populaarse ning aina esitatava kuusepuu laulu Tannen Baum. Kaasa teevad BBC sümfooniaorkester ja Soome trompetivirtuoos Joukko harianne.