Peeter põld on esimene Tartu Ülikooli pedagoogikaprofessor. Täname saates teeme väikese tagasivaate kujunemisteele. Aleksander Elango. Kasvatusteadlane on täpselt kursis, kuidas koolitee kulges. Kuidas kulges hilisem teadustöö. Aga alustame nüüd sellest, kuskohast Peeter põld pärit on. Peeter sihiks müüd Nikolaus põld sündis 12. juulil uue kalendri järgi 1878.-le aastal Jõhvi kihelkonnas. Vanaisa oli põhine rahvakooli õpetaja. Isa oli koolimehena töötanud Viru-Nigulas aga kõige pikemat aega purul seal, kus sündis Peeter. Ta oli 37 aastat. Kooliõpetaja. Isa oli rahvamees, armastas laulu ja seltskonda, kuid samal ajal sügavalt usklik ja karske. Ema oli hariduselt kõrgem, natukene Peeter Rist oli lõpetanud Rakveres teise järgu tütarlaste keskkooli oskas natukene võõrkeeli ja armastas lugeda. Peres oli viis poega ja viis tütart. See oli endiseaegse eesti ema traagika sünnitada ka võimalikult palju, aga väheseid neist ellu saata. Nii suriti enamikus selle perekonna lapsed juba üsna noorena. Ajalukku on läinud kaks pääle p. Tallinnas jäi vallaliseks ja tema vend Haarald Wilhelm neli aastat Peetrist vanem. Suri 20. augustil 1939 Tallinnas. Ta oli Kose kirikuõpetaja. Pastor ja kirikutegelasena paistis vabariigi aegses Eestis üsna hästi silma. Ta oli ostida Virumaal. Pikka aega oli konsistooriumi assessor lehe Meie kirik toimetaja ja ja Eesti misjoniseltsi asutaja ning esimees aastast 1919 kuni surmani. Ta oli ta Jeffi keele uurija. Kuigi sellekohast eriharidust ei omanud. Ta on avaldanud mitu keeleteaduslikku artiklit ajakirjas Eesti kirjandus. Kooliõpiku eesti keele õpetus kaks köidet. See oli ju omal ajal võrdlemisi levinud õpik ja temas ilmus ehkki. Kodune kasvatus, mille osaliseks Peeter sai, oli võrdlemisi range ja isa oli nõudlik. Noor Peeter oli erakordselt vastuvõtlik ja erkpois. Teda iseloomustavad vära ärganud teadmisjanu Tähelepanelikkus oma ümbruse suhtes. Osa oma iseloomult oli ta üsna elav ja liikuv, kehaehituselt kõhn, hapravõitu ja haigustele kergesti vastuvõtlik. Noore poisikesena arvestada seda juttu, vesta ja vaielda. Lugemise õpetas talle isa selgeks seitsmeaastaselt. Isa, kes oli läbi raskuste haridusteele saanud, tahtis, et ka poeg ja teised lapsed korraliku hariduse saaksid. Peetis peab saama pastor, avaldas ta korduvalt oma soovi. See vastas tema ja tema naise religioossele meeleoludele. 10 aastane Peeter pandigi algul Rakvere linna kooli. Mingi ja kaks aastat hiljem jätkas ta oma õpinguid Narva linnakoolis, mille ta 1893. Tahke ning abivalmisolekuga poiss võitis nii õpetajate kui ka kaasõpilaste südamed. Juba õpingute ajal hakkas Peeter andma eratunde. Saadud raha kulub tal nelja õe-venna koolitamiseks ja nende vajaduste rahuldamiseks. Peeter armastas lugeda, kuigi selleks aega väga palju ei jäänud. Peale selle mängis ta veel kooli orkestris, flööti. Tradele oli ta lustakas ja kerele tullu seltsiline matkadel ja muudel koosviibimistel kooliarhiivist või tema kohta lugeda. Eliis häid vaimuvandeid paistis silma suure usinusega ja luges palju. Iseloomult end valitsev tagasihoidlikkus, töökas. Ta oli juba vabastatud. Õppemaksus käitus hästi kiriklikesse kohustustesse suhtlus arvastusega. Kui kooli lõpu eel tuli juttu kutsevalikust, olevat direktor soovitanud põllul Peterburi juurat õppima sest tal olevat head eeldused advokaadi tööks. Ei, ütles põld. Lähen Tartusse ja õpin teoloogiat. Direktor olevat vihastanud ja põld olevat saanud kuldmedali asemel, mille ta oli ära teeninud ainult hõbemedali. 1898. Samal aastal, kui ta lõpetas gümnaasiumi, astus ta Tartu Ülikooli usuteadust õppima, nii, nagu ta oli lubanud ja nagu oli soovinud isa. Ema. Õppimine ei ole talle raske usund teaduslike raamatute kõrval luges ta rohkem filosoofilist, eriti eetilist kirjandust, dialoogi näivalt. Teda huvitavad need osad, mis on ajaloolist ja eetilist laadi. Suure osa vabast reaskunnustalaga seltskondlikuks tööks oli kõigi poolt armastatud kaaslane ja kõnemehena tegutses ta mõnda aega üliõpilasseltsi esimehena. See on nimelt Eesti üliõpilaste seltsi esimehena kahel aastal järjest järgemööda. Ta pidas ägedaid vaidlusi tol ajal seltsi vanemate liikmete Villem Reimani, Jaan Tõnissoni, Oskar Kalda, Johan Kõpu osavõtul võitlemist joomakommete vastu seltsis. Kõik nad olid ise veendunud karsklased. Seltsis kestnud joomakombed olid umbes sellised, et noorliige rebane peab jooma täis klaasi õlut, kui vanem liige seda nõuab. Vanem liige võib noorema täis klaasi joomisest vabastada, kui ta ise joob osa klaasi tühjaks. Igal juhul oli seltsi einelauas alkohol võimalik saada Seltsi koosviibimisel alkohoolseid jooke, eriti õlut kandmisrohkesse tarvitabki. Need veendunud karsklased ees, osa Villem Reimanni Tõnissoni kaldada püüdsid võidelda nende kommete vastu, kuid jäid vähemusse ja need kombed püsisid seltsis edasi kuni seltsi ülikriseerimiseni. See 1940. Ja ma ei ole informeeritud, kuidas on lood praeguse esilipresse seltsis. Põlluoptimism Elur Rõõm avaldub laulmises mida ta harrastas isegi veel hiljem professorina. Mäletan mõningaid koosviibimisi. Tee lauale. Olime karsklased, tähendab laual, alkohoolseid jooke olla ei saanud. Kuidas põlde seal oma lustaka lauluga seltskonda lõbustas? Tema lemmiklauluks oli, ma olin väike. Postimees. Ta oli rangete kõlbeliste nõudmistega enese suhtes, propageeris neid vaateid ka teiste üliõpilaste hulgas ning avaldas vastavaid kirjutisi ka ajalehes. Kui ülikool ajutiselt suleti 1905. aastal siis astus põld Postimehe toimetusse tööle. Seal töötasid sel ajal sellised suured ühiskonnategelased nagu Villem Reiman Jaan Tõnisson ja Anton Jürgenstein ja mitmed teised. Ja need kujunesid põllule ideelisteks teenäitajateks. Eriti tihedad sidemed tekkisid tal Jaan Tõnissoniga. Need sidemeid kestsid kuni surmani ja räägitakse, et ta isegi surivoodil on veel maininud Tõnissoni inime. 1906. aasta ja osad veel 1907. aasta bossi mehed lausa kubisevad Peeter Põllu kirjutistest. Sageli on need poliitilistel teemadel käisid valimised Vene riigiduumasse ja tuli vastavalt agiteerivaid kirjutisi avaldada Postimehes. Ka 906. kaasal lõppedes põld Ülikooli teoloogiateaduskonna kandidaadiga paagiga. Tema kandidaaditööks oli paavst pius üheksas ja kirikuriik aastatel 1000 848849. Ja kõik märgid näitavad need. Kes seda, et härra põllust oleks pidanud saama dialoog, aga kuidas temast hoopis pedagoog siis ikkagi sai? Põld ise kirjutab oma avalduses professorile kohale kandideerides et juba ülikoolis ajaloolis kriitilise dioloogia poolehoidjaks saades jõudsin otsusele, et minust tegeliku pastori ei saa vaid et ma asun seedis olevale kooli põllule tööle. Kui ta ülikooli lõpetanud, hakkaski ta oma kavatsust teostama. Algul oli tal Plaan asutada Rakveres erakool mis võtaks vastu põhiliselt eesti soost pois poisse. Seega kooli vaevalt oleks sel ajal lubatud mis umbes Treffneri koolile oleks paralleelne olnud muidugi vene õppekeelega, sest muukeelsed koolid tol korral teatavasti kõnes ei saanud tulla. Kui 1905. aasta revolutsioonilise liikumise mõjul mõnevõrra vabamad tuuled puhuma hakkasid, asutati 1906. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse selts eesmärgiga kutsuda ellu keskkool Eesti õppekeelega. Nimelt oli 1906. aastal ilmunud tsaarikorraldus, et võib asutada ka emakeelseid keskkoole. Seal, kus seda soovitakse, seda võimalust. Sa hakkasid Eesti juhtivad ühiskonnategelased kohe ära kasutama. Hakati intensiivselt tegema eeltöid kooliellukutsumiseks oskaks Kallas hiljem, Jaan Tõnissoni sõitsid korduvald riigiga õppekonna kuraatori juurde taotlema kooli asutamiseks. Luba. On huvitav ära märkida. Tookordne õppekonna kuraator Leff siin võrdlemisi heatahtlikult. Suhtlus eestlaste plaanidesse. Peaaegu kuu aja jooksul olid formaalsed raskused lahendatud. Kui meelde tuletada, kuidas Aleksandrikooli asutamine raha korjamine selle jaoks mitu aastat kestis traagiliselt PS. Siis on huvitav ära märkida seda optimismi ja jõudu, mis nüüd juba eesti rahval oli oma emakeelse täieliku keskkooliellukutsumisel. Selle kooli direktoriks oli juba algusest peale planeeritud Peeter põld. Kuna tal aga oli ainult bioloogiline haridus ja puudus õpetaja kutse, siis tuli ta oli ennast vastavalt täiendada kogus raha ajakirjanikuna. Ta sõitis 1908. aastal Saksamaale ja Šveitsi Ennospedagoogile alal täiendama Berliinis, Leipzigis, geenas söörichis, kohtust ja selle aja silmapaistvalt haridus- ja koolitegelastega. Nende hulgas olid näiteks sellised tuntud nimed nagu Petroloog, Too, Villem, Rein, Gustav, müüneken Antons, Inger, Friedrich, Wilhelm Forster ja teised. Kõige sügavamalt mõju avaldasid tol korral noorele õpihimulistele Peeter põllule kaks silmapaistvalt isiksus. Esimene nendest oli Friedrich Wilhelm Sõrs ver. Forster oli huvitava kujunemiskäiguga pedagoog. Ta alustas monistina. See oli omaaegne usuvastane liikumine. Kuid keeles enam lähenes kirikule alguses protestantliku kirikule ja hiljem läks üle katoliku usku. Sügavasti usuliselt veendunud. Ta avaldas läga põllule sellesuunalist mõju. Algul oli ta Zürichi gümnaasiumi direktor. Selle juhataja mehena pidas ta kultuurhommikutel oma õpilastele järjest eetilise sisuga ettekandeid. Need avaldas ta hiljem kogumikus leevens rong, mis tõlgiti kavas 1924. aastal eesti keelde pealkirja all elujuht. See sisaldab väga huvitav vaid õpetlikke vestlusi noorte inimestega. Ka koolipedagoogika osas, eriti iseloomukasvatuse ja seksuaalkasvatuse osas sai Peeter põld, tema tugevaid tõugu geid põld jäi temaga elu lõpuni kirjavahetusse ja tänu Peeter Põllu aktiivsusele kujunes Forster Eesti vabariigi aastatel Eestis üheks kõige tuntumaks välismaiseks pedagoogiks tema põhiteos suule Undharakter, kool ja iseloom tõlgiti samuti keelde ja oli eesti õpetajaskonnas üsna loetavaks raamatuks. Eriti tahtekasvatuse osas oli Peeter põllul. Förtslasin palju pida. Teine mees, kes temale sügavalt mõju avaldas. Tema välisteekonnal oli geena filosoofiaprofessor Rudolf Eucen. Eugen oli tol korral silmapaistev praktilise geoloogia esindaja. 1000 908. aastal sai ta isegi Nobeli preemia, tol korral küll kirjanduse preemia. Tema teosed olid laialt tuntud tookordses haiglaskonnas ja ta püüdis rõhutada, et kristlus ei pea jääma ainuld surnud toogmaks vaid ta peab läbima inimeste elu ja avaldama nende elu praktilisele elukorraldusele tegelikku mõju. Seda suunda jätkas Peeter põld oma isiklikus elus. Oma elu viimastel aastatel hakkasid teda eriti ideoloogia küsimused huvitama ja ta pöördus tagasi omal ajal nooruses saadud õpetustele, mida Eugen seal andis. Saksamaalt tagasi tulles asus Peeter põld algul usuõpetajana Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumisse. Kuid üsna varsti paari kuuga pärast valiti ta sama kooli direktoriks. Nüüd oli ta vahepeal juba saavutanud õpetaja kutse ja vormilisi takistusi tema direktorid kinnitamisel ei olnud. Nii et ligikaudu 30 aastat Peeter Põllu elust oli juba kulunud ja tal ikka veel poissmees. Nii oli Saksamaalt tagasi tulles ta otsekohe abiellus Helmi Einbergiga, kes oli lõpetanud teise järgu tütarlastekooli ja sooritanud algkooli õpetaja kutseeksami ja vähemalt mõnda aastat algkooliõpetajana Tauliga karskustegelane ja sellel pinnal kohtlusest Peeter põlluga. Ja nii tekkis neil lähem tutvus ja huvi üksteise vastu. Nende perekonnas oli 11 last. Kolm poega, aitäh ja kaheksa tütart. Nendest lastest on silmapaistvama koha Eesti kultuuriloos omandanud lagupõld sündinud 1909, kes oli kaua aega pastoriks ka veel nõukogude ajal. Suri paar aastat tagasi teine poeg Toomas Iremjas, kes praegu on Saksa liitvabariigis eesti kogudus praostiks korduvalt käinud. Eestis ja möödunud kevadel esines Tartuski kirikutes jutlustega. Silmapaistev kultuuritegelane Saksamaal mis on iseloomulik sellele perioodile, kui Peeter põllust sai esimese eestikeelse keskkooli direktor. Kuna põllul juba üliõpilaspõlves olid kavanduses pedagoogi kavatsused olles kooli lõpetanud ja temale soovitatud pedagoogilist tegevusala, milleks ta ka Saksamaal ettevalmistus, siis oli loomulik, et varsti asuski vastava kooli direktori kohale on 1000 909 üheksanda aasta algul. Kool asutati läbi suurte raskuste. Olgu asus tööle ainult esimene põhiklass ja teine ettevalmistusklass, kokku 48 lapsega 1906. aasta sügisel. Kool asus hoones, mida praegu tuntakse ülikooli keeltemaja nime all Ülikooli peahoone otseses naabruses. Direktoriks oli Oskar Kallas. 1912. 13. õppeaastal omandas kool oma lõppvormi seitsme klassilise tütarlaste gümnaasiumi 380 lapsega. Silmapaistvamad teeks õpetajateks. Selles koolis olid Mihkel Kamp ma 1907.-st aastast kuni 1918. aastani üks kõige silmapaistvamaid pedagooge selles koolis. Teine temal teatud antipood oli matemaatika ja füüsikaõpetaja Jaan Saar R. 1990.-st kuni 1918. aastani. Kampmaa oli mõnevõrra säilitanud oma usulise hoiaku. Jaan Sarv selle vastu oli veendunud ateist ja propageeris eesrindlikke ühiskondlikke ideid. Jaan sarves toetas samas koolis Emma asson. Hiljem Sotsiaaldemokraatliku parteitegelane. Ja ta oli ajaloo õpetaja, avaldas ajalooõpikuid, mis olid koostatud enam-vähem marksistliku vaimus. Silmapaistvalt eks õpetajateks olid veel loodusloo õpetaja Harold laks Pärs, kellest hiljem sai Tartu kommertskooli direktor. Lühikest aega oli ta ka haridusminister. 1000 939. aastal siirdus Hitleri kutsel Saksamaale ja seal ei ole silma paisu jälgi temast jäänud. Teiseks silmapaistvaks õpetajaks oli veel Villem Grünthal eesti keele ja kirjanduse õpetaja, kes Tartu Ülikooli loomise puhul asus ülikooli õppejõu kohale eesti keele lektorina. Hiljem siirdus Helsingis Helsingi Ülikooli eesti keele lektoriks. Kooli suurteks raskustes oli majanduslik kitsikus, sest selts Eesti Noorsoo Kasvatuse selts suutis teda ainult mõne 1000 rubla kaaslast toetada. Õppemaksu ei võinud aga väga kõrgele kruvida, sest siis oleks õpilaste arv vähenenud. Kuid kõigest hoolimata asus selts siiski julgelt oma maja ehitamisel taanidele. 1914 tehti algust vaja ehitamisega ja 1915 just viidi lõpule ja just enne kooli sissekolimist võttis aga sõjavägimaja enda käsutusse ja sinna paigutati Austria sõjavangid. Ka vabariigi ajal. Esimestel aastatel veel kuni 1920. aastani oli maja sõjaväe käsutuses ja kool pidi allüürnik, kuna nii-öelda töötama peamiselt kommertskoolihoonetes. Ega needki väga avarad olnud. Teises vahetuses. Tsaarivalitsus kimbutas rahvuskeelseid koole üsna tugevasti kuid kuna tsaariluba oli olemas, siis nii-öelda otsustavaid takistusi teha ei saadud. Raskusi oli õpikutega, kuna eestikeelne õppekirjandus peaaegu täielikult puudus. Kuna Eestisse tekkis veel teisi eestikeelseid koole, näiteks naasiumid mitmel pool, siis oli põhjust eestikeelsete õpikute koostamiseks ja väljaandmiseks. Cool töötas nii-öelda põllu otsesel juhtimisel ja tema ideoloogilisel suunamisel. Sätti põhiliselt neli eesmärki. Teostada koolis uus distsipliin, mis põgeneks õpilaste tõelisel toetusel ega oleks mitte ülevalt pealesunnitud. Selles mõttes toetas põld õpilase omavalitsust, kuid nõudis, et see siiski toimuks õpetajate üldjuhtimisel ja et noori ei jäetaks täiesti omapead. Teine uuendus Põllu juhitud koolis oli ainete tavus lõpuklasside õpilased, kas need võisid võrdlemisi suurel määral valida? Mõningaid õppeaineid, eriti valiti, praktilisi suundasid. Oli ju tegemist tütarlastekooliga, kus hea meelega õpiti kordundust, käsitööd ja niisuguseid aineid, mida ametlikus programmis ei olnud. Kolmandaks uuendussuunaks oli õpilaste isetegevus. Põld oli Saksamaal juba tutvunud töö kooliteooriaga. Ta ei pooldanud seda mitte täiel määral, aga mõningaid ideid selles võttis ta siiski üle ja rakendas oma koolis. Ja neljandaks uuendusideeks oli õpilase tundmaõppimine. Ta kohustas klassijuhatajaid pidama Ma isiksus lehti, see tähendab ülese märkima tähelepanekud, mis teil oma õpilaste kohta olid. Hiljem vabaneb vaikses deskoolides muutusid sellised isiksus leheda laialt kasutatavalt, eks. Kui põhilisi saavutusi võib kokku võtta nelja punkti. Ühelt poolt oli see taimelava haritud eesti naistele esimene võimalus siin saada rahvust keelset emakeelset õpetust. Sellega pandi piir eesti naiste saksa astumisele ja perekondade sky saksa keele kasutamist laste kasvatamisel kui ka suhtlemisel külalistega. Teine tähtis saavutus oli tõestada, et eesti keel on võimeline olema. Tegeleks ka gümnaasiumiask. Millistes õppeasutustes paljud inimesed tol korral veel vaidlesid, et kas gümnaasiumis näiteks saab nisukeeld tarvitada õppekeelena nagu eesti keel, kus puudus sel ajal veel teaduslik terminoloogia see loodi ja hiljem oli tee avatud vabariigi ajal eestikeelsetele keskkoolidele üleminek. Kolmandaks saavutuseks oli eestikeelse õppekirjanduse soetamine. Seda oli tarvis koolil endal ja seda oli tarvis teistel koolidel, kus eestikeelne õpetus toimus, see oli heaks kaasa tahaks, kui nii-öelda vabariigi ajal Eesti koolidele, kus 1900 19 20 samuti suurt puudust tunti eestikeelsetest õpikutest. Neljandaks saavutuseks oli uute distsipliini ja õppemeetodite kasutamine koolis, mis tol korral ka Tsaari-Venemaa ulatuses olid mitmeti uudsed. Niisiis pool avaldas teatud mõju pedagoogilise reform koodina nii hästi Eestis kui ka mõningatest teistes dolla jalal tsaaririigikoolides.