Vanaõhtune, tere vikerraadiokuulajale. Täna on saate, lubame õue ja tuppa kokku seadjad Tiia Palmaru jahile park külas ühel Jõgevamaalt välja kasvanud suguvõsal. Ei unune ega. Täna me vikerraadiokuulajatele öelda tere, Jõgevamaal oleme Tabivere vallas kõrtsi talus ja sellest talust on välja lennanud üks suguvõsa kelle perekonnanimi on Danilo. Ja täna on siin tere ütlemas lisaks kõrtsi talu vanaperenaisele helde kartani loole ka terve rida taanil hoidja, ma võtaks selle järgi, et kelle juuksed kõige hõbedasevad. Tere, Endel Taniloo. Järe sellest talust on välja arenenud meie suguvõsa õieti ja siis nimetati teda Kadrina külaks ja minu vanaisa ühte vanemat poega nimetati Kadrina k. Kelle lapsed siin praegu meiega koos on? Kadrina Kaarli poja volli, poegadest ja ruudi poegadest. Nii ruudi üks poegadest tantsis Aarne Danilo. Tere. Mina olen Aarne. Minul elas siin isa isa anud lell. Mulle väga meeldib, et me saame jälle siin koos olla. Endel Taniloo, Tartu mees, teie olete praegu Tallinna mess kontrollimas. Urmas Danilo, teie olete Endel Daniela poeg. Jah, aga muidu mul on ikka siin väga meedias sugulased, erand kogu aeg. Vanaisa vennapoeg oli kõva muusikamees pillimees ja väga kõva häälega laulis alati seltskonnas väga hästi. Ja tema abikaasa oli hästi kõrge häälega laulab vast praegugi, ma loodan, et jääd alati, tore tulla ümberringi, kõik siin seadistama sellisel ilusal ajal ma ei olegi siin veel onutare. Eino Danilo, teie olete nüüd selle perepoeg ja kellestki nüüd. Urmas Taniloo just rääkis, oli siis teie isa, kas teie ka mäletate, et see kodu oli selline lõbus paik, nii nagu külalised mälestavad? Mäletan ikka, meil peeti, sünnipäevad ja alati sai lauldud. Ja pilli mängitud ja isa oli pillimees ja onul pillimees mängis siin kohalikus orkestris, tähendab, isa, Ruudi oli trummimees. Ja, ja tihtipeale oli kõrve puhkpilliorkester maarjaoma mängus. Segakooride laulupäevalt, nii et ikka kõva laulumees. Kas teie lapsepõlv siin on teil meeles niisuguste meeldivate mälestuste läbi? Kõige meeldivam, võib-olla on need kaske vaadata, see kask on istutatud. Kui emaga olime kodus, kaeti sõja ajal teine kass kahjuks kuivas ära teinud isa mälestuseks vanimaid ja eluks ja teine emale ja see on kõige suurem. Kui ma siit väravast sisse astun, siis see kask on silmade ees. Integarcus, nüüd see teie lapsepõlvekodu oli, kui kaugel teid siia naiseks toodi? Lähedalt siit paistab ära kohe seal, kas teie, Voldemar oli juba niimoodi koolipõlvest teid ära silmanud või kuidas teil see tutvus niimoodi arenes, et ikkagi hakkasid abielurahvaks? Oh, see on nii-nii suur tegemine sellega oli, et oi, oi, oi no kuidas see siis oli? See ta peaks tema rääkimas, nojah, eks ma olin niisugune tüdruk, et et mul oli teine peigmees. Aga ta suri ära ja ja siis ei olnudki enam midagi muud kui nii, et ei olnud teie vanni, siis kerge elu ei olnud selles mõttes küll. Tema kedagi teist ei tahtnud, muud. Tegin, mis ma tegin, aga tema kõigega pidi nõus ei ole. Mul oli väga hea mees ja väga hea mees. Tema talitas loomi, aitas kõik niisugust tööd teha ja mis aastal see oli, kui te abiellusite 38. Nii et tänavast oleks saanud 60, aga möödunud aasta sügisel, kui suur Eesti ajalise teie majapidamine oli? Ja ega me ei saanudki paljud siin olla, 38 oli 40. juba tulid Vene väed siia sisse ja ja, ja noh, olidki kolhoosi ajal, mis te siis tegite? Enne vedasin piima 10 aastat ja pärast siis tahtsin teha niisugune väike naine olnud, nii et pärino natuke pikem küll olen. Nii maiust tunnen sellest, et kui ma siibrit tõmban lahti, nüüd ma isa muidugi tokiga. Firmad tõmbasin ilmadu, mitte kuskile on kadunud aare, kadunukesest loomi me enam ei jõua pidada. Aga need muidugi ka kogu aeg pidasite. Ja ikka üks lehm jäi meile Kukkoloosi, läksime rock 14 tantsime kolhoosija. Ja kõik seda parandust kogutud nüüd, kui teate, et teie mehe suguvõsa siia teie juurde tahab tulla kokkutulekut pidama, siis kas natuke närveerisite ka, sellepärast ma juba nyyd närveerisin, sellepärast ma vanainimene, no mis, mis me jõua, lisa liha ei jõua osta liha ja leiba, andsid nõu, et enne pirukad siis. Nonii, linnaleme, sibulavarred, võt, mida toas perenaised ootavad, viimase liin. Ilge kark, kui vana see maja on, kus me nüüd istume ümber laua, ütleme, kui ta sai valmis 25. 1925 Teie mees oli nüüd siis nendest poistest kõige noorem. Et tema, ta siis jäi maja, teised lendasid juba kõik enne välja, teised lendasid välja. Jah. Ja siis isa suri ära, kui ta aega teenis ja siis muidugi tuli ta emajuure tagasi siia ja kas teie saite siin ämmaga koos naeratavaid ja viis aastat? Ema oli väga-väga hea inimene. Mis siis andeidega õpetas? Oi, õpetas Türil, kui siga papsime, siis soolikad olid tema puhastada. Ja eks ma särlikke kuigi palju siis panin tähele. Ütles küll seda. Et kui sa seasoolikaid ei oska puhata, mõtlesin ei oska. Tema oli palju noorem, kum, mina nüüd praegu. Tema oli 72, kui suri ka mina 84 jub. Saine helile ja. Siile ja palju õnne tagantjärele välja. Siis on need heina pere poleks saanud vahepeal kodus käia, siis ühtejärge siin ka nendel on omalgi täppispäid. Mis delfis on pulmapäev. No me oleme siis sattunud nüüd kontvõõras täna hõbepulma, aga ega me ei lase ennast sellest segada siin taru väravas, kui teie abikaasa suguseltsimehed mind vastu võtsid, siis nad jõudsid ka ära öelda seda, et et teil te kardate väga, ilusasti laulnud, kas ta praegu kavad vahel laulate hiljaks jäänud. Aga kas ei ole ühestki enam häälon jämedaks läinud, aga kui jää ravikuste, siis laulsite noh, sai koolimajas, käisime seal ja kooliõpetaja oli selline, kes tahtis Eike laulda ja näidendit teha. Nojah, ja siis käisime kaija Perekoolimajas laulmas siit naabripoiss tulid moodi vanapoisse ja tema pani oma tooni ette ja ja siis võttis meid tähele ja, ja viis meid laulma. Tema ise ta laulis ja Kask Ugala näitemängusid ka tegite ja tegin neid ka. Rahvatantsus ka, olen natukene aega olnud ikka. Niisiis mõtlesin minu eluke läinud. Uste ma ja päike elatsiaaliaadu. Seal on Haapvõrra hõbeoksa iga Alba õunapuu, iga. Ja. No ma ei Ka oma. Endel Taniloo, teie olete nüüd see kõige parem ajaloolane suguseltsis, te arvate selle sugupuu päris kenasti paberile pannud ja suur osa sellest vist on juba peas ka. No see vanem osa on minul ja selle ma sain arhiivis kätte, Daniloode suguvõsa kohta on andmed 1730.-st aastast kirjalikud olemas. Aga siis selle meie nime osas võiks nii palju öelda, et see nimi kõige üks minu kõige esimene esiisa on ärtu tooma, vend Juhan. Siin pidi olema läheduses ärtu talu ka. Aga siis sellest Juhanist on siis jõudnud see sugupuu nii kaugele, et 1826. aastal panti siis nimed ja meie suguvõsale pandi nimeks Dani ja Danny, sel ajal esineb kahte moodi kirikuraamatutes. Ja kuni siis minu vanaisani välja Christian tonnini. Tema vend Aabraham võttis kätte ja 1887. aastal sai loa Eestist välja rännata Venemaa avarustesse õnne otsima. Ja tema ja oli niisugune mees, kes tahtis seal kohe omaks meheks saada ja võttiski endale siis nimeks Danilo. Ja, ja selle tõttu pidi ka siis minu vanaisa Danilovi nime endale võtma. Ja edasi läks nii et kui Eesti valitsus tuli, siis hakati seda kõvad teiega kirjutamine Danilov. Ja 1935. kuuendal aastal, kui oli suur nimede eestindamine siis oli nii, et selle asemel, et võtta tagasi see vana ilus lühike nimi minu õde oli selle poolt, et võtta Tani loo. Ja enne oli juttu Tiina Talvikust, tema, tema vanaisa võttistani väe, nemad olid tudengid mõlemad ja leidsid, et pole oluline, et on üks imi ja ei ole oluline ka, et see on see vana ühine Danny nimi. Isegi üks üks isa vennapoegadest võttiseedla endale nimeks. Ja nii on siis nimi nüüd nii üsna segaseks muutunud. Huvitav on see, et meie vana isal oli 12 õde veel, nii suured pered olid. Nendega on kadunud täielikult side, nüüd me tuleme kokku selle isa vendade-õdede suguvõsaosaga, kus on 11 nime, nendest üks õde suri noorelt, aga 10 õe-venna järeltulijatega on nüüd praegu tegemist ja neid ka ei tahaks kokku tulla. Täpsustada oma suguvõsa koos seisa ja olemus, nagu siin oli juba juttu, on neid ikkagi umbes paarisaja ümber. Esialgne paik on ikkagi siinsamas Maarja-Magdaleena kiriku ümbruses, kust kõik on see asi alguse saanud? Kirikuraamatu järgi on see Maarja-Magdaleena ehk Kaiavere mõisa maad kihelkond ja siin, kui seda võtta, siis sellest maja uksest õue käinud kindlasti minu vanaisa. Ka. Laula kodu ja ma uuteri vaid õiges. Ela. Nüüd nädala pärast te tahaksite oma suguvõsaga kokku saada ja täna on siin võimalus rääkida kolme Danilo liini esindajad. Me peame seda ütlema, et terve suguvõsa on väga kokkuhoidlik ja, ja heatahtlik üksteise suhtes, see on kuidagi juba ajast aega olnud niimoodi, et ikka on püütud 11 abistada, kui on rasked olukorrad ja ja mis alati on meil olnud nii, et kui keegi külaline tuleb, siis peab olema ikka söök laual. Seda on minu isa kamandas alati, olgugi kui olid olukorrad rasket nagu keegi külla tuli ikka osi midagi süüa lauale. Ja, ja see on nii, nagu nagu kujunenud, läbisaamine selles liinis üsna üsna sõbralikuks, aga mürtsu ei küll olnud meie suguvõsas, eriti nüüd siinse Veedla, just sellise mürtsu mees, teie isa vendadest. Ja e-ginaalil küsile Clintoni poodi oli tiin maalijad ja seal oli vähe kaupa niiskeid nööbid, naljad ja, ja mis niisugust pisikest asjad ja ta oli läinud sinna ja, ja ta oli ütelnud siis, et et no mis sul siin on, siin ei ole mitte midagi, tõmbame kokku ja ma võtan ostan ära. Ja oligi tõmmanud kokku ja maks ümber ütelnud end arvest ta ära. Palju sul sulle tuleb, Anne ja Ene samalaadne lugu oli, oli olnud. Ühel ühel pritsimeestepeol oli ka puhvetis olla kaubad seal, noh nüüd, kuivõrd neid oli seal ja siis ta oli ka ütlen, arvesta kokku, palju siin sul kaupa. Ja see arvestas kokku, maksis kinni, ära istu siis leti taha, sest sõpradele andis ja teistele ei müünud. Ja ta ei olnud midagi. Niukene, aga üldiselt jah, meie peres on palju muusikaarmastust, kahes liinis on läinud muusika ja kunstiLiinaga. Teie isa oli nüüd üks noorematest vendadest selles oma peres. Kas tema juba läks linnameheks? Nemad tulid linna koos venna Juhaniga, nemad olid alguses Rõuges ja, ja ka Juhan oli peentisler, mõlemad õppisid, noh, minu isa oli rohkem isegi puidu nagu tänapäeval öeldakse, restaureerija parandas nikerdatud mööblit ja oli isegi vürst Volkonski juures hiljem Petrogradis itaarsja mööblit parandanud ja aga hiljem nad siis mõlemad tulid Tartusse ja minu isa abiellus Rõuges sellepärast, et õde on juba seal sündinud Rõuges see õde, kes oli mul pikka aega Ameerikas ja kellest võib-olla raadioinimesed teavad, et ta 35 aastat Ameerika hääles diktorina tegutses, jaga toimetajana ja meie ju sellel ajal selles elimüras püüdsime tema häält kätte saada, mis oli väga selge, iga sõna oli, temal oli täpselt välja see tema tegevus seal, Ameerika hääles oli ikka niisugune. Mina arvan, et väga suure tähendusega eesti rahvale tollel raskel ajal. Ja kui me temast räägime, siis võime öelda seda, ta sai tulla tagasi puhkama oma kodumaale. Jah, selline neljandal aastal ta siis tuli uuesti Eestisse tagasi ja sai siin natukene ka siin raadios oma suuri teadmisi just eriti Ameerika olevat eestlaste kultuurielus sai siin nii-öelda veel teadvustada, noogutasid 44. aasta ära, läks ninad pagulastena seal põgenikelaagris hakkasid kohe teatrit tegema kirevaid kavasid ja, ja kui ta läks sealt edasi New Yorki, siis tema oli see, kes seal uuesti jällegi eesti teatri käimapanija lavastaja tegutses ja ta jõudis palju ära teha ja siis hakkas kohe siis seal Ameerika hääles kaasnenud saateid tegema. Ta oli juba juttu natuke, need muusika geenid on nagu, nagu üsna tugevasti meil sees. Ja see oli juba vast minu emast ja vanaemast, kes olid väga suured lauljad ja laulsid oma elust läbi kes kergemini, kes raskemalt, aga siis neid geene tuli juurde kindlasti minu abiellumisega, sest minu abikaasa oli oma koolis ka laulusolist. Mina käisin seminaris temaga esemele algkoolis ja siis koolipidudel oli alati minu abikaasa siis solistina esinemas, seal. Ja hakkas koledasti meeldima ja siis lõpuks siis jõudsimegi abielusadamasse. Kui poeg sündis, siis ta oli vist nelja-aastane poeg Urmas lindis. Siis ta hakkas. Mul oli üks puuklaver tehtud, millel seal ei olnud, aga tema teadis juba toomis rolli ja siis tema ikka mängis seal Toomi Soll selle klaveri saimegi. Aga mina kuulatasin, toomisroll on alati niimoodi ja tuligi välja, et tema on absoluutse kuulmisega. Ja siis hiljem mängisime siukest mängu, et tema sõitis kummiratastega rattaga toas ja mina andsin noot ja tema siis hõikas sõiduväeti, mis loete. Ja niimoodi läks see asi nii, et siis hakkas viie aastaselt juba klaverit proovima, ise viisikesi tegema ja tänaseks on jõudnud tunnustatud orelikunstnikust. Nii armas, teie käest on nüüd võimalik küsida, et kas te mäletate samamoodi kui isa. No mitte päris, aga ma mäletan seda, et no kõigepealt meie seltskondades sünnipäevadel alati laulnud ja kõik isa poole sugulased, ma ei tea ühtegi erandit, kes ei peaks viisi ja mõned on väga kõvad laulumehed ja pillimehed, kitarri ja lõõtspilli mängitakse ja suupilli. Et sealt võib-olla siis tõesti see geenides ja tuli, aga teine asi muidugi ema õppis laulmist muusikakoolis, mõned aastad ja kui mina sündisin, oli laulnud juba koorides ja laulis kogu aeg edasi ja mind viidi väiksena juba siis koorikontsertidele. Aga kuna ma istusin seal kuulasin ja pärast väga meeldiv, ma mäletan ja siis ma hakkasin järgi laulma teatud estraadilaule kodus Georg Otsa repertuaarist palju nihukesi laule, pudikeelega veel klaverit õppima, inimesed pandi, aga ma vista ja otsisin mõningaid viise niimoodi näpuga sai klaveri peal küll varem. No vahepeal muutus asi ka natuke tüütuks õppimine, muusika, õppimine niisama lihtne ei ole, aga siis kuskil seitsmendas klassis laste muusikakoolis. No see on nagu tavaline seitsmes klass, selles eas tekkis tahtmine tõsised muusikat teha ja võtta ja ja sel ajal võib-olla siis tuli ka orel, kas ta tuli plaatidega või kirikus sai ka käidud. Kuna sugulane töötas pastorina mitmel pool aine Eelma temal külas käies alati saime käia kirikus, siis proovimas orelit siis, siis ma juba vist natuke õppisin. Nii et see aitas kaasa. Ja nii ta siis muusika on ikka jäänud ja juurde tulnud, veel ühtteist, hobisid, tehnika nimelt, mis on muusikaga seotud, arad seal mõnede ja nüüd isegi arvutiga tegelen, nii et seal on ka muusikaga seotud küll. Ta on muusika, on olnud läbi elu väiksest east, nii palju kui ma mäletan peale õega oli niimoodi, et tema hakkas isa moodi skulptuur, olen väiksest peast juba seal tegema ja ja ka joonistama, joonistama hakkas ta vist rohkem, diskui oli plaanis õppimine, seal nõuti joonistamist. Mina tean, mäletan, ta tegi väikseid kujukesi ikka väiksena. Mina püüdsin ka teadlane, see tuli nii kole välja, et seda ei vihka üldse näidata. Aga siis õetütar on hakanud jälle kuidagi muusika poole kiskuma, rohkem. Teeb ise laule ja on kah koorilaulja olnud kaua aega ellerheinas, lõpetas selle koolistuudio nüüd ja siis õepoeg on jälle kunsti käega. See koht, kuhu me sõitsime siia, oli tegelikult üsna keeruline tee ja Aarne Danilo ilma teieta polekski ma vist osanud siia kohale tulla. Teie olete nüüd selle suguseltsi kõige vanema poja, üks järeltulijatest, kellest nüüd Endel Taniloo siin esialgu rääkis. Ma tahaksin rääkida. Vaatasin, Urmas varustas Heredamatest momentidest, mis on mind muusikaga kokkupuutumise viinud. Mäletan, kui ma olin väike poiss seitsmendas klassis. Isal oli lõõtsa pilvel lõõtsa pillima ikka mängisin ja ma sain ikka mõned lood üsna selgeks, aga see läks niivõrd puruks majandada, mängida nagu ei saanudki mootorid välja, külla tõhust tuli puudus, et isakodust läksin ära üpris varakult Tartusse. Aga mis on eredalt meelde jäänud, kui olid seal ikka mingid sünnipäevad või peod. Isa oli orkestrimees, siis oli ikka suurematel pidudel, oli kindlasti orkester. Pidusid oli väga palju, olgugi, et ajad olid üldse, ajad olid rasked, aga peal olid rohkem. Pidusid on hästi palju, ega ikka suuremad ümmarguse mad, sünnipäevad olid hästi palju. Palju rahvast, isa, 70. oli ju seal ülejäänud või siis kuskil ja seal siis Urmas lõpuks võttis selle pillimängu enda peale ja isa siis tantsis polkat. Üks partner väsis ära, pani selle kõrval, võttis järgmise ja seda ehtsat polkat seedamis peaajuga rappuma. Selle nihukese hüppega oli tore vees ja väsimatu mees. Seda ma mäletan alati jaagu peod olid tema teine vend kõva häälega laulumees ikka noh, kuidas muusikamehed ütlevad ikka. Viisi pidas ta küllalt, aga hääl oli kõika vastav. Polka tantsimisest ma mäletan, isa oli ikka esimene meesega laulmises oli volliga esimene mees. Kui endale ütles seda, et tema isa juba oli see, kellest linnamees sai siis teie aarde kasvasite ikka üles seal maapoisina. Ma võin öelda, sündisin maapoisina ja käisin kama koolis seitse klassi ja tuli ja nii edasi. Linna sellest ajast olengi linnas ikka linnamees aebase lõpetatud. Põllumajandusakadeemia, sellega sai maad ka proovitud nüüd et põllumajandusega tegeleda, oma kasvatanud gladiool hästi-hästi, palju neid on ikka praegu võimul on veel järgi näidakasemakse 13 aastat tagasi kasvatamiseks seitse, 8000. Toredal lilled hakkasid endale ka pärast meelde muidu turgudel käidud Leningradis värva praegu momendil peaks olema neid kuskil 18, mis hakkavad õitsema kuskil kuu aja pärast. Enno Endal te seal oma Rotja kartulimaaga vist ei ole midagigi eksida selle gladiooli välja kõrval vä? Ei, minul on isegi üks kümmekond gladiooliga. Ja huvitav ongi fladiooleigalda, Maaduseid elukaid müttavad ja need ei söö neid ja kasvavad seal minu liivasel maal ja on ka ilus vaadata, kui fladiool õitseb. Aga kartul on mul juba jah, nii et tuli esimest kord mullata. Maakoli kisub kõvastiga, mullaga peab kontakt olema ja ilma selleta ei saa. Ja nagu viisaka pererahva puhul ikka, et võõrastel laseme kõik jutud enne ära rääkida ja alles siis jõuab järg perepoja kätte, millega teie heina ja teie vend ka te olete selle kõrtsi koha kaks järeltulijat, millega te tegelete? No on ikka põllumajanduse truuks jäänud. Ühistu küll lagunes ära, 19.-st veebruarist on tööraamatus selles osas lepp suure selle põllumajandusega. Aga no talumajandus kui selline vennaga kahe peale on meil sekretsi talu ära jagatud, nii et minu kasutuses üksuse nimi on kasesalu talu siinsamas vennaga pooleks ja vend Reinu maal siis kõrtsitalu, kus tema nagu majahooned ja on nagu selle asja edasi viia, minul on siis ma kasutasin. Ja siis on mul Maarja alevis teine talus on tütrepoja nimega Karl-Kristjani taluväärtusüksus, selline kokku on mul siis 16 pool hektarit maad, osa on siis renditud juurde, tähendab Tabivere vallast väiksed pudulojused ja loomad ja olen siis momendil ja kasuta tütrepoega ja loomi ja tegeleb niimoodi põllumajandusega. Kas sama noorhärra, kes meil siin natukene köögis praegu häälitses ongi, siis selle teise talu nimeandja? Täpselt nii sündis ja üle aasta tagasi siis parasjagu selle nimepanek, kui palja mõtlemine oli poisile nimi. Talule nimi tähendab minu paari majapidamis. Aga mida te nüüd sellel maal siin kasvatate, mis ta nüüd vennaga pooleks tegid? Ega siin on ainult roheline maa, siin on rohi ja loomasööta saan kasutada sellepärast et ta on ikka siit mitu kilomeetrit halevini. Rahakoti lubasid muud midagi, vast ära vedada pandut, heina kuidagi valitud kujul. Loomade alevis, alevi kodu on ikka igaühepereelamu ehitatud. Laudas on ikka viiel sarvilise kohti ja ja saab pidada kolmesiga käega, nii palju neid praegu on mõni koht reservis ka, nii et kokku neli sarvilist ja siga. Aga enne seda, kui tööraamat tus, kriips peale tõmmati töökohale, mida te siis eelmise riigikorra ajal tegite, kui te olete ka põllumajandusega kogu aeg seotud olnud? Kohalikud koolid ära lõpetasin ja siis ma käisin ka Tartus EPA koolist läbi. Sain õpetatud agronoomi paberid, ehk siis ikkagi senimaani ja pidasid agronoomi ametit. Kas see, et see ühine majapidamine siin nüüd niimoodi liiva jooksis olid siin sellised objektiivsed põhjused või tegelikult ei pidanud inimeste kannatlikkus vastu või, või ei olnud eestvedajat või tagant lükata? Ei pea siin, mina arvan, et ikkagi on jah mitmeid põhjusi siin nagu selle maakohaga maa nimekiri oli Maarja Magdaleenas oli ta vihjen, sistas, sai vahepeal Viktor Kingisseppa siis järve ja siis sai Maarja ja ta jäi maa viima makroleinata. Asukoht, kirik on veel ikka Maarja Magdaleena. Nii on ka majanditega algulit kõlava nimega helge tulevik ja sangar, siis need ühinesid järveks. Siis leiti ikka, et on veel väike ja siis tehti suur Saadjärve ja ja niisiis me liitsime need varad kokku ja. Ja siis hakkasime revolutsiooni tegema siit kohapealt vaatasime puha asi, läheb naha poole, hakkaksime lahutama uuesti tagasi ja saime uuesti väikse kolhoosi tagasi ja kadus riigikord ära, jaht tuli varakapitalism ja ühesõnaga siis tehnika oli ka nii viimaseni ära tehtud, et Ta rohkem vist ei kestnud kõverda investeeringuteks, uut tehnikat osta, Jon. Tulid mingid ärimehed ja ostsid ära ja visaid vist sellise hea võimaluse, et said tehnika odava raha eest äravaste viisid tehnika minema ja ilma kohapealsete põllumajanduselt jätkamisetele sellega ärimehed viisid need masinad ära ja oligi lõpp. Aga kas põlluteed lihtsalt sööti või mis siin ümbruskonnas siis nüüd on? Ümbruskonnas ja ei ühistegevust, ei tee keegi, talumehed isetegevuse korras, nipli teevad ja. Ja ülejäänud on jah, umbrohu all, ei ole teda veel suutnud vald ka kellelgi välja pakkuda. Kui nüüd need suguvõsa potipõllumehed siin oma gladioolidega kiksima hakkasid, mis siis teil vastu on panna, kas teil on ka mõni selline huvitav äriidee väljamõeldud, kus vähese maaga võiks kohe rikkaks saada? Minul ei ole seda ärisoont olnud ja selle päratonismi vaene olen. Mul on kodus suur murupind ja suur aed ja sellega kulub nii palju tegemist, et mõni mulle ma ei tunne veel, et oleks vaja midagi. Lisa omale raha oleks muidugi vaja, aga lihtsalt ei oska teha. No lapsi jah, kõik on tütred ja meil on arvult kolm vanem tütar oma pojaga on siis siin praegu kaasas minna ja abikaasa on siis rott ja tema on Maarja koolis kehalise kasvatuse õpetaja, tuttavaks saime ka, seal oli ikka selle tänu isetegevusele kultuurilise külje kaudu juhendas siin rahvatantsuringe ja tantsis ja saime siin siis pärast kah koos, oleme saanud tantsida isegi vanemas peas sime epa aeg, ma muidugi siis tantsin ka epa laevandusrühmas. Kahel tantsupeol sai käia ja, ja nüüd on siis laulupeole jäädud ja jah, ikka nagu siin räägivad kõik oma muusikakoolidesse, nii ka minule, minule kingiti ka mandoliini alguses lõhkusin ka selle ära, igaüks koma neli lugu selgeks. Kuulaga peale käia ei jää, nii et ega jah praegu mõttes küll, et oleks hea kosmoscand pilli mängidagi. Heljo Taniloo Tiid abikaasa kiitis just sellepärast, et et tänu teile sai suguvõsa niisuguse hea muusikalise laengu veel mina peale keskkooli lõpetamist läksin muusikakooli laulmist õppima. Alates sellest ajast viimase kursuse jätsin pooleli küll olema kooris laulnud, ansamblites laulnud ja, ja lollalvel praeguni Heimar käradust laulu nagu olen edasi andnud ka oma tütre Aelikesele ja marile, kuigi mu abikaasa ka on ikka iga pilli peal meister Teie abikaasa suguselts on veidi erilisem kui võib-olla üks tavaline suguvõsaga väga kokkuhoidlikud olnud. Ja eks ma olen püüdnud ka jõudumööda ikka kõiki niimoodi nagu koos hoida, nagu mul üks sugulane Tiina Talvik ütleb, et mina olevatki see, kes nagu suguvõsa püüab koos hoida. Võib-olla see on ka osaliselt õige, sest mehed on ikka tagasihoidlikumad ja mina ikka rohkem tegelen sellega. Tuli Tiina Talv, kust juttu tema on minu isa vennapoja Alfredi üks tütardest ja selles peres on jällegi väga suur arstide osakaal neete. Tiina tema abikaasa on meditsiini alal doktorid ja professorid. Üks tütar on meditsiinidoktor ja kant, teine tütar töötab meditsiini alal, nii et see on meil üks väga tore teadlaste liin. Perekonna sünnipäevadest, mis on kujunenud traditsiooniks, ma ei teagi, kus traditsioon tuli. Me teeme seda oma laste kohta, kui lastel on sünnipääseme, laulame hommikul ülesse seal laua peal Fanta või Coca-Cola kindlasti juures peab pidavat olema. Mul. Kaarel ütles, et ilma seda sünnipäeva pidada, saagu Coca-Colat ei ole ääred üles laeval, mis ta on teinud minu ema ka minule isa ja me teeme edasi, kas ma laulan abikaasale särgiga, käepärast on alati, laulame üles küll telefoni kaudu telefoniga laudadele. Seal sel juhul, kui ollakse peale kahteteist veel üleval siis me laulame telefonisse muidu laval hommikul ja meile on see sünnipäevalaul. Ärka Lees, vaikses too need, meie. Laulame õnne sulle, soovime sündimise päeva hommikul. Aga tavaliselt on küll niimoodi, et enne kui seda laululaule laulma tullakse, siis see hommik millegipärast lähedasele uni ära venival akvarell muidu magati laadi kauem, aga vaat siis hüva kuidagi hing ootab, et kas lausa v laula seal lapses. Lapsest peale kõik lapsed nihelevad, nihelevad ja hoiavad silmi kinni, aga kui sa hoiad lõbu ja ikka veel alasti külas ka laulda. Küll aga tuldi akna taha ja päris võõrad töökaaslased ja niimoodi tulijad laulsid siis kella 12 aeg. Öösi ja pael olid isegi meil, see vana saun oli is olite suvine öö on valge ju, läksid sauna ja olid nii ka saunas, kui kell oli 12, siis tuldi aknad, aialauldi pael mõtlesid küll, et kui nii teadmata tulid kohed, et no mida ma nüüd. Aga mees ütles kohe molli, et too Sütab, meil ikka on. See oli kapist midagi toodud juba selle jaoks meil on, aga mul oli alatis nagunii, kui ilm, et mis me pakume. Mul tuleb üks lõbus lugu meelde 1920 kaheksandat kokaraamatust nagu Vilde kaardi jutu jätkuks, et kui sul mitte midagi laua peale panna ei ole, selle sahvrisse võtad sinke, lõikad paar viilu sinki laua peal. Sindki küll tihti ikka pakuti. Roo tänaval või siis vanatädi Aliine ikka sinka oli see, mis esimesena lauale toodi, küll aga läksid küll omatehtud saunas, sest olgu need suitsetati oma talus, Ingmar. Põhikari sinki suitsetate, üsna pisikene saunas meil oli suitsusaun, seda enam muidugi ei ole, seal on üks suur suur tamm kasvab, mida mina istutasin, vennasid istutas sinna pihlaka. Sealt tulidki esimesed singid suitsetati täis ja ma mäletan, Me käisime maitsvaks, küps on suitsu täis. Täitsa noh, need üles tõsta ei saanud pidiga kükakil minema, ka sinna ei tohtinud minna, lasid suitsu välja. Sa alati me saime sellest niivõrd nahutada, kuna väiksem vennas ütles, et näed Aarne läks, ega mina süüdi ei ole siis? See, kes peksa sai, seal olin mina see, aga sinke oli meil jah, alati toredasti. Heino peab tugitoolist väikest naerda. No meie jah, praegu k ike maal sinki teeme. Aga muidugi vähemal määral ei ole neid loomi nii palju ja me ostame ka kasti ameerika kanakoibi ja neil suitsetanud talle rohkem kui seda liha. Maalaivast. Aarne ema isa tegid väga tihtivist. Kodus leiva, laupäeviti arvatavasti, aga me saatsime ka külla ikka laupäeviti ja ja see leib mulle nii meeldis. Ma ristin nende kodu kohe sooja leiva ja pärast seda ma poeleiva enam hästi nagu ei tahtnudki süüa siiamaani mõnikord harva kandilist leib on hea meelega. Et see on niisugune mälestus, mis jäi sooja leiva lõhn ja maitse. Urmas ütles, me juhtisime ka meiega, rihtisime laupäeval sinna sinna sõitu, sellepärast et loata olid jälle sooja, leivalaar oli tulemas ja see oli tõesti, see leib oli ikka võrratult hea. Ja, ja nii et sooja leivatalu on meile väga meelde jäänud. Kui Kaiatsile mindi tangupudru, toodi kausiga, kas siinkandis ei olnud Tõnni tanguputru, aga aga sisse mannaputru tuli siit kajakalt. Noh, vana inimene, ma ei tea, kas ta oli niisama vana kui mina. Ta võiks olla küll niisugune tuli tantsib pudru olnud ära Keemudki päriselt ja oli veel tükani sees tääl ja tuli hakata tähtis esimesena tulla, et noh, see oli ikka sült. Kui Heino sündis ja see oli esimese ülestõusmise püha hommiku ja enne, kui rahvas kirikust tagasi tulid, enne ta tahtis ära käia, et, et saab esimesena tulla ja siis tal oligi see mannaputru ja nagu pool keetmata sel ajal 39. aastal. Ja ja naaber ei käi ja ike see alati oli, see seatapmine oli siis oli selle käkikeetmine ja liha keetmine ja mina. Ma vaatasin, et ei, minul läheb see asi küll raskeks, et mina ei, ei taha niimoodi Mavin ennem värske lihatüki sinna ja tihku isaga aga minna, mõtle Rootsi suur kauss kohe saia tegemise kauss oli, selle panin täis ja ja, ja, ja viisin siis naabritele süüa. Nisukene mood oli, perenaisel oli ikka sel korral tööd palju. Juba see supi keetmine, ennedyt meestele, söögi sapiatel, naabri, alles siis naabritele. Sellest, et Dani loojad, aniilovitajad, annide nimi on niisuguse pika arengu teinud, sellest endale rääkisite. Aga mis on teie elus ka see aeg, kui te olite elukoolis seal kaugel Siberis? Seal võis ka juhtuda, et ta tegelikult puutusid kokku oma suguvõsaliiniga vähemalt selle nimega, aga, aga siis, kui kõht tühi, ei pööranud ta sellele tähelepanu. Jah, ma vist mainisin, et minu vanaisa vend asus ümber sinna Jegaatorinoslavi oblastis või kubermang oli tookord nimi. Mina juhtusin oma eluteel Kemerovo oblastisse, mis põhja pool sellest ja, ja kus oli iga eestlase tuntud ninn Anžerca linn, Anžeerustatutsensk, kus juba sajandivahetusel oli 15000 eestlast, sellepärast et seal oli kivise ja taiga piirkond juba ja seal oli kergem tööd leida. Ja mina töötasin seal masinavabrikus vormijana, hiljem vaba käiguvangina juba sõjavangina ja, ja seal meie vabrikus oli kahjuks Danilov meister. Ja sealsamas rajoonis läheduses oli Danilovi asula, nii et see nimi oli niivõrd tuntud nimi seal muidugi kui saab randa, Niilus sinna läks, siis teda võeti vastu oma meest ja, ja selle tõttu. Aga kas siis see meessugulane oli, selle kohta ei, ei olnud siis üldse aega mõelda, siis olid teised probleemid, vaatasid, kuidas peale suurt nälgimist jällegi kenasti kõhu täis said ja ma mäletan, et minu kõige suurem leivanorm, mis ma sõin, ma sain vabrikust kilu üksada. Aga siis sünnipäeva puhul ostin kilu 600 veel juurde, siis kaks kilu 700 grammi leiba sõin ühel päeval. Ja kui ma tagasi siberis tulin, siis kui ma ütleme, 45. aasta kevadel kaalusin 40 siiskil umbes tagasi tulin, ma kaalusin 75 kilo. See oli minu elu kõige suurem kaal ja see ei olnud mitte sellest, et ma oleks paistes, on vaid mainin ennast jahuputru leiba täis. Üks hea ja suur potitäis ja selle. Ja, ja kui kodus saadeti veel purgiga sealihaliinil kõrvadeks lõigatud ja siis puldiga saadet, siis sõin supilusikaga veel seda rasva liha peale ja töö oli ka kõva töö oli ma vormijana, pidin päevas võib-olla üks, viis tonni mulda vormidesse tõstma, kinni taguma need vormid edasi-tagasi, kinni ja lahti. See oli niisugune töö, et see oli spordi eest, kõik arenes normaalselt. Ja, ja kui enda keha peal nisukesi deformatsiooni näed, siis on lausa kummaline selline, kuidas kõike uuesti taastub, kuidas kõik taastub, kõik jõud ja see oli omaette elukool. Ja hea meel on, et elu sisse jäi ja me oleme ikka rõõmsad. Endel Taniloo, te olete olnud väga mitmekülgne kunstnik, aga nüüd, viimasel ajal on teie loomingust maha jäänud mitmeid silmapaistvaid mälestuskive. Kas te ei arva, et te peaksite siia kõrtsi talu õuele ka lõpuks Danilo suguseltsist ühe kivi raiuma? See võiks olla küll, aga oma vanaisale ja vanaemale ma küll kivi tegin, see on siin Maarja-Magdaleena surnuaias ja ka Maarja koolile, kui Maarja kool sai 300 aastat vanaks või ütleme, eesti koolihariduse 300.-ks aastapäevaks sai üks, kahe poolemeetrine graniittrahv pantud. Maarja kooli sümboliga on öökull nagu tarkuse sümbol ja pronkstähtedega. Aga siis kooliharidust puudutavaid sambaid ma tegi. Kui neid kooli siis loeti 12 kooli, siis neljale koolile tegin mina need mälestuskivid ja kõige suurem muidugi sai Kambja koolile nendest aga siis üks huvitavam samba avamine oli mul seal Tartu vallas kobrattur, kust pärineb Kaarel Eenpalu. Ja seal ongi niimoodi, et seal on kaks talu. Eenpalu talust sündis siis Eenpalu, kelle nimi varem oli Einbund ja, ja siis olid tagapalu, aga siis kahe talu vahele ma tegin ühe, kahe poolemeetrise rändrahnud, tegin emale mälestuskivi, kus on siis Eesti vapi kujutis ja, ja vastav tekst. Taluõue läheb mööda ja see küsimus jah, läheb päeval raskeks. Kui oleksin koha peal kuskilt sihukest ilusat rändrahnu leida, siis ma olen isegi seal rutas, ma teen vallale kivi, sealtsamast ühes taluõues saime, leidsime sobiva kivi ja manab raiusin sinna siis peale rutt ja 500. Otsige otsige koha peal diviisi otsiga koha pealt, üks niisugune hästi ilus, suur, kahe meetri kõrgune vähemalt kivi, mis ei ole väga krobeline ja siis teeme ära ka selle endale, ma arvan, vere Vesakesid kambaga Colomeetrise pataljoni kivid rivis, ma pean kohe ära jaagu kõlguvad, siis saab küll Kivi. Oleneb muidugi jah. Ega see ei ole nii hull, kui annab kivipinna peale raiuda kohe. Siis teeme ära ja ma arvan, et suguseltsi kokkutulek on siis üks hea inspiratsiooniallikas selleks, et välja mõelda, mida kivi peale teha. Noh, see ei ole vist väga keeruline ja need nimed kõik, võib-olla isegi Taani, Danny, Danilo, Danilov, Danilov ja nüüd kõik see suguvõsa sinna need nimed, mille all meie sugukond on elanud, siis need 300 aastat paljusid. Korraldame referendumi. Aga mina arvan, et kääri mesis nüüd käised üles ja läheme kivi otsima. Nii meil kui on teada juba, et kivid on siis sellega, et mul on veel tööriistad alles, nii et võtame plaani. On alati meeles, et kui emale-isale külla tulid, nad olid nii, külalislahked on alati esimene rõõmu sellest, kui tulid, lapsed küll, aga teine suurem rõõm, vaatan isegi olid, kui tulid külalised meile. Nad olid alati kõik, leib oli valmis, kõik teadsid laupäeval leivapäev ja siis tulid kõik värskele leivale. Noor vudid Hiinaga ikka välja, siis ei jäänud üle aia. Ja see oli ka niimoodi, et ega ega seal keelduda ka ei saanud, see oli. Pidin selle esimese pitsiga põhjani võtma, ega sellest nagu ei tohtinud loobuda. Oled sa seda ikka, kuidas vallilaseda Peipsi peale Lauri, hästi kõva häälega ta, ta, ta, ta ta, täie äärega häbeneda Estonia ooperis ka igavesi laule, nii kõvasti, õieti. Minut vutt on pikk ja peenike, käib iga päev, kui preilikke karvasaapaid kannatab. Ronellid peavad olema. Eino lapsed õppisin kohe selle selgeks, kui õieti seda, et, et laulge siis vanaisa, laula seda mopuluutium, kõike peenikesed. Üks lõbus seik tuleb meelde onupoega lellepoeg Aarne pulmadest mis olid seal Vaida vere talus või seal Vaidavere külas pleieri talus peeti sünnipäev ja ja kus oli alati, peeti köögis suur laud oli ja kõik olid mulle nii meeldis, et seal oli ümmargune laudja. Ja seal oli pidu, läks kohe lahti laua ümber, pillid toodi sinnasamma ja kööki ja kõik olid nii sõbralikud ja kus need sünnipäeva peeti, mind meeles. See samas majas peeti pulmi ka ja siis oli orkester, ta sinna sisse ei mahtunud, orkester mängis õue peale, mäletan, ja siis tema isa läks kallis, hasarti jätta. Lõi trummi naad puruks ja nii et siis orkester oli tükk aega ilma trummitasi, otsiti nende parandamisega, kuidas ta paika saadi, ühel sünnipäev, see oli vist Helju sünnipäeval, jällegi oli puhkpilliorkester ja siis peale sünnipäeva läksime kõik lakka magama, sinna suur kõrvalhoone lakk. Ja hommikuäratus oli siis niimoodi, et ma ei tea, kas siis volli või, või oli ruudi. Üks vendadest tuli siis pasunaga äratama ja, ja puhkus kohe kõrva sisse kõigile, kes kes ei tahtnud üles tulla, kukkus asulat, seda trompetit kõrva sisse. Ja siis olid kõik maast lahti. Nojaa, aga alati laudega ikka paar Isamaa taolise, ma mäletan, mu isa, ma armastan ikka kõigil roodile rollil ja ja Laulas meeldib tänapäevalgi sünnipäevadel ikka korra läbi, alati äkin avategi. Mu. Kui nüüd uus Eesti vabariik algas, siis igale pool pantiga lipuvardad üles, nii on ka siin talus ja siis, kui mingisugune perekondlik kokkutulek oli, siis algas ikka lipu heiskamisega eesti lippu laulmisega. Endel Taniloo, kuidas te olete täpselt mõelnud seda, kuidas teie suguselts kokku saab? No ikka alguses kiriklik kokkutulek Maarja-Magdaleena kirikus siis läheme mälestame oma vanavanemaid Kristjani Jaanleena ja koolis, siis organiseerime siis selle kokkutuleku põhiosa saame kõik kõikide kohta oli ju andmeid täpsustada. Ja muidugi talle selle tahaks ikka ühe kontserdi ka seal maha pidada. Mullu 27. juulil ongi minu nooriku õlgadel vast selle koolimajaosa seal ruumide ettevalmistamine, vaatamine ja toidupoolis väikseid muretsemine. Nii et. Ta teed siis tantsima ka panebamatan. No võib-olla ei, saab isegi tantsule, jäägu pilli, mängib. Sest täna siin, meie pärast, jäävad nüüd teie hõbepulmatantsud tegemata. Siin. On need. Sõi planeet. Ja me ei. Aasta ei olnud raske. Ja klapp. Läheb seegi jaagu. Kasvuea põrand ja. Päeva saate toimetaja Tiia Palmaru ja muusikaline kujundaja Hille Pärt soovivad Taniloode suguvõsale kokkutuleku päevaks. Järgmisel laupäeval ilusast ilma. Saates lubame õue ja tuppa, kohtume 18. juulil.