Maraõhtuse tere ütlevad saate, lubame õue ja tuppa, tegijad Tiia Palmaru ja Hille Pärt. Seekord Järvamaalt. Karjaküla mädassaare talu hoolitsetud õuel võtsid tulijat lauluga vastu Aino vei, Linda Kald leili Luukas Veera kruusmäe, Aime Kald ja Maimu Moruma. Kaunid naised kaunil koduõuel on siis tegelikult Järvamaal karjakülas ja perenaine olete teie Ainovey. Ja nagu ma aru saan, lubatade oma õue ja tuppa alunivega. Aino, kas see mädassaare on teie kodu või te olete tulnud siia abiellumisega? 53 aastat tagasi tulin mädassaare pere õue sisse sõita. On üsna uhke tunne, sest siin on alleed, kelle istutatud nüüd need puud on. Kindlasti ei ole ka kõik minu mehe istutatud, need on vanaisa istutatud olla siin oli kuus poega sel ajal tajus ja küllap nende töö on selle siis vil vanavanaisa elas mõte, et koduümbrus peab olema kaunis ja oma iluga silmatorkav, see oli siis teie mehe vanematekodus olnud tavaks juba enne teie tulekut, ma arvan küll, minu mees oli küll korraarmastaja mees, aga aga eks, mis, mille me kõik siin teinud, igaüks oma panus. Mis praegu on see, mis aine teile endale kõige rohkem meeldib, mina ütleks, et see Ülase väli ja need on metsikuid kasvavad ja ja ma ei tea, nad tahavad siin väga kasvada sinilillede julased tell, lillepeenraid on ikkagi üsna üsna mitu ja te pole enam päris esimeses nooruses ikka ei ole ise ja nad on, nad on juba nii vanad, et uuesti ringi istutamata ja ega siin erilist ilu näha. Hiljem mul natuke korjatud sedasi ümmargusi kive ei ole pannud siia niisugust asja olen aja jooksul teinud, nagu oli kiviktaimla, aga räimed lähvad teatud aja tagant jällegi välja ja olen nagu vana pole neid enam uuendad, elate kohapeal, kus on ümberringi tegelikult niisugune noor kaasik, see on ka kasvanud teie siinoleku aja jooksul, jah, on küll seda noort mõtlesin sinikasvanud ja ümberringi nagu lagevaade on küll igal pool igasse külge, aga üksik talu, ühtegi teist naabrit lähedal? Jah, võib-olla üksinda elades tekib see tunne, et on igav, aga ta ka esimest korda siia teile külla tulla. Ilm on ka imeilus ja mulle öeldi, et kui ma olen jõudnud põldude vahelt läbi ja noore metsatukka hakkab paistma, siis hoian ma vasakule ja siis paistis, pidin seal seal teie kodu ilusasti ja nii ta on, ikka jäävad nooremad lapsed ka jälle suvel. Sa pead teha siia, Ülle mees on suurem tegija siin olnud ja lapsel kaks tütart. Ja mõlemad on kooliõpetajad, lapsed ja, ja on jah, muusikaõpetaja õppis. Kuidas karjakülanaised kokku said, nii et nüüd olete juba kaugemaltki teada, sest ma küsisin, et kellele külla minna või kelle juures saaks küsida ennast õue, aga siis öeldi mulle, et mine aga karjakülanaiste juurde, et nendel on kõva seltsielu, et kus see asi alguse sai? Esimene pidu on siin peetud, aga tegelased on eksinud, 84. aastal hakkasime koos käima, siis õppisime näidendi ja siis laulsime ja tantsisime ja õppisin ja siis ära talvel kõik ja siis suvel oli esimene kokkutulek 85. aastal. Kas Illar ja kas siis oli ka ikka naised eestvedajad, mehed ka olnud meiega kaasalööjad ainult olnud, nemad nagu eestvedajad ei ole olnud mingi mingi tõuge pidi selleks olema, et tahtsite kokku saada või, või sellist külapäeva teha, erilist ei olnud, aga linna ja teie hakkasite rääkima, et tahaks omaealiste vahel ühe pidu pidada veel ja siis võtsime üleselt, aga kutsume juba küla kokku ja kõige suurem ruum üldse ilus õue ja suur küünal ja alles välja küüni põrandal saite tantsida? Jah, oli täitsa tantsupidu hommikuni välja, tantsisid siin kohe. Saad ju kutsutud kõik üldse, kes seal olid siin kutsetega, kes üldse siin karjakülas on elanud? Esimene kokkutulek oli ju peaaegu 200 inimest ja need nimekirjad on meil kõiki merel ja töökohad ja aasta numbrid, kui vanad keegi on, neid ikka? Kirs, Teil on teada, kes paremini laulab, paremini näitemängus kaasa lööb, aga kas on ka see, kes on nüüd pidanud sellist kraanikat kogu teie tegevuse kohta või, või on kõik ainult mällu talletada? Vähesel määral on teda peetud, jah, mina olen seda siin pidanud ja no võib niisugune kaustik, meil on küll, kus need pidu tuli kirjas ja kes on pidul käinud, need inimesed on seal sees ja pildid jälle, mis on igast piduste järgi jäänud. No kui te hakkate midagi plaanima, kuidas mõtte sünnib, kas või no ütleme tollal 15 aastat tagasigi, et mis siis ühel kokkutulekul peab olema ja kelle sõna siis lõpuks otsustavaks jääb? Naised võtsid kaasa üles ja meheta masina kaasa ja oligi keegi ära? Nojah, esimene näidend oli sedasi, et arvasin, et teen midagi pildikesi kolhoosi elust 185. aastal ja siis teenisin oma loomingulise näidendi kontoris. Seal oli raamatupidaja, arvametnik, zootehnik, karjak ja siis oli üks pläral ära, Leenu oli ka kirjutasin neile osad välja kõigile ja ja nii see esimene tükk siis saigi maha mängitud, siin vedas saare talus ja siis järgmise tegin sinine esmaspäev, see on ühe sellise naljandi järgi tehtud ka külaelust. Noh, see läks ka rahvale päris hästi peale. Ja nüüd siis 90. aastal oli naljatükk peremeestest ja sulastest. See oli kahest raamatust kokku võetud, jälle pole nagu kusagilt võtta, ei ole raamatukogudes käinud küll aga nii siukseid, lõbusaid tükke on väga vähe kirjutatud külarahvale. Ja siis noh, seal natuke ringi ja ongi niiviisi nad tulnud. Ja 95. aastal siis õppisime Mikko Märdi Hugo Raudsepa näidend. Ja selles nagu raamatu järgi õppisime ära ja see oli kõige vahvam näidendist üldse, mis on ära õpitud selle teisega. Me käisime ikka laupäeval ei tohiks siis nojah, ja teisega ka jah, see 90. aastal see peremehed sellega jah, käisime siis nagu teistes ringiga natukene, laupäeval käisime esinemas ja uisus ja, ja nüüd õpime siis ühte lusti ja laulumängu tekki, klubis on ka oma loomingu nendelt jälle välja kalise naljandite põhjal tehtud. Kas see on praegu juba nii, et osad on jagatud ja osad jagatud ja seda õppimanid suveks? Meil on nii tavaks saanud, et enne jaanipäeva 22. siis tuleme kokku siia karjakülla ja seal on meil üks pähklimägi vana hiiemägi Salogeen ja siis seal küünis, meil ongi need teod toimunud külarahvas ja siis ümbruskonna rahvast tuleb sinna kokku ja saame seal oma peo ära teha. Nii abivalmis on ka mehe tulnud, küünal ei olnud põranda talle, andsid oma lauad ja tegid ise künnil põrandaga, millel sedasi summa peal oleme seda asja saanud, mitte üks oli tehtud küll, aga kõik löövad kaasa. Aga nüüd see näidend, mis õppimisel on, mina olen Liisu selles peres toimub see padjaklubiõhtu hästi, tormine on silm väljas. Jah. Aga meil on õnneks, tuli alles veel. Ja läheb piduks lahti. Ajame niisama muidu juttu ja laulame ja tõstame klaasi, jah. Kõik toetame 11. Kas te olete selles tükis lahke perenaine? Tahaks olla, kas tahaks või, või on nii-öelda dramaturg ka selle Liisu rolli niimoodi kirjutanud, et ta on lahke perenaine ja ta ongi nii valge, hästi lahke ja lõbus perenaine. Aga kui nüüd sellises näidendis, kus niisugune klubi kokku saab, kõik tahavad ju olla head naised, siis läheb näidanud igavaks kätte. Jah, ei, seal on ikka teisi ka seal pläral ära jälle hulka juhtunud ja siis jälle rikub jälle kõik ilusa ära. Tulin praegu ta Glebalaneskleda, mitte aru ei saanud, mis seal tehti, käisin toas korra ära. Oli seal kedagi, seal käisid iva, asjad, lendasid kõik toas ringi ja meedianaine kiskusid, nii et ma lähen pärast veel tagasi minema vaatama, kas jäidan veel Ing site sele eidele või on ta juba jahedaks läinud. Minu käest küsitakse niisugust asja, et naised teati, punas avad lahi, Orkuku. Tian istub, küürakas kraavi kukub, eks ikka naljalt, sest on võetud palju ja külarahvajuttudest ja siis on seal muidugi omajagu ka ohtlike esietendusel võib Välja asemel autori tagaajamine tulla arugi sellest mööda külajutt jookseb ja muudkui nopid sõnu välja. Need laulud, mida te nüüd selle aasta näidendis alati haarata ka juba välja valinud või tal alles mõtlemise staadiumis oleme jah, läbi mõtlenud korra küll, aga vanemaegse laud siis juba kunagi varem lubidud ja ega me tervet laulu Raila salmi siit teise sealt jah, väga läbi. Kalle muidugi see peremeeste, see mõte tuli sellest, et no tekkisid juba talud siin ja siis tulid juba sulased tallu ja siis juba tekkis nagu prototüübid nendest, kus juba sulastest sai nagu nalja kirjutada. Ja siis peremeestest samuti vanad peremehed tahtsid tallu noori tüdrukuid teenijateks. Siis ta oli lõbus, kurameerida ja eriti suve veel, kurat siin tööl oli. Näidendites me rääkisime jõudsimegi välja selleni, et, et on taluperemehed, on sulased, et tarud on jälle tegevad, kas teie ise haarata kõik oma päritolult talutütred? Perenaised võib-olla ainult aina jõudis alla ja seda muidugi ja seda ka mitte kauem. Mina tulin siia 45. aastal ja 49. aastal lõppesid talupidamine ära ja mina olen nagu 45. aastal sündinud meeriti nagu talusid, midagi ei mäletanud. Lootis ta jutu järgi, jah, on teada, kuidas seal tööd rabati teha ja vanaisa talu nagu suurem osa käsitsitöö talus. Hobustega sai sel ajal teha. Tulen ise ka lugu, seejärel olnud rullindia vedrutanud ja päästunud ja suure rea peal olnud ja ühe korra piin lõhkuda. Saam. Lasin lipsti tagant otsast maha, muidu oleks kukkunud alla. Minu ema suri ära ja tänu mujale õele õde võttis mu siia talusse, siis ma sain siin ka neli aasta tulla, siis läksin ära Türile. Sellest saadik olen mina Türi linna elanik, minu isaemal väikene talu. Ja hulga lapsi, kuuekesi olime, sai nii kui üht, kui teist tehtud ida vaja oli, pidime tegema. Kui me hakkasime jõudma niimoodi, olen ka hobuse taga, olen olnud sel ajal muidu küll väike, aga, aga isa andis, hoiad pihku, õigusai vedas koorma otsas, olime ikka abis vennaga, sel ajal olime kõige rohkem kahekesi venda, naastu, minust noorem ja temaga sai siis olla saanud nendest. Kas need teie kodudest ütlesin, ütleme siit ümbruskonna taludest, kas mõni on ka tänapäeval päris sügiseks tõeliseks suureks tootmistaluks juba jõudnud kasvada? Mina ise ei ole, minu abikaasa on surnud, aga sai pojale kirjutatud mehe isakodu. Eks me siis jõudumööda proovime, praegu küll veel eriti jõus ei ole, aga aga noh, algus on olemas, ehitada ei ole jõudnud eriti midagi, need on vanad hooned, kõik, mis vanasti järgi jäänud. Laut ja laudas nad tegid ja nii paljud loomad on sees praegu just lehmad. Ehk siis põllu peal ja ise vilja teha, nagu loomadele saab jahu ja, ja möödunud aastal see suur õnnetus olin. See võttis jalad alt ära, esimese hooga kohe kuna see elumaja teised hooned on alles ja abielumaja läks nii, et seal ei kõlba praegu sees olla, millal valmis saab uuesti? Meie peres olid tütarlapsed. Käisid koolis, omandasid omale elukutsed ja ei taha kodu keegi enam tulla. Talupidamist ja talumaad on välja renditud, näed osaühingule ja nemad kasutavad neid maid ja nad on oma ka sellepärast rahul inimeste, et näed, see on niuke, jõukas majand, kes harib korralikult. Pasi, neid on palju käemaad ja hooldab neid korralikult ja ja nemad saavad natuke renti ka selle eest ja omal on siis paar-kolm hektariga kartulimaad ja natuke vilja, komasin laiema ja vatsa osaühing, siis peab ideaalsed heina all. Esimene aasta sügisel kütsid kõik maad ringi ja külvise teine seemne sisse möödunud aastal nad tegid kõik seda rull silu, rohu, silu ja talvel vedasid, äramaad olid kõik selle põllu tulid nii ilusat valget pakki täis. Meie oma abikaasaga kahekesi juba mõlemad vanad inimesed. Lapsed on igaüks omaette väikene maja pidanud, meil on, on kolm lehma, kaks mullikat, üks pull, kolm siga, hobune, mis on see, millega iseendale seda perspektiivitunnet ja seda optimismi täna talu peremees kasvatab, lootus peab olema, et ükskord ikka varem on sellel ajal, kui te nüüd olite noored ja kolhoosi aegsin võimust oli võtnud, siis te olite kõik ikka loomatalitaja või? Võin nii palju küll öelda, et kui me alguses kolhoosi Kalevi kolhoos andsin oma ring Kalevi kolhoosi läksime, siis meie oma piimatoodanguga olime vabariigis kaheksandal kohal. Niisugune Toodoksi oli sel ajal väga tunnustatud toodang. Teie oma kodulaadast laenud lähmaks omale autodest ja olid ka need inimesed, kõik talitajad, kes oma talu, sest tulid loomatalitajad, taluperenaised ja, ja kohalikud taluinimesed olid talitajad. Ei olnud kunagi niisugust asja, et keegi töölt ära jääb või mõni pea haige on või? Niisugust asja ei juhtunud, aga kui juba mee nii vanaks seemned meladustaksime ära tulema ja neid noori sinna ühte lugu tuli, siis juhtus üsna sageli, ei olnud töölisi, brigadiri käis otsimis ja ja tuli mõni lauto, jäi magama küll siluunikud lehmade vahel, igale poole kõiki juhtus laudas. Mäletan, Lindaga olime, klõpsime koos, laulsime lehmal teinud lehmal nii kõva laululine. Kas lehmale laulmine annab piima juurde või ehmatab lehm ära selle peale? Ei, kes harjunud on, ei ehmata, ootab kohe toodang tõuseb sel ajal, kui mul ema lüpsi oli ja siis ma olin alles väike kooli plikuke siis ema kutsus mind öösel kaasa talle põhku varastama loomadele, loomad jäävad muidu kevadeks maha ja läksime puu, valgee oli hästi, palju lund oli. Ja ema ütles, no teeme selle koormanid ilusti, et sa aitad sättida nii, et ta maha ei libise ega midagi. Ja hakkasime sealt kiiruga tulema, suured hanged ka ja olin mina koos selle põhuga sealt kadunud ree pealt. Siis ema ütles kähku jäljed ära koristama, muidu jälle hommikul briga, terve esimees juhtub nägema, käisime seal põhuvargil, et siis saame jälle karistada. Jumal nagu oleks nagu oma loomadele toonud, sealt salaja ometi kolhoosi loomadele tõin, toit oli niivõrd vähe ja siis, kui need anti, nonii, grammi järgi sa pidid loomadele andma ja see oli no näha emale täitsa nutumaik suus, noh, et need loomad kohe lihtsalt. Nad lõppevad kevadeks ära. Siit aga läheme, toome seal, põhk on lume all ja läheme toome ta ära, aga ta lihtsalt ei antud. Kui kunagi laudas läksid ära. Paanors Mul on nii meeles, kui vagun aeti reega sinna ja lehm pandi ree peal, tema ei liigutanud ja, ja viidi teise valda. Nii viletsad olid loomad. Millal kolme hobusetalli oli isegi neli oli Taube, isal olid kontrulli ja metsa vahel ja meil olid hobusetallid. Kõik need mehed olid siis hobuste sariteed, aga niisama oli nälg varuks. Hobused tõsteti, brigaad käis kohe mööda küla ringi, käis ühest laudast teise ja siis siin, kus sülitasin kõrval talusse, hiina jäi vili koristamata, vilja õunad olid põllu peal, talvel. Ja mehed käisid kõik sealt siis Salai Toomes läksid siis üle meie siit tagant põlluotsast. Üks kartis ühtegi, teine kartis teist. Põllu peal olid neljakesi, igaüks ise õunaga. Vedasid seal oma loomadele niiviisi korjata. Oli aeg. See huvi, mis teil ka kõigil on muusika, laulmise huvi, ma usun, et ega tee seda ka keegi õppinud ei ole, see on ka ikkagi lihtsalt laulmis tuleb rõõmsast rinnast lihtsalt järgsest heast meelest saame kokku ja hakkasime, hakkasime laulma ja oligi kogu lugu. Vähemalt mingisugune koorilaulu või selline kogemus on, vaid on teie hulgas kuulsusi ka või lihtsalt tavalise häälega tavalised hääled, kõdiliku kuulsin lauljad ja, aga eks meil võib olla, kuigi paljud on sellest ka päriteedi saali muusikaane, meil omal ka kunagi orkester omaette ja keelpilliorkester onu mängis viiulit, isa mängis kitarri, mina mängisin mandoliin, et vastupidi oligi just. Vend mängis lõõtsa. Aga sel ajal siis niisugust laulis, meil ei olnud siis ainult pillimäng onu eestvedamisel, võltsimine olid need isetegevusülevaatus, et seal me käisime mitmel pool, niikaua kui onu ikka seda viiulit mängis, nii Komike käisime. No minu isa oli ka muusik, tema mängis klaverit ja pasunat puhus ka puhkpilliorkestris. Meil kodus, kui me lapsed olime, oli klaver ka ja õppisime sealses klaverit natuke mängime koolis ka natuke õpetati kunagi Eesti valitsus lõpus, ma ei tea, kas, mis 30 seitsmendal-kaheksandal aastal olid eesti mängu niisugused asjad korraldati Tallinnas ja külas, siis kutsuti niukseid muusikuid, need meie isamees seal mängimas. Haridust ei olnud, aga niisama ümbruskonna mehed, kes mängis viiulit, klaverit ja pasanipuhusti orkestrist, motika puhkpilliorkestris, ta mängis küll kogu aeg, kui mina noor ikkagi noodist mängiti, sel ajal nii palju tuli, oli teda õppinud siis kus ta oli mund, teadlased, aga koolis küll mitte. Ma ei ole laulnud kusagil nagu teistega kaasa ansamblites. Puhkekodus või sanatooriumis on käinud, siis ma olen küll ansamblis laulnud alati, kui on olnud. Aga muidu koorilaul siin, maakohtades nii kaugel kõigist oleks muld lähemal kusagil, võib-olla seal on olnud aga nii kaugeltki tal uus oli nii palju tööd, et ei jõudnudki kusagile minna. Omaette klaverit mängisin ikka kodus ja praegugi veel vanainimesena võtan, vahest mängin. Olgugi ma ei tunne nooti, mu mängin omast peast niisama, mul pole seda õppinud. Aga lapsed on õppinud jah, mõlemad. Ülle õppis Kaagordini, Eha või noorem tütar, õppis küll Paide laste muusikakoolis, siis viska Tartu muusikakeskkoolis lõpetas konservatooriumi lõpes muusikaõpetaja, mina käisin kärukoolis ja siis sai lauldud kooris ja ansamblis sai lauldud ja sain duetti laulda ja solisti lauluhäält on antud õnneks isa poolt, isa oli mul tubli lammes, veidi mängin ka, kuna ma olen vasakukäeline, siis ma ei ole niivõrd hea mängija, aga ega nooti ei tunne ja ja isehakanud niimoodi natukene akordioni mängin, natuke klaverit mängin, laulmas käin ma küll. Seda ma käisin laupäeval vanasti naisansamblis. Tüüri ilma käisin naiskooris, nüüd hakkasime siin nendega, kuna tütar Ulvi juhendab meid siin ja siis käivad meil laulmas suurem jagu nad. Jah, tublid naised, kes siin on. Sõidame siit Türile meile. Mul on väikene toakene seal välja pakkuda, noh juba sellepärast, et Ulvi ei saa tulla lasteaiaski kallale ja ära ja käib nagu lõunatunnis tund ja veerand või mis ta seal käib. Nii me siis õpime seda laulmist seal. Ja kui siis laupäev, pühapäev on aega, siis sõidame meie siia. Nüüd tuli siis juttusid tegelikult välja see, et Aino tütar Eha oli teie esimene lauluõpetaja ja siis maimu tütar Ulvi. Teie teine lauluõpetaja poeg astus ka, nuttis kamp, eks see Türile laulma käimine kadele teatud vahetusse silla kaheksase bussiga ära minema ja hommiku viiest üles tõusnud, jõuad loomad ära talitada, puhtamad riided selga, kohe padavai minema ja tagasi samale kella nelja ajal. Siis te jõuate ikka poed ka üle vaadata ja Türi Turu pohlepid ära liibuv, istume, joome kohvi, liidame aega. Kas te olete oma muusikaõpetajatega rahul olnud ja muidugi lastes teeb, mida ta saagi midagi selle eest Ilp suta teeb ja miks me ei peaks olema rahul, oleme väga kaalika lõudlik ka meil ja ja see just ongi tore. Et ta ikka nõuame käest ka korda ja kõiki tema tykki, meie laulud etega sedasi üledvat, meie ütleme nüüd, et me tahaks seda laulma. Ei, jääb ära. Aga tore, mingi kohustus ikka peab olema, muidu me jääme väga ruttu vanaks, see hoiab nagu noorust hinges, milline see repertuaar teil on olnud, sest noh, need laulu aastaid tuleb nüüd terve pikk rida ja kas algul õppisite seda, mida te lihtsalt teadsite neid ma siis kuulane Tulvi õpetab seda, mida ta heaks arvab, nii ta on jah, laulud keerulisemaks läinud ja eriti vee käest ei saa ju tea, mis nõude pole õppinud, mida me käime ju kokkutulekut, tähendab pensionärid, mis kuuluvad pensionäridele. Ja kus meid kutsutakse veel ja Raplamaal ja Pärnumaal ja jah, esineb küllaltki tihti juba siin karjaküla kuulsad naised alates siis nüüd on teil vaja ja siis panna oma ansamblile nimi ka. Meil ongi karjadele hõbelil. Siis te olete väga paljudel lavalaudadel käinud ja kui ma nüüd vaatan siit teie kroonika fotoalbumist, et neid kostüüme on teil ka õige mitmeid. Ja on meie esimene kostüüm, mis me käisime, pluuse, riided, me saime nii palju valla poolt toetust saime pluusid ja seelikud, muidugi muretsesime ise ja, ja teised riided me ka nüüd oleme saanud veel meresinised, on jah, kostüüm nagu jakki käib peale nendega juba olen, ma käin ka laulmas Jänedal pensionäride kokkutulekul ja Aravetel on iga aasta huumoripäev, kus me siis ka oleme käinud laulmas teransi, näed, päkapikud ka pildi peal, noh, see on paides pensionäride jõulupidu. Seal oleme kõik ise nagu muretsesin need riided ja need olete teie ihalejad, oleme meie. Päkapikud ja vastavateemaline laul oli ka ja päkapikud, puri, meil on austajad, Oisu mehed, nüüd käisime kord laulmas juba Samlikul ja nüüd meil juba kombineeritakse uuesti kuuendal juunil ansamblikul samblikukoor lõpetab oma tegevuse, tahetakse meid siis sinna laulma ja nüüd meil on kolm laulu juba mopineeritud Meiega koos. Kas sellistel esinemistel ka lõbusaid lugusid juhtub, eks juhtub ikka, iga teistel nii väga põle, näiteks minul oli niisugune juhus, et jõuluvana tuli minule pai tegema ja tahtis mulle musi anda. Aga ta kargas mul seal ülemise korruse. Kuulge, mul on selline tunne hätta, tõmba mu peaotsaga. Nii hirm oli nii suur, aga kõik lõppes siiski õnnelikult. Kodukandi päevad tulid siis meil ka pandi nüüd mikrofoni oma häält üldse ei kuule seal, sest me ei ole harjunud sellega kahekesi nagu pannakse ühte mikrofoni laulma ja üldse oma häält ei kuule, me pole sellega harjunud, meil akordion ja, ja oma tulid ja, ja laseme tulla. Kas teie olete saanud mingit lauluõpetust või rattaga laulnud läbi elu just nii nagu siis arad, tasandada? Ei, õpetust ei ole nüüd küll saanud, jah, aga aga kaasa on antud, see on ja jahe iga läbi elu või põeldav seal, kus on töökoht, on, on, on ikka ansamblid ka olnud ja, ja kogu aeg on Kaasa löödud. Viljandis olin viis aastat kaubastes tööl, siis olin kaubastatud tütarlaste ansamblis laulsin. Ja kui Viljandis tulin ära, siis laupäeval hakkasime nagu oli veel rahvamaja, hakkasime ise isetegevust tegema ja siis meil oli väike orkester ja siis lauldud. Ja kui sai Türile piimakombinaati tööle minna, siis oli jalaansambel seal laulsime. Ja ongi kõik töökohad, kui Waltas olime ja Volta soni naisansambel ja sai seal laulda. Nii et kogu aeg on lauldud. Me oleme juba tükk aega siin juttu Aino kodus, aga teie tera tulite nüüd veidi hiljem ja see tähendab seda, et te olete nüüd siinsetest karjaküla ansambli naistest kõige rohkem seotud tegeliku talupidamisega? Jah, nii see on küll ja eks sellepärast on seda aega ka nagu kõige vähem. Talutöö on ju selline, kus võib-olla jääb tund-paar ainult selleks, et saada teistega kaasa lüüa. Ja no üldiselt, mis võtab ikka aja ära, on see, et mina ise oma piima purustan kõik Türil ja see võtab mul poole päevast kohaga ära ja vaba aega, nagu on, väga vähe. Teie talupidamise otsus langes, millal ja kas see oli nüüd teie või abikaasa või ühine või mille baasilt talule nii-öelda jalad alla saite? Meie talupidamise otsas tuli küll nii juhuslikult, et mina nagu olen eluaeg maalaps olnud, aga abikaasa on rohkem linnamees olnud ja tema seda nagu tahtis just selle et mõlemil kadus meil Türil ühel ajal töökohad ära ja tema nii väga tahtis maale tulla, kuigi mina olen selle maa vastu, sest lapsepõlvest saadik ma olen seda tööd teinud ja see on ikkagi väga raske, oleks tahtnud ikka natukene lihtsamalt läbi ajada, aga, aga jah, mehe otsus oli selline ja pääsu poolt kuskile. Kas oli kellegi teie kodu või noh, see on minu vanematekodu, minu lapsepõlvekodu ühesõnaga. Ja mis te arvate siis jõudnud saatnud endana? No selle kuue aastaga on põhiliselt kõik jõutud soetada peale kombaini ja see jääb unistuseks ka kindlasti sellepärast et ei ole endal maadki nii palju, et seda tasuks üldse muretseda. Ja üldiselt meil on väga-väga nihukene, talukoht on ainult üheksa pärit, kusjuures metsal sellest kolm hektarit ja, ja kogu majaaluse maakond kuus hektarit, nii et põhiliselt. Me elame ainult rendimaade peal ja no need rendimaad on ka sedasi, et et võib-olla on, öeldakse, et müüme maha ja kogu lugu. Aga palju teil siis loomi, kes tahavad olla? Loomi, on 10 lüpsilehma? Nojah jaa, oma tarbeks muidugi kanad, sead ka ja nagu te ütlete, käite siis ise müümas ja, ja sellepärast et meie ikka nii väikse maaga me ei oleks kuidagi jalgu talule alla saanud, kui meil on kõik see, et, et ei ole maad ja et on need rendimaad. Te ütlesite, et kombaini soetamine üksinda läheks kulukaks, oleks ka võib-olla üsna mõttetu tegu, et neid maid tõesti nii palju ei muretse, kombain ära tasub. Kas te olete siinkandis niisugust tegevust, kus vahetatakse masinaid ühiselt või tarud, oleksid mingi liikumisega seotud ka midagi sellist kogenud või olete niisugused oma etteüritajad? Meie oleme ikka rohkem omaette üritajad, sellepärast et et see ühistegevus on ikka selline asi, et kui on hooajatööd, siis igaüks tahab ikka oma töö õigel ajal ja kiiresti valmis saada ja kui pead teise järel seda masinat ootama, siis see on ju selleni närvipinge, isegi kui silmastikud lubavad tööd teha. Ja kui sa siis ka ei saa seda tööd ära teha ja ma mõtlen just, et meil on piimakari ja kui heinaaeg läheb just sellepärast luhta, et sa pead ootama ühe ja teise järel neid niidukid jagarutid kui saadet, et no see on küll võimatu, ikka väga hea on, kui on endal ikka kõik asjad olemas. Kas te praegu siis oma majapidamises abikaasaga kahekesi saate kõigega hakkama, võin labi jutuga? Ei meil ei ole abijõudu ja me saame kahekesi, olen hakkama saanud, ainuke asi, et kes meil on abis olnud, on vanem poeg oma perega ja heinaaeg ikka on meil tuttavaid kaabis, päris üksi ei saa hakkama. Kas iluaianduse väljaspool Türi linna siin linna ümbruses ka inimestel aega rõhku panna ja kas need Türi lillelaat siin käega katsuda on olnud juba aastaid? Ka mingisugust jälge ümbruskonna kodudele? No on kindlasti, on kindlasti põhimõtteliselt just ma mõtlen Türile endale, ta on aedlinn ja, ja väga ilusal, kui ma sõidan ringi, küll on ilus vaadata igat Taavi eraldi, kui ilusti kõik on tehtud ja ja korrastatud muidugi on, on isegi maal ka kohti, kus on väga ilusad õued ja, ja taga tahab ju. Teadsin, et aeg on ju vähema inimesele. Kuidas teie oma kadunud? Ei ütleks, et ta oleks kõige ilusam, sellepärast et ikkagi välisele ilmele on väga vähe aega rõhku panna dile peenraid muidugi jah, on, aga nii, kuidas ikka tahaks näha, nii küll ei ole. Aga see kujutluste oma koduõuel küll selles mõttes olema, kujutlus on küll olemas, kujutlus on olemas ja mõtted ja kõik on olemas, ainult ainult vaja. Nii on saanud ju raadiost kuulatav, mismoodi maainimesed hädaldavad ja virisevad ja kuidas siis linnarahvas selle peale ütleb? Alles hiljuti üks meesterahvas ütles niiviisi, et, et mis see maarahvas ikka viriseb, et meil on ju kõik asjad olemas, neil pole muud, kui vaja ainult tööd teha. Ma ei ütleks selle peale tõesti mitte midagi. Jah, meil kõik on ikka olemas küll, kui me ainult jõuame tõesti teha tööd ja see on ainult see töö tulemus, ega meil ei olegi muud kui ja ilma selle tööta, me ei saa ka seda, me ei saa isegi seda porgandit sealt peenrast ilma selle tööta. Ja tööpäevad on ikkagi väga pikad ja väga rängad suvel eriti, ega seal ei ole sul lõuna vahetega absoluutselt mitte mingisugust vaba minutit. Vanasti kui sa ikka riigiasutusest teha, kui inimene tegi ületunde, siis ületundide eest maksti talle veel topelt. Aga nüüd, kui talunik teeb tööd, ei ole seal sulastega midagi, pole lihtsalt võimalust võtta, sa pead selle väikse maalapi juures vaatama, kuidas ellu jääda ja sa pead lihtsalt tegema nii pikki päevi kusjuures sellest ka, mida rohkem sa teed, sellest rohkem riik tahab tulumaksu pead ikka maksma kogu selle toodangu pealt. Siis vist ongi vahel natuke meel mõruks, läheb päris hea tulla siia karjaküla naistega laulma. Ainukene, mis veel meelt lahutab, kui seda ka ei oleks, siis vist küll ei tasukski tööd teha üldse. Kuna teil on oma külanaiste tegemised kõik ilusasti fotoalbumis reas ja siit on hea vaadata, millisel aastal, milliseid riiditavate kandnud ja millistel lavadel esinenud aga teil on veel ka teine niisugune kena kirjatöö tehtud ja see on karjaküla ajalugu. Kas see on ka nüüd teie koostatud? Ei ole, mina lasksin kella teha üks Türi õpetaja. Edit Ruisu tegi selle. Tema oligi uurija või tema käis arhiivides endisesse röör. Külasi uurimisi. Jah, karja kla ennemuiste on tõesti väga vana küla, mis on olnud asustatud juba 4000 aastat tagasi. Inimasula vanim teadaolev koht küla piiride lahutel asub veskipaisu juurest umbes 700 meetri kaugusel põhja suunas. Noh, siit on leitud, aga kas minister, aga talv või üks silmata kivikirves leidude järgi peetakse seda muisteks asukohaks umbes 2000 aastat enne ja algust. Arheoloogilisi mälestusmärke on teada karjaküla territooriumil, metsatalu põllu äärest on leitud inimeste luid, siin on muiste kalme, kuhu kohta on tuntud kalmumäe nime all praegu siin karjalaut ja siin me töötasime sellest karjalaudast. Madise talu heinamaal on nähtud või nähtavasti ka pühaiis heinamaad nimetatud sinialuseks ja läheduses on silda nimetatakse siia sillaks, praegu tuntakse seda kohta pähklimäele endise hiiemäele. Ja seal me nüüd peamegi seal hiiemäel neid pidusid siis igal jaanipäeval. Kiriku ehitamine, sellega on ka üks selline muistend seob selle koha tüüri kirikuga, nii et kirik oli olnud peale sõda metsadest kadunud 32 aastat. Rahvas ei tahtnud uut kirikut ehitada. Katsed tehti esiteks Oisu köstri taluväljal ja seejärel karjakülas madise talu heinamaal. Aga päeval ehitatud müürid olevat öösel ära lõhutud. Viimaks pandud kivid härjavankrile ja lastud härjal omapead minna, artistid Cyridzina Türi kiriku praegusesse asukohta, kus ehitamine Läns libedalt ja Türi kirik nagu tänaseni seal ühe koha peal pole enam ära kadunud. Karjaküla oma nime olevat saanud sellest, et põhja suure Põhjasõja ajal olevat Mäo mõisakari suurte lahingute jest ära aetud siia metsadesse. Ja sellest saigi karjeküloomanime. Paremad aastad jäid nagu sinna vabariigi aega ja siis külas elati ausalt, uksi lukku ei pandud kunagi ei päeval ega öösel. Vargusi ja röövimisi ei tulnud kunagi siin ette. Kui mina siia tulin, siis olid küla väga palju kannatada saanud sõja läbi 13 õluga röövlist põletati maha. Kõik seltskondlik tegevus oli ka siin külas, vanasti ka ju elav naisi ühendas Maanaiste Selts ja esinaiseks oli Eliise lai. Muu tegevuse kõrval olid siin tähtsamaks kursuste korraldamine, kus õpiti siin toiduvalmistamist ja vorsti tegemiste pildi tegemist ja aga siis muusikalist meelelahutust pakkusid siin keelpilliorkester ja kandlemänguselts ja siis nagu siin omad, need külamehed mängisid seal kandleseltsis ja külanoored korraldasid suviti simmanit ja küüni pidusid ja ja siis Paul Aru talus korraldati lüpsivõistlusi, lõppesid ka alati peoga ja karjaküla lapsed, need käisid koolis endial, hiljem käisid laupäeval. Ja noh, siis osa lapsi hiljem käis juba Türil aga osades taludes olid siis kodukooli õpetajad, kes rikkamad nagu olid, siis ei pannudki lapsi, kooli võeti kodukooli, õpetajad olid, kes neid õpetasid. Traditsioonilised peod olid maima, talus oli alati vastlapäevapidu suure sellele kivisseliselt mardipäevapeod ja uue aasta pidulik järve ääres ei ole kaugel siit kärjekülas käis seal pidulevate. Need olid iga-aastased teada kohe. Ja teavad tegelikult nüüd selle seltsielu taastanud võib ju nii-öelda? Jah, praegu küll. Nii. Kui nad jätkajal. Naised ütlesid nii, et nemad nooti ei tunne, aga veesko teie nüüd olete nende juhendajad. Tehnika peab selge olema ja seda on saadud vist 10 aastat õppida või Paide muusikakoolis. Kas te praegu nüüd ainult nende lõbuks ja, ja oma lõbuks seda laulmist neile õpetajate või nende igapäevatöö ka kuidagi muusikaga seotud ei ole ikka nende lõbuks rohkem ja siis oma lõbuks nad kiitsid teid nii omajagu, öeldes, et olete nõudlik ja range tunniandja ei ole Liinemistega ka, ei ole oma tahtmise läbisurumist, vaid ikka nii, nagu õpetaja ütleb, nii on. Mina olen öelnud küll, et midagi öelda on, siis võib julgelt öelda, aga noh, minu arvamus võib-olla peale jah. Ja midagi, kui ma midagi ütlen, siis ma olen öelnud seda ka, et seda ei maksa mitte südamesse võtta. Ju ma pean siis ennast nii targaks, et ma pean siis mida öelda või, või arvan, et tean, mida õpetada, sellist kogemust ei ole enne ka ilmselt ei olnud, et külanaisi, kes laulavad, kuidas nokad loodud, lihtsalt õpetama hakata. Ja ega ei ole küll, jah. Ma olen ise laulnud ja need kogemused, mis mul endal on, selle põhjal ma õpetan. Siis ma tean ja tunnen, proovime ikka mitmehäälselt, jah. Siin kaks õde Aime, Linda, nemad on nii ühetämbriga, nemad panevad kõrgelt esimest Veera abiks, leili on just hea madalal tugeval minu ema tädi, nemad on siis seal siuksed, keskmised hääled. Jajaa ikka proovin nüüd me oleme kolmehäälse ka juba sekka võtnud looduse poolt, mis neile antud on, aga minu meelest nad saavad nii kähku ja hästi selgeks ja laulavad ka päris hästi selle hea kohta ja selle kõige kohta, mis neile antud on. Te ütlesite, et te olete ise ka laulnud, siis tähendab, et teil ikka endale laulmine meeldib. Seda muidugi. Kas te ise ka praegu laulate kuskil ikka viimane aeg veel kooris Türi kammerkooris. Enne ma olen loonud ka igasugustes ansamblites ja ise mänginud ka ja nii ühes kui teises naised jutustasid oma lugusid ja juhtumisi, mis neil on olnud esinemiste ajal. Ja isegi seda, et nad on nüüd Oisu mehed ära võlunud juba õpite kokku. Et kas teil on ka mõni niisugune huvitav mälestus, mis on just nende naistega esinemises käimistest pärit vanast siis öeldi või ma olen kuulnud, et konjak pidi hästi häälele mõjuma natuke aega enne enne esinemist ja niimoodi julgemaks teeb ka kindlasti. Aga naised tegi nii julgeks, et neil läksid sõnad meelest ära. Vähemalt nii nad ise rääkisid, nemad ei ole sellega harjunud, võtsime siis seal baaris ühe pitsi konjakit, mõtlesin, et mõjub hästi. Ja siis pärast öeldi, kui hästi mõjus. Aga seda, et need nüüd kutsutaksegi sinna siiski esinema, see näitab, et neil tuleb see laulmine päris kenasti välja ja laulmine ja peale selle nende enda iseloom ja sarm ja temperament, ma arvan, kõik see kokku. Sest nad on ise nii elavad ja nii rõõmsameelsed panevad ka saalisolijad vist elama. Kas seda haisumeestega kokku õpitavate laulude kava õpetajatega, need teie või nende juhendaja ja ikka kahepeale kokku, ma arvan, me pole tõsiselt veel proovida saanudki, see on praegu mõtte ja noodid on ka käes, aga mis sellest välja tuleb, seda veel ei tea, et akordionil ja lisaks on siis veel nüüd veetud kohale ka basskitarri. Kes siis toetab oma selle madala tämbriga minu venda, Aivar. Aivar, kas teie sattusite nüüd neid saatma selle tõttu, et ema ja tädi on laulmas ja te olite lihtsalt käsutab täitlik poeg või on päris huvitav nende vanade daamidega koos käia? Nendega on küllaltki meeldiv koos käia, aga noh, eks kõige suurem süüdlane oli see õeraasuke, kes mind ikka nagu juba eemalt, kaugelt välja tiristest. Enne elasin Rakveres ja lausa sealt käidud siia, aga noh, nüüd on juba lähedal ja, ja siis on jäänud selline käimine omapära on see ka, et kui me käisime Toisus, siis pensionäride ja vanemate inimeste ansambli tavaliselt klaveri saatel ja ta jääb kuidagi kuivaks, aga siin on naistel on lõbus repertuaari akordion ja see annab väga palju juurde sellist omapära ja rahvas hakkab kaasa elama. Nendega on päris meeldiv seltskonnas olla ja, ja on piisavalt lõbus ja vähe sellest, et mina seal käin, mul on isegi viieaastane poeg nendega koos käinud ja pärast veel väga suuri elamusi sellega tundnud. Peale sellist ühte nendega koos tehtud kontserti, siis poiss küsis siis lasteaias oma muusikaõpetaja käest, kes oli ka nii vana ja 40 50 aasta vanuses ühiselt tädi Pille, et kas sina oled juba pensionäride peol, käin? Tema muidugi vastus, et noh nagu vara veel, et ei veel ei ole. Aga siis poeg viibis, aga mina juba käin. Kui need karjaküla naistega koos rääkida, siis võiks rääkida näitemängust laulust, tantsust ka perenaine Aino teel on veel üks täiesti omapärane hobi, mida vist ei tule talu perenaistel väga sageli ette. Noh, elan üksinda siin ja teinekord läheb aeg igavaks, siis mõtlen, mida teha, võtan kätest, paberi, joonistuspaberi ja siin on kooliajast laste kooliajast saadik vesivärvid velje vas värvid ka. Ja nendega on siis tavalisi joonistuspaberil teinud maalisi, neid on siin praegu koduski del päris mitut kehaga te olete neid siis vihka kinkinud oma lastele ja lastelastele on ka mõned saanud ja seda, et ma olen ta ära ühe pildi pealt, ma arvan, ma tunnen ära Palamuse koolimaja. Jah, on küll, see on ühest raamatust olen sellest maha joonistatud ja siis selle värvikombinatsiooni ja need varjud ja kõik need olete, tahtsin ise mõelnud, jah, muidugi jah, ikka juurde ka, jah. Tundub tõesti, et on samasugune ilus päiksepaisteline ilm seal Palamusel nagu siin teie oma koduski täna on peal ja nii, aga, aga kus on see ilus luigetiik ja see on alusselgus, noorem tütar elab, nemad elasid seal tiigi kalda peal, seal olid luiged ka ja ja siis seda hoonet nimetasid Pentagonis, ma ei tea, ta on alu EPT administratiivhoone või mis ta seal õieti on niisugune sellele, aga selle te olete seal kohapeal joonistanud ja ta natuuris ta ei ole ka täpselt seda suma, jah, need niisama jälle need kontuurid olen kohapeal, aga siis Ühes sots põllumajanduses oli see, see pilt ka enam-vähem, nii, ta on välja tulnud, Napteer mornid on teil tegelikult sündinud siis nagu te ütlesite, kompveki paberi pealt. Jah, jah, päris niisuguseid hakkasin tegema. Nüüd on need meeldisid mitmele ülle poekidest, anna üks jälle temale, tema tahab kööki jumala seina peale panna, kohal oli ka siin, töötas siin seina peal, nii et siin on õige mitmed viinamarjasordid jahe ja oli õlvigi, nüüd ütles, et ise sa pead sellest jälle minule andma ja ainult seda kuskil ei ole ainult kooli, aga no jõhvis ma koolis natuke oskasin, siis need minu pildid võeti, pandi koolsike seina peal ja siis, kui ma joonistasin seda, ma mäletan midagi. Kui te nüüd oma elu peale järele mõtlete, võib-olla on kahjutunne sellest, et ei saanud omal ajal niisugustes koolides käia, nagu ta oleks tahtnud? Jah, ei saanud. Minu kodus oli niisugune lugu, et isa oli meil nisukene jahimees ja kalamees ja laulumees ja viinamees ja kõik niuksed omadused olid, tema talutööd teha ei tahtnud ja ema siis lootis nüüd laste peale, ema olin talu peremees ja poja peale lootis siis aga me olimegi vennaga ühes klassis ja peale kooli lõpetamist, rind suri ära. Ja minul langes siis võimalus ära edasi õppida, nii et emal oli tööjõudu tarvis ja pidin koju jääma ja mu tädi elab kabala kandis ja kunagi üks professor paks oli, see oli vist sõja, kas ta oli sakslaste ajal? Konservatoorium käis kabala metsas omalise puitvarumis, sest ma olin oma tädi juures ja mul oli kitarr seal ja ma laulsin ka ja ja siis minu meelest mul on niiviisi meelde jäänud, et oli professor, kas nimi ja tema tuli ja ütles, et no niisugust ainet ei tohi lasta kaotsi minna, et peate kindlasti õppima muusikat edasi. Aga kõik langes ära sellepärast, et võimalust siis ma tahtsin ainult veel kodumajanduskooli minna. Viisin oma paberid Sakku ja need jäiki lõputunnistust sinna sissisõda, see, kas selle asja ära juba ja nii ma olen Ilmariks, midagi pole. Aga seda, Ta oleks tahtnud ta kunsti õppida, noorena sellist mälestus mõtet nagunii ei olnud, muusikat oleks küll tahtnud õppija ja siis oli mul niisugune mõte, et kui ma saan, õpiks kontrolli assistendiks ja loomakasvatusega lapsest saadik tegelenud ja ja kodus olnud ja tulin siia ja siin oli ka alguses nii suured plaanid, et noh, suur talu ja ja kui palju looma karjakoplit saab rajada ja mehel olid ka need plaanid, kõike seda võttis need plaanid kõik ära ja katkesid kõik need mõtted kolhoosi ja kolhoosi seal lüpsikolmkümmend aastat jah. Ja mehel olid hobused, siin veel miljon hobuste tall, mees hakkas Tallinnasse, kogu aeg muud projektid, aga ikkagi pildid on ilusad, mis tunne teil endal on, kuidas selle maalimise ette võtta, kui siin oli, teised läksid Türile laulma ja nii halb ilm oli, vihma 100. ja, ja võtsin kohe kätte, mis ma teen paremini, pildis elas ja hakkasin tegema, õhtuks oli valmis ja, ja siis on omal vaadata, ega paljud teisedki päevad ise vaatan need kellelegi, kes oleks need asjatundja balaneid näidanud. Nüüd on niisugune lugu, et lehtedest tuleb mingisugune pensioneid reidi päev. Ja siis sinna tahetakse, et keegi toob ka midagi nagu näitusele või kas lapiteki või kootud asju või midagi niisugust on juba meie külavanemal räägitud ja nemad siis otsustasite, et nendel ei ole niuksed asjad, siis mina, joonist. Teil on aina väga avarad toad siin elumajas ja sellepärast osa ansambli, proovige siin on toimunud ja esimesed teie kokkutulekud, suuremad peod olid ka kõik teie küünis. Aga nüüd on see elu nii edasi arenenud, et on veel üks küla milles on asi ja seal küla küünis on siis saanud nüüd peod, aga teil on siis veel mingisugune võimalus valla poolt mõeldud, kus te saaksite kakkuda ruumid kaks korterit? Jah, karjagluseks nelja kortermaja, teine ots on tühi, seal siis arvavad, et saavad neid ruumi suuremaks teha vaheseina äravõtmiseks, seal saab siis teha nii lauluproovi kui näiteringi proovi ükskõik mida vajame, muidugi kastet valla valitsejatega vaatide heades suhetes. Küll ma ei ütle selle kohta midagi, Valdmid on natuke aidanud ka ja nüüd siis nad teavad, et mees Türi vahet sõidab, meie käime seal proovi küll, siis allbändis meil natuke raha ka ei tule. Seda meid on toetatud, selle üle on muidugi hea meel. Kahju, et teil kaamerat kaasas ei ole, selle lauluga on näha, kuidas naiste silmad särama lähevad. Saate lubame õue ja tuppa kokku seadjad. Tiia Palmaru ja Hille Pärt loodavad, et veetsite mõnusasti aega karjaküla naistejuttu ja laulu kuulates. Meie kohtume kahe nädala pärast. Järgmisel laupäeval samal ajal kuulete Heidy Tammari saadet Eluring.