Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port viimases kommentaaris jutuks olnud inforuumi reaalsest olekust kõikide ühendamise võimest ning inimeste rahahimust soetud bitcoin kaotas ühe päevaga suurima langusega uhkustada saanud vääringu koha rublale vene rahvusliku valuuta seest. Ostujõu kiiret kadu ei julgenud keegi aasta algul ette näha nagu ei suuda nüüd ükski jõud massides maruliselt levivat rublamüügipaanikat pidurdada. Vene keskpank on püüdnud kümnete miljardite dollaritega rublasid ostes ja pööraselt keskpangalaenu intressi kergitades oma raha kaitsta, aga tulutult. Keegi ei tea, mida toob homne päev. Õigemini kõik vist aimavad. Samuti on aimatav nähtuse põhjus. Selleks on sõda ukrainlastega. Rubla sees olev oletus hakkas kaduma sõjalise konflikti tõttu seotud majanduse ja rahanduse sanktsioonide ning nende sündmuste poolt valla päästetud nafta hinna langemise tõttu. Kuigi nafta hinna langusele on aastatega kogunenud mitmeid iseseisvaid põhjuseid, vajavad ka taolised eeldused hägestumiseks ühte päästik sündmust ja selle päästiku teemaga jätkata, siis sõna tuleb ju ise laskerelvast, milles väike liigutus päästab olla suure koguse energiat, millega siis püütakse vastasele viga teha. Lõppeva aasta puhul peab siis esile tõstma internetis valla päästetud destruktiivse toimega laskemoona millega varem pole seda peetud. Päris palju on viimastel aastatel räägitud küberruumi relvastumisest, relvaks muudetud arvutiviirustest lahing häkkimistest, sõjalisest luurest, infosüsteemide kontrollseadmete versioonidest ja nii edasi. Aga 2014. aasta läheb ajalukku tänu Venemaale, mis tõi inforumi lahingutandrile uue ja huvitava võitlusvahendi. Sempole otseselt tapariistaga jää viimasele agressiivselt alla. Jutt käib netikommentaatoritest kui sõduritest. Kui keegi suudab kõrvale jätta käimasoleva konflikti kõik muud emotsioone ja moraali riivavad tunnused võib seda uut relva vaadelda neutraalse siira huvi positsioonilt. Umbes nagu iga meessoo esindaja vaatab pilte relvadest. Relvaks muudetud netikommentaatorite huvitavaks mitu asjaolu abil püütakse luua massilisi avaliku arvamuse hallutsinatsioone ja muuta reaalsustaju sõjakoldest eemale jäävates, kuid strateegiliselt olulise mõjuga riikides. Sõjaväestatud netikommentaatorid ootavad nähtamatutes kaitsekraavides, mis ümbritsevad küberkodanike populaarsemaid kogunemiskohti, kus käiakse kustutamas infonälga joomas infovoogu iga kord, kui mõnes populaarses blogis ajaleht Online keskkonnas Twitteri voos muus veebiväljaandes mainitakse teatud teemat, läheb palve radaril tuluke põlema ning algab lahing. Lahing toimub kommentaariumis väites, kirjutad, tuleb vastupidist käivitades, suunates vaidluseid. Nii etteformeerub artiklis algne mõte või faktid, kannatab selle sisu ja kirutaja usutavus. Teinekord lüüakse mättasse mõni aktiivsem vastaspool, arvamust toetav kommentaator näiteks kas naeruvääristades või kommentaare kui ebasobivaid keskkonnahaldajale, raporteerides ja nii edasi. Küllaltki sagedasti hõivatakse kommentaariruum nii täielikult, et sellest on juhuslikul külastajal raske leida. Neid arvamusi, mis artikliga nõustuvad. Loomulik on erinevate isikute poolt ühesugustel lause, fragmentide uuesti kasutamine, inglisekeelse sõnumi kohmakus, kindlate vastaste, alustavate mõistete ja märksõnade korduv ning ühine kasutus ja nii edasi. Näiteks avastas ajalehe The Guardian võrguväljaande toimetus kevadel Krimmi konflikti ajal et nad ei suuda akuutset kriisi kajastavate artiklite puhul tagada tasakaalustatud avalikku diskussiooni sest kommentaariruum uppus ühekülgsete, agressiivsete ning propagandistlik kommentaaride all. Kuna artiklite kommenteerimiseks oli vaja end registreerida, avastasid moderaatorid tulid, et suur hulk omapäraste nimedega ja ootamatult aktiivsete kommentaatorite kontod olid registreeritud teatud aegadel ning need muutusid teiseks alles pärast Ukraina sündmuste algust ja kaitsjate kogenematusele ant sõjaväestatud kommentaatoritele õnnestunud poole aastaga pallutada. Enamus populaarseid mõttevahetus, keskkondi kaitsjate kehvast ettevalmistusest ja sõjalisest allaandmisest kõnelevad mitmete kriise kajastavate artiklite aitäh. Üha sagedasem avaldamine ilma kommenteerimise võimaluseta. Lõppeva aasta jooksul on palju analüüsitud, kes ja kus ja kuidas sõjaväelist netikommentaatorite armeed juhib ja koolitab. Aga see ei muuda enam midagi, sest seda on alati inetu. Meie rahuaega armastavad inimesed, peame aga arvestama, et ühel hetkel lõpeb sõjaline konflikt ja relvad taotakse atradeks. Ning siis pole pääsu hästi treenitud kommertsarmeest mis teeb kõik selle nimel, et sa jooksid ainult teatud jogurtit.