Tere, eetilisem portaal Kommentaare esitab Kristjan Port. Lõppeva aasta on olnud imelikum kui tavaliselt, eriti siis ebameeldivate juhtumite tõttu. Ja kõige selle kiuste jõuab veel aasta viimasel hetkel üllatada, kui väidetakse, et Põhja-Korea saavutas pea totaalse ülemvõimu maailma ühe suurima tehnoloogia ja meediaettevõtte üle. Täiesti võimalik, et viimane on tänapäevases mõttes tehniliselt küündimatu. Soni päevikus on ju märkuseid näiteks ausalt kaupu ostnud klientide arvutitesse nuuskurbara istutamisest. Juhtum ei rikkunud mitte ainult hea tava vaid sünnitas ka ausate klientide arvutitesse tõsised turvariski. Hiljuti lasi sama firma ära varastada oma klientide krediitkaardi andmed. Vargad said kauba peale Camp firma töötajate isikuandmed haiguslugude nii välja. Olgu, see suuruseks oli umbes 100 miljoni inimese andmed. Hilisemaks analüüs paljastas, et andmed olid krüpteerimata ja suhteliselt hõlpsalt serveri külastajatele kaasa võetavad. Nüüd siis juhtum, milles marsity uuesti firma andmehoidlatesse ja võeti kaasa digitaalset vara näitlejate andmetega kaasa arvatud nende. Palgaandmed tegelik tsiviilidentiteet, kui näitleja kasutab näiteks kunstniku nime ja nii edasi ahju kaasa võeti ka mõned filmid, sealhulgas seni veel töös olevate filmide materjal ja neist filmidest üks pilas siis Põhja-Korea liidrit. Ja oleks pidanud naerutama jõulupuhkuse ajal miljoneid inimesi, aga häkkerid keelasid selle filmi näitamise ära. Mistõttu see juhtum ongi eriline. Esiteks naerutab Põhja-Korea liider miljoneid inimesi ilma filmita kuna iga diktaator elab normaalsete inimeste jaoks ebareaalset elujaamu. Sellest on nii ebareaalne, et selle reaalseks väitmine ajabki naerma. Kasutades filmi näitamise korral ähvardusi, pole lootustki nüüd, et see film jääb inimestel nägemata. Suure tõenäosusega käivitub siin Streisandi efekt, mille sisuks on keelamisega tähelepanu mitmekordistamine. Ja Inservium vaatamise võtavad ette ka need, kes oleks Põhja-Korea liidri tagamise peale tavaolukorras õlgu kehitanud. Omaette imeliku tunde põhjustajana on ta ka president Obama reaktsioon. Riigijuht arvas, et filmi tuleks töötaja terroristide ähvardustele ei tohiks kuuletuda. Vastasel juhul hakkab ju iga sisse maganud koolipoiss odava kollitamisega koole sulgema, kuna olevat kuulnud, et koolis on pomm. Umbes sellisena paistabki häkkerite ähvardus kostitada filmi vaatajaid magusvalusa kogemuse ehk filmi pakutavate pilgate rõõmusi Kunemisega kinosaalides vallanduvad terroriga. Nemad arvab USA siseriikliku julgeolekuteenistus, et ähvardused ei ole usutavad. Olukord meenutabki kehva põnevusfilmi, milles kellelgi tapmine on tehtud äärmiselt keeruliseks ning teatraalseks. Kui vaest ohvrit ajavad taga näiteks kümned hambuni relvastatud tüübid, kes on lisaks kaaperdanud lennuki ja nii edasi. Tavaelu kurb pool tõdeb, et tapmine. Kõhedalt kulutõhus ning rõõmuta episood kusagil ebaolulises paigas mitte siis poolt linna õhkiv teater. Täiesti arusaamatuks jääb siis, miks kulutab pahane põhjakorealane oma energiat mingitele kinodele. Õigemini jätab kinod pommitamata, kui need ühte filmi ei näita. Teadupärast on Põhja-Korea ähvardanud USAd jus sõjaga aga selle asemel tegeleb nüüd nende väidetav eriüksus USA kinode karjatamisega. Oma reaktsioon pole huvitav soni noomimise tõttu kuuletuda. Pamerasele ja ebatõenäoline sile terrorile. Imelik on hoopiski see, et president ähvardab USA firmale tüli tegemise pärast asetada Põhja-Korea terrorismi toetavate riikide nimekirja. Maailmas on palju reaalsema halva tegijaid ning hirmu külvajaid, kelle tegude tagajärjed on konkreetsed kordades. Odavamad kui soni naljafilmi näitamise ähvardamine. Paraku nende peale president ägedaks ei lähe. Põhja-Koreas umbes 30 veebilehte ja kogu riigi peale on eraldatud internetiaadressi ruumist üks plokk 1000 aadressiga millest suur osa on kasutamata. Võib-olla on Põhja-Koreas raskeid olulisid trotsi valt tõesti võimekad häkker terroristid või on Sony ja USA turvalisust tõesti nii kehvad? Või on lõppeva aasta olnud nii palju reaalseid hirme, kõlbavia kurnav et hullutamiseks piisab anonüümsest ähvardusest? Noh, igal juhul üks neist oletustest on siiski fakt. Soni turvalisus on halb.