Järgmine tähelepanek pärineb Eesti rahvusringhäälingu Pärnu stuudio toimetajalt. Ester Vilgats silt. Mäletate, üheksakümnendatel oli selline laul, Eestile on kombeks üks president korraga. See tuli mulle meelde, sellepärast et tänapäeval ei ütle enam keegi, et Eestile on kombeks. Öeldakse, Eesti jaoks on kombeks. Tsitaat jätkub. Uss soovitab ka, et õigemad nii-öelda näiteks minule on ta autoriteet, mitte minu jaoks on ta autoriteet. Tsitaadi lõpp. Muidugi soovitab õigekeelsussõnaraamat sellises kohas eelistada käändeid eesti keel soome-ugrikeelena, nagu teame, erineb indoeuroopa keeltest muuhulgas selle poolest, et meil on hirmus palju käändeid. Seda, milleks mõnes teises keeles läheb tarvis ees ja tagasõnu saame meie väljendada käänetega. Me ei ütle näiteks, see ei olnud sinu poolt ilus, vaid pigem see ei olnud sinust ilus. Aga võime öelda, need raamatud on mul uurimistöö jaoks või ka need raamatud on mul uurimistööks. Mõlemat moodi on õige jaoks, otstarbemääruses on omal kohal nagu ka kaassõna tarvis tarbeks. Näiteks kas sul on minu jaoks aega, aga aina sagedamini jäävad kõrval sellised lausekatked. Minu jaoks on oluline, minu jaoks sai selgeks minu jaoks pole teist võimalust ja nii edasi. Kaassõnafraas seal, kus seni oleme hakkama saanud käänetega. Mulle on oluline, mulle sai selgeks, mul pole teist võimalust. Jaoks, trügib ka teiste kaassõnade ja määruste asemele. See on varsti juba sama universaalne kaaslasena kui osas näiteid ajakirjandusest. Minu jaoks on see saade aus ja tore meelelahutusmiks mitte. Minu meelest. Prints William ja ta abikaasa on ameeriklaste jook superstaarid. Kuigi me täpsem oleks ameeriklaste silmis.