Tere korraks vaid on taas eetris meenutada horoskoobi aegu ja 1960.-te aastate muusikat. On lauljaid, kelle sära aastakümnetega ei tuhmu. Üks selline lauljatar on meil ka täna külas ja temaga juttu teemegi kohe pärast esimest laulu. See on nii hea, et stuudios ongi meil nüüd Els Himma, tere tulemast saatesse. Tere aitäh kutsumast Elsa laul, see on hean salvestatud 966. aastal, see on selline laul, mida siiamaani mängitakse päris sageli. Aastal 66 oli see selline tõeline hitt. Ja seda inimesed kuulasid ja nõudsi. Igatahes mingi aeg mängis sedasama lugu raadiost. Mäletate üldse, mille jaoks laul kirjutati, ma tean, et sellest veel videoülesvõte ühe, 66. aastalõpufilmi jaoks oligi see laul selle jaoks tehtud. See tehti ühe väikese telefilmi jaoks, seesama lugu, meloodia 60 kuuselisesse filmiks. Midagi niisugust vist oli, jah, see oli talve jäägime, olin lauluväljaku juures, seal sumpasime seal lumes ja külmas ja, ja ma mäletan, et et meil oli väga lõbus, muidugi seal mõtete vahel oli hästi lõbus, pidasime lumesõda ja, ja tegime nalja ja siis, kui kui järsku tuli kohe mõte, siis ma haarasin, mäletan, et selles suusapaari kuidagi nii imelikult kaenlasse, need tolknesid mul seal selja taga kuidagi väga naljakalt, kui ma praegu vaatan. Aga jah, see oli tore, seda laulu nüüd viimastel aastatel jälle taasavastanud, vist vähemalt kontsertidel, kus ma teid olen kuulnud, see laul on olnud uuesti kavas ja, ja see on olnud ka ühe suure kontserti lõpulaul isegi olen andnud seda lõpulauluks. Ja, ja paistab, et seesama lugu meeldib inimestele endiselt, seal on natukene ka praeguses kontekstis küllaltki naljakad sõnad, et et mõned inimesed kuulevad seda suure imestusega, noorem põlvkond eriti, et ei autost unista Me ei majast. Maja ei ole meil vaja ja varandust ei ole vaja. Meil ei ole vaja mitte midagi. Nii lilleline jõuludega aastaks 66, kui see laul linti lauldud. Tegevlaulja olnud mõnda aega mäletate üldse seda lauljate algust ka või millal need esimesed lindistused võisid üldse olla? Esimesed lindistused, ma arvan, olid kuskil 62. aastal, ma mõtlen, aga siis ma olin ka täiesti jalga ja aga ma mäletan, Astrid Lepa kutsus mind televisiooni esinema ja lasi ka lindistada kehva ansambliga ühe ala seal jahtoveerme sihukas kevadest midagi peaks raadios olemas. Ja. Nii on ka siin ei diis. Naerus närkavad milleerid. Kevad ka on keeva ta saadu. Seda sarmikas nägu kuuekümnendatel sai õige palju näha telekavades teiste pilte. Nii sedasama meloodia 60 kuuseoks meloodia 67 oleks kas see tuli siis must mees, Eesti telefilmilõik alles ja nii edasi, must mees, sellel on ka põnev lugu, eks see vist ei olnud nii stoilise rahuga sisse lauldud midagi, nagu ta seal filmilõigus paistab, ei olnud kindlasti, aga need võte tingimused olid lihtsalt naeruväärsed kõlkuda kuskil lae all mingite konstruktsioonide otsas, mis värisesid, ilma et ma üldse ennast liigutanud olekski, sellepärast ongi niisugune väga väärikas välja veetud, hoiad seal, sest ma vaevalt julgesin hingata. Tegelikult oli hirm naha vahel, oli, oli tõesti. Ja siis läks natuke aega mööda, kaks aastat mööda tuli horoskoobi saade hästi, paljud lauljad on öelnud, et horoskoop oli nüüd see saade, mis pani tähelennule alguse. Teie olite juba tähtsa läks, läks ilmselt olemas, sest et laule oli teil salve lauldud juba üksjagu. Kestid horoskoopi kutses oli Kustas Hikerduv. Ma arvan küll, ma hästi ei mäleta, aga kuna tema oli selle asja hind nii-öelda, siis küllap tema, see oli ikka jah, oli see õiguse voli kutsuda sinna esinejaid, kui suur asi oli üldse toona 60.-te keskel lõpus televisiooni pääseda. Televisioon oli alles lapsekingades. Vest nii väga lapsekingades siiski enam ei olnud. Aga minul ei olnud küll mingit probleemi. Paljude saates üldse, mäletad? Seda mäletan, et meil oli väga lõbus, kes on tulnud meile stuudiosse, väikese pakikese käisin, on sellised toredad vanad fotod horoskoobi saatest. Triibulised kostüümid seljas, mis siin toimus, mäletate? No ausalt, ega ma päris hästi ei mäleta, mis siin toimus, ma näen siin fotol, Helgi Sallo siis meie trummar, trummar Heinod, Andre on siin mina siis kõva mängija, Saviauk, Kustas, kiker, poon kitarriga ja siin on meil ka operetilaulja, Karl Kalkun. Millegipärast ja kõik oleme angi riietes. Meestelaulu roosa püksitriibulised ja meie Helgi Sallo ka oleme ka mingites vangi hõlstidesse, mis siin tegelikult toimus, me isegi ei tea, aga ma olen siia taha kirjutanud, et millegipärast oi aegu. Horoskoobisaated ilmselt siis selle salvestada ka on võimalik, see oi aegu ammuseid, teie olite siis esimene laulja, kes üldse eesti keeles laulis, eks ole, toonase laul välismaal oli juba selline ka maailma, see oli vaim hektiva sellel ajal sellel olulist, kus ta ei olegi, muretses ja tema pakkus välja. Ja mäletan, tulingi ühel õhtul ilusti kohale, sain teksti ja, ja seal viisina teadsin. Ja kõik oli tore. Niikaua kui meil noormehed hakkasid refrääni laulma olid kuidagi väga ülevas tujus, siis nad hõiskasid ja möllasid seal nii nii hirmsasti, et igatahes minu kulm läks kortsu. Aga nad ei olnud nagu päris hästi võimelised sellest aru saama, see asi ikka täiesti nõndamoodi on. Ja saatesse läkski seesamamoodi. Niisuguse suure hõiskamise saatel siis eritise refrääni. Seda on veel võimalus kuulata, sest põhiline on see kõik veel alles. Meenuti tiiv, väike ja armas ma ja lapsepõlves elasin. Kuigi olen Kuskil lehel oleva. Hiljem on seda laulu laulnud õige paljud teised lauljad moti luudest, kuni igasuguste teisteni, paljud ise seda laulnud olete pärast horoskoobisaadet? Mäletan, et siiski tuli siia kavasse võtta, meil oli suur kontsert Viljandi teatris ja see võis olla kuskil kuskil viis aastat tagasi võimalik. Seal olid siis kõik kaasas Heidy Tamme ja Roomets ja, ja kõik sellised tegelased. Meid oli seal päris palju ja siis kuidagi oli niisugune tellimine oli, et tuleb laulda, oi aegu on oma, siis laulsin selle ojja praegu, aga seal oli siis nagu see oli päris niisugune kena variant tuli välja saatsid meid Viljandi vilined ja ma pean ütlema, et nad selle ühe prooviga tegid suurepärast tööd. Et tagantjärele tänu neile see oli ainult üks laulmisega skoobis oli. Ma vaatan, et nende kirjade põhjal, mis meil alles on sellest ajast sellest saatest seda laulu ikka telliti, hästi palju, see oli tõesti Öelda, et see oli peaaegu igas soovikontserdis mingi aeg ja väga pikalt, aga see polnud üldse ainus laulmisel, horoskoobis oli sepa laul ehk siis raud on kõva, oli ka seal, see oli ka seal, see oli ka natukene niisugune naljakas laulja, see, see lugu meeldis gara. Kui emastugev Kuidas teile endale tundub, et needsamad 60.-te laulate, kohati sellised naiivsed samas kõigile lugu olemas, mis on see, mis kõnetab neid kuulajaid, neid tahetakse ikka veel siiamaani? No ilmselt just sellesama niisuguse vahetuse ja, ja omal kombel naiivsuse pärast, mis nagu praegu kadunud on, kullake, meie laule, nende naisusega ei ole siin eriti suurt midagi tegu. Ja, ja just selle, selle natuke sihukese lapseliku sea niisugune siirus ja, ja la kõik need toredad. Sest needsamad kaks laulu oi aegu, raud on kõva mõlemad tekstid on kirjutanud Kustas Kikerbu, jällegi mäletate tekstide lugu ka üldse, et kuidas see välja nägi? Kustas kiker pungast andis teile üldse mingit valikut ka, et no millest see laul võiks nüüd rääkida, kui ta lihtsalt tegi kõik ära võtta ja laulab, sellest ei olnud kunagi juttugi. Tekst anti ette ja lugu valiti ka. Keegi oma lugusid valida ei saanud. Ja loomulikult mina, kes ma sest ma olen eluaeg nagu džässi poole kaldunud, et eks see kogu see asi tundus minule tundus natukene naljakas, aga, aga armas. Seejuures oli kohe tunne, et keegi laulis paremad laulud taksisemile, midagi muud, hoopis lauda. Nende laulude hulgas. Ma ei usu, et sellest laulu vägali horoskoop vist neid kirju enam palju alles ei ole, nendest lauludest, mida siis telliti, sealt mõned on ja nende põhjal ma suutsin tuvastada kolm sellist täiesti kindlat laulu, mis olid selles saates teie esituses kaks laulu mainitud, kolmas on, ei saa silmi pöörata. Käänd sõitma ja ainsat hüübida laulu hästi paljud, nii paljud, mis on armastatud laul, vist väga ei meeldi, ei meeldi, kui kui oleks võimalik, siis, siis sellel oma kaotas küll siit raadiomajast ära. Ei no see, see ei ole lihtsalt. See ei ole selline laul, et võtad teksti kätte lihtsalt viisi, tead ja tuled ja laulad selle linti, aga niimoodi see asi just käis. Ja, ja see ei ole nii lihtne laul. Ja ise kuulen oma ebakindlust praegu seal selles laulus, et ma nagu tõesti ei tea, kuidas seda laulu laulda paljudele selle õppimiseks aega antides õppimiseks ei olnud mingit aega. Valmis oli ja tekst oli ja kohe läks sildistamiseks kahe neelust. No see on üks neist lauludest, mis neeruti külas. Ja me tegime ka mõned niisugused väljasõidud ja seal seal ma laulsin just ennem näljaseid, too lugu sai lindistatud just enne väljasõitu, nii et buss oli väljas ja ja ühe teise laulu tegime meel samal tunnil veel. Heli Lääts, mina toomas sor jões. Dist sai vanakesi ja see laul on veelgi niisugust, jah, jah, no no mis me räägime, see on teine asi kolme peale laulda, niisugune tore, lihtne lauluke ja see ei tulnudki tegelikult laulu meelde kenasti olemas, kuulata seda. Kui Rakveres, Kadrinas, USA, siis jäävad siia hetkeks peatuma, saavaata, kussinetama silma, abisalongide kuule. Kui ta õhtul, kui põllud lõppenud seis ikka tantsuringis kaasale, kui oled Sõverete võtlektaa ehk neeruti neidudel sisukus. Horoskoobis teie väga kaua ei olnud ikkagi horoskoop palju, kahes osas, üks oli see kuuekümnendad, 68 69 seitsmekümnendatel peal Vihalemm käis ära, käis nii-öelda haridust saamas, poliitilist tuli tagasi, läks horoskoop edasi, teid seal enam ei olnud. Mäletate ka, et miks teie jaoks horoskoop hooajaliseks? No sellel on mitu põhjust. 69. sügisel sündis mul teine tütar. Siis olime seotud paljudega teiste kontserdite asjadega. Samas olin, ma töötasin varietees, kohe ma mõtlen, 70. läksime varienteesse ja siis ma olin igal õhtul seal kinni. Ja siis ma olin nagu lapsega kodus. Ja siis muidugi võib-olla see üks põhjus oli veel, et et me just kõige suuremate sõpradena vest ei lahkunud. Ta pakkus mulle laulu, millel oli tekst, mis sobis ainult mehele ja see oligi tegelikult mõeldud kellelegi teisele. Mulle. Ja siin ei olnud mingit jonni, aga ma tundsin, et, et ma ei saa seda selle tekstiga laulda. Ja see lugu oli ka natuke juba liiga lihtne. Ja siis ma ütlesin ära, et ma seda ei tee, aga kuna kuna esinejatest ja lauljatest veel puudu ei olnud, siis ja siis ma jäin koju lapsega ja siis tulid kõik teised asjad. Kuuekümnendad oli ka selline aeg, kus olid sellised rahvalemmikud, lauljad ja hästi palju oli toite ka. Teil on ka üks selline väga armastatud täid salvestatud Kalju Terasmaaga, igaühe jaoks on kuskil keegi. Mis te sellest laulust mäletad, et kui popsi oli kunagi? No see oli ka ikka väga lugu, nii et et see tuli ka uksest ja aknast ja igalt poolt. Kui lihtne üldse on teiegi lauljaks, kellegagi duetti laulda, kuidas te ennast mugavamalt tunnete, kas siis, kui on partner ka olemas? Või saab üksinda mitterahuldav Enno tavaliselt olen ma ikka lauluga tegelenud, aga ühesõnaga oli väga tore ilmuda. Et on ta nii lihtne, sõbralik ja ja ei tee asjast mingit numbrit ja kuidagi temaga oli hästi tore. See laul on meil ka kenasti olemas, seda saame nüüd kuulata veel. Nüüd enam teda nii palju ei mängita, kui vanasti. Aga sama värskelt kõlab ikka. 60.-test veel natuke rääkides, teie jaoks oli see selline hirmus viljakas aeg, vaatan, laulan hästi palju salvestatud just seal 60.-te keskelt kuni lõpuni filme on ka omajagu. Oli selle tõuseb õhuvool teil siis parajasti ometi lapsed väikesed kodus, te olete jõudnud tohutult palju teha? Jah, seda küll öelda, et et tööd oli ikka ka palju, ei, mind kutsuti, ma olen ka paljudest asjadest loobunud, sest lihtsalt ei jõua ja kodus ju ka kodus teeb ka keegi, mina ei tee nii et see tuleb ka ikka endalgi teha ja tundidest võtta aega ja nii edasi. Nii et see magamatus, see oli nii pidev, aga noor noor inimene jõuab pall, magamatus tuli ilmselt sellest salvestati öösiti peaasjalikult just nimelt, et õhtul kuskil algas, kus 70.-st, kui ma läksin Viru varietees. Kõigepealt läksin ma muidugi Tallinn Tallinn paari sinna ylesse. Aga, ja siis meelitasin sind Virusse ära, mul muide, mul lubati kahes kohas käia, see oli pretsedenditu muidugi. Et lubati, aga mingisugune väljapääsmatu olukord oli, et ma olin esimeses pooles Tallinn baaris, siis läksin Ivaarietesse, esinesin seal ära ja, ja kuidagi läksin veel kuskile tagasi. Aga, aga kogu see asi lõpuks ikka. Ta hakkas mulle nii üle jõu käima, siis meelitati mind Virusse, need tööd oli mul niikuinii välja nendest samadest lauludest, mis on veel seal kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel juba salvestatud, hästi palju on 70, just nimelt kõige kuulsam laul tuleb ka seal 70.-test, millest sa elad ja hingad, ilmselt see laul kombeid saatnud kõik need aastakümned, eks ole, kestyle selle noppis välja, selle maalisin ise ikka selle, ma valisin ise ja mõtlesin, et et valli ojavere on see kõige õigem tekstitegija ja valli tegi väga hea teksti ja sai natuke enne mõeldud selle asja peale temaga koos ja nii ta tuli, kuidas valli ojavere tekstiministrina oli vaadata just tema tekste, siis müüakse teile Jaak Joala laulude hästi palju teematekstidele. Sellised mulle tundub, südamlikud hästi palju seal armastuses teatavasti tunnetest juttu, palju temaga sai sõna sekka öelda, et millest võiks kirjutada, mida on mugav laulda. Oi, kahekesi arutlesin hästi palju tekstide teemal ja, ja valisime koos seal Mariann ja, ja ma olen ka natukene seal ühte teist ise ettepanekuid teinud ja temaga oli hea töötada, aga tal oli ka jälle väga palju tööd ja teinekord sai ka jälle ikkagi ikkagi viimase momendil selle teksti. Aga sellesse loosse puutub, siis sellega läks küll hästi, sest seda mängitakse siiamaani. Sedasama laul, millest sa elad ja hingad, tulete sellest aastate jooksul olnud väga mitu varianti sisse, oskate öelda, palju neid kokku on olnud? Ma arvan, et neid on neli. On seesama, esimene variant, siis on variant, kus ma kuulen, saksofon mängib ausalt öelda üldse ei tea, kuidas ja mismoodi see variant tekkis, enam ei mäleta. Siis On variant, kus ma laulan seda oma tütre nüansiga. Ja siis on variant, mis on kadunud. See oli Paul Mägi juhad, tas estraadiorkestrid, seal on väga ilus, suur ja kaunist ring. Mängis ja nii edasi ja see variant on kadunud. Kahju tuleb välja, kui keegi kuulab ja kellelgi kodus olemas maha salvestatud, siis andke meile teada, andke meile ka see laul, saame sisse võtta, mängime seda edaspidigi. Aga see laul on ta teid aastakümneid saatnud või palju, teil on ligi tuldud ja tänatud selle laulu, ta läheb südamesse kirju saanud ja ka kõnesid. Ja niisugune tore lugu oli, et ma nägin Eesti oma väga head tuttavad kolleegi ja ta ütles, et näe, täna juhtis just selline lugu, et ma hakkasin just toast välja tulema ja kuulsin, kui see lugu hakkas raadios mängima. Ta ütles, et ma tulin tuppa tagasi, sest ta ei olnud seda lugu nagu tegelikult õigesti kuulanudki häts, ta tuli tuppa tagasi, ta istus ja kuulas selle loo lõpp, nii et siis talle alles nagu jõudis kohale, mis, mis see lugu on ja ta ta ütles, et tal noh, et talle see väga meeldis. See nüüd lugu, millele teksti tegi Valli ojavere, te olete viise tekste teinud, päris palju hirme, ärme nendest räägime, see on nii, kas on olnud olude sunnil siis ikka oludes läinud, et see tekstide asi on meil alati olnud väga kibe küsimus. Ja, ja see on tõesti niisugune häda sunnil tehtud, aga kas seal ei teki seda omatehtud teksti, on justkui mugavam laulda oma sõnade ikkagi oma mõtet ka täpselt ei tea, see on tõesti nii, on küll jah. Et ma mäletan selle vinni, Akva terveeriga oli selline lugu ja siis ma siis tegin ise metsana. Kukkusin täitsa välja, olemas on, mängitakse ka veel siiamaani. Jah, jama laulangesile siiamaani, kuigi nüüd ma laulan teda natuke teistmoodi, aga samade sõnadega see on ka üks selliseid esimesisalvestisi. Siis on ka siinsamas vanas raadiomajas salvestatud meister selles salvestuspäevastelväelased samana. Et selle loo lindistas Arvo Pärt. Ja ta oli tol ajal helirežissöör, töötasin helirežissöörina. Ja stuudio oli kuidagi niisugune suur ja suuri kobakaid oli täis, kõik kohad, pime, hämar, niisugune kitsas ja väike, ei olnud seal ühtegi tooli ja, ja sinna üles ülesse pulti tuli ka mingid astmeid pidi minna, nii et see režissöör oli ka kuskil üleval seal nagu mingi palus, traadi peal oli kogu see aparatuur ja ma mäletan, et ma jäin istuma sinna trepile peale, sest seal ei olnud kuskil olla ja ja seda ma ka ju mingi režissööri kõrvale trügida, et ei tulnud kõne allagi, istusin, käsitasin seal trepi peal. Märt kutsus mind vahepeal kuulama seda, mis ma siis olin laulnud ja käsitasin seal treppide peal ja siis sa ütlesid, mis teenitsiinistate tuši ihkasin ülesse. Ei pahandanud tüdruku peale? Ei, ei see oli hästi tore ja ja kuidagi ka sõbralik ja ja noh, niimoodi. Pisut sellest 60.-te 70.-test veel, kui vaadata neid filmisalvestisi just sellest ajast, Filmused aastast 69, värviline eriti palju seal värvi kasutatud ei ole, ma mõtlen naistel meigi puhul siis paljud ennast üldse pidite toona sättima vaevanägemisele? No meil ei olnudki millegagi ennast värvida, mis meil oli, ega meil näiteks must mees ja kõik, ma olen praktiliselt mul ei ole mingit meiki, olen su värvitud ripsmed värvitud, aga meiki meil ei ole. Sellepärast et selliseid asju ei olnud olemaski ja musta mees tegin ma öösel peale tööd jaganud soengu pidin ma ise tegema ja ei olnud grimeerija, et mitte kedagi. Ja, ja siis samamoodi ma mäletan, et peale filmigrimmi ei olnud üldse midagi, aga mina seda oma näo peal ei lasknud panna. Sinna boksid yhe Pumatu ja mingi koletu asi oli täiesti. Aga tol ajal tuli ikka väga palju ise teha. Jama, riided tuli ikkagi, keegi ei teinud ju sellega kostüüme välja arvatud muidugi see vanglariietes. Need kõik tuli ikka endal muretseda, seitsmekümnendad tõid teile mõneti selliseid teistsuguseid laule ka? Te olete laulnud nii džässi, džäss on teile ilmselt kõige südamelähedasem olnud aastate jooksul, aga te olete laulnudki igasuguseid, alates rahvuslikest lauludest disko teni välja ja see oli lihtsalt elu nõue kui nii-öelda sest džässmuusika, sellega ma sain ju üldse tegelikult väga vähe tegeleda. Mingi aeg oli lühike periood, kus seda paati siis taolised sündmused olid ju siiski põhiliselt ainult kord aastas, kus esineda. Kuigi ma mäletan jah, ma käisin ka jazzfestivalidel, käisin Raivo tammikuga ja seal tema bändiga käisin Kiievis ja Novosibirskis ja üsna paljudes kohtades käisime esinemas, aga need olid siiski nii-öelda pikk kangal suurel tühjal kangal selles osas. Ja siis muidugi lapsed ja kõik, kõik see nõudis oma osa seejuures arvestada, et me olime ju kõik tööraamatuga tööl ja meil ei olnud sellist vabadust ei olnud ju vabakutselised. Et kuskile ära minna. Igal õhtul tuli tööl käia, ei saanud kuskile minna ja ainukese, üks päev päev oli neil vaba nädalas. Ja see kõik ei olnud nii lihtne kui tagantjärele tunduv kuulatasid diskolaule siis meeldistel endale laulda või hästi teistsugused. Ja muidugi, sest et nad olid niuksed toredad ja, ja teistmoodi ja muidugi mulle meeldis lauda. Ja siis ma mäletan, et ma valisin ise donna sumeri lood. See oli 80.-te juba valisid omale kavasse sinna hästi hoogsad, vahvad lood ja tehti väga suurepärased kostüümid ja ja muidugi ikka tahad uusi asju proovida igasuguseid asju, kas kannatab, kas tuleb välja või ei tule, mul on alati see hasart, et kui ma midagi uut täiesti uut võtta, need no ma tean juba ette, et tuleb välja. Tuli välja, need laulud on olemas, ütlesin kuulama. Ja see on nüüd üks nendest diskolauludest, siis sellest aastast on üks vahepeal kadunud, nüüd on ta välja tulnud, laul mäletatakse seda laulud ja see, kui ma mäletan jah, kus sa salvestatud sai, kes seda salvestus on meeles ja see on salvestatud siinsamas Eesti Energia stuudios ja selle salves, Hannes Valdma. Tol ajal oli ta vist toonud kuskilt välismaalt mingid uued uut aparatuuri ja ja, ja mingid mingid uued puldid olid tekkinud ja siis oli ka niisugune põnevas lindistada niisugusi teistmoodi lugusid. Kuidas kuulajad osta võtsid? Ühelt poolt harjunud, selliste, see on hea ja Mustvees ja millest sa elad ja hingad ja siis järsku selline särtsakas loob. Inimestele meeldivad särtsakad jõulud ja, ja seda lugu ka telliti hästi välja. See lugu meeldis ka inimestele. Kui nüüd vaadata teie repertuaari täna aastal 2014, kohal 2015 nende laulate siiamaani päris tihedasti laulatusel siis diskokkaid ka aeg-ajalt. Laulan ikka, aga ma vaatan, kellele ma mida laulan. Kui vaadata nüüd kasvõi siia laua peale, otsisin välja osa sellest, mida te olete aastakümnete jooksul liidi laulnud, no seda on päris palju, lisaks laulud, mida te pole linti laulnud, aga olete lihtsalt kontsertidel esitanud. Kui te panete enda esinemiskava kokku, mida te seal kõige rohkem arvesse võtate, neid laule on ju nii tohutult palju, kuidas seal orienteerida üldse. Mis just eile mulle helistati ja paluti tulla esinema, siis ma küsin kohe, kes need inimesed on ja kuna mul on seda repertuaari palju siis, siis ma valin välja vastavalt. No enam-vähem tean, kas need nooremad inimesed või millised ja siis ma võtan seda repertuaari, sealt, mul on seda üsna palju. Või siis ma teen ka veel seda, et ma võtan ühe vanema laulu- ja laulan teda teistmoodi. 40 musta mees olen pluusina laulnud isegi jaa. Ja annan neile teise raami ja laulan ise ka teistmoodi. Kutseri jooksu võtate, te kirjutate lisaks kõigele muule praegu raamatut Kaavel, koostanud Äram, koostate raamatut, te olete üldse palju ettevõtted, lisaks need laulmised, vahepeal igasuguseid muid sutsakad. Kust te selle jaksu võtate? Ei, minul ei ole seda võtta kuskilt. Ta lihtsalt on paljude kodustate tööd tegema selleks, et alles püsida, selleks, et vormis püsida, ei pea palju tegema. Kui juba tekivad niisugused kramplikult hoiakud ja siis ma loobuksin, siis seda oleks ju tunda siis, et, aga aga niikaua, kui mul kuivanud tunnen, et et mul tuleb kõik hästi välja siis ma laulan nendest lauludest lõpetuseks küsida seal tohutult palju, neid on sadu. Milline teie enda lemmik on? Hästi? Ma ei oska öelda, tõesti ei oska öelda, ilusad on nad kõik lõbulaulus ja igatahes ma pean teiega nõus olema. Aitäh tulemast. Aitäh kutsumast. Korraks vaid on selleks korraks läbi saate panid kokku Silver Kuusik ja viivita Ludvig. Ellito Jahilo leiaks.