Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, kas sähkitter i, Kullude Pekova, tere meloodia, mis praegu kõlas, on teile väga lähedane ja tähtis, miks. Ses meloodia, kui ma kuulan seda meloodia, mul tuleb kahest meessteppi. Kasahstan on läinud tühjus. Ja kui uhke ta võib olla, kaugele ma saan vaadata seda tekki. Ja ma igatsen ka seda. Ja sellepärast, kui hästi kao, ma ei ole käinud Kasahstanist, siis ma kuulan seda meloodiat. Ja siis tuleb pilt oma oma silmade teemast ja olete ühe vägeva rahva tütar. Teie kauged esivanemad olid need, kes kunagi kodustasid hobuse selleks ikat pööraselt pikki vahemaid kergem läbida oleks tänane Kasahstan on loomulikult samuti ääretult põnev maa, kus on hiilgus ja suured rahad kõrvuti viletsuse ja vaesusega. Kasahhi võrratust, loodusest ja huvitavast rahvakunstist võib samuti lõputult rääkida, ehkki oma silm oleks muidugi kuningas. Ometi tulite teie kogu selle ilu seest ära eestisse, elate nüüd siin juba mitu aastat. Varsti tuleb poole aasta pärast seitse peaaegu seitse aastat ja olete rahul. Muidugi olen rahul. Ma sain tuttavaks oma abikaasaga, Astanas. Nad tulid Kasahstani tööreisiga vaatama, mis nad saavad, investeeringud võib-olla midagi teha. Ja kuna ma olen raamanda pidem ja Sämi tuttavaks siis lõpuks pööris nagu kasvas rohkem ja rohkem, siis mõtlesime, äkki saame hakkama koos. Aga kuna see oli 2007, järsku tuli masu? Pidime midagi otsustamata? Jah, nad juba kallaks päi minnes, sest etest mul töö on siin. Eestis äkki proovime Eestis? Mõtlesime jah, proovin, aga kuna mul on laps Kasahstanis ja riigi vahetame ka, oli suur küsimus, et kas on. Okei, proovime, aga kuidas ta mõtleski ütles, äkki teeme, et sa tulid sinna õppima, vaatad, kas sulle meeldib või mitte ja siis otsustame, mis edasi. Ja see oli õige otsus. See oli õige otsus, aga laps oli teil juba enne, kui te oma abikaasaga kohtusite ja nii tulite siis Eestisse 2007 tulite ja jäite, kuidas sugulased teie elu muutusesse suhtusid? Ilmselt ära või? Muidugi jah, Natalie valge kriitilised vanemad isegi ütlesid, et me, sa lapsi viimi praegu ei luba ja sa lähed mingi. Ma olen, miks sa, sul on hea, mul oli hea tööd seal Ma rahvusfirmast ütlesin, sa jätad kõik maha ja lähed kuskile mind, kus sellest maast ainult kuulsin, et Sompribaltika muuti ja sa lähedki mõtlesin, noh, ma katsun, ma proovin, see on huvitav, ma näen õppida ja. Muidugi lasknud, ma sõitsin ära. Aga pärast, kui üks aasta me oleme siin elanud, Ma katsin lapsi tuua, aga ei saanudki. Sest ütlesid mulle, et kui teda, laps doosist Ta abielluda ja siis pidime veel vaatama oma suhteid, kas me oleme valmis. Siis abiellusime hästi kiiresti ja kõik dokumendid, kohe saime korteri. Läheksin Kädaks, vot ma olen abiellunud. Vanemad võttis teda väga hästi vastu, sest noh, ta Eestimaal on väga hea, abikaasa on, ma ei tea, nad kõik armastavad teda, jääb, kui ma iga aasta sõidan Kasahstani, siis minu sugulasi, sest et seal suur pidu. Ja nad võtavad teda vastu. Meil on oma kombed, kuidas vastu võtta. Ja teate, mõtleb nad nii, paljud meiega tegelevad, jah, sõidame Astanas, siis tulevad vanemad, meil on kokkusaamine suur. Vot nii, temaga ehmatab küll palju mul sulgrossi. Sugulasi on teil seal palju ja see oli päris huvitav ilmselt, kuidas äkki kogu see suhtumine 180 kraadi muutus ja siis sellest hetkest, kui te abiellusite, siis tulite ja. Korralik naiste noorele naisterahvas, kes abiellus ja juba teistmoodi nad vaatasid ka, sest nad teavad, et siin väga palju vabaabielluda Euroopa ja Põhjamaad, et sellist asja, et jaa, muidugi nendele ei meeldi Kasahstanis ei ole sellist tunnet, et loba praegu ausalt öeldes rohkem ja rohkem noored nagu elavad, aga noh, kui on juba lapsed, siis muidugi vormistavad ja abielluvad ikkagi. Sest uskaa, Me oleme moslemid ja uskaa nõuab seda ja vanemad katsuvad ikkagi, et lapsed abielluksid. Aga see on jah, huvitav, ma olen paljude inimeste käest siin sarjas kuulnud, et tegelikult see Eesti, et see oli hoopistükkis midagi ihaldusväärset tollases Nõukogude liidus, et ei olnud mingisugune kuskil kaugel pri Baltika vaid et Eesti oli peaaegu et lääs, aga Kasahstanis suhtuti teisiti, et ah seal kuskil kaugel tont teab, mis seal toimub. Kunnas ja Euroopa liidus ja vaatage, et see oli aga palju räägiti, et siin nad ütlesid, seal sind tapetakse. Fašistide klint, tapetakse või midagi sellist, vaatagi oli poliitiga, selline oli see aasta, oli mingi ö, mingid probleemid oli, ma ei mäleta, mis olid probleemid, aga midagi hästi siukse, kuum, seal öeldi midagi sellist, et kui sa oled teisest rahvusest, aga halvasti sinuga käitutakse, aga need aprillirahutused tõepoolest aastal 2007, nii et kõik klapib, kõik klapib ja siis nad ka helistes tekkis. Kas keegi sind. Tänasest vaatasid seal uudist, aga meil on ka Venemaast väga palju uudised. Ja ütlesid kinni, aga pärast mõtlesin, no kuuelikesi, nende kius? Üldse mitte midagi ikkagi ütlegi, noh, siiamaani käigul tulite Eestisse. No te hakkasite siin õppima kohe või, ja ma õppisin Mainori kõrgkoolis, õppisin seda finanst erialast edasi, et noh, mida ma olen juba õppinud seal Kasahstanis. See oli Kasahstanis, mis ma olen õppinud, see ei sobi Eestis sekuna, see ei ole akrediteeritud või midagi sellist. Siis mõtlesin, okei, teen seda, mis ma hästi oskasin, Kasahstanis. Ma õppisin, sina erinevad finantsjuhtimine võib Veldeni. Ja selleks ajaks, kui te õppima läksite, kuidas teil selle eesti keelega oli? No üldse ei ole, siis ma ei hakka juba Eestisse, tulin siis kolmandat keelt mitte kunagi. Ma ma algusest ma üldse sange Arocus lause hakkab ja lõpeb prisson, sõna vitavam, pikk sõna. Üldse, see oli nii, ma vaatasin, see oli noh nagu hiina keel või hiina keel, ma veel kuulsin rohke, hinne pill, selle esim ja siis ma ütlesin, ei, ma esimene astme mõtlesin, mitte kunagi ei saa, mul oli eraõpetaja ja ma mitte midagi salongi seal Arv nei Ma ei saa kunagi, võib-olla 10 aasta pärast ma saan kuidagimoodi rääkida, võib-olla siis tuli, mu laps läks lasteaeda. Muidugi mu läbikas ütles pandud ja vene lasteaeda sa pandade eesti lasteaeda testis ja ütlesin. No proovime, tema rääkis ainult tähikel, vahet pole, kas ta venelast tähendab, läheb või? Eesti siis saime eesti rühma kohe hästi ja ma ei tea, ta oli kolmeaastane, kolm ja pool. Saime, ta läks sinna ja meil oli õnneks, ma ei tea, kas on juhus või ongi nii, aga oli vaga hea, kasvad Tai, Maarika, tema aitas talle nii kiiresti siis sisse elada, aitas, nad kirjutasid ka täies Õnnad, kuidas süüa, kuidas see noh, mõned sõnad. Ja poole aasta pärast hakkas juba rääkima. Siis Ma käisin õpetaja juures õppima ja eesti keelt. Aga ma ei ole märganud, kuidas lapsi, abikaasat, kui hakkasid omavahel rääkima, siis ma kogu aeg kuulsin, lapsed, nad räägivad hästi korralikult oma sõnade läbi, seda ma hakkasin juba rääkima märgenat, kuidas mul läks hästi eesti keelt ja kui mul oli suur vahe, hästi suured tervisega probleemid, ma ei käinud õppida eesti keelt, siis poole aasta pärast ma läksin uuesti, siis õpetaja ütles. Kas sa oledki kodus õppinud? Noh, keel aga arenes, mõtlesin, ei ela. Võib-olla laps räägib selle pärast ja see aitaski. Ja pärast sõda mul läks väga hästi eesti keelt. Nii et tegelikult tähendas tohutult palju see, et elasite kodus juba selles eestikeelses keskkonnas ja see aitaski väga palju. Ja tänasel päeval räägitakse teil siis kodus ainult eesti keelt. See ei ole, ma lõpetasin ka vähe keelt rääkima, sest lapsel hakkas tekkima probleemid Mil Ta pidi juba kolimine, me siis mul rääkisime ka, mis kell ja siis meil soovitati kaks Kellijad teinud kodus ja praegu mul on vene ja eesti keelt minna, räägi lapsega vene keeles. Mu abikaasa räägib eesti keeles ja laps käib millises koolis eesti koolis praegu. Ja tal on väga head tulemused isegi õpetajat temaga väga rahul. Nad ütlevad, et noh kahekeelne laps ja ta on nii, noh. Nii, edu kaas ja tal on, joonistab või midagi seal veel. Tantsib ka, kiidavad teda õnneks ja meeleõpetajaga Kaiale vedas kooliga Ma olen, ma muretsesin, et noh, ta on teine ikkagi teie, kuidas lapsed võtavad vastu ja ütlevad, et sa oled hiinlane, aga ei ole midagi. Ta ütleb, et ma ei ole hiinlane, on selline maa, Kasahstan, ma olin seal pärit ja ma arvan, see sõltub, kuidas, noh, meil on väga hea õpetaja ja päris hästi hea rõõmuga käib kooli ja õpibki. Teie. Haigul pidite tegelikult paljutki oma elus uuesti tegema, uuesti kõrgkooli lõpetama, sest see, mis te saite sealt Kasahstanis siin ei lugenud, pidite uuesti autojuhiload tegema, uue keele selgeks saama, ütleme, kas nii mitme asjaga nullist alustamine ei hirmutanud teid kordagi kordagi ei tekkinud sellist tunnet, et ei Ma ikka ei saa, see ei tule mul välja, ma pean tagasi minema või mida iganes või te oletegi selline ettevõtlik ja julge. No ma ei tea ka, sest inimesed olemas, aga muidugi mul oli igasuguseid perioode, et vahel ma ei saa, vahel ma saan. Aga vahel ma tahtsingi, kõik, ma lähen koju, ma ei saa. Ma saatsin 130 CV ja isa tööd ja pärast sain. See oli kõige raskem töö otsimine. Sest Kasahstanis mul oli kõik valmis, mul oli õppimine, töökoht valmis rahvusvahelises firmas ja oli olnudki ühtegi CV valmis. Aga siin pidin kandideerimine õppima, kuidas üldse vestlus käia, sest ma kunagi, kas lasteaias käinud ma elasin, töötasin viis aastat ja ei olnudki töövestlusmulgu kordagi. Sest kõik tuttavate kaudu, sugulaste kaudu ja ma ei ütle, et ma olen olla, aga muidugi see kui sugulaste tuttavate kaudu sa peadki ka vastu pidama ja siis pärast oli soovitused ja nii edasi. Ja läkski nii, aga siin ma pidin kõike uuesti. Ja siin kõik see võrgustik puudus ja, ja siis vahel mul oli nii depressioonid, siis, aga mul aitas saaga ballominaadi kassa ta oskas seda lahendadelt, ütles. Nojah, teeme nii ja naa. Õnneks meil ei olnud rahapuudus, ma ei pidanud kiiresti tööd otsima, ütles vot. Õpi seda või seda ees ei lähe mingi myya navi sellist armsa õpi seda või seda, sa ei tulnud Eestisse mingi müüjana töötada või põranda peesse, seda sa saad alati ta ütles, aga õppi õppi siis sa noh. Ma arvan, see kõige oluline, kui pera on tugev, siis ma arvan, kõige võib hakkama saama. Ja kui inimestel on mõte, miks elada ja kuidas, siis saab alati hakkama ja praegu te töötate, kellena mina olen praegu raamatupidaja, aga kuna mul pass lõppes ära ja see vormistamine oli nii kava, ametniku viga, pidin töölt ära minema. Aga praegu ma otsin uuesti tööd. Ta on näoga sellest valdkonnast hästi raske leida tööd, eriti kui sa oled välismaalane ja seal on teine pass. Emakeelsel ka teine, siis sa nagu ei kuulu vene hulk käigule ja eesti hulka kulu, siis Vene firmad mõtlevad, kas ma kutsuks mingi ka vähida värvi Eesti firma, kuidas ta saab hakkama, see on, see ongi, et kui ma sattusin eestikeelne kollektiivi ja see oli hästi raske, sest muidugi siin teistmoodi suhtlemine, kõik oli teistmoodi. Muidugi, inimesed siin rohkem kinnised kui meil jas tööl alguses oli väga raske, sest ma käisin ja ma ei teadnud, mida ma tegema, mis ma ei pea tegema, kas ma tegin õigesti või valesti. Elasin seda välja kodus siis arutlemine abikaasaga, see, see on vaga olla, kellega sa saad arutleda ja oma probleemid ikkagi me oleme kõik inimesed ei räägi töölooma probleemi, aga kodus sa peadki sellest rahu saama. Ütelda, midagi sain, targemaks ma kunagi ennast ei ela müünud, aga siin me pidime õppima müüma enne näitama, kui seamaale aeglask ei, üldse ei tulnudki välja. Siis mu läbi käes, ütles ta ei, kuule, ära katsu olla inimene, keda sa ei ole. Oled naturaalne. Aga nagu me kõik suurepäraselt teame, ka elu ei koosne ainult tööst. Ja Kasahstan on taas kord selline maa, kus söömine on väga au sees. Ja siia lisandub veel selline nüanss, et näiteks paks mees on ilus mees. Kas naiste kohta kehtib sama või mitte, ma ei tea, teid vaadates seda küll ei ütleks. Söögikultuuri kohal ja no vaat et paks mees, hea meest ma tõesti ei karda. Aga praegu ja et kuna söömine, kultuur ka natukene Euroopa moodi ka väga palju noored paksud, aga kas on, siis ma ei oska, ma ei ütleks, et nad on paksud, aga nad siuksed, lihased naiste pool muidugi kui nad oleksid kõhnemaks, see on parem ikkagi. Kui aga nagu teie noh, võib, võib öelda jah. Aga teie köök, kõik on muidugi väga omapärale. Näiteks võtame sellesama hobuseliha mitmel erineval kujul kummess ja nõnda edasi, et kas te selliseid asju oma Eesti kodus ka teete? Kui mõistsin, ma ei saa tuua lihad ka ainult keedetud, ma saan tuua seda hobusevorsti Akeedetuna, sest kui ta on, toome sinna, muud ei tea, sest ma toote Kasahstanis ja aga siis ma otsisin kohad, kus võivad miilima sedda hobust, liha ma ei leidnud, oli paar kohata, aga nad praegu me ei müü. See oli tatari ühing, oli seal, oli üks inimene vist, aga võib-olla omavahel ja, aga vat ma ei saanudki ära hakkama ei saanud seal. Kaos hobune hobuseks, aga mis on veel teil niisugused huvitavad rahvusroad? Rahvusroad noh, tavalist, meil süüakse hästi palju lihalihaga, nagu mul, mees ütleb. Et me sööme hästi palju liha keedetud liha ja siis seda. Siis kuivatame ka seda palju, sest ta on, tuleb hea maitsega, muidu. Mu abikaasa sööte ütleb, kuidas te saate sihukse jubedaid passid siia juba. No nendel on, kui ta on kuivatad, siis ta tulebki. Kas te olete söönud näiteks prantsuse vorsti sihukse kuivatatud tellikates? Me oleme harjunud, aga teistele jubeda Mis lihasse vorst siis on, see võib olla ükskõik, kas ta võib hobuselihast, hobuse lihastajakse, lamba lihastajakse ja lehmalihast ehk sest neid vorsti siis Velmis toon, Kasahstani moodustasin üldise kurk, sellise, mis asi, kurt, selline hästi kuivatatud piim, soolane oioi ja ta. Ja ta ka oma spetsiifiline lõhnaga ei jäta, on tegelikult see hapupiimast tehakse, Ta on need valged, mis hapupiim peale läheb, seda korjatakse hästi palju, hästi, palju siis seda kuivatatakse, jääd siis kurt tuleb, see on nagu just aga hästi kõva niuksed tükikesed ja sellest veel tehakse kohvipiim, kohupiim, kohupiim, jäätükid, varuk, väruki ja kohupiim veetakse kohupiimasoolaga, siis seda võetakse kõik, veed töötatakse välja, kui palju saavad siis seda kuivatatakse päikese all kuskil. Et kui siis suur tükk kohupiimatükk lähebki hästi pisikeseks ja siis seda süüakse söötes huvitav olla. Ta on hästi jah, ta on tegelikult kui lähete kuskile näiteks stepi ja teil ei ole süüa siis seda väga mugav tassida, sest ta saab Bastika olla tal ükskõik mis toatemperatuur ainult kuivab ja kuivab siis sätte sedasi ta toidab teil ka kirjas? Ja see ei pea olema tingimata hobusepiimast. Ei, säde üldse hobuse viimaseid, kes on ainult lehma ja võivad kasvada veel neid kitsepiima, aga noh, tavaliselt kitsepiima, millised jõuad. Ja need on kõik sellised asjad, mida te Kasahstanis tootena, kui tihti te saate Kasahstanis käia ja kui tihti te igatsete Kasahstani järele ilmselt igatsust on rohkem kui võimalusi minna. Praegu juba kui aastad lähevad edasi ja edasi, siis igatsen, aga ei ole nii nii palju nagu algusest. Käin iga aasta akord ja muidugi võiks käia kaks korda 100 aastat, aga see Kasahstani riist on hästi kallis. Siis ma ei tea, miks, aga ainult tee on nii kallis. Näiteks rahaga võiks nädalaks Türgis käia, kus on kõik. Olevas loo Kasahstanis siis, kui teie saabute, nagu te ütlesite, et su sugulastel pidu ja Mismoodi see pidu siis välja näeb, käite igal pool külas ja? Ja sedagi eilsest tulevad minu vanemad, kuna nad elavad asulas, nad tulevad, nad elavad teises pool Kasahstanis, seal Astanas 1000 kilomeetrit tulevad, sest mul on raske sinna sõita, no mul ei ole ja nii palju aega. Siis nad tulevad ja kuna meil on praegu ema kõik sugulased, Astanas rohkem elavad, siis minna seal tööte, siis ma lähen sinna. Mul on muidugi ma kohe, mul on valmis liha, mida ma ikka nad teevad toidu, mis ma tellin siis muidugi see hobuseliha ja kõik asjad siis q mõis ostavad siis seal jalutame Astanas, käime külas ühes, teises, kolmas, sest kui sa tuled kaugele valdsis, peabki siin vastu võtmas, on idamaine, selline kultuur ja kellele seda noh, vastuvõtmine, kultuur. Kos mul isegi ei ole aega oma sõpradega kokku saama, võib-olla natuke ennem lõikan leeme aega ka, muidu sõpradega ma praegu juba hästi palju ka suhtle, sest kui sa suhtled, sa pead temaga kokku saama. Aga kuna ma tulen ja kõik mu aega võtavad sugulased, siis me ei saa. Vanemad ka. Palju siis õigupoolest neid sugulasi seal Kasahstanis on ja millega nad tegelevad peale isa ema veel? Mul on. Mul on minu ema, tädi Emma õde, lapsed, vennalapsed, isa, vennalapsed, Astanas tavaliselt nad on ametnikud, kes sugulased ja on business lint ka olemas. Varsti olemas. Läheb meil kenasti ja õnneks kõikidel on väga kenasti selle päraski, nad ütlesite kuu, sa lähed, seal on siin kõik valmis. Hakkasin, läheb kuskile. No nagu me kõik võib olla kunagistest koolitundidest, mäletame, vanasti oli Kasahstani pealinn allmaata. Nüüd on siis juba mõnda aega seda naaseda nimetatakse grandioosse eksprojektiks ja vaat et mastaapselt ja olemuselt võrreldavaks ehk isegi Peterburi rajamisega. Ja selline ambitsioon on, et sellest saaks kunagi kogu Kesk-Aasia keskus, et ongi siis nii võimas linn. Ja kui ma käin, ma juba ma elasin seal viis või kuus aastat. Aga kui viimati ma olen käinud isegi mitte midagi sest nii palju muutust, nii palju, uued rajoonid, isegi. Ma tean natukene, see vanalinn, mis ma olen kunagi elanud, seal oli vana kesklinn, võib öelda. Aga see uus ütlevad leeveebeelik ütlevad, et nagu noh, see meil on ainukene üks jevi olemas, hästi pisikene selle kuidagimoodi katsuvad taastad, et ta oleks, sest meil v puudub probleem Kasahstanis ja seda puuestavad ja vahel iela head. Noh, raisad ka, sest ta noh, kui veed ei, Ta seisabki, seisab, seisab vesisest veed on nii vähe, et ja nad kuidagimoodi üritavad seda, et ta oleks pealinnas oleks leeveebeelik ja praegu võib öelda, seal on jõgi olemas. Aga ei saa, me ei saa nagu katsuvad, vaatan, aga ta iga aastal läheb väiksemaks ja väiksemaks ja väiksemaks, õige. Veega on probleemid, seal on jah, muidugi muidugi suur asi, aga, aga linn ise särab ja hiilgab jal tunda jaapani arhitekti ja. Käpp ja väga ilusad see ooperaatiaater praegu mu käsi siis. Ja kõik ei ole ainult nagu seal vett kui seal, kui ma kuulsin seda, kui planeeriteetsede linna ütlevad, et mitte ainult seda tehtavatest, kas hea või halb, aga vaat vaatavad energia mõttes ka, kuidas õigesti, et oleks hea energia, et oleks rohkem raha, et oleksid õige vormi. Feng shui, nagu hiinas vaadatakse seda hästi, palju, jälgivad, võtavad hästi palju, Hiinast ka õpivad. Ma leian, et meil on kaks korda, sest ja kui ma olen Kasahstani, siis ma igatsen Eestit, see aasta, ma pidin seal kaks kuud olema. Nii igatsesin. Siis tulen ja ei saanudki aru, kas ma olen Eestis või veel ei ole, sest kui hästi kaua oled ära, siis tuled tagasi ja võtabki veel kuu harjuda sinna. Aga ma tulen kohe lennukis kohese Eestis. Kui modernism oli kogu aeg, tulebki see ninna pihta, see kohvilõhn, kohvimasinate lõhn. Ja ma jah, ma olen. Ma ei tea, Volkov, see, kui ma sõitsin siis rongiga Moskva, Tallinn siis seal ka oli, tulin sisse kohvile, selle mängu eesti räägite. Kohvilõhn toob jälle tagasi, aga kuigi te olete nüüd eestlasega abielus, kas võib ka öelda nii, et teil oma kodus on võib-olla selline tilluke miniatuurne Kasahstan, et seal tihtilugu kasahhi toidud ja võib-olla mingid kasahhi kombed, rituaalid ka, millest te ikkagi kinni peate või kuidas sellega on? No natukene muidugi on, et köögis ma teen kasahhi ja Eesti toitu, näiteks ma kartulit teen, ma olen harjunud siin kartuli sööma, ennem ei söönudki põlv, kartulid siis muidugi me teeme, meil on, öeldakse, mis kaitsed ja kodus igasuguseid pandakse siukesed, mis kaitsevad kodu Lähed sisse, siis seal on kohe seal ukse üleval siuksed asjad trippuvat ja kõik muidugi küsivadki ja kus laps magab, eriti lapse kohta ja seal me paneme olemas siuksed. Vene keeles öeldakse. Abireek Aga peskelsmann, mis kaitseb, võib öelda kaitseingel ingel ja kaitse assi, sellised kus iga asi midagi tähendab, sellised asjad olemas. Sellised asjad käivad kasahhi kodudes. No ja nad kaitsevad teid siis loodetavasti kenasti, aga kui palju sa üldse Eestimaal elab, On teil aimu? Viimati öeldi, et umbes 100 inimest aga nad on ka vähist pärit. Aga ise ei rahvusest, keda mina tunnen, et kellel on natukene keegi, on natukene, kellel on rohkem, kas asja veel noh, umbes 10, võib-olla pistes inimest, keda ma üldse tunnen Eestis käite neist kellegagi läbi ka ja meil on kaks ühingu olemas, isegi kasahhi kultuuris ka tähikultuurising ja siis me saame noh, kolm kuni kaks-kolm korda aastas kui mingi nooress või Meie sihukesed noh, mittepühad ka, nad peavad ka olema niisugused rahva rahvaoleva tähtpäevad ja mis siis tehakse? Sööme, teeme sõõr lauda, teeme ka lähitoitu köögis, sest kuna ma olen vot need inimesed, kes siin elavad, nad rohkem tulnud nõukogude ajal. Aga ka neid, kes tuli praegu juba need vähema tean mina ja üks tütarlaps olemas, keda ma tean, aga teised tuli nõukogude ajal ja kuna ma olengi nii värske ja tean neid kombeid veel, sest siis ma teen neid ka toidud valmistan siis seeme Missugused need kasahhi rahvuslikud tähtpäevad on, et kui te paar tükki nimetate ja mis puhuks nad on ja? No see noor-s on aastavahetus. 22. Märts see on muslimidest ka. 22. märtsil on siis vanasti. Mis praegu tuleb see 16 detsember, millele me saime vabadust. Ja aastavahetus siis siis see, kui, kuna me oleme moslemid jäässe kuranberam, öeldakse seda, kus on kolm päeva. Me peame küljes käima ja sööma, sööma, sööma jälle see Veseva tavapärane aastavahetus, mida meiegi teame ja tavapärane, aga Eestis nagu pea mind see jõuluaga mee nädalavahetus ikkagi nagu nõukogude ajal jäänud ja alguses ka maa jõuluma ei saanudki aru, mis jõuludeks keha sealiha peale hapukapsas ja verivorsti, aga igal juhul teie kodus peetakse jõule ja beeta McCainile ja, ja abikaasa, ema tugebki ja me teeme Eesti toitu seal, noh kindlasti verivorsti ka, ma õppisin teha. Suurepärane kuldsed käed ka Eesti rahvustoitude tegemisel, aga aastavahetusi on teil siis kaks, üks on see, mida Euroopas peetakse ja teine on siis moslemite aastavahetus ja vast ametisse kaksime. Aga nüüd ütleme oma kaasmaalastega sahhidega, suhtlete ainult siis, kui te seal kultuuriühingus kohtute või muidu ka on teil aega. Ja ma suhtlen lihtsalt vahel käime külje ühe perega, me praegu rohkem suhtleme. Tal on abikaasa eestlane, siis mehed saavad omavahel midagi ahvatleda, mees. Ahel. Ja mis puudutab eesti kultuurist osasaamist, siis üks teie pere lemmikteatreid No muidugi kõne laps on väike, siis katsume koos, siis käime nukuteatris, katsume ennem meil õnnestus rohkem käia, aga praegu, kuna ta on koolilapsi hästi kiire, kirja läheb, siis noh, aga katsume käia ikkagi Estonias köikega, Estonias vaatame balletti, aga nukuteatrit rohkem setu, mingi draama, suurte ei saa veel käijaga. Me planeerime minna, kuna ma praegu valvab eesti keelt, siis ma saan eesti draamat vaatama koos abikaasaga, siis plaanime ja väga hea etenduse minna. Aga seal on päris huvitav on raske pileti saama. Ta ei öelnud, et Eestimaal on väga tore elada ja te olete tohutult rahul, et te siin olete ja kui miski igatsust tekitab, siis mingid sellised asjad, mis Kasahstanis on ja ja mida meil ei ole, et mis on see kõige olulisem, mille järele te võib-olla igatsust tunnete siin Eestimaal elada. Kas Eestimaa elades muidugi ma igatsen oma sugulasi, keda ma iseasi eriti oma vanemat, sest vanematega me suhtleme, hästi, lähedam ja vanemad, nagu, kui sa oledki juba suur. Nad ikkagi võtavad sinu elus ka osa. Kasahstanis on ka see komme, et väga peetakse lugu vanematest inimestest ja neile ei öelda kunagi sina ikka teiega. Ja, ja siis oli keegi raskem, et kui ma tulen ja isegi mitte ainult vanade inimestele, isegi kui te, ma näen, et olete juba toon näiteks või keegi on, ma vaatan, et ma näen, et see inimene, vanem, kui minna natukene isegi viimati ei tunne nii hästi siis või ta minna ülemus või keegi süstee siis oli kombe ka alguses, kui ta vanemate inimestena me teeme uks lahti. Ja kui ma maineris õppisin, Meil on professor, professor Vernadski, tema oli minu õpetaja, noh, ainukene, kes oli mees miine rühmassistemates i kuul. See ei ole. Ma ei oska öelda, et beibed nii palju nalja, sest ma alguses väga palju jäingi, siuksed hästi naljakas olukorras, et Lätis on teistmoodi kui teised. Ja see lõi kohe pilt ka, et naersid kõik yhes sõbralik nääre. Igal juhul. Ma olen teile väga tänulik haigul hote, Pekovate, leidsite aega, tulite meile siia saatesse ja loomulikult lõpetame ka tänase kohtumise kasahhi muusikaga ja sedapuhku kuuleme laulu, kes laulavad ja mis laul see on. See laule Nimie karesse kui tõlkides mustad silmad. Laulud kirjutas meie tuntum kirjanik Apaekuna päev. Ta on meiega rahvusest, ta on nagu vene rahvas Puškin. Tema tõlkes esimene tema poemat kasahhi keeles. Ja see pool rohkem nagu kasahhi naisest. Et nende mustade silmades hästi siukse, õrn, kui seda tõlkida ja ta meeldib ka mulle. Seda laulume kohe kuulamegi, aga enne ütleme veel, et stuudios olid. Lisaks sai kul utte Peko valega Haldi Normet-Saarna ja Viivika Ludvig kuulmiseni.