Eesti maja ongi peamine, meie koondumise koht, raske on öelda, sest väga suur teadmatus valitses, eks igaüks ise kavandas oma edasist saatust. Mina olen Siberis sündinud, muud sünnimaa on sõjaks. Aga Isamaa Jabita mulle eesti moodi eesti lugu. Kuulama saadet prohvet malts vektist 19. Nende eesti karismaatilisest usutegelasest malts Vetlaste usuliikumisele, rajajast ja juhist mehest, kelle innustusel eestlased tõotatud maale Krimmi välja rändasid. Miks prohveti ideed sobisid väljarändamise aega ja miks prohvet maksvat ise ikkagi Krimmi, vaid paidesse reopalu kalmistule on maetud, räägib Tartu Ülikooli professor Tiit Rosenberg. Saate toimetaja Piret Kriivan. Kes oli prohvet Maldset? Prohvet malts vett oli üks eestlane omas ajas ärgast ja, ja väga aktiivne tegelane, kes siis on nagu tuntuks saanud seoses oma jüngrite osalemisega väljarändamisliikumises ja ka siis sellises talurahva mässuliikumises. Kas selliseid ärksaid mehi oli või naisi oli 19. sajandi keskpaigas, palju oli neid teisi veel? No raske on öelda, mis on palju ja mis on vähe vähe, aga, aga selliseid mehi ja naisi oli alati olnud ja saab edaspidigi olema. Nii et selles mõttes Leinberg ei olnud midagi väga erakordset, selliseid aktiivseid usutegelasi kerkis juba varasematel sajanditel enne enne Kleinbergi, eriti siis vennastekoguduse liikumisega seoses ja selliseid usulise aktiivsuse puhanguid on olnud. Võtame 19. sajandi õige õige mitmeid ja Eestimaa eri eri piirkondades sellised usulised ärkamisliikumised, mis on siis kandnud erinevaid nimetusi, erinevad liikumised ja sektid nagu vennastekogudused, taevaskäijad, malts, rätlased, priilased, baptistide Irwinglasetele, staadioslased, neli pühilased ja kes velg. Kõik on siis omanud selliseid eestvedajaid ja, ja aktiviste ja ja ka prohvetiks nimetatud toit, kes on nagu laiemalt tuntud nagu Järva, Jaan ja, ja, ja veel mõned teised Kleinberg ja on siis 1008 50.-te 60.-te aastate tegelane Kuidas kasvas Johan Leinbergist, mees, kes viis Eesti rahva või osa eesti rahvast Krimmi? No tema elu kohta on teada nii palju, et sündis Järvamaal norra mõisas Liuschwere külas geni Hansu talus usklikke vanemate pojana 1812. aasta oktoobris. Et Järvamaalt tema haridus piirdus koduõpetuse ja siis külakooliga, nii et väga head ja suurt haridust ta ei saanud, aga tegemist oli andeka ja, ja muidugi ka iseteadva olekuga noorem, seega kes siis kerkis oma keskkonnast esile? Õige noore mehena on ta siirdunud siis sugulaste juurde, no ta jäi, üheksa aastaselt jäi siis isata, tal oli õige õige mitmeid vendi ja siis õde kes huvitaval kombel on kõik erineva perekonnanimega, aga noh, see on omaette küsimus, jälle on ta läinud siis järva Taani heinmanni mõisa, kus asus pidama maltsvetlus talu, seal siis renditalu mille järgi ta siis saigi omale hilisemaks eluks püsima jäänud hüüdnime Maldsveti Juhan. Et selle talu järgi, aga see jäi episoodiks talupidamine, sealt rühkis ta siis lõbusa jutu eestiana hinnatud mehena kellel oli ka lisaks veel hea ärivaist mööda ühiskonnas tavaliselt redelit niimoodi tõusu suunas, oli Mölder siis kõrtsmik siis hobuse paarisnik kogus siis tuntust ja jõukustki, vahetas koos tegevusalaga kergelt elukohti, siirdus Amblast edasi veel Jõelähtme nii. Ja seal omakorda Tallinna 1848. aastal, kui ta oli siis 30 kuueaastane on ta ostnud kaks maja Tallinnas Tartu maanteel torupilli kõrtsi lähedal ja töötanud siis mitmes mitmes ametis tiigiveski, möldri jahu poes müüjana näiteks ja, ja olnud selline edukas, edukas ärimees. Aga siis on toimunud tema elus selline suur sisemine pööre. 1852. aastal on ta haigestunut külmetuse tõttu üpris raskelt jooksva haigusse ja, ja juba varemalt olevat ta tundma hakanud oma senise patuse elu pärast hingepiinu ja nüüd siis see asi kõik süü Läänes, kui ta oli sunnitud siis nagu seal voodisse aheldatud ja siin siis on, oli tema koolis käiv tütar toonud talle ühe tänavalt leitud uue testamendi. Ja siis tõvevoodis vaevlev isa seda siis lugedes oli, oli siis andnud selle mõjul tõotuse loobuda pärast paranemisest sellest patusest elust ja kauplemisest ning hakata ise noortele ja vanadele pühakirja õpetama. Ja 1854. aastal, algul kui Krimmi sõja tõttu kuulutati Tallinnas välja sõjaseisukord ja hulk linlasi põgenes maale, on ka Weinberg, Johan Leinberg Maltsvat, Joan siis linnatolmu oma jalgadelt raputanud majalt maha mõjunud ja, ja siis maale siirdunud naasiast siis Järvamaale, oma oma kodukanti kus ta on siis järjest mitmel pool palvetunde hakanud pidama, eeskätt siis Ambla, Koeru, Järva-Jaani ja Järva Madisega kihelkondades ringi liikudes on omale siis paikseks kohaks leidnud paide mille koguduse liikmeks ta siis 1855 augustis on ka vastu võetud. Ja siis ringelnud kuulsust ja tuntust populaarsust kogudes kasinuse kuulutajana, kutsudes inimesi keeleparandamisele enne peatselt saabuvat kohtupäeva, mida ta siis ka kuulutas, prohvetlik, kuulutaja ja sealt siis ka temale see nimi, Prohvet Maldset on siis kinnistunud. Nooruses oli ta lõbus jutuvestja, siis sai kainuse. Pooldaja ja, ja nii on ta ainult Saulusest, Paulus. Aga Tal tekkisid õige mitmed vastuolud, vastuolud näiteks vennastekoguduse hooldajatega, kellele ei meeldinud siis Maltzwatti põhimõtetega tema poolehoidjate arvu kasvamine. Ja seetõttu on teda hakatud süüdistama poliitilises kihutuse töös mis viis lõbuks tema arreteerimiseni paides septembris 1858. Aga kuna tal leidus nii kirikuõpetajate kui ka siis adra kohtunike hulgas nii toetajaid kui ka kui ka vastaseid, siis on ta selliste vastandlike kaaskirjadega, varustatult või, või niimoodi saadetud siis Eestimaa kindralkuberneri poolt. Selleks oli siis Villem Ulrich aheldatult kaaskirjadega Riiga KUS resideeris Baltimaade kindralkuberner vürst Suvorov, kuulsa vene väejuhi Aleksander Suvorovi järglane, kes siis omakorda andis Liivimaa kirikujuhtidele korralduse eksamine Rida Leinbergi vaadata, kas tema kuulutatud vaatajat on vastuolus kiriku põhimõtetega Tobadega või võimid. Ja noot, seda siis ka tegid ja leidsid, et Leinbergi vaated mahuvad täielikult ikkagi kiriku õpetuse raamidesse ja vaid nende vaadete levitamise Poolas on Leinberg eksinud. Ja selle järel siis saatis kindralkuberner Kleinbergi 1859. aasta algul koos passi reisirahaga varustatult Tallinnasse koos soovitusega Eestimaa kubernerile. Ärata ta kuhugi kihelkonda, kus, kus herne Huutlasi ei ole vallakooli õpetajaks ja nii sai nüüd Leinbergist lühikeseks ajaks ka vallakooli õpetaja Kuusalus. Ka seal on ta peatselt sattunud ikkagi vastuollu pastor Eduard aarentsiga. Kuna ta ei täitnud võimudele antud lubadust püsida paigal ja mitte pidada palveks koosolekuid neid siis pidas ja nii on ta siis jälle sattunud vastuollu. Aga see ta oli ahelates niimoodi Riiga saadetud ja sealt siis niimoodi kabamehena tagasi toodud, oli oma populaarsust veelgi tõstnud ja, ja tema poolehoidjate arv kasvas nüüd veelgi. Leinbergil oli siis ikkagi selline karismaatilise isikuna suur mõju. Ja tema kõnedel. 1860.-ks aastaks on tal nii Järvamaal tema vanas kodukohas kui Kuusalu kihelkonnas kujunenud üpris suur poolehoidjate hulk. Kuni 300-st perekonnast koosnev pagatsevate elukommetega malts veti usuliste sekt. See sekt ongi siis sattunud nüüd mitmete uute liikumiste nagu keskmesse seal oli Põhja-Eestis hoogustumas väljarändamisliikumine, millega siis ühines ka Leinberg, algselt oli ta seisnud sellele koguni vastu seal varasse minekule, mis oli see esimene väljarändesuund. Aga nüüd oli ta teada saanud, et Krimmis on türgimaale lahkunud Tatarlastest jäänud vabu maid. Millele asujaid valitsuse poolt siis toetatakse? Sellest oli kirjutanud Jansen oma Pärnu Postimees. See fakt oli siis levinud selle kaudu ja muidugi ka Johan leibergi vennapoeg Gustav malts, kes oli vahest natuke laiema silmaringiga, teadliku mees, on nende asjadega paremini kursis olnud ja on siis tema kaudu Kleinberg sellest asjast teadlikuks saanud ja, ja võtnud siis selle idee üle ja asunud siis seda oma poolehoidjate ringis kuulutama ja selle mõtte edasiarengule juhtida oma siis hooldajad orjuse maalt sinna nagu, nagu kunagi oli siis juute juhitud Egiptusest Kaananimaa suurduma, sellele aitas kaasa üks naisprohvet, see on siis Rannamõisa talutüdrukust naisprohvet Miinar treeningkes siis ilmselt Leinbergist inspireeris meerituna on malts vett laste eest ühel ees siis ühel sellisel koosolemisel viiendal oktoobril 1860 kuulutanud, et just Johan Leinberg alias prohvet Maldsvet on see jumalast saadetud mees, kellele on antud oma rahvas tõotatud Maale viia. Ja selline mõisnikevastane ja piibelikul tapuk pokaal lüptiline Kuulutus on rahva seas väga kiiresti levinud. Ja jaanuaris 1861 on siis ka mitmed väljarändamist taotlevad tegelased saanud loa krimirändamiseks osalt maltsvetlus lastest tegelaste kaasalöömisel ja siis on Leinberg, keda Hetkel ähvardas jälle arreteerimine kellele võimud on juba tükk aega nagu jahti pidanud ja kes oli tagant ees kes on ennast siis varjanud siin, noh, ütleme Kuusalust ära tulles läinud siis esimeste saadikute hulgas Krimmi järele vaatama, mida siis tõotatud maa endast kujutab. Tal oli veel ka, ütleme, pass niimoodi kehtiv ja, ja ka siis tema vennapoeg Gustav malts kellest kujuneb vastuolulisem tegelane, kui, kui Leinberg selle Krimmi väljarände laine võidab ettevõtmise teostamisel lähevad siis maad kuulama koos ühe tõelgiga, kolmekesi sõidavad siis siis Peterburi kaudu Moskvasse, sealt siis raudteel ja, ja, ja siis voorimeestega liikudes jõuavad, jõuavad krimmi. Noh, Krimmis oli siis tekkinud tõesti selline olukord, kus oli siis tatarlasi kõvasti pigistatud, üks osa neist oli siis sunnitud lahkuma koomale tõmbuma, teine osa oli ise Türki siirdunud ja maid, maid oli. Ja siis Maldsvet on siis jõudnud 1861. aasta kevadel Adel Krimm perekopi seal on ta pidama jäänud, kuna vennapoeg pöördus siis tagasi või väljarändajate järele. Ja läkski siis siis aasta aasta lõpus juba suurema summa väljarändajatega sinna krimmi. Aga edaspidisest on Leinberg nüüd nagu kõrvalkreemis ootel Krimmi napp ja neljaks aastaks. Aga siis, kui need väljarändajad koos Gustav Maltsaga ka Krimmi jõuavad, leiavad nad eest sellise kõrbenud ja, ja, ja, ja viletsa kõrbenud maa ja viletsa olustikku, kus ei ole neid õitsvaid, viljapuu, rõdu ega ega viljakandvaid põlde vaid söötis maad Dadalastest jäänud tühjad muldonnid või muul tonni sarnased samuti. Ja on üpris viletsuses ja üpris pettunud pikast väljarändeteekonnast väga väsinud, kurnatud ja, ja pettunud, nii prohvetis, kes ka nüüd on ise nendest nagu distantseerunud kõrvale tõmbunud, samuti pettunud ja Leinberg on siis aastajagu seal olnud öövahi ametis, aga siis et ennast vee peal hoida, on jälle hakanud äri ajama. Ja kuna tema oma perekond ei tahtnud talle sinna järele tulla, on ka tema 1864. aasta lõpus niimoodi asunud tagasiteele ja 65. aasta sees siis tagasi Eestisse jõudnud, kuhu ta siis elu lõpuni pidama jäi usuliselt kõvasti tagasi tõmbunud ja oma prohveti kuulsust niimoodi minetamas. Siin on ta küll ka vahepeal jälle kinni võetud aga peagi vabastatud keeluga pühakirja seletada ja õpetust levitada. Elu lõpuni on ta siis jäänud, noh nagu ikka kiriku. Aga tasapisi niimoodi vaikselt nendes kohtades, kus ta siis oma ärireisidel niimoodi katus ikkagi kitsamas ringis pühakirja seletanud, aga endine sära on kustunud ja, ja ja prohvetid on saanud lihtsalt vaga usulembene. Rahvamees. Jääri mees jah. 867 on ta paidesse maja ostnud, pidas Kirna vallas Paide külje all ka talu kauples kariloomade ja viljaga ja on oma kolm viimast eluaastat veetnud siis ühe sõbra juures Ambla kihelkonnas pruunal, kus taga on surnud. 16. augustil 1885 ja on maetud siis Paide reopalu kalmistule. Et kahtlemata on ta üks kuulsamaid eesti prohvetitest just tänu sellele väljarändamisliikumisele. Muidugi Eduard Vildele, aga mõtlesin, et lastega seotud veel üks, üks selline sündmus. Sel ajal, kui kui Leinberg ise oli Krimmis, siis on üks osa tema nendest pooldajatest 200 inimese ringis läinud Lasnamäele jäänud sinna laagrisse ja hakanud ootama müstilist valget laeva, mis pidanuks tulema neid siis meritsi sinna krimmi viima. Aga seda ei tulnud, ei tulnud ja võimud on siis paari kuu pärast 1861. aasta suvel laagri siis laiali ajanud. Matsu, et lastel on tekkinud veel mitmeid selliseid konflikte eeskätt siis annad seda väljarändamis mõtet niimoodi edasi soojendanud ja, ja, ja töötanud ka ja ja siis on siis ühel sellisel koosolekul siis mõisnike poolt on siis see seltskond kinni võetud Albu mõisas mõtlesin, et laste koosoleku järel ja määratud nendele siis ka karistus, aga selle elluviimist on takistanud siis oma mõisa talupojad, teiste seas teisi maltsvetlus ja konflikt on kasvanud üpris tõsiseks. Et mõisnik on tellinud siis Tallinnast sõja osa, kes on tulnud ja siis need vangistatud malts, lätlased kes on siis vastuhakkamise pärast kinni võetud, on kolm päeva, siis Albu mõisa kukenoosi rehes novembrikuus seal pidanud ootama, kuni siis kolmandal päeval nendele jagati väga ränka siis ihunuhtlust, nii et veri lainetas. Jaa, jaa. Seda stseeni on siis ka Eduard Vilde oma prohvet Malcerti sisse kirjutanud ja eelmisel suvel siis sealsamas valla kukanoosi Rees on siis toimunud siis teatrietendus, mille siis üks kandvamaid mõjusamaid episood ongi ussi, Albu intsident ja, ja siis verine karistusaktsioon Ingomar vihmari lavastatud nutuna tuginedes siis Vilde teosele. Teoses on ajalugu. Vilde teoses on ajalugu üpris palju, sest peamiseks allikaks Villele selle sündmuse, selle liikumise jaga Leinbergi isiku siis lahti kirjutamisel on olnud Kleinbergi vennapoja Gustav maltsa mälestused. Vilde on 1904. aastal siis käinud Krimmis ja Kaukaasia eesti asunduste siis ja, ja siis on ta saanud teada ka, et sellel Gustav Maltal, kes selleks ajaks oli päris heale järele jõudnud mees seal on kirja pannud oma mälestused valdsvet lastest ja Krimmi asumisest. Ja Vilde on siis selle käsikirja välja rääkinud Gustav Maltson selle talle andnud ja see on üpris põhjalik olnud. Ja selle kõik Vilde koos mitmete muude materjalidega, mida ta selle kohta veel juurde soetas, teoseks kirjutanud. Aga kahjuks on see käsikiri Vildel kaotsi läinud. Ja Maltson sellest siis noh nagu üpris löödud olnud ja, ja leidnud, et ka kõik ei ole selles teoses, nii nagu tema seda teab, Jaan selle mälestused uuesti kirja pannud juba juba siis muidugi mitukümmend aastat hiljem, palju vanemana ja tõenäoliselt ka neid sündmusi enam mitte nii täpselt ei mäleta, aga too käsikiri on siis jõudnud siis maltsa pärijate kaudu 1960. aasta paiku Eesti kirjandusmuuseumisse ehk siis Meie asjahuviliste ja uurijad kasutusse. Seal on küll mõned leheküljed puudus ja, aga võrreldes siis selle teosega, see on seal ikkagi põhisündmustik, on, on sama. Aga ilmselt ta ikkagi oma onu tõekspidamisi jagas. No ilmselt küll jah. Aga kuidas nende perenimedega siis nüüd on? Juhan Leinberg, kellest sai hiljem prohvet Maldsvet ja tema vennapoeg, on malt. Jah no seda seletab just Gustav malts oma oma oma käsikirjas, kuidas need nimed on siis niimoodi pandud? Leinbergi vennad ja õed dema sündisid sel ajal, kui ei olnud veel pärisorjusest päriselt vabastatud ja see, ütleme vabastamisprotsess kuni kuni nimetanud Kuulmiseni võttis aega venides kuni seal 1830.-te aastate keskpaigani, kui, kui viimased osad Eestimaa talurahvast omale perekonnanimed said ja et õed-vennad on siis nagu ema aktiivsel toel siis oma esialgsest ütleme kodumõisast, kus nad siis pärisorjadena valid sündinud väljapoole, siis toimetanud mitmesugusel moel ja siis need on võtnud omale pärisnime vastavalt sellele, kus nad vanasti olid või millega nad tegelesid. Ja, ja sellepärast on nendel erinevad perekonnanimed. See valge laeva ootamine, kas need, kes sinna Lasnamäele kogunesid 1861. aastal, mida nad siis ootasid, et kas prohvet Maldsed saadab meile laeva järele või mis nende mõttes on kus see valge laeva sümbol, kust see on tulla? Vaat see on üpris huvitav küsimus, millele ma ei oska sellist ammendavat vastust anda. Ei ole seda ja ka minu teada nii hästi lahti seletatud kuskil aga ilmselt see ikkagi lähtusse piiblil legendist tuleb ja viib tõotatud maale. Valge laeva kujundit on jah, meie kultuuriloos veel mitmel mitmel korral kasutatud teatud selline sümbol, valge laeva ootus ehk onu Sam tuleb meid vabastab Nõukogude okupandid käest ja nii edasi, nii edasi, hilisemast ajast kuni selleni välja. Nendes usuliikumistes on palju sellist irratsionaalset ja jälgid, kust või millest miski idee on, on siis pungunud, on väga põnev. Aga jäägu see siis rohkebast, Asjatundlikumatele inimeste usundiloolaste teiste uurida. Ega laevad ju tol ajal ei olnud ju valged. Tegelikult seda mitte jah, aga kui pidada silmas, et ikkagi oli tegemist purjelaevaajastuga siis purjed olid ikka küll valged ja laev hakkas paistma ikkagi valgena. Lõpetuseks, mis sai nendest inimestest, kes Krimmi läksid? Krimmi läks siis selle esimese lainega kevadel 1862 Põhja-Järvamaalt ja Ida-Harjumaalt umbes 700. Aga esialgu oli neil üpris raske, noh muidugi eksosaga sellest rängast reisist kurnatuna tee peal ka surnut ja esimesed aastad on olnud rasked oldi esialgu rentnikena ja natukene liiga tagasihoidlikult nende maade, ütleme päriseks ostmisel, aga hiljem on siiski seda tehtud ja, ja oma tööga on suudetud päris heale järjele jõuda. Hiljem muidugi järjest asunike kreemja juurde tulnud ja, ja neid asundusi Krimmis on olnud õige mitmeid neli suuremat ja üks esimesi kuusis malt sõltlased läksid, oli see Sambrucki asundus mis on siis krimi lääneosas. Ja kui 1872. aastal suutsid eesti asunikud Krimmis juba ka oma esimese kooli avada, siis sajandivahetuse paiku oli neid juba viis kooli ja ja mõnedki nendest olid ka linna soetanud omale maju ja, ja muidugi kõigile ei läinud hästi Krimmi eestlastele on olnud ka tagasilööke, üks osa asunikest püüdis siis head äri teha niimoodi terve mõisa ostmisega. Raugani mõis, mille ostmist siis, nagu toetas üks eesti rahvusliku liikumise tegelasi maalikunstnik Johann Köler kes selleks tahtis ka suurt laenu võtta Eesti Aleksandrikooli jaoks kogutud summadest, milles tekkis suur konflikt selle liikumise sees on siis selle maa soetamisega siiski ebaõnnestunud. 28 peret on siis täielikku pankrotti läbi elanud, nad on selle soetamiseks ka nendelt vanematelt asunikelt laenu teinud ja siis hiljem on seal olnud tülisid omavahel laenu niimoodi tagasisaamise pärast ja muud taolist. Aga üldiselt on Krimmi eestlased 20. sajandi algul ikkagi juba heal heal järjel olnud valdavalt, aga mitte kõik ei olnud seal peremehed, seal oli ka teenijaid ja sulaseid ja, ja selliseid vaesemaid. Eks seal oli ka tegemist jälle edasi ja tagasirändega ja aga üldiselt loetakse neid Krimmi eesti asundusi, noh nagu ühel paremal järjel olnuks olnuid. 1900 seitsmeteistkümnendaks 18.-ks aastaks, kui siis olud drastiliselt hakkasid muutuma. Ja edaspidi algas, nagu aga tagasilangus kõrgajal on eestlasi Krimmis olnud üle 2000. Üle 2000. Aga viimase, Venemaa rahvaloenduse andmeil 2001 on seal Krimmis elanud 674 eestlast või ennast eestlasena üles andnud inimest. Praeguseks on hiljutiste arengute tõttu nende arv kindlasti kahanenud. Aga kas siis prohvet Maldsveti lähedastest ei läinud keegi temaga kaasa ja tema järeltulijad on ikka Eestis mitte krimi? Gustav malts vennapoeg ja ütleme, tema päris suur pere on seal olnud. Kui palju praegu seal tema maltsa järglastest on, seda ma ei oska arvata, et võib-olla mõni ikka veel, aga aga jah, Kleinberg ise ja tema enda pere ei läinud. Aga professor Rosenberg, te olete nüüd prohvet maalserti uurinud, mis te arvate, kas ta oli oma uskumustes ja, ja palvetundides, kas ta oli siiras või oli ta kogu aeg ka ühtlasi ärimees? Ma arvan küll, et sel ajal, kui ta, kui ta siis oma usku kuulutas, oli ta siiras. Tal ei olnud sellest mingit majanduslikku kasu, et temaga kasinust ja karskus, ta hakkasid pidama need, keda ta veenda suutis. Ega tema jõukus sel ajal ju ei, ei kasvanud. Prohvet Maldsvetist Juhan Leinbergist rääkis Tartu Ülikooli professor Tiit Rosenberg. Eduard Vilde on prohvet Maldsveti kirjutanud raamatu sisse 1800 viiekümnendad, et 60.-te aastate talurahvaliikumisi käsitlevate ajalooliste romaanide triloogia kolmanda osa sisse Eduard Vilde on kujutanud selles teoses ka inimesi selles keerulises olukorras. Kuidas usu küsimus ajas sassi inimeste suhted, kui nii-öelda rindejoon läks läbi perekonna rahvusringhäälingu arhiivist, kuulame katkendit kuuldemängust 1965.-le aastal. Tegevus toimub Lõhmuste veres. Kohal on Lõhmuste Taavet ja tema naine Anu ja tema sõber Aadu Vikerpuur. Segadkem pakub kindlasti äratundmisrõõmu. Võtavad vaatlusmahavoolu Soa külmsootoas, et sulid juba jälle täis. Olen puhta puru täis. Majateenijatest tühi, nagu ka veel ei tehta välja, kes peremees teelt tuleb. Hobuse Nüreist ära võtab, muretsegi täägi tuva vett. Küll mina lähen võtan hobu seest. Vaissino. Kas sina oled minust sulane? Oada? Miks teenijaid kodu ei ole? Käskisin lugemisele minna või käskisid, koe? Ei lubanud, vaid käskisid kõigi jooksevad, sabad seljas, kukevere kõrtsmiku lugemisele. Mis sealt Suhada sõnu, paljaid sõnu. Parem võtad tihase juures pea puskarit täis, siis oled justament sama tark või loll, kui oleksid Maldsveti, Juhani piibli käänutamist. Kuuld. Sina alu, lähed ise muidugi. Ja lähenko. Arvas Oledjo Kiisa, Mihkli tütrekene. Kuidas ma ei salli neid palujaid. Üks nisuke silmade pööritaja luu siseluures täna kõrtsis hüper. Lugesin muidugi minu viina suutäisi. Vaja ju jälle mu naisele rääkida ja mööda küla õhatise silmi punnitada, sosistada, et Lõhmuse Toomediale kõrtsis käiks ja oli jälle lakku täis muudas nisuke kuise vagadus inimese sihukeseks, tigedaks. Hulluks teeb. Siis pole ta mitte punast krossigi, veab. Patutualett Tõnu Peetri, Madis pole sinu peale ilmaski kaebamas käinud. Ime ka, kuidas, kui tead, kellest ma räägin ka siis teisid pugejaidia Susijaid vallas, vähe on. Kas sa siis Madist imeld mõtlesin, jah, no näed. Madisel on sinust kahju. Ta soovib sulle ainuüksi head niisama nagu minagi. Madis kurdab tihti, et miks sina tema sõbraks isu võid. Kõige pahematega külasin trajad. Või kõige paevatega. Ja tema on see ja tema on see paras. Minu teada on niisukeseks, nagu tema on, ei taha mina eluilmaski suvada, häbi oleks sihuke olla Madison jumalakartlik, meie Rebane läbi ja läbi teinud. Tualett ma annaksin oma elu selle eest, kui sina pooltki niisuke oleksid kui Madis. Kui sa oma patust elu vähki parandaksid. Ma olen parem kui Madis mina Lõhmuse toa võt, see lake Kaus, see aidalõhkuja, see abielurikkuja, kes ma olen. Ma olen jumala ees õigem, kui teie vagad kõik kokku. Malts veti lugemisel. Heina malts venti lugemisele. Aga mis ma seal peale Hakkan kõik lähevad ju tualett. Miks siis sina? Egas need lugemised ole minusugusele patusele. Egas minusugust seal sallita tule ei tule. Mõtle meie lapse peale. Kas arvad? Et talle siis kaks puuduvat näppu juurde kasvavad, kui ma Maldsveti lugemisele läheb? Ütlik õieti välja mulle sest ega sinul seejuures süüd ei ole. See on ju minu patu pärast, eks. Eks ma seda juba vanemate patud nuheldakse laste kätte. Isa käsi teeb kurja, sellepärast on pojal viie sõrme asemel kolm ja needki kokku kasvanud. Ma ei suva aga sest tarkusest aru, miks nuheldakse seda põrmukest siin, kui kurja, teen mina. Miks teda väetid, sellepärast keelatakse ausat tööd tegemast, et tema isa autotüürn teinud. Agrechtki ei peksa iga kord ilma süüta inimest. Aga teie ütlete, et jumal tegevat seda. Aga siis on jutt õige jumal, hullem kui Aakre. Meie jumal, Lungas sinu jumaldavad. Ei. Minu jumal on parem. Minu jumal annab mullegi andeks. Vähemalt. Ei tule tal meeldegi hakata minu pattude pärast minu poega karistama. Ja minu jumala annab mulle andeks, ilma Maldsveti lugemisele peaksin minema. Patuste jumala on hoopis teine mees, kui vagada jumal. Oadu. Mis sa mõtled? Ma mõtlesin, et mina võin oma jumalaga kua rahul olla. Ma olen ta käes küll natuke vussi läinud. Ta hakkas inimest tegema ja tegi kogemata kaameli. Ja selle eest pole mul vaja mõisa väljal adrata, kähkida ega mõisa rehesvarta tõsta. Minu jumalal oli minuga tahes või tahtmata ja nõu, et ta sättis mu inimese ja looma vahel. Aitäh talle selle eest. Aga mis kurje sinu isa või ema tegi, et sulise küür selga kasvas? Mis nad tegid? Käisid liiga tihti kirikus? Liiga tihti? Kus? Läksid aga kirikusse jätsid väikese vaadu üksinda koju. Ühel pühapäeval, kui vagad vanemad jällegi kirikus olid ja jumalad palusid kukkus Väike-Aadu häkkis põrandale ja murdis seljaluu. Ing jäi küll sisse, aga üks kühm kasvas ette ja teine selga. Rätsep oligi valmis. Kuuled, Anu. Isa, ema paluvad jumalat, aga laps tehakse samal ajal sandiks. Eks nädaldike patused inimesed ega muidu soo. Siis peaksime kõik vigased olema, sest kelle vanemad ei ole siis patused. Terveid inimesi ei võiks ilmas ollagi. Jumal karistab, keda ta tahab iseäranis suuri patuseid ja neid, kes patust ei pööra. Mis suurt pattu on siis jumalakartlik kiisa Mihkel ja tema naine, Liisu teinud. Sina oled Kiisa rahva tütar, sina peaksid seda teadma. Minu isa ja ema on vagad ja jumalakartlikud. Soo aga kõige vanem tütarmann tuli ilmale üks jalg lühem kui teine. Kui nemad on jumalakartlikud yks, siis nende laps on niisama vigane kui minu oma. See on jumala tahtmine. Oadu. Ütle, kas sul ja mul on täisaru peas või oleme mõlemad hullud purjus, oleme mõlemad purjus mehi, oleme kained. Kas see siin minu naine temani jooblud? Tule ja võta mul kaela ümbert kinni. Kui sa oled minu naine siis tule. Satuleti lugemisele toavet. Eks. Et mis mis sina teed, oad, mina, eks ma tule sulle seltsiks. Tuled seltsiks, nojah, sul ehk muidu igav, no siis lähme. Tualett. Eduard Vilde romaani ainetel lavastatud kuuldemängu prohvet Maldsvet lavastaja oli Leo Martin. Lõhmuse taavetit mängis Mati Klooren, Lõhmuse Anu, Ita Ever ja Taaveti sõbra, Vikerpuuri rollis oli Ervin Aabel. Vikerveebist saab kuulata tervet kuuldemängu ja ühes sellega paljusid eesti tuntud näitlejaid. Kohtumiseni uues saates nädala pärast, kui kuuleme, kuidas eestlased elu Krimmis sisse seadsid.