Eesti maja ongi peamine, meie koondumised, koht, raske öelda, sest väga suur teadmatus valitses. Eks igaüks ise kavandas oma edasist saada. Tere kuulama uut saadet eestlastest Krimmis. Esimesed eestlased jõudsid grimmi kohale 1861. aastal. Nemad olid siis teele asunud eelkõige Eesti põhjarannikult ja Järvamaalt. Kolm aastat hiljem juba oli Krimmi teatud neli eesti asundust. Teises saab Krimmi eestlaste eest, räägib Eesti keele Instituudi teadlane Jüri Viikberg sellest, kuidas Krimm ja keskKrimmis eestlased vastu võttis ja kuidas elu hakati sisse seadma. Ja eestlaste keelest ka tänases saates. Saatejuht on Piret Kriivan. Nüüd oleme siis jõudnud grimmi juurde, aga kõigepealt siis sellest, et kuidas oli võimalik krimmi sisse pääseda, kas peaks niimoodi küsima? Jah, miks mitte, sest kui me juba teame, et Eestist oli väga raske minna kubermangu piire oli väga raske ületada, siin olid oma teatud piirangud ja nii edasi siis Krimmi puhul oleks olnud justkui asi teistmoodi. Ja see oligi teistmoodi. Sest tegemist oli sõja tallermaaga. Ja võiks öelda, et see õnnistatud maa on olnud ühtlasi ka üks väga magus pala paljudele võimudele endale himustada. Ja üks kõige suuremaid himulisi on olnud just nimelt Venemaa. Juba seitsmeteistkümnendast sajandist on Venemaa teinud Aasovi sõjaretki. Ta on teinud Krimmi sõjas ja ta on kangesti tahtnud seda ala oma valdusesse vallutada. Nii et kui Krimmi khaaniriik oli omaette kuni 1443. aastani ja seejärel 1475. aasta käigus läks ta Türgi koosseisu siis Venemaal oli kange soov saada grimmi endale ja sellega saada ühtlasi tugipunkt mustas meres. Nii et nende Aasovi ja Krimmi sõjakäikudega seoses 1783 õnnestus Venemaal lõpuks Krimm okupeerida. Sinna rajati Sevastopol 1784 ja seetõttu selline suur mure jutumärkides Venemaa jaoks oli murtud sõjaga seoses, kuna seal elas üle poole miljoni kohaliku krimmitatarlased, siis vähemalt 300000 nendest sunniti lahkuma Türki. Ja siis, kui sinna hakkas juba ruumi rohkem jääma, siis teine Venemaa eesmärk oli sinna saada oma alamaid. Nii et tol ajal oli Venemaa keis rinnaks Katariina teine ja temal oli juba antud manifest Venemaa lõunaalade asustamiseks ning oma päritolu tõttu levitas ta oma manifest ega Euroopas. Nii et sinna Krimmi aladele seal, kus enne elasid krimmitatarlased, sinna hakkasid tulema armeenlased ja kreeklased ja bulgaarlased ja sakslased ja tšehhid. Ja nii edasi, kuni siis 19. sajandil jõudsid sinna ka eestlased pärast seda, kui oli toimunud nüüd juba Krimmi sõda järjekordsed 200000 krimmitatarlaste oli sunnitud lahkuma ja nad siirdusid türgi maale. Ning siin tuleks siis mainida ka seda, et nii nagu eestlaste puhul oli teatud usuline kõrvalmaik tegemist oli suurel määral ka prohvet Maldsveti kaaslastega siis sakslaste hulgas oli üks omaette rühm, keda nimetati Mennoniitideks ja nemad olid pärit juba 18. sajandi lõpust. Nemad olid tulnud, et tänapäeva Danski kandist saksa keeles tantsi ja nemad jõudsid 1789. aastal juba siis Lõuna-Venemaale. Kuna nad olid hästi kõrge moraaliga, nad olid erakordselt töökad, nadolid, karsket, nad olid väga usklikud inimesed ja nii edasi, siis nendele anti isegi alkoholi müügimonopol, nad võisid õlut kääritada, Nad võisid äädikat valmistada ja nii edasi. Nii et juba 1008. 100. aastal anti neile siis ka juba sellised privileegid maakasutuse kohta. Ainus asi, nad pidid astuma vene kodakondsusesse, aga oma usu võisid nad säilitada ja kõik muu oma usu tõttu ei võetud neid sõjaväkke ja neil oli veel palju muidki privileege, nii et nemad olid ühtlasi ka eestlaste kõrval sellised luteriusulised, kes olid eestlastega võib-olla seal ka kõige sarnasemad. Aga põliselanike puhul tuleks siis loomulikult mainida krimmitatarlasi. Ehk Krimm lasi ja nende kõrval olid ka garaide garaiimid. Ja peale selle oli siis ka üks osa veel krimzzakeid ehk krimmi juute. Nii et see Krimmi rahvastik oli tol ajal ja erakordselt kirju. Aga kirju just nimelt seetõttu ühtesid justkui tõrjuti välja ja nende asemel toodi aga uusi asemele. Et mingis mõttes oli see Krimm ka kuidagi selline läbikäigukoridor ja silmatorkav oli lihtsalt see, kuidas Venemaa tahtis seda kõigest hingest saada, just nimelt slaavlaste võimu alla ja slaavi rahvaid sinna eeskätt, et neid saada grimmi asukateks aga. Krimmi rändasid inimesed välja mitte ainult Vene impeeriumist, vaid ka Euroopast. Aga et Vene impeerium oli siiski üks selline suurem reservuaar, kust venelasi, ukrainlasi, Moldaarlasi ja teisi selliseid, siis sinna just nagu kohale toimetatud. Aga sel ajahetkel, kui eestlased sinna läksid, siis kes siis ülekaalus olid, keda kõige rohkem oli kas ikka endiselt tatarlasi? Siis, kui eestlased Krimmi saabusid, siis võiks öelda, et ülekaalus suures ülekaalus olid ikkagi juba Vene keisririigi omad alamad ja eestlased liitusid nende hulka ja nendel olid juba nii-öelda passi, formaalsused olid kõik lahendatud ja selles mõttes nendel mingeid takistusi seal ei olnud. Aga kindlasti tuleb silmas pidada seda, et olgugi see Krimm endine sõja tallermaa, siis seal need alad, kuhu eestlased nüüd asusid, olid ikkagi endised krimmitatarlaste eluasemed. Nii et need külad, mis eestlased sinna ehitasid, need olid Nendesamade krimmitatarlaste savionnide nii-öelda kõrvale, peale ja asemele. Ja seda näitavad ka need kohanimed, et kui eestlased sinna läksid, sinna ei rajatud, ei Lindasid, ei Kaleveid, ei mingisuguseid rahvuslikke nimesid, sinna küladele ei pandud, vaid needsamad krimmitatari külanimed jäid nendele küladele alles. Ja see oli nüüd üks asi, millega tuli harjuda, aga loomulikult kogu see Krimmi keskkond, see loodus, kliima, see oli kõik hoopis teistsugune. Krimm ise on üle 26000 ruutkilomeetrise on natukene üle poole Eesti. Ta ei ole selles mõttes väga suur, aga tema asukoht mustas meres tähendab, et seal on vahemereline kliima. Seal on suuremalt jaolt stepitasandik ja lõunas on ka krimmi mäestik. Aga selliseid metsi, sellist mulda, selliseid nelja aastaaega nagu on siin Eestis seda seal loomulikult ei ole. Seal on erakordselt hea kliima selleks, et kasvatada viinamarju, selleks et pidada aiandust. Jaa jaa, et seal aia ja puuviljasaadusi kasvatada. Seal on soe meri. Ja seal on kohalik rahvas olnud elupõlised, karekasvatajad ja kaubitsejad ja, ja nii edasi. Nii et selles mõttes kõik see, mis neid seal ees ootas, see oli neile uus ja huvitav. Ning Eesti asundused rajati 1861.-st kuni 64. aastani. Need peamised ja need oleksid siis järgmised. Et kõigepealt harju ja osalt ka Järvamaalt pärit inimesed, 1861. aastal rajasid sam rukki. Kuigi see krimi tatari külakoht oli seal olemas, nii et con, krimmitatari nimi ja vene keeles nimetati seda perega vojeks ukraina keeles peregove kalda ääres rannaküla eestlased ise nimetasid seda rannakülaks. Ja see rahvaste paljus ühtlasi iseloomustab ka seda, et igal kohal on mitu koha, nimelt igas keeles on erinev. Nii et see, kui eestlased ütlesid rannaküla, siis siis selle nii-öelda algne nimi oli, oli Samruk. Aga see oli ka üks väheseid, kus eestlastel oli oma variant kõrvale panna. Sest 1863 rajati Jourtši. Sinna saabusid Järvamaa, Ambla, Järva-Jaani, JärvaMadise ja, ja nii edasi inimesed. 1863 rajati Kontšižapa. Selle kõrvale jäi kohe Boscoss. Ja siis rajati 1864 Sõrt Karactiora. Sellised väga huvitavad krimmitatari nimed. Ning viimane selline suurem küla rajati 1008 79, selle nimi oli uitš kujud Arhan. Ja see oli selline, kus tegemist oli otsekui väikse mõisaga, mis osteti osman Mursalt. Ja sinna siis rajati eesti küla, see oli üks uss kujud. Arhan ja Tšurtši olid kaks kõige suuremat kaks kõige uhkemad eestlaste küla Krimmis. Simferoopol-ist lääne pool ma näen jah. Ja siis, kui Eduard Vilde sinna jõudis 1904. aastal, siis nende külade näol oli tegemist juba perekate küladega. Ja olgugi, et, et see oli alguse saanud tatarlaste elamutest. Need külad olid üles ehitatud ja selleks läks vaja siis 15 kuni 20 aastat ehk üks inimpõlv. Nii et ühe inimpõlve jooksul. Need külad ehitati üles nii, et seal olid korralikud eluasemed. Seal olid kaevud. Ja seal olid ka ka muud abivahendid, et näiteks. Sinna rajati ka kauplusi ühe inimpõlve jooksul. Need külad olid üles ehitatud. Kuidas eestlased ennast seal sisse seadsid, nendes külades nad pidid kliimaga harjuma, nad pidid Harjumaailmselt ka uue maaharimisviisiga maad ju mindi sinna harima. Kas neil olid mõned tööriistad ka kaasas ja kas neist oligi seal kasu? Kui eestlased Krimmi läksid, siis Nad kindlasti ei läinud paljakäsi ja hilisemate ümberasujate puhul on teada, et eestist mindi isegi mõned kariloomad kaasas, isegi vokid kaasas, isegi tööriistad kaasas. Selleks et uues kohas elu alustada. Aga Krimmi puhul tuleb nüüd silmas pidada seda, et kuna see kliimaolustik oli niivõrd erinev siis Eesti oskustega seal esialgu midagi teha ei olnud, seal tuli kohe hakata õppima. Samm rokiküla on mere ääres rannaküla, seal on soe meri, vesi on väga läbipaistev, ujujatele väga mõnus kalameestele, et üldse mõnus, sest et kalad näevad ja nad on väga pelglikud. Neid kalu, mis selles meres elavad, eestlased ei osanud püüda. Nad pidid sellega õppust tegema, see võttis palju aega, nii et nad pidid hakkama maad harima, kaluritena nad seal elatist teenida ei osanud. See põllu aga oli hoopis midagi muud kui Eestis, see oli tavatult, kes selline paks, erakordselt viljakas, aga ta oli väga paks ja tänkjas. Selleks tuli tarvitada kas kaks paari, neli paari, isegi kuus paari härgi. Ja need olid pöördadrad selleks, et selle mullaga maad harida. Ja loomulikult, et tuli hakata kasvatama ka kohalike vilju. Esimene asi, mis nad õppisid, oli maisi kasvatamine, see kasvas selle väga hästi. Seejärel nisu ja siis tulid loomulikult kahed viljad ja puuviljad. Veel üks asi, mis tuli õppida, oli see, et põllule ei panda sõnnikut. See muld oli sedavõrd viljakas ja rammus. Sõnnikut ei läinud vaja ja need peremehed, kes sõnnikut panid, siis Nad pärast kratsisid kukalt, sest et kartulipealsed olid nagu võsa. Ja need kartulid olid küll erakordselt suured nagu lapse pea, aga nad olid seest tühjad, nad olid vesised ja sellist sõnnikuga need kartulid ei kasvanud ja, ja siis tuli juba minna üle jälle paisi pudru ja nisu peal ja nii edasi. Nii et kõik asi oli uus, kaasa arvatud see, et kui minna, kui hakata maja ehitama, siis palki ja puud sul võtta ei ole. Aga seal on üks kohaliku huvitav kollane kivimaterjal, mida saetakse ja sellest tehakse sellised noh, me võime öelda tellised, aga sellised kuubikud, millest need majad ehitati erakordselt ilusad ja tundub väga lihtne ehitada, aga et selline on see ehitusmaterjal. Ja loomulikult, eestlased ei pidanud lootma nüüd ka ainult iseendale ja sellele, kuidas nad seal õpivad, kohastuvad sest kui nad sinna kohale jõudsid, siis igale mees hingele oli ette nähtud 18 tiinu maad. Iga mees, perepea sai ühtlasi 100 rubla raha, laenu ja laenuks anti aastane vili. Nii et päris tühja käega neid sinna jäetud. Ja see tähendas, et mingisugune stardikapital nendele ikkagi kroonu poolt anti. Aga selline kohanemine oli loomulikult, see võttis aega, sest kui mainisin, et puid seal kuigivõrd ei ole, kui oli vaja leivaahju kütta, siis selleks oli omaette kuivatatud sõnnik, mida nimetati Kirbitsaks, see oli tükeldatud, neid tükke pandi siis tulle sellega köeti. Kui oli vaja pliiti kütta, siis materjaliks olid nisuõled. Nii et selliste sõnniku ja õlgede kombinatsiooniga saadi küttematerjali. Kuigi see kliima on seal ju soe, et isegi jaanuaris on plussid ja, ja sellist lumist talve seal loomulikult ei ole. Aga alati pole ka asi mitte just nimelt kütmises, vaid vaid leivategemises, söögitegemises, ahju, leivaahju kütmisest ja nii edasi. Aga paari põlvkonna vältel saadi sellega hakkama. Kui Vilde käis 1904. aastal Churtsi külas siis tema meelest see nägi välja juba nagu mõni eesti alev. Et see ei olnud enam tavaline küla nägu, seal oli kaks kauplust, seal oli kirik, seal oli koolimaja, igal perel oli oma kaev. Jaa, Vildele tuletasid need eluasemed meelde nagu väikseid mõisaid või pastori või köstri elumaju. Aga ta ütleb ka seda, et mis puutub nüüd riietust ja välimust, siis eestlased muutunud ei ole. Eksimatult tunneb eestlase ära ka nii hästi tema peakate kui, kui ülikonna järgi sest et need on samasugused nagu kantakse kodumaal ja loomulikult need juuksed ja sinised silmad ja näojooned, need tulid talle loomulikult ka väga tuttavad. Eestlased läksid siit ikkagi suuremas jaos luterlastena. Kas nad seal jäid ka luterlastega? Täiesti kindlasti, nii nagu nad siit luterlastena läksid, nii nad seal ka luterlastega jäid. Ja tuleks öelda siis ka seda, et kui, kui kõige suuremad esialgsed majandusmured olid juba ületatud siis loomulikult hakati mõtlema ka selle peale, et külla on vaja kooli, küll on vaja palvemaja ja kirikut. Et eriti nüüd, kui malts lätlaste peale mõelda, siis usuelu oli nende jaoks erakordselt disja tol ajal, nagu me teame, kool ja kirik olid ju ühendatud. Et kool palvemaja oligi see, mis küladesse rajati. Köster-koolmeister oli see mees, kes õpetas lapsi, kes kes talitas ka kõiki muid vajalikke toiminguid. Nii et kui samm Rock rajati 1860, kas siis 17 aastat hiljem oli seal juba kolmeklassiline kool, palvemaja ja täpselt samuti Churtsi külla rajati kirikukool Sõrt, karaktsiorasse rajati palvemaja, eraldi kool isegi eraldi. Ja kool palvemaja oli k, kontsis sabas ja usskujud Arhannis. Nii et siin võiks öelda ka seda, et igas külas oli ehitatud selline suurem hoone, mis teenis nii kooli kui palvemaja huve. Aga kuna nendel ei eestlastel ei olnud seal oma eraldi kogudust, siis kuna nad olid luterlased, siis kiriklikud kuulusid nad sakslaste noisatsi koguduse alla. Nii et saksa õpetaja oli see, kes nende küla teenis ja kuna neil sellist oma kirikut ei olnud, siis õpetaja käis kaks korda aastas külas. Nii et siis ta ristis ja mattis Yelleeritas ja laulatas kes siis vahepeal olid kas siis surnud või sündinud. Ja siis oli võimalik ka veel, et käidi linnas, näiteks impeuroopalis oli luteri kirik, et ka seal võis jumalateenistusel käia, aga oma õpetaja oli, oli see, kes käis külas. Saksa õpetaja võis olla midagi, mis oli tuttav eestlastele ka Krimmis kodustest aegadest. Jah, sellised asjad, kas nad nüüd just saksa õpetajat tuttavaks pidasid, aga, aga see oli neile kindlasti meele järgi, et et saksa õpetaja pidas eesti keeles ka teenistusi, et see mitmekeelsus käis grimmi juurde. Mis saksa õpetaja pidas eestlastele eesti keeles teenistuses? Sidenistust, ja et ka näiteks kui oli poimüüjatega tegemist, siis need olid venelased, aga nad rääkisid nii eesti keelt kui vene keelt ja selliseid keelekombinatsioone oli seal kindlasti veelgi. Ma olen päris kindel, et eestlased vähemalt osa neist oskas ka krimmitatari keelt, kuigi see oskus ei olnud päris üldine. Päris üldine, kindlasti mitte, aga kindlasti oli eestlasi, kes krimmitatari keelt oskasid krimmitatarlaste ka muidu oli selline keelebarjäär ka see on täiesti selge, nendega väga palju kokkupuutumisi ei olnud, kokkupuutumisi oli, oli loomulikult siis, kui krimmitatarlased hobusemeestena käisid hobuseid müütamas ja ja kui hobustega oli vaja midagi teha, kas siis uued rauad panna või, või lõigata või midagi taolist. Aga et siis aeti juttu vene keeles või see omavahelise suhtluse keel oli kindlasti vene keel. Aga siis Ottomar Laamanni memuaarides on ka üks tore koht selle sellest, kuidas krimmitatarlane ja eestlane omavahel toimetasid, ilma et nad oleks teineteise keelt osanud. Ja see juhtum oli nimelt selline, et eestlane kõndis härjaga ja härg oli rakendatud sarvipidi. Ja krimmitatarlane Läheb hobusega mööda, jääb seisma, vaatab ja vangutab pead. Ja ta tuleb selle Eesti kõndia juurde ja patsutab härjale kaelale ja, ja siis ta võtab need rakmed sealt sarvede otsast ja paneb ümber kaela. Ja Ta ei ütle ühtegi sõna, aga ta näitab eestlasele, et ärjaga kündes tuleb rakendada kaelaga abil või kaela kaudu, aga mitte sarvedest. Ja kindlasti võib öelda ka seda, et kõik see, mis puudutab nüüd nende kohalike taimede ja viljade kasvatamist, nende harimist, et siin eestlased kindlasti vaatasid kohalike inimeste pealt, kuidas seda teha, mismoodi, et see asi üldse õnnestuks. Sest Krimmis on tihtipeale ka nii, et võib olla kuivi perioode ja, ja saak või pikalduda, et selles mõttes ta on küll õnnistatud, ma, aga see saak ei ole alati mitte garanteeritud, vaid seal võib juhtuda ka selliseid ettenägematuid. Lugusid aga eesti keel ise, kui eestlased suhtlesid teiste rahvastega ja puutusid nende keeltega kokku ja oskasid ka väga paljuski vähemasti igapäevast sõnavara teistes keeltes, siis kuidas eesti keel ise muutus? Sõnavara ilmselt muutus ja, ja ka grammatiliselt võib olla. Üht, mida ma kinnitada tahaksin, on see, et Venemaa eestlased räägivad eesti keelt. Ja see ei ole mingi selline segiläbi keel, mida kuskil mujal ei ole vaid oma põhialuselt on ka Krimmi eestlaste keel on eesti keel. See, mille nad siit kaasa võtsid, on nad suurel määral säilitanud ja paljusid asju räägivad nad just nimelt nii, nagu kunagi on rääkinud meie esi isad-emad, mida meil nii enam ei öelda. Ja see on väga tore äratundmine, leida sealt võõrsilt kaugelt midagi vana, mis kohati on, kohati ei ole aga nende keelele. Kuna me teame, kust nad pärit, siis tegemist on hariliku Järvamaakeelega põhjaeesti keelega, millel ei ole mingisuguseid väga suuri vinte ega pöördeid sees. See on umbes selline nagu meil siin räägitakse tänapäevani. Aga ta on natukene vanapärane, seal on iseloomulik, et ei ole mitte ümbrik, vaid ikka kuu, väär ei ole mitte koor, vaid on mant ja ei ole mantlit, vaid et keegi ei maga voodis, vaid asemel. Ja siis on muidugi mamma ja papa, mitte ei saa, ema on vanamamma, vanapapa on onkel ja tainta ja siis, kui kella vaadatakse, siis vaadatakse, uuri pealt järele. Selliseid jooni on väga tore märgata. Kõrv registreerib loomulikult ka seda, mis on pärit vene keelest ja see on väga arusaadav, sest vene keel on nende eestlaste esimene keel praegu päris kindlasti. Ja eriti siis, kui nad räägivad teiste rahvastega ja mitte ainult venelastega, vaid ka türgi, tatarlaste või teistega. Isegi sakslased on eelistanud vene keelt selleks, et mitte silma torgata oma saksa keelega. Ja vene keele kaudu on kindlasti tulnud just nimelt seda kohalikku sõnavara, et kui meie, ütleme, ploomid, nendel on Sliivid, kui meil on murelid, seal on sires, nüüd kui meil on kirsid, seal on Visnid. Küüslaugu asemel on ses nukk ja Türgi juba on ikka vas. Zulia nuudlid on lapsudsest, see tuleb sõnast laps A. Ja siis on tingimata veel ka selliseid sõnu, mis on tuntud väga paljudes keeltes, mida me ei saa öelda, et need on vene laenud, vaid need on omased tervele regioonile. Kui räägitakse kurganitest, siis need on vanad tatarlaste hauakohad ja kindlustused. Kui räägitakse maisi, meie ütleme maisipuder, aga seal on see loomulikult mamma lõiga. Ka see ei piirdu ainult mingi ühe paari keelega. Krimmile on iseloomulik jai la ja see on koht mägedes, kuhu loomad aetakse suvel karjamaale. Veovankri kohta ütlevad kõik Matsar võima, Tšaar ja aiamaa on, pastan või pastan, et need on iseloomulikult paljudele keeltele, mitte ainult vene keelele või, või türgi-tatari keelele üksi. Ja siis on kindlasti üks moodus, kuidas eestlased türgi-tatari keelega kokku said. On just nimelt kohanimed. Et paljud nimed on seal juba ammu ristitud, näiteks Katariina oli see, kes vanad kohanimed ümber ristis, enne oli Akjaar, siis tuli Sevastopol. Akmedžiti asemel tuli Simferoopol käsu asemel seodoss ja köslev asemel Jäpatooria ja nii edasi. Aga need kohanimed, mis on eestlastega seotud, need on Sõrk taraktsiora, ott kuju, tarhan, buss, kus ja siin me türgi keele abil võime isegi hakata vaatama, mida nad tähendavad. Et kui sõltan mäehari, gara on must ja Chirac on viljatu maa. Et siis see peaks nüüd iseloomustama ka seda. Sõrk taraczara ümbrust. Üts on kolm kuju, on allikas või kaev, tarhannan, valitseja, need üts kujud. Arhan on kolme allika valitseja või kolme kaevu valitseja Poskus pes, kes on hallsilm, koi, terve tugev küla, Jänicale, uus kindlus ja nii edasi. Et ma olen kindel, et eestlased tundsid vähemalt huvi, mida need kohanimed tähendavad ja siis see tähendas juba ka, et nad said paremini aimu sellest, kus nad elasid. Eesti keelest ja meelest ja tuntud eestlastest, kes on Krimmiga seotud olnud, räägib dotsent Jüri Viikberg nädala pärast pikemalt. Eduard Vilde, ajakirjanik ja kirjanik käis Krimmis oma romaanile Prohvet Madsvetist materjali kogumas 1904. aasta sügisel septembris-oktoobris ehk siis peaaegu täpselt 110 aastat tagasi. Eduard Vilde reisikirjeldused on väga värvikad. Nende sees on Vilde ära toonud ka katkendeid Gustav maltsa prohvet Maldsveti vennapoja käsikirjast, mida Gustav malts ise arvas. Eduard Vildest ja tema reisikirjadest saab kuulata Ta varasemast saatest, mille pealkiri ongi prohvet malts. Aga need üks väike näide sellest, mida Eduard Vilde Krimmis ise koges ja teada sai. Eduard Vilde kirjutab aasta sulaste aasta tüdrukute palkamisest. Ja ta kirjutab, nii aastasulased kui ka tüdrukud on suuremal arvul, eestlased leidub aga ka küllalt väike venelasi ja vahel harvastiga tatari sulaseid. Kodumaalt grimmi kutsutud sulastele ei taha, nagu kuulsin sealsed olud hästi meeldida. Pärast neid tihti läheb tuldud teed tagasi. Rohke töö kõrval on neile vastumeelt ise reanis korraliku elu korteripuudus. Nimelt peab Krimmi sulane elama hobusetallis peremehe elumajas ei anta talle sekspaika. Nõnda pole lugu mitte üksi Eesti asundustes, vaid üldiselt see on grimmimood ja see mood põhineb sellel, et Krimmi töölistel olgu nad venelased või Tatarid kui harimata ja äratamata töö orjadel on elukohta liiga kasinad ning madalad nõuded Nad lepivad kõige viimase inimliku elutasemega, sest et nad paremat ei tunne. Nõue inimväärse elu korra järele pole nende seas veel elavaks saanud. Nagu suvised töölised, ööbivad ükskõik kus enamasti lageda taeva all ja elavad seal ka muidu priitundidel. Nii magab aasta sulane tallis hobuste hinge ja naha, õhu ning sõnnikuhaisu käes mõnes vankri keres. Et ta seal talvel saab tublisti külmetada, on enesestmõistetav. Ainult süüa antakse talle pererahvaelamus. Krimmis antakse eesti tüdrukule kui aasta teenijale eesõigus. Nendega on aga täbar lugu, nad jäävad ainult lühikeseks ajaks teenistusse, sest nad saavad varsti mehele. Mehele minemis. Himulistele eesti neiudele on Krimm kõige parem pesitamise paarid. Kohtumispaik. Mitmed Eesti peremehed on endile Eestis tüdrukuid kaubelnud, neile prii reisi andnud ja mõned neid ise toomas käinud. Nad kurdavad kõik, et nad ainult Krimmi noormeestele oma kulul kaasakesi muretsenud. Sest juba mõne kuu pärast, aasta pärast, aga julgesti, ütlevad tüdrukud peremehele häbeliku naeratamise jorna punastamisega koha üles, et vahetada neiu räti naise tanu vastu ja peremees vaadaku suud pühkides jälle, kust uue teenija saab. Muidugi pole ta usaldus Eesti tüdrukute kohta kasvanud iseäranis nende kohtumit, kellel vähegi nägu ja tegu Virkust ja terasust, on need nopitakse ära nagu varased maasikad. Mõned olevat vanemate ja jumetumatega õnne katsunud. Ei midagi. Krimmis leiavad kõik tahtjaid, ei, seal ole ainult suksutajad, seal on kõik päikse pähe panijad. Nii kirjutas Eduard Vilde 1904. aasta reisist Krimmi. Lugu ise on muidugi hulka pikem ja põnevat on raamatus veel palju. Nagu tema prohvet Maldsvet on ainest andnud paljudele teistele loojatele. Ka helilooja Ardo Ran Varres on kirjutanud muusika mullu suvel Albus etendunud prohvet Maldsveti lavastusele. Neis lugudes on kõrvemaa looduse hääli. Helilooja enda sõnutsi on hea teada, et prohvet malts ja külaelanikud kuulsid ka 150 aastat tagasi samasugust metsakohinat linnulaulu, pääsukesi, vihma krabinaga, öiseid konnasid. Kohtume nädala pärast, minu nimi on Piret Kriivan ja loo pealkiri, mida kuulame, on Elts, läheb mõisa.