Eesti maja ongi peamine, meie koondumise koht, raske on öelda, sest väga suur teadmatus valit. Eks igaüks ise kavandas oma edasist saatust. Mina olen Siberis sündinud, sünnimaa on seal, aga Isamaa, võta mulle eesti magi eesti lugu. Tere, rääkides eestlastest maailmas, oleme jõudmas otsaga Siberisse. Siberi eestlaste lugu on niisamuti meie lugu ja Siberi On olnud arvestatav koht Eesti ja eestlaste ajaloos. Tartu Ülikooli professor Aadu Must hakkab sellest saatest alates rääkima sellest, mis on Sibe kõigepealt, kuidas Venemaa Siberit hõlmama hakkas siis missugune on eestlaste Eestist pärit inimeste roll Siberi vallutamisel? Seal said eestlased teada, mis on Siber. Missugustest arhiividest Siberis on Aadu Must leidnud jälgi eestlastest. Sellest kuuleme ka mina olen saate toimetaja Piret Kriivan. Eestlaste jaoks on Siber tähendanud alati eeskätt Külmamaad, aga mis on Siber tegelikult olnud? No tuleb välja, et Siberiga, nii nagu mõne muu maaga ei ole ühte Siberit on palju erinevaid, palju erinevaid nägusid, palju erinevaid saatusi. Eestlaste kõnepruuki tuli Siber tegelikult ikkagi 18. sajandi algul. Enne seda temast suurt midagi ei teatud. Tõsi, juba Liivi sõjas olevat mõned Eestimaa inimesed sattunud ka Siberi piirkondadesse kuid põhiline Põhjasõda ja siis peale suurt Poltaava lahingut äkki ootamatult leiti, et parim koht, kuhu saata sõjavangid, on seesama Siber. Sinna saadeti suur hulk sõjamehi. Nende nimede Sid, teame ainult ohvitseride puhul lihtväelaste nimesid kirja ei pandud, kuigi on teada, et ka liht väelastest eestlasi on Siberis olnud ja neid on üles leitud veel aastakümneid peale uusikov pungi, rahu, kusa tunud koduorjade nagu seid ostetud-müüdud, aga nii see asi tol ajal käis. Sevast ohvitserid olid Tobolskis sõjavangilaagris kusagilt 800 meest ja üllatus-üllatus, neist umbes 200 olid need, kes olid pärit Eestist. Need olid valdavalt küll aadlikud, kuid on teada, et sa nende hulgas oli ka kümmekond vähemalt kümmekond nimeliselt teada eesti rahvusest ohvitseri lihtsalt natuke rohkem isegi, aga, aga kas nad täpselt Justa powski laagris olid? Ei tea. Ja huvitav on ainult selline märkus, et kui sõjavangidele ohvitserist sõjavangidele otsustati, et neile tuleb luua juhtkond ega siis vene administratsioon jaganud iga vangiga eraldi suhtlema ja kuna tegemist oli sõjaväelist distsipliini armastavate inimestega, siis valiti sõjavangidele oma juhtkond ja seisus. Esimeses koosnes viiest liikmest, ees seisaks kõigi kõigi Rootsi armee ohvitseride esindajaks. Kõige tähtsamaks esinejaks oli Arvid, fon Kaulbars, naabermõisnik. Tema asetäitjaks oli eesti rahvusest kapten, kes kandsime saks ja oli veel kolmas, Eestimaalt pärit saksa baltisakslast Väike-mõising Trintel üle kaks olid rootslased. Nii et see annab ka mingisuguse pildi sellest, mis siis Siberis toimus just nende sõjavangide ajal, üllataval kombel, ega kõik need, kes saadeti Siberisse, sõjavangi, ega need kõik tagasi tulnud, tuleb välja, et mõned läksid vene teenistusse üleüldse vahel rootslasi süüdistas või baltisakslased. Kuulge, kuidas siis on võimalik, ta sõdis Karl 12. armees ja nüüd äkki läks üle teisele poole teenis edasi, teised muigega pooleks, ütlevad ei, Nemad jäid paigale. Nemad teenisid impeeriumit, ainult impeeriumid, üks tuli ja teine läks, aga nemad viisid edasi konksud teadmise oskuse, kuidas valitseda suurt riiki jäädi Siberisse, tõusti seal kindrali hauast võtteni. Osa tulid tagasi, olid lihtsalt vene väes. 18. sajandi Siber on ülijõuliselt seotud baltisakslastega kes koju tulles rääkisid sellest ka siinsetele inimestele, nii et teadmine sellest, mis on Siber üha laiemalt levis. Huvitav on see, et 18-l sajandil Siber tegelikult oli muutlike piiridega mõned linnad, mida, mille kohta tänapäeval öeldakse Nad või kindlused, mille kohta öeldakse, et nad nagu ei ole Siberis, on Uuralites. Tuleb välja, et olla rajal olid nad nii kaugele, et ka nende kohta öeldi, et nad on Siber. Nii et Siberi piiri väga täpselt ei teatud. Veel, kui Eestist saadeti vange välja, siis meil kuskil umbes laias laastus ütlevad veerand vangidest ja kaduma saadeti Siberisse, Siberisse kohale jõudnud, tuleb väljad ära võtta, ütle kõike tänapäeva kategooriatega, nad saadeti sinna, mida tänapäeval nimetatakse Kasahstanis, aga toll, seal oli ka see Siber ja Siberi piirid järjest laienesid. Siber oli venelaste jaoks midagi sellist nagu Hispaania maailma jaoks Ameerika 15. sajandil. Sama oli ta venelaste jaoks 18-l sajandil, kus käisid sõjad, kus tehti karjääri. Kui läksid ikkagi teenistusse, Siberisse, siis tulid kiiremini auastmed, siis tuli kiiremini kuni kindralipagunite välja. Ja sealsete kindralite hulgas, nagu ma juba enne vihjasin, oli väga-väga-väga palju küll kindral vaimar, tähendab, neid nimesid võib lugeda hästi palju. Aga on ka selliseid mehi, kelle saatusest võiks kirjutada eraldi raamatu. 18. sajandil ja veel 19-l sajandil vaieldi ka Venemaal, mis asi Siber on. Ja sellised tähtsad mehed nagu admiral Krusenstern, admiral rangel, nemad leidsid, Siber peab saama Vene riigile täpselt samasuguseks meretaguseks kolooniaks, nagu neid on Inglismaal, Prantsusmaal, Hispaanial. Miks meretaguseks öeldi, et kuulge, see on jube, kujutage ette, kuidas tuleb sõita sinna Ida-Siberisse ratsailma teedeta, kui kallis on sinna mistahes relvade või kaubavedu, paneme laevad käima ja no meremehed eriti arvasid, et ta on umbes samasugune meretagune koloonia ja muide kõik need kuulsad. Kas admiral Adam Johann von Krusenstern ümber maailma reis? No kuulge, mõni arvab, et ta käis geograafiat õppimas. Kaugel sellest, Krusenstern, mees, kes hiljem esitas plaani veel, kuidas võiks mõned Ameerika provintsid mere ääres ookeani ääres veel lisaks lisaks lisaks Alaskale liita Venemaa külge. Jutt käis seal veel tol ajal Mehhikole kuulunud Hollande'i mitmetes piirkondades ja nii edasi. Sellest Krusesten kirjutas, ta kirjutas sellest oma salajastes ettekannetes. Nii et üks mõte oli see, et ta peab saama meretagune koloonia ja huvitav versta või eelpost just selle ookeani poole peal oli näiteks selline piirkond, mida me ju kõik oleme kuulnud, kõik teame ja mõned on isegi turistina kunagi 30 oli Kamtšatka Kamtšatka ajaloos. On üks mees, keda Inglise meresõidu ajalugudes kirjeldatakse, keda kiidetakse, kes on suur ja tuntud ja huvitav, keda poolakad oma Benjovski ülestõusu loos kirjutavad Kristjan mitme riigi ilmunud raamatus juttu venelaste omadest samuti ja see on keegi Karl Magnus von tööl. Karlovas on, oli üks väike mõisnik. Miks ma ema juures peatun? Peatun sellepärast, et võib-olla võiks temast Eestis ka midagi teada, näiteks Hiiumaal. Mees, kes muutis Kamtšatka saatust, enne seda loeti Kamtšatka nagu noh, kui tänapäevaseid väga moodsaid termineid kasutada, siis enne seda oli Kamtšatka Vene okupatsioon ja peem tegi sellest juba nii-öelda juurutada riidist reaalselt, aga ehk annekteeris ta Venemaa koosseisu vahvaid vahvaid reforme. Aga Hiiumaaga on lugu lihtne. Karmaks on, oli Hiiumaa väike mõisnik kelle sünnidaatumeid ja elulugu Me Hiiumaa kirikuraamatust eriti ei leia. Ometi on teada, et on Hiiumaal kohal, seal on abiellunud, oma naise säält võtnud ja jumal teab mida kõike veel teinud. Ja üks versioon, ma ei ole seda kõike jõudnud üle kontrollida, väidab seda, et tegemist oli mehega, kes võitis. Ta läks sõtta, tegi seitsmeaastases sõjas karjääri, tõusis ohvitseripagunite nii või ohvitseri seisusse sai Fonni juurde ja kuna kuskil nähtusega sõda kuskil seal Böömimaa kandis, siis leiti, et peab talle ka mingisuguse nime leidma. Et on üks versioon, mille kohaselt ei ole isegi mitte baltisakslane, vaid on üks läinud Hiiumaa mees, Hiiumaa mees oli ta kohe kindlasti hiljem, tõsi küll, tõusis ta kõrgete kindrali auastmete nii ja, ja, ja oli väga-väga kuulus ja tuntud mees ja miks temast veel räägitakse, tema oli mees, kes muuhulgas päästis Maailmakuulsa James Cooki ekspeditsiooni jäänused. Toitis nad ära, võttis nende ekspeditsiooni materjalid vastu, toimetas ausalt ise Peterburi, kus anti nad üle inglise esindajatele ja nii edasi. Temast on palju kirjutatud meie sellest, mis nagu väga kuulnud ei ole. Kui juba läks jutt nende nende kuulsate baltlaste peale, keda teised teavad ja meie ise hästi ei tea siis tasub ära mainida veel selline võimas ja ajalukku suurte tähtedega sisse kirjutatud Lihula mõisnik ja nagu Gustav von Strandmann kus ta Fonstrandmanist Ma käisin Lihulas, seal on isegi suured reklaamitahvlid üleval ja noh, nagu ikka, meil pannakse muinsusmälestiste juurde, et kellele mõis on kunagi kuulnud Strandmanni selle tahvli peal ei mainitud mingi tähtsusetu, võib-olla ta ei olnud tähtis. Tegelikult tegemist on seega, kes 13 aastat juhtis Vene ekspeditsiooni pust Siberis mis tegutses sellel suunal, mida tänapäeval nimetatakse, ja Altai ja Kasahstan ja laiendas jõuliselt ja hoogsalt Vene impeeriumit, Vene tsaaririiki. Ja, ja noh, Siber ajaloos väga võimas tuntud ja kuulus mees hoolitses sealsete maagileiukohtade edendamise eest, nii et tal olid väga suured võimutäiuse, tõsi kubernerid Ta käis seal veel läbi lisaks selle vägede juhatajale mitmeid mehi, haned käisid korraks läbi ja mõni kuberner oli veel nii kõva mees, et Peterburist Siberisse jõudnudki oli niimoodi kuberner Strandman oli kohapeal ja tõusis jalaväekindrali auastmeni. Kuigi mõni on militaarega vähem kursis, siis seal väga tähtis kindral kunagi Alstertsuse Mahtrans ütles nii et, et kuidas neid suuri kindraleid seletada, see üks, üks kindral on kindral, no see oli, käis kindralmajori kohta sisenemas 10 kindrali kindral, see, kes kindralleitnandi kohta ja Alstertsese järgi siis see ratsaväe või jalaväe kindral kindrali kindral. Nii et, aga noh, loomulikult seal päris päris ja nii see asi ei läinud, kuid noh, see oli väga kõrge auaste. Aga nagu juba öeldud, siberi vägede juhataja, siis Siberi ajaloos väga erakordselt oluline persoon on Eestist pärit täpselt ikka seotud, aga ma ei jõudnud veel kõige tähtsamini. Kõige tähtsam on see, et oma 18 üheksa, seitsme sajandivahetusel seesama Gustab Fonstrandman on kirjutanud Strandmani morandumi esitanud selle Vene tsaarile ja selle üle on tohutud vaidlused käinud, ta on käinud niinimetatud kooskõlastusringil sõjaväeametkondades erinevates ametkondadele, üle on palju vaieldud, piike murdnud ja nii edasi. Aga mis asi see Strandmani doktriin oli? Ta oli salastatud, ta oli salastatud, ma ei mäleta, kas 75-ks 150-ks aastaks vist siiski nii, et materjal, mida, mida avalikkus ei teadnud kuid see esitas Venemaa koloniaalimpeeriumi laienemise kava. Just seal oli sees, kuidas teha ikkagi kasahhi taladest päris Siber, keda seal tuleb toetada, keda mitte toetada. Ja seal oli kirjas sellised asjad nagu Amuurima liitmine Venemaaga. Oli väike väike detail, mis ei ole tähtis, Amuurima kuulus muide Hiinale, kuid Strandman näitab, tuleb leida mil Hiina on seotud teiste sõdadega ja siis väiksest pahandust tuleb, kuid see tuleb resoluutselt ja kohe ära võtta. Ja kui mõni arvab, et seda paberit ei olnud vene kõrgemas võimu ešelonis kogu aeg laua peal oli küll üheksale jõulisemaks kaitseks edendajaks oli meil kiidetud ja pigem teadusmeheks tahetud teha Adam Johann von Krusenstern kes oli ka üsna lähedases sugulussuhetes trandmaniga noh, abielusuhete kaudu küll Streimanni vennatütar oli Krusenstern naine ja Adam Johann von Krusenstern oli see, kes jõuliiselt töötas selle idee heaks Vello Viisi nimel. Ja 50 aastat pool sajandit hiljem, kui saabub hetk, kus Hiina pidi korraga sõdima inglaste ja prantslaste kuulsad oopiumisõjad. Kui akadeemik Mittendorf, mille eest ta pälvis hõimude kõige suurema tunnustuse, kirjutas väikese märgukirja. Et tema teadusekspeditsioon näitab, et amuuri maalt on Hiina väed ära viidud, et neid on vaja kusagil mujal on saabunud hetk yks siis toimus nii-öelda Amuuri mööda allasõit, mille käigus liideti eriliste pahandusteta mesilastelt teha, kui vägesid ei ole, liideti sellega ka Amuurima sealist trandman, kes kavandas ette väga mitmekülgse, väga huvitava väga andeka, kuid kas õiglase või mitte õiglase? Vaata selle üle on ajaloos vaja veel vaielda ja otsustada. Kas Strandmanali siis ka see mees, kes kujundas Siberist vangla, tegelikult Venemaa impeeriumi vangla, tähendab suured vaidlused selle üle, mis selle Siberiga tegema hakata, käisid tõepoolest juba Strandmann rajal, aga tema oli siiski rohkem nagu selline noh, sõjamees, Militarist, kuigi ka kõigi nende kaevanduste ja, ja tööstusega seotud ka. Aga vanglapoliitika üle tõepoolest 18. sajandil see mõte kujunes välja ja On mitmeid mõtlejaid ja kaasamõtlejaid ja selle üle käisid tohutult tõsised vaidlused, kas Siber on Venemaa vangla või ei ole. Käisid näiteks siis, kui Katariina teine laskis kukutada oma lugupeetud abikaasa Peeter, kolmanda siis toimusid tõelised Ma ei oska isegi nime anda, rahvamatk oleks vist liiga küüniline nii-öelda. Kui, siis tuli järsku käsk, et nüüdsest peale on Siber see, kuhu tuleb kõik saata ja kuidas vangikolonnid hakkasid marssima näiteks Paldiski sunnide vanglatest jala kuhugi Irkutski suunas ja läksid ja marssisid. Ja siis tuli järsku Uuske korraldus, kui oli keisrinna Katariina võimule võtnud, leiti, et ei see on halb plaan, sest see on tehtud Peeter kolmanda ajal. Ja kuidas needsamad kolonnid pöörati ümber needis päris kohal ei olnud jõudnud, jaamarssisid tagasi mööda tolmuseid Venemaa teid ja tulla jälle tagasi uuesti Paldiski suunas. Nii et neid, neid tõmblemisi ja poliitikamuutusi on olnud erinevaid. Kuid juba Peetrist peale räägitakse jälle ühes sellist terviklahendusest nagu karistus kolonisatsioonist. Põhiline, mis on olnud Venemaal kogu aeg nagu strateegiline plaan, on siberi täitmine valgete inimestega. Asi on selles, et kui ta Venemaa osaks on saanud, siis seal on olnud ikkagi nagu väga palju või domineerinud ikkagi kollase rassi esindajad. Ja sellega seoses ongi kogu nii-öelda vangide probleem on seotud täpselt samuti karistus kolonisatsiooniga. Et kuidas teha valged inimesed, aga sellest me jõuame veel päris palju pärast rääkida. Kui ma nüüd natukene veel markeerin, mõned nii öelda sakslased ja tahan öelda seda, milline tohutu tähtis roll neil on olnud nii-öelda Siberi liitmisele ja siis siis kindlasti tuleb ära nimetada üheksateistkümnendat sajandit veel hämmastavalt palju ajaloos üllatus-üllatus, Tartu Ülikooli lõpetanud tegelasi või ütleme siis omamoodi on ka meie 19. Tartu ülikool olnud seotud riiklike huvidega. Nüüd on jälle need, millest palju räägitud. Aga mis on arhiivides kirjas. Ja võib-olla ma teenisin väikese killukese hüppe veel korra nii-öelda arhiivide poolele, ütlen ära ühe lihtsa asja. Eesti ajalugu on päris hästi kirja pandud meie arhiivides. Kui me läheme millal hakati kartuleid kasvatama ja kuidas kellelgi välja kolmeväljasüsteem ja mitmeväljasüsteem leiame üles oma esiisad juba 1601.-st aastast peale, võib-olla suudame, ajakirjad ja kõik on olemas. Aga kui me tahame teada poliitikaid, saladusi või seda, mis oli reaalne poliitiline ajalugu, mis rahvale laiatarbe kaubana asendati müütide andekate põhjendustega, kuid ajalugu väga palju pistmist. Kui me tahame seda reaalselt nii-öelda salajaste ajalugu teada, siis on meie ajaloo põnevamad teemad kirjas meid valitsenud rahvast arhiivides. Varasemalt perioodis leiame ühtteist ja alates juba Vatikanist Taanist ja Rootsist, aga 19. sajandi meie ajaloo see peidus pool Anne veepealne osa ongi kirjas Venemaa arhiivides ja Venemaa arhiividest, isegi seesama meie kalli Tartu Ülikooli ajaloo kohta leiame me selliseid asju, mida, nagu üheski raamatus kirjas ei ole ja hakka või mõtlema, et noh, mis see siis üleüldse on. Ma lähen näiteks Siberist kaks sammu eemale, aga ütlen ikkagi, Ülikooli taasavamisest oli eriline roll sellisel mehel, kelle nimi oli Andres Gotthard von Manteuffeli. Andres Gotthard, Manteuffeli oli mees, kes oli Tartu Ülikooli esimene kuraator, ainult et talle Vene keiser oli andnud volitused selle ülikooli rajamiseks juba varem. Ja kui me kõik räägime, oi, Barrottegi või ülikool tegi, siis tegelikult tuleb välja, et, et tohutult palju sellest materjalist jookseb läbi. Just nimelt läbi konkreetse Manteuffeli, räägime uuesti, austasime kunagist usuteaduse professorid, hetselit tegime isegi väikeseitseli tänavakeseveetseri tõusu Tartuga kaardile, kuna seal ei täna juba Liivi tänaval sama ümber ristitud. Ja kõik Reimaid Tartu Ülikool palkas. Ei hetk, kas juba 1799 pidas tema kirjavahetust ikka seesama Mantocial, kellel oli vaja ida keelte õppejõudu, kes oskaks õpetada neid keeli, mida räägitakse nendes maades, mille poole Venemaa püüdleb. Petsel usuteadlane, kuid silmapaistev korjata lihtsalt taustal. Aga kus see Manta Siberiga seondub või minu esimene kohtumine selle arhiiviallikates sellega, et Manteuffeli tegelikult oli vene nii-öelda õukonna ja luurestruktuurides väga kõrgel ametikohal mees toimus Kasahstanis, kus ma sain teada, kuidas üks nendest, kes vene õukonna esindajana juhtis kõrges õukondlikus auastmes, juhtis Kasahstani vabatahtliku ühendamist Venemaaga. Relva jõul. Huvitav kombinatsioon tuleb välja vabatahtlike ühendamine relva jõul. Aga, aga tõepoolest, sellega Andres kotab, Manto sul on tegelenud? Ta oli. Aga võib-olla ma isegi väga pikalt temas ei lähe, küll tahaks sellest rääkida, aga see on vist teine formaatiline saade ja räägin ainult seda, et ometi oli ta üks nendest meestest, kes hoolitses selle eest, et loodab Tartu ülikool teeniks ka vene keisririigi huve, teeniks Vene koloniaalimpeeriumi laiendamise huve. Ja tõepoolest, Tartu ülikoolist on läinud terve rida silma paistnud mehi, kes on siberi uurimises laiendamise ettevalmistamises mänginud silmapaistvat osa. Tead, ma nimetan hispaari ainult. No näiteks me kõik teame kuulsat astronoomilist ruuvet. Me teame, et tal oli keegi poeg Konstantin Fonstruwegis õppis astronoomiat. Vahepealset sellest asjast midagi ei tea. Imestame, et kuidas üks astronoom sai üllatus-üllatus, vene tsaaririigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Ameerika Ühendriikides. No kuidas läbi Misest käin läbi Kuu ja Marsi või ja tuleb välja, et näiteks näiteks sellesama mehe lugu on ülimalt lihtne. Konstantinoopol Struwe teenis seal, mida tänapäeval nimetatakse Kasahstanis. Oli ei, mitte loom, vaid juba tegeles topograafiaga sõjaväe topograafiaga, piirkonna luurega uurimisega ja kohalike hõimude uurimisega. Vahepeal sai ta kuulsaks. Üllatus-üllatus, on Tartu Ülikooli inimesed, olid üldse väga laia profiiliga. Ta sai kuulsaks ka sellega, et ta kirjutas säravetnoloogilise töö kasahhi hõimudest. Ma olen alati tudengeid õpetanud, et kui raamatuid juba kirjutas Sibiarhiivistenamuurima arhiivis, tuleb seda, mida veel keegi olen teada saanud sele Struve osakest Struwe noorem osas. Ma ise rikkusin oma reeglit ja hakkasin vaatama tema käsikirju ja raporteid, mis ta saatis Venemaa peastaabile kindralstaabile. Tuleb välja, et raamatus, mis on etoloogiast ja raportitest, mis usaldusametkonnale on palju sarnast. Ainult raportid on põhjalikumad. Raamatusse kirjutab seal ja seal elavad need hõimud. Siis tuleb lõik mis on ainult raportites, see hõim on võimalik tülli ajada sellega, relvi tuleb anda sellele valvepostid, garnisoni tuleb luua sinna nendesse strateegilisse punktis ja edasi läheb jälle etnoloogia, mis on kirjas ka raamatutes. Ja tuleb välja, et inimene, kes töötas nii-öelda luurefunktsioonis, armees diplomaadina, suhete korraldamisel, kohalike hõimudega, kohati ka sellise diplomaatiaga, et jagaja valitsejad tülli näitas ennast tõepoolest sellest küljest, et temast üllatus-üllatus, kasvaski välja inimene, kes lõi läbi juba diplomaatiarindel, aga see on ainult üks näide. Hästi huvitav on see, et, et terve rida Tartu ülikooli lõpetanuid lausa kindrali auastmes on needki, kelle nimesid lohet, siberi arhiivide dokumentides. No ega meil ei teata mitte midagi, näiteks mingist kindral Kütsest keeles, see oli Tartu Ülikooli lõpetanud filoloogina. Napoleoni sõdade ajal tahtis minna juba Napoli vastu sõdima, ütles, et tuleb ülikool kähku ära, lõpetad sõtta, minna sõtta ei saadetud, saadeti Lõuna-Venemaale siis jõudis välja sinna jälle sinnasamasse Kasahstani kanti ja lõpuks jõudis geoloogia kindraliks, sest ta oskas idamaade keeli ja nii oli hea geoloogilist luuret teha, saad mingi karavani kätte, vestled nendega, kas tuld kasutades või mitte või mis vahendeid kasutades. Ja küll nad siis rääkisid, kus, kus need maagileiukohad on ja niimoodi seda geoloogilist luuret tol ajal tehti näiteks. Selliseid näiteid võiks jääda äkki me loopima. Aga võib-olla selle Tartu Ülikooli kohta, noh veel mõned sellised asjad, terve rida Tartu Ülikooli, et laste teadustöid on salastatud. Ikka sellesama nii-öelda riigisaladuse pärast. Hästi huvitav oli vaadata Venemaa arhiivides näiteks kellelegi professor Frengi materjale, me kõik teadsime, et läks loodusteadlane Schenkuurima äsja. Me võime olla läinud piirkondi. Läks botaanikuna tagasi, tuli minereoloogia professorina. Tohutult lootustandev mees kohe lubas, tegi säravaid loenguid ja kollektsioonid, mis tal olid ja juba nimetatud professoriks ja lubas kohe tere ja kaitsta. Aga siis tuleb huvitav asi, mille kohta mõni mõned inimesed on öelnud, mõned uurijad on, aga ta ei suutnud keskenduda. Ta ei suutnud keskenduda, sellepärast doktorid jäigi kirjutamata, ta ei suutnud keskenduda. Mõtlesin, mis asja tähendab, üks teadlane ei suuda keskenduda ja Vene arhiividest tuli väga lihtsalt välja, miks inimei suutnud keskenduda. Kui tema materjalid võiti ja 150-ks aastaks kirjutati kaane peale salastatud 150-ks aastaks ja ta ise raisanud neid vastu võtta, siis ongi keskendumisega raske tõsiduse aadlitiitli ja, ja tal endal läks hästi. Ainult et miks ta keskenduda ei suutnud, ilmselt on see seotud mõnede vähemalt tol ajal saladuseks veetud asjadega. Schengeni tuli veel huvitav asi välja. Tuleb välja, et ma ütlesin, oli botaanik, siis ta oli mineroloog ja nüüd tuli välja, et ta oli 20. sajandi algul. Esialgu saad aru, aga, aga kusagil vene geograafia seltsi arhiivifondides olid suurepärased uurimused teadustööd ja üllatus-üllatus, üks suurt folkloorikogu kus oli üks tõeline eepos kirja pandud. Ja see oli Epus, seersant Sultonist. No mis asi see veel on? Sulteni seersant korraga? Ja ja detailne kasakalaulud on sealt mõned publitseeritud. Ja ta räägib ülidetailselt mingitest sündmustest ja on öeldud, et, et autori saa kriipsukene ka ja otsitud igasuguseid, uurid läbi 20 sajandi algul kesis, käisid nendel aladel ja kuidas ikka mäletati nii vanu laule tuleb jälle ei, see on 1840.-te aastatel ja see saak ka, kes selle kirja pani, oli keegi Tartu Ülikooli teadlane Shovent kes suutis tegeleda ka nende laulude kirjapanekuga. Kuidas räägitakse siis põlisrahvaste valitsejate ülestõusust, nende juhtide tapmisest peaaegu tellimistööna ja nii edasi. Ja võib-olla viimane kild nagu selleks, et see Tartu Ülikooli teema jääkski ainult Siberisse ja selle saaks ära lõpetada. Ütlen veel ainult selle sisse, et väga paljud Tartu ülikooli lõpetanud inimesed olid siis need, kes tegelesid uurimistööga, mida, mille õige nimetus oleks vist luuretöö. Üks säravamaid mehi näiteks on keegi Peterson Helmerson kes oli 1945. aastal asutatud Venemaa geograafia seltsi uurija, tollane Venemaa geograafia selts oli vaieldamatult luurekate organisatsioon, katusorganisatsioon aga täpselt samuti oli briti geograafiliselt samas funktsioonis ja nii edasi. Ja Peter pole Helmer, seal oli siis ka mees, kes uurijana töötas vahepeal Siberis. Selleks oli ta põhitöökohalt vist ennast nagu puhkusele võtnud või midagi sellist ja kui põhitööle naases, siis ta ja sai kaks auastet korraga, oli äkki ootamatult vene kindralstaabi polkovnik. Tema uuris amuuri maad ja aitas koostada plaane, mille järgi järgnevalt siis juba see ala Venemaaga liideti. Selliseid detaile on hästi palju. Kui mitmes arhiivis te olete käinud ja missugustes linnades kui kaugel Siberis te olete arhiivis töötanud ja eestlase kohta ega leidnud midagi või eesti jälgele. Tähendab, kui, kui, kui kunagi minu vanaisa sünnipäeva peeti kuuekümnendatel aastatel, kus esimest korda julgeti nagu peale seda Stalini aega rohkem inimesi kokku kutsuda, vanaisal oli mul keeruline ka, ta oli vabadusristi kavaler ja kui ta sõbrad kokku kutsuda, ei tea, mis sellega juhtub siis lauldi purjus peaga laule, Eesti piir käib vastu Hiina müüri ja mina mõtlesin, näed, kus me kõik kärpleme, et, et noh, et oi, meie oleme suured ja kõvad tegelased. Hiljem hakkasin käima. Huvitav küll, et ma just niiviisi olen hakanud käima ikka seal, kus nii väga hästi käia ei saagi alati. Naer, tohutu unistus, kuidas saaks Rootsi arhiivi ja kuidas saaks Poola arhiivi ja nii edasi, nii edasi. Suurema osa oma puhkusest kulutanud juba eelmise aastatuhande viimasest aastast peale Siberi ekspeditsiooni seks. Olen alustanud lähemalt, tuleb välja, et selleks, et Siberit uurida, kõigepealt tuleb vaadata muidugi, mis kodus olemas on, sellepärast et kui sa lähed sinna ümber kirjutama seda, mis siingi naisi on täiesti mõttetu töö. Aga Venemaa arhiividest alustasin oma uurimistööd Peterburist tol ajal veel Leningradist ja vaatasin seal noh näiteks sellist tähtsat arhiiv, fondi nagu 391, mida seal nimetatakse pressilentšeski upravlenja ja kus on tohutult palju eestlaste materjali, kohati jääb mulje laudi laulu üks kuuendik kogu planeedist ja see pidi käib nõukogude liidu kohta Peterburi arhiivis vaadates neid koloniseerimis toimikuid. Ma oleksin võinud öelda eestlaste kohta üks kuuendik Vene impeeriumist. No niivõrd võimsalt esinduslikult hästi on eesti materjalid seal esindatud. Aga, aga loomulikult olen vaadanud Moskva materjale ja siis olen töötanud sellistes arhiivides nagu üks lemmiklinnu on Tomsk Tomsk kus arvati, et on olnud eestlase, palju räägitakse kaks või 3000 eestlast. Kui ma jõudsin Tomski arhiivi, siis sain tavaliselt ainult 14000 eestlase materjalid. Et jutt käib tsaariajast sellest ajast, kus pastor Albert lesta hakkas oma personaalraamatuid kirjutama ja leidis, et, et jahene talupojale Nad on ka, aga tuli välja, et kõik need eestlaste eduloost, milliseid edasi tahaks natukene pärast veel rääkida siis pärast ja noh, olgu peale, Tomskis ülikool, mis oli ju Tartu Ülikooli tütar, ülikool Tartu Ülikooli dotsendid, kes tahtsid karjääri teha, oleksid Tomskis professoriks ja lõid seal omad koolkonnad. Siis olen töötanud Omskis, mis arhiivinduslikult on kurilinn. Selles mõttes, et kogu aeg on mure arhivaaridele või ametnikele, et ega keegi liiga palju ajalugu, juuri. Vabandust, et ma nii hullusti ütlen, aga mul on selleks ka Ma väga kaalukaid argumente. Üks eredamaid, arhiive üldse, on Tobolski arhiiv. Ta on Devlin Tobolski kreml, kus on uhked kuppel, kirikud ja tohutu suur vanglalinnak. Vangi kasarmud. Sest Tobolsk oli vangla pealinn ja kõik Siberisse saadetud vangid käisid jala läbiga Tobolskist, kust nad laiali jagati. Hiljemaks käima paberid võis inimesi otse saata, kaua aega tuli sealt keegi läbi kompida ja ühte nendest hiigelsuurtest vangi kasarmute stan ehitatud Venemaa üks kaunimaid arhiive, Tobolski arhiiv, mis süsteem ei mahu, sellepärast oblasti arhil peaks nagu tähtsam olema, aga seal on niimoodi, et oblasti arhiivil noh, nii peaaegu nagu filiaal on natuke tähtsam oblasti arhiiv. Seal on kirjas kinkide Venemaa vangide või vabandust, Siberisse saadetud materjalid, tohutu materjal ja, ja võib-olla sellest natukene veel peatuma. Aga arhiivina põnev ja muidugi seal on ka esimeste eesti külade materjalid, seal on luterliku kiriku materjale, nii et see on võimas arhiiv. Järgmine põnev arhiiv on Krasnojarski arhiiv, me teame ju Krasnojarski krai diam Ülem-Suetuki. Tuleb välja, et ma olen näinud, et mõni eestlane on sealt leidnud ühe lehe mingist toimikust, õigemini siberi sõbrad on saatnud. Kui minusugune saadetakse Siberisse, ma mõtlen küll lima jala raudadeta ja loaga näiteks kaks aastat istud arhiivis, siis see oleks tohutu saak, aga juba praegu oleme, oleme sealt maha kopeerinud paar 1000 lehekülge materjale. Ja muidugi aitasid seal ka, kuidas nüüd öelda inimlikud suhted. See oli ainuke arhiiv, kus vabandust ütlemast, aga meil oli üks selline leedulasest eestkostja, kes oli nii mõjukas Krasnojarskisse pärast seda arhiivitöötajad. Aga me võime peale tööpäeva ka helistada, kui teil on vaja uurida, kus, kus sellist asja veel juhtub. Järgmine võimas, selline arhiivani Irkutski arhiiv, kus on hästi palju jälle välja saadetud materjale ja varasemad Ida-Siberi dokumendid. Hästi Von Barnauliarhiiv, Altai, ai kus olid suured eesti külad, kõige jõukamad külad, kus eestlaste materjalid jälle hästi palju on Eesti Eesti talupoegade materjale on balti mõisnike materjal, on näidismajandite materjale, kuidas tehti seal peaaegu midagi sellist, mida hiljem nimetati näidiskatse sovhoosideks, ainult et see kõik toimus tsaariajal ja kus Eesti inimesed ei ole ametis, kus kogu metsaametkonnad olid ametis mingid eesti poisid, kes olid vahepeal küljel sakslaseks õppinud diplomi, siis nad olid juba sakslased, eks ole, siis edasi põnevatest arhiividest, mis seal nimelt Vodon, Vladivostoki arhiiv, Vaikse ookeani kaldal. Arhiiv, kus on tohutult materjale ja kus kõiki materjale ei saanud kätte, sellepärast et osaliselt oleks tulnud selleks appi kutsuda, nagu nad ise naljaga pooleks ütles arheoloogid. Kuna osa materjale, mis viidi osa materjali, on seal mitte arhiveeritud, vaid lausa ladustatud ja, ja noh, kõige alumist pakki ei saa kätte, et ja igal pool on olnud erinev vaim, erinevad inimesed ja noh, nagu ma enne siin kogu aeg olen öelnud, et kui rääkida juba siberi uurimisest, siis nendesamade arhiividega täiesti inimlikult ja põnevalt haakub veel Almatuid arhiiv mida loeti, nagu ma ütlesin, tol ajal kah Siberiks või kunagi Vene tsaariaegadel. Ja, ja on veel üks huvitav asi, seal on ka palju üleüldse Lõuna-Siberi materjale. Nimelt 1000 viiekümnendatel, kuuekümnendatel aastatel, kuuekümnendatel aastatel, kui Nikita Hruštšovi ajal tehti igale pargidega mingi kingitus Ukrainale, kingiti Krimm, mida neil enam ei ole. Siis siis Kasahstan-ile kingiti suur uhke riigi keskarhiivihoone, aga pärast tuli välja, et kasahhide rahvuslik mälu on pigem suuline kui kirjalik. Järsku selgus, et Siber, arhiivid on kõik laeni täis, tolleks ajaks aga suur arhiiv, siis saadeti Omskis Tomskis, Novosibirskis saadeti materjale Kasahstani hoiule ja need materjalid on seal siiamaale jälle üks koht, kus me leiame põnevaid, põnevaid põnevaid lugusid, mida ei kujuta ette, kui ei ole lugenud ja, ja mis on eriti põnev materjale, mida keegi enne veel lugenud ei ole. Ja seetõttu on sellised eksootilised, põnevad ja vahvad asjad. Ja loomulikult nii kohe kui läks lugu veel selle peale üha riides käimise peale siis ma vaatan, et ma üritan kirjutada ühe raamatu, kus ma natukene räägin. Justkui selle uurija töö poolest, kus ühes kohas tuleb asja ajada ja on võimalik tõsi küll, ajada inimesed muutuvad, eks ole. Kuidas teises kohas, kuidas kolmandas kohas ja nähtavasti tasub ka kirjutada sellest sellest, kuidas siberi arhiivides ellu jääda. Aga mina mäletan oma uurimisretkedest, kõige põnevam oli. See oli 2006, näiteks kus oli meil suur vaidlus, kuidas sõita Irkutski arhiivi. Raha oli olemas, lähetused olemas. Aga kuidas sinna sõita, kas sõita lennukiga lennuki kindlasti hobusega sõidan kas sõita läbi Peterburi või sõita läbi Moskvat, selles oli küsimus. Tuli välja bussi selle järgi, et, et Tartust sõita läbi Peterburi on üsna tüütu, sa pead öösel bussis loksuma terve pika päeva Peterburis ootama, siis saad lennuki peale. Moskvasse on lihtsam saada, vagu ei saanud magada, kuni tuli üks Tartu mees, Sven Kork ütles. Kuule, aga miks sa nii mõtled, ma viskan su Narva ära, häält saad Eurolandis bussiga õigeks ajaks ja nii me tegime, viimasel hetkel suutsime piletid ära vahetada ja sõitsime seal. Me olime koos doktorant Kadri loominguga, kes arhivis tähtsas ametis ja viimasel hetkel sõitsime läbi Peterburi, kui hakkasime lennukiga maanduma järgmisel hommikul, siis lennuk tegi ühe tiiru teise tiiruga kolmanda tiiru neljanda kiiresti. Kodanikud reisijate ohutuse huvides maandun hoopis Bradskis. Mingi 700 900 kilomeetrit natukene lõunapolema, Patti read on peaaegu kõrvuti, eks ole. Kohe hakkasid Irkutski poisid helistama koju, et mis siis juhtus, siis tuli välja, et see lennuk, mille peale piletid juba olemas, mis Kädi Kikas siin reisibüroos viimasel minutil või õigemini viimasel sekundil jõudis ümber vormistada. See lennuk, mis Moskvast läksid, kus meie oleks pidanud olema, pidi maanduma 20 minutit enne ja sõitis läbi lennujaamahoone ja 120 reisijat põlesid sisse ära. Ja siis vaatan, oi kui hästi läks, et ikkagi vahetasime, et ikka ei läinud selle lennukiga ja selliseid seikluslik lugusid on seal seal arhiivides olnud päris palju. On olnud põnevaid retki ja retki küladesse. Ja osa on päris kohe ikkagi päris teravad elamused, delikaatsed lood, aga noist kõigist nendest ei jõua rääkida, nii et see uurimiskool ise on olnud ka ülimalt põnev ja muidugi kui koostöö ikkagi Siberi ajaloolaste ka. Ja see koostöö on mõlemapoolselt olnud viljakas. Me oleme ikka kus vähegi võimalik tões ja vaimus aidanud neid aidanud nende uurijaid viinud neile teadmist, mida on võimalik viia ja sammas palunud neil kabi nendes asjades, mida nemad paremini oskavad. Ja meil on terve rida häid koostööpartnereid, kes on truud oma riigile, aga me ei ole kunagi öelnud, et seda ei peaks olema. Aga, aga tegemist on tarkade inimestega ja kui me saame koos teha nii, et nad on pärast veel edukamad ja targemad, no siis teeme ka seda. Professor Aadu Must räägib nädalal pärast jälle Siberist Siberist ja eestlastest, millal Siberisse viidi ja millal Siberisse mindi. Ehk Aadu Musta sõnutsi kuuleme eestlaste kadu ja edulugusid Siberist. Nüüd aga kuulame vene rahvalaulu, mis on olnud eestlastelegi hästi tuttav. Seal Siberis Baikali taga laulab Georg Ots ja teda saadab akordionil Gennadi Bodeski. Rahvalaulule kohaselt on sellel laulul sõnu mitut sorti. See laul on salvestatud 1952. aastal. Ja ka tõela. Oma. Haiga anda. Jaa. Vene rahvalaulu seal Siberis Baikali taga esitas Georg Ots. Kuidas, missuguste sõnadega lauldi seda laulu eelmise sajandi esimesel poolel näiteks Kõstov ka linnas Siberis saab lugeda kodulehelt ja Eesti lool on nüüd oma nurgake ka Facebookis. Kui keegi veel kolmandat moodi sõnu teab, ärge hoidke enda teada kõike head.