Raske on öelda, sest väga suur teadmatus valitses, eks igaüks ise kavandasid oma edasist saatust. Mina olin Siberis sündinud, sünnimaa on sõjaks, aga Isamaa, võta mulle Eesti ning eesti lugu. Tere Krimmi eestlastele pühendame järgmised Eesti lood. Esimene suurem väljarändamise laine Krimmi aastatesse 1861 kuni 60 3800 üheksakümnendatel aastatel oli Krimmis juba viis Eesti koolid. Järgmine suurem laine eestlasi läks Krimmi 1890.-st kuni 95. aastani ja 1897. aastal elas Krimmis 2176 eestlast. Miks ja kuidas Krimmi välja rännati, mida sellest Eesti ajakirjandus rääkis, missuguste nimedega väljarändajaid nimetati? Räägib esimeses saates Krimmi eestlastest Eesti keele Instituudi vanemteadur filoloogiadoktor Jüri Viikberg. Saate toimetaja on Piret Kriivan ja saate lõpus seekord suisa kaks põnevat klisandust. Vikerraadio fonoteegist ja arhiivist. 19. sajandil, 1816. ja 19. aastal kaotati Eesti- ja Liivimaal pärisorjus aga sajandi keskpaigaks olukord talupoja jaoks oli ikkagi raske. Tänapäeva inimestel on üldiselt hästi kiire ja põhimure on võib-olla isegi see, et elu kaob enne käest, kui inimene ise kuhugi jõuab või millegagi hakkama saada jõuab. Kui me kujutaksime ennast 100 200 aastat tagasi meie Eestimaa ellu, see elu oli absoluutselt teistsugune, võib kindlasti öelda seda, et inimene oma elu jooksul oma elupaigast kuigivõrd kaugemale jõudnud. Ja see tema elukoht oli tema surres üsna samasugune kui siis, kui ta ilmale tuli. Need elud ja ajad on loomulikult ammul möödas ja me peame natukene meelde tuletama, et kui on tegemist sunnismaiste talupoegadega, kes töötavad mõisa põllul ja siis ka natukene oma põllul nendel ei ole võimalik kuhugi lahkuda, väga suuri kaugeid plaane teha. Ja on teada küll seda, et kui need koormised ja maksud läksid ikka rängaks siis inimesed olid häda sunnil sunnitud otsima väljapääsu, pääsu, kuidas paremini elada või kuidas üldse ära elada. Nii et 18. sajandil on teada näiteks sellest, kuidas Eestist põgeneti Soome. Sellest kirjutati tolleaegsetes, tähtra raamatutes, Eestimaa Rahva kalendrites, isegi neid nimetati hulkujateks jooksjateks kargu minejateks ja neid pidi Soome minema, no ilmselt märkimisväärsel hulgal. Sest et 1368. aastal näiteks on juba teada Viiburi ja turu kandis on tõstetud häält, et eestlasi hakkab juba sinna nagu paljuks saama. Et vähemalt ajalooallikatesse ilmuvad teated millegi kohta siis, kui see ei ole enam väga tavaline. Ja see ilmselt ei olnud enam väga tavaline. Nii et kindlasti võib öelda ja et eestlasi põgenes oma elualalt, neid läks Peipsi taha ja neid läks Soome lahe taha. Aga kuskile kaugemale ei olnud see loomulikult võimalik. Isegi siis, kui Eesti ja Liivimaal 1000 816819 talurahvas pärisorjusest vabastati. Kuid seadusepügal ütles seda, et väljaspoole kubermangu piire minek oli keelatud. See võiks olla lubatud ainult juhul, kui meeshingi kubermangus oli vähemalt 140000, et siis juba tööjõudu silmas pidades lubada, võida mõningaid inimesi ära minna, aga üldiselt see oli väga rangelt reglementeeritud erilubadega ja seda sai Peterburist ja seda said Saarilt. Iga 100000 hinge kohta võis teise kubermangu minna kuni viis hinge aastas, kui Peterburist seda luba anti. Ja siis tähendas see ka seda, et antirühma pass või ühekordne pass ja, ja see koht ja kõik oli väga rangelt reglementeeritud. Kui inimesed üritasid põgeneda omasoodu oma voliga, siis natoodi tapi korras tagasi ja seda on juhtunud näiteks Räpina kandi talupoegi 1800 neljakümnendatel aastatel. Toodi tagasi olukord hakkas muutuma 1850.-te lõpus, siis, kui tulid uued talurahvaseadused Eestimaal 1956, Liivimaal 1860 ja eriti siis kaheksa, 63, tuli Venemaal passiseadus. Et siis passi toel ja turbel oli võimalik kihelkonna piiri ületada. Ja viiekümnendatel aastatel siis algusajaks loetakse aastat 1855, kui Väimela talupoegade hobuveokivoor võttis suuna Saraatovile. Nii et tolleaegsete Volgamaa, Samaara ja Saraatovi olid need kad, mille poole Eesti Väljarändajad võisid minna. 1858. aastal rajati seal lihvljantka küla. Tegemist oli siis lõunaeestlastega. Ja seejärel, kui see lõunasuund oli nii-öelda avastatud jutumärkides, siis seejärel võisid kõne alla tulla ka Krimmi asundused. Kui me meenutaksime veel kord neid olusid, mis eestimaal valitsesid siis nende äraminekute väljarändamist puhul me võime kindlasti rääkida tõuketeguritest ja tõmbeteguritest. Nii et need asjaolud, mis otsekui tõukasid siit Eestist olid loomulikult Se sunnismaisus, mõisa sõltuvus, maksukoormus, sest. Me peame silmas pidama, et kõiki neid mõisnike pidasid ju meie talupojad üleval. Ja nad ei pidanud saanud töötama ainult iseenda jaoks oma pere nimel, vaid eeskätt just oma nii-öelda omanike nimel. Ja tol ajal võis rääkida ka külas mõningasest üle rahvastusest ja teatavasti pärimiste puhul koht läks ju kõige vanemale pojale, teistel lastel seal suurt sõnaõigust ei olnud. Loomulikult, kuna tegemist oli talurahvaga ja siis kõik igatsesid oma maad, oma vabamat elu, niiet sajandi lõpupoole hakkasid tulema juba need oma tuba, oma luba, unistused ja siis neid veel nii ostetud, aga pärnateos pani selle täpselt paika. Nii et 1850.-te 60.-te aastate puhul nende unistuste puhul hakkas juba tekkima mõningane legaalne kate, et see ei olnud enam omavoliline jalgalaskmine, vaid oli võimalik välja rännata, aga selleks oli vaja ka väliseid tegureid. Tõmbejõudu, tõmbejõude ja võib-olla kõige olulisemad olid selles suhtes vene meediumi vallutussõjad. Et Venemaa on selline omapärane riik, et tema määratleb ennast piiridega, mis on piiride sees, mis on piiridest väljas ja kui piirid liiguvad ja, ja Venemaa-ala suureneb, siis on olnud traditsiooniline mõte see, et oma alamaid tuleb sinna peale saada, selleks et neid uusi territooriume oma riigi külge kinnistada ja nii on see olnud ka lõuna pool. Aga sellele eelnes veel üks päris omapärane juhtum siin Eestis ja 1800 neljakümnendatel aastatel. Kui me nüüd meelde tuletame, siis toimus siin õige omapärane vene õigeusu levitamine ja usu vahetamine, see oli eriti Lõuna-Eestis, aga ta oli ka Lääne-Eestis ja ja väga selged juhtumid on näiteks kihnu näiteks Pöide, kus väga suur osa elanikest vahetas usku. Ja just nagu sellel usuvahetusel õiget põhja ei olnudki. Et ser tugines kuulujuttudel, et kui oleks vaja nüüd inimestel maad, siis saar annaks seda maad küll soojal maal ja seda on palju, aga ainult nendele, kes on Saariga ühte usku. Ja see, et talupojad lootsid, et kui nad nüüd lähevad Saariga ühte usku, et siis neile soojal maal antakse oma maad. See kihutas neid tagant usku vahetama. See nüüd kahjuks kuhugi küll ei viinud, aga see näitas neid meeleolusid, et talumehed olid nõus, nui neljaks, kas või usku vahetama, kui saaks aga maad. Ja kui oli viiekümnendatel aastatel võimalus minna Saaraatorisse ja Samaara kanti siis juba suviti ja kuuekümnendatel aastatel, siis mindi Krimmi. Ega ei saa öelda, et kõik usuvahetajad proovisid välja rännata. Ei, sest nad lootsid, et see kõik ei pea minema soojale maale. Seda maad oleks võimalik saada ka kodus. Eesti lehed käisid juba toona anti välja, kuidas ajakirjandus käitus väljarändamise puhul, kas räägiti ka sellest, mis Venemaal toimub, mis Krimmis toimub, kuidas sellest kirjutati? Seda kirjutati kohe päris kindlasti, sest kui me meelde tuletame, siis esimene Eesti ajaleht hakkas ilmuma juba 1806 ja see oli Tartu Maarahva nädalaleht. Ja juba olukord oli siis niivõrd huvitav ja põnev. See leht kirjutas ka, mida Napolion Euroopas tegi, mis toimus omal maal, mis toimus Venemaal ja nii edasi. Ja sellest kirjutati nii hästi talurahvale, et see leht suleti. Tsaari-Venemaa vaatas, et talurahval selliseid teadmisi vaja ei ole. Kui nüüd Jansen tuli oma Pärnu Postimehega siis ja olid täpselt samasugused suured plaanid, ta kirjutas oma maa uudiseid ja võõrama uudiseid. Tol ajal oli üks väga erutav sündmus, oli Krimmi sõda 1000 853856 oli siis juba Krimmi sõda toimunud. Kõik see, mis Krimmiga seotud oli, oli väga oluline ka ajalehte panna. Ning Jansen kirjutab Pärnu Postimehes 1860. aastal, näiteks nii Krimmi saarest ja Kaukaasia mägedest öeldakse paljo tatari rahvas türgi maale minevat ja seda arvatakse Zeitungide järele Krimmi Saarele enam õnneks kui õnnetuseks olevad. Sest muhamediusulised ei ole kuskil suured põlluharijad. Ja kui läheb nüüd paar kuud mööda, siis selgub, et Krimmi saare pealt musta mere randas tatari rahvad hakkavad jälle türgimaale minema ja neid läheb kohe koguni 2000 pead. Nädala sära. Põllumaa hind on seepärast seal väga odavaks läinud. Eipatooria ja veotoss ja maakonnas maksab üks dessatiin neli ja viis rubla hõbedat. Nii et see tähendas ühtlasi Ta et Krimmi saarel hakkab ruumi tekkima, aga ka seda, et seal palju vaba maad on. Ja seda osati Eestis lugeda küll, ja üks, kes luges, oli Juhan Leinberg, keda me võib-olla tunneme rohkem prohvet. Ma ütlesin, et ei nime all. Johan Leinberg hakkas Krimmi minekut propageerima ka oma pooldajate hulgas ja seda, et tal oli palju pooldajaid. Seda me teame ka, sest prohvet Maldsvet oli usumees, kes propageeris oma usulahku. Ja ta ei olnud nüüd küll luteri usust kuigivõrd erinev. Aga Ta oli endise kõrtsmikuna saanud sellise äratuse, et jumalale tuleb elada meelepärasemat elu, kui seda eesti talurahvas harilikult tegi. Nii et tema hakkas propageerime just nimelt seda et liha söömisest tuleb loobuda vere söömisest, tuleb loobuda kärarikkast, elust, tuleb loobuda, kirjudest, riietest tuleb loobuda ja nii edasi, et tuleb iga igat ei, väga ja meelepärast elu elada ning selliseid poolehoidjaid leidis ta eriti Maal, kus ta ringi liikus Koeru ja Ambla ja Peetri ja Paide kandis. Aga ta liikus ka põhjarannikule, ta liikus ka näiteks Keila kihelkond ja nii edasi ning Johan Kleinberg hakkas pikapeale uskuma seda, et nendel tuleb leida uus isamaa. Et nad peavad minema tõotatud maale omamoodi kaanonisse sinna, kus täht särab ja et tuleb Eestist ära minna. No selle peale saadeti maakuulajad ette selleks, et vaadata, kas seal Krimmi kandis ei peaks olema äkki vaba maad ja paremat elu, aga ja teised läheksid sinna siis järele. Nii et maakuulajatena läksid teele Gustav malts Järvamaalt, Aabram nord Kuusalust ja Indrek Selback Harjumaalt. Ja see toimus 1861. aastal. Kõigepealt saatsid nad palvekirja tsaarile, pidid paar kuud ootama ja seejärel võisid nad Krimmi poole teele asuda. Ja kui nad suveks tagasi jõudsid, siis andsid nad teistele teada, et Krimmi tasub minna küll ja et tuleb hakata sinna minema. Kas Gustav maltsa käiku Krimmis ka näiteks ajakirjanduses kajastati? Kusta maltsa käiku kajastati ajakirjanduses täpselt niisamuti, sest et kõik see, mis nüüd juba prohvet maltslett Khanis, mis ta ette võttis ja millised tema käigud olid seda kajastati ajalehes päris hoolega. Ja ühtlasi on mainitud ka seda, kuidas rahvas, et kui suhkruvabriku korstna juurest paremat kätt minna Lasnamäe veerule siis võib seal pühapäeviti näha imeliku rahva hulka, kes kaelad õieli, merele vaatavad ja ei tea, mis rahvas see küll on, need on prohvet Maldsveti usukaaslased, kes seal valget laeva ootavad, sest Prohvet Maldsvet on juba Krimmi ette ära läinud ja oma usukaaslastele on lubanud sealt nüüd valge laeva järele saata selleks, et ka kõik teised saaksid Krimmi purjetada. Kus valge laeva mõte ikkagi on võetud piiblist Noa laeva järgi ja selle järgi, et kõigepealt, kui laeva nähti, siis tulid valged purjed, nagu me eelmises saates kuulsime. Tiit Rosenberg pilt, kas on seda valge laeva legendiga rohkem uuritud? Minu teada ei ole või vähemalt minu jah, kahjuks minu teada ei ole, isegi kui seda on uuritud sest minu jaoks tekivad eelkõige assotsiatsioonid, nüüd antiikaegsed motiividega ja siis olid pidid olema kas punased purjed siis pidid või mustad purjed ja nendel oli kindlasti tähendus. Et kas tullakse tagasi võidu või kaotusega. Ja nüüd selle, selle valge laeva motiiv, mis prohvet Maldsvetiga seotud on, selle eeskuju mina otseselt ei tea. Aga me teame loomulikult väga hästi kõiki neid hilisemaid kasutusjuhte, kuidas valget laeva on oodatud. Ka see on üks asi, mida tasuks lähemalt uurida ja võib-olla keegi leiab selle tõepõhja kätte. Kas ajakirjanduses toona räägiti küll sellest põnevast, mis on seal kaugel maal, aga kas kirjutati ka nendest, kes läksid ja mida nendest arvati kas mõisteti hukka või, või kiideti heaks ja ja räägiti, kui julged need inimesed on, kes lähevad näiteks? Mulle tundub, et see, mis nüüd puudutab Janseni ajalehte ja see, mis puudutab tolleaegset rahva arvamust, siis nad olid ilmselt väga jahmunud, et selline käik ette võeti. Ja seda peeti ikkagi väga suureks julgustükiks, sest see, mis seal ees võis oodata, seda ei teatud. Ja seda, et nende aktsioon õnnestub, selles ei oldud sugugi kindel. Nii et kui valdsveti saadikud olid Krimmis tagasi, siis hakkasid varsti ümber asujad liikuma, nii et 1861. aastal kirjutab Perno Postimees, kuidas Malcetased lähevad ja Tartu linna linna on nad oma hobupooridega jõudnud ja küsitakse, et kes te olete, kuhu te lähete ja nemad vastavad, meie oleme Kuusalu ja Madise kihelkonnast, Kolga ja Albu valla talupojad. Ja meie lähme Krimmis aarde elama. Nendel olid siis hobuvankrid kraami täis, nendega hakkasid nad hobustega minema ja see oli kindlasti üks väga pikk minek. Nii et ajalehes on isegi muret tuntud ja öeldakse juulikuu sees 1862 juba öeldakse selle kohta, hiljuti on jälle 500 eestlast Tartust läbi Krimmi saare läinud ja kõik Tallinna kubermangus vaesed eksijad kiitnud veel nende prohvet, see meist ju ammugi tuttav malts, vet oli läinud neile aset valmistama ja nemad minna nüüd ka järele. Eestimaa võib ennast küll rõõmustada, et neist nõdra mõistusega inimestest lahti saanud. Ka meie keeme nendega üks liha ja veri oleme, peame nende vaeste eksinud lammaste pärast leinama. Et ega aga neid kõiki inimesed ei pidanud täie arulisteks, et kui nad sellise reisi ette võtavad, nad ei tea, kuhu nad lähevad, mis neid seal ees ootab. Aga et kuna nad meie suguvennad on, siis me peame kaasa tundma neile ja neile pöialt hoidma, nende pärast südant valutama, et nad mitte eksi ei läheks. Aga nii palju võiks vast öelda küll, et see oli üks väga tark tegu, maakuulajad ette saata. Maakuulajad, kui nad olid käinud juba vaatamas, nendel oli voli ja tarve kindlasti ka juba mingisuguseid kokkuleppeid seal sõlmida. Nii et need, kes läksid, nad ei läinud päris tuule peale. Aga nende minekutega seoses oli küllalt ka neid, kes läksid nii-öelda umbkotti, et nad hakkasid minema ja nad jõudsid näiteks kuhugi Odessa kanti välja, nad arvasid, et nad on kohal. Keegi neid seal ei oodanud ja siis nad sattusid hätta ja siis tuli pöörduda just nimelt nende kodu kodu, maakondade, kodu, kubermang mängude poole, et aidake nüüd oma, need vaesed rändajad jälle koju tagasi, sest et nad on siin näljas ja hädas ja, ja, ja nad ei tea kuhu minna. Aga see väljarändamine oli ka selles mõttes väga uus asi, et kui näiteks vaadata, mida tol ajal väga produktiivne kirja papa Kreutzwald kirjutab oma kirjasõpradele akadeemik Shifnerile kirjeldab ta Krimmi minekut ja ütleb selle kohta nii. Postipapa Jansen on Krimmi väljarändajate kohta Ta kasutanud nimetust välja vanderdajad. Et see kõlab ometi tuumakat, kuna rumalal eestlasel pole emakeeles vandern jaoks mõnusamat sõna kui rändama. Nii et see väljarändamise puhul tarvitati siis välja vanderdama, et kuidagi seda väga uut ja väga mõjuvat nähtust kirja panna. Kas see on teada, kes esimesena siis hakkas kasutama terminit väljarändamine? Eks see tulnud sel ajal siis juba ka ja see võis olla Jansen ise, aga et kõigepealt oli see vanderdamine ja välja vanderdamine ja, ja see rändamine, sõna ju tegelikult oli olemas, et see, mida ka Kreutzwald ise tarvitab, aga aga see väljarändamine, et see tuli veel, see tuli alles natukene hiljem, aga et välja vanderdamine oli sedavõrd silmatorkav sõna, et see siis jäi muidugi Kreutzwaldi kohe ka silma. Kuidas need välja vanderdajad kohale jõudsid, missugune see teekond oli, see teekond Krimmi võis kesta võis kesta ka aasta või kauemgi. See teekond kestis ikkagi kuid ja see sõltus ka, et kust inimesed läksid, et näiteks kui tegemist oli siin põhjaranniku eestlastega, kes läksid Tallinna kaudu, siis on teada küll see, et kõigepealt nad aurulaevaga läksid Peterburi Peterburis tuli oodata neil passe ja lubasid, niiet Peterburis Nad ootasid nädalaid, aga edasi läksid siis rongiga Twerry sealt jõelaevaga mööda Volgat Sariidsonisse ja sealt edasi juba mööda tonni jõge, kuni nad siis jõudsid Kertzeeeffiot asjasse ja lõpuks sinna Krimmi poolsaarele kohale. Et see tähendab ikkagi seda, et see rahvahulk oli ju ikkagi omajagu suur, nendel olid ju kraamid kaasas. Et nendel oligi vaja nii ronge kui laevu selleks, et oma kraamiga sinna kohale minna. Ja see võttis omajagu aega, kindlasti, aga need, kes läksid Tartu kaudu ja hobupooridega ka nendel, see kestis kindlasti nädalaid ja seetõttu on kirjeldusi, mida nad pidid oma teekonnal läbi elama, väga traagilisi lugusid juhtus loomulikult, et väikesi lapsi või surra. Et raha võis otsa saada, nälg võis kallale tulla ja on kirjeldatud ka nii, et et kui nad läksid mõnda vene külla süüa küsima, et ega seal ei olnud ka olukord kiita. Et mõnes peres oli ainult hapukurki, seda, mida perel oli süüa ja mida võõrastele pakkuda. Et see oli ikka väga suur katsumus ja seetõttu tõttu ei maksa ka imestada nende eesti inimeste üle, kes väga südant valutasid, kuidas nad kohale jõuavad ja kuidas nad seal hakkama saavad. Ja iga kord, kui kohale jõudsid, siis see pilt, mida nad ootasid, ei pruukinud ka see olla, mida nad olid varem ette kujutanud. Seda pilti nad ei osanud kindlasti ette kujutada, mis neid seal ees ootas. Selleks oli Krimm sedavõrd erinev meie oludest, nii oma kliima, oma maastiku, oma oma taimestikku ja kõige selle poolest. Kust eestist mindi Krimmi, mindi põhiliselt Järvamaalt. Jah, see klapib. Krimmi minek oli ühest küljest küll majanduslik aktsioon ja Venemaa jaoks oli see ka poliitiline aktsioon, aga tänu prohvet maltsa letile tuleb siia juurde selline usuline varjund. Ja kuna prohvet Maldsveti tegevusala oli eeskätt Järvamaa ja sealt edasi nüüd ka põhja poole, siis jah, tõepoolest, Paide Peetri, Türi, Koeru, Anna, Järva-Jaani, JärvaMadise, Ambla põhja poole ka Kuusalu, et need olid peamised prohvet Maldsveti tugialad, aga teada on ka Kodavere kandist ja Põltsamaa kandist minekut, nii et nemad läksid kindlasti Tartu kaudu hobuveokitega. Ja teada on ka see, et, et prohvet malts, Lätil oli häid liitlasi ja üks oli nüüd rannakülast pärit Miina Reining, kes oli selline nägija naine, kellel oli võime Lovesse langeda ja tema oli üks neid, kes just nimelt prohvet Maldsveti ettevõtmist pühaks kiitis ja sellele uuele kaanoni minekule sellist sisendusjõudu kindlasti kaasa andis. Kes need inimesed olid, kes läksid, kui suur hulk oli üldse Maldsveti pooldajaid, siis inimesi, kes läksid usu pärast, tegelikult Krimmi. Kui suur hulk oli, näid kõikide lahkujate hulgas. Selle kohta võiks ehk öelda nii, et neid oli kindlasti sadu. Ja minejate hulgas võib olla tooni andsid sellised sulas poisid ja ja kindlasti ka sellised teenijarahvas, aga nende hulgas oli ka talumehi, kes olid oma maad ja, ja asjad maha müünud ja lootsid, et seal saab neil olema paremini. Ning kindlasti tuleks öelda seda, et need, kes nüüd sinna krimmi läksid Nad olid kindlasti väga julged. Ja see, et nad üldse läksid ja et nad seal hakkama sai, see teeb neile ainult au. Sest esimesed minejad peavadki olema need kõige-kõige, nad peavad olema kõige julgemad ja hakkajamad ja vapramad ja taiplikumad ja oskaja omad ja, ja kõige kõige, sest nemad saavad loota enamasti ainult iseendale. Ja hiljem, kui juba need külad olid seal rajatud ja kui mingid tugialad olid juba loodud, siis said minna teised lihtsamini järele. Ja kui seal oli juba kõik valmis tehtud, kui need sisse trambitud teed hakkasid juba olema päris laiad, siis võis juba järele minna ka väeteid ja vigaseid. Aga see kõik võttis aega. Ja kindlasti tuleb arvestada ka seda, et kõik need, kes läksid, kõik nad siiski ei olnud need kõige-kõige. Ja tingimata oli nende hulgas palju neid, kes reisil hätta sattusid, kes kohale jõudnud, kes pidid tagasi pöörduma ja oli ka neid, kellele seal uues kohas ei meeldinud. Aga nende tagasitulemisega on harilikult nii, et nendest palju ei räägita, need jäävad varju. Ja seda, et need minekud olid siiski kohati päris traumaatilised, selle kohta on nii-öelda manitsuseks teistele meil ju väga tuntud tud luuletus ja see on Tõnis Laks ehk eestlaste isamaa. Ja siin on Juhan Weitzenbergi väga ilusasti salmides valanud selle motiivi, kuidas laksi Tõnis talu peremees, eluaeg ta mõisat teenis palehigi sees, aga oma päris maantee peal ei olnud ja kui ta kuulis, et Võrumaa pool tõusis kära, mehed hõiskasid, vennad, sõbrad, lähme ära, lähme ära siit Venemaale, virutagem, seal meil Isamaa Samaras, sirutagem, seal saab hingemaa. Siis nad läksid. Ja kui see minek ei õnnestunud, kui need maakuulajad ja katsujad tõid sante sõnumeid, siis tuli tagasi pöörduda ja siis selgus, et need vajad juba ära. Võõrad inimesed elavad nende kohas. Ja kui nüüd enam kuhugi minna ei olnud, siis tuli sõber surm ja ütles, lähme ära siit ja seitse jalga pikkusele neli jalga lai maatükk laksi Tõnisele nüüd siis antud sai. See on väga sisendusjõuline kujund, et kuidas võib väljarändajatega minna, aga õnneks siiski suurem osa oli neid, kes uutes oludes hakkama said, kes seal läbi tõid ja kes seal tõepoolest oma uue kodu rajasid. Keeleteadlane Jüri Viikberg rääkis eestlaste väljarändamisest Krimmi soovist minna ja sellest, kuidas õnnestus. Kohale jõuda oma toaigatsuses ja sellest, et igal mehel ei õnnestunud unistust täide viia. Nädala pärast räägib Tallinna Ülikooli dotsent Jüri Viikberg, kuidas kauge Krimm eestlasi vastu võttis. Kaks lisandus nagu lubatud. Need räägivad eestlaste meeleoludest 19. sajandi keskpaiku eestlaste unistustest, et oleks oma maa, oma mets, oma inimesed, kui viidata äraspidiselt Jakob Pärna jutustuse oma tuba, oma luba ühe tegelase sõnadele. Kuuldemäng oma tuba, oma luba oli eetris 1948. aastal paruni osas Paul Pinna. Lahvardi Kristjanit mängis Lembit rajale. Metsalad keeras mu puude Raimsoomad koplis. Kuid härra, palun, isa andis mulle. Mitte koera haigeks, vaid takukool, lapse nimetasin ma teda kirveste saagi, võimud, moonad koplis mitte ära anda, sest ma vajasin neid veel ülejäänud võsastiku mahavõtmiseks. Mina olen kontrajärele praegu selle koha peal. Püüan teinekord tagasihoidlikum olla ja mitte oma suu liialt ru. See oli katkend 1948. aastal eetris olnud kuuldemängust oma tuba, oma luba, tervet kuuldemängu saab kuulata vikerveebist. Krimmi rännata üritas ka eespool räägitud Alatskivi mees laksi Tõnis kes sinna iial kohale ei jõudnud. Selle asemel ta kaotas hoopiski oma renditalu ja suri vaese mehena. Koolmeister Pärnu Postimehe kirja saatja Juhan Weitzenbergi, kes on teinud luuletuse laksi Tõnisest, oli Alatskivil just neil väljarändamise aastail mõisa ja vallakirjutajaks laksi. Tõnise lugu kuulame ansambli kollaaž esituses. Kui ma WC-d sina laadki, tüki aega meeskonna seisingi sõbrannaga ja Suured ja, ja. Kus on see mulla? Rahuneb rool, et. Me veel. Liiga raske. Kasutage. Taxi kaalud? Jah, tahaks liiga. Noored.