Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku jõululaupäev 24. detsembri päeva sündmused. Tallinna Tartu linnapea kuulutasid linnade raekoja platsil tava kohaselt välja jõulurahu. Tartu linnapeale Urmas klaasile oli see esimene jõulurahu väljakuulutamine. Tallinna linnavalitsus otsustas sel aastal traditsiooni täiendada, mängides pärast linnapea jõulukuulutust ette ka vabariigi hümni. President Toomas Hendrik Ilves kutsus oma jõuluõhtu pöördumises lootma. Katkestas mõneks tunniks Krimmi varustamise elektriga. Keeruline poliitiline olukord ei ole seni Eesti kultuuri Neevalinnast peletanud. Eesti Kontsert tegutseb seal nagu enne. Ilm läheb külmemaks ja homme enam vihma ja lörtsi ei 100. Miinuskraade on esialgu kolm kuni seitse. On jõululaupäev president Toomas Hendrik Ilves kutsub oma jõuluõhtu pöördumises lootma. Lootus toob jõudu ja võidab kurnava ja väsitava lootusetuse. Aga see juhtub ainult siis, kui oskame olla tugevad inimestena, ühiskonnana, riigina, ütleb president ja kutsub meid pidama oluliseks tähelepanelikkust, hoolivust, sallivust, usaldust üksteise oma riigi suhtes. Tallinna Tartu Raekoja platsil kuulutasid linnapead aga välja jõulurahu. Tallinnas jälgis sündmusi Tõnu Karjatse Tartus Mirko ojakivi. Tallinna Raekoja plats oli rahvast tulvil ja seekord hakkas eelmistest aastatest rohkem silma välismaalasi. Peamiselt oli kuulda just soomekeelset juttu. Linnapea ilmudes ka melu vaibus ja jõulurahu väljakuulutamist raekoja aknalt kuulasid. Kõik jõulurahu väljakuulutamise tava ulatub seitsmeteistkümnendasse sajandisse, kui eestimaad valitses Rootsi kuninganna Kristiina. Sellest ajast on pärit ka linnapeade jõulutervituse tekst. Alustab Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Homme kui see jumalale on meelepärane jõuab kätte meie issanda ja lunastaja armurikas sünnipäev. Ja selle ära olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine jõulurahu ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda püha pühitsema sobiliku hardusega ja ka muidu ennast üleval pidama rahulikult ja viisakal kombel. Kes aga selle vastu eksib ja jõulurahu seadusevastase või ka ebasobiva käitumisega rikub, mõistab end sellega raskeldavatel asjaoludel süüdi ja langeb karistuse alla magus haldus ja korralduse seda igaühe kohta ette näinud on. Ja lõpetuseks olgu kõigile siin meie riigis soovitud rõõmurikkaid, jõulupühi ja jõulurahu, mis kest Kanuti päevani 13. jaanuaril. Nii kõlas esmakordselt traditsiooniline jõulurahu tekst sel aastal Tartu linnapeaks saanud Urmas klaasi suust. Kui linnapead vahetuvad, siis üks mees on aastast aastasse lisaks jõuluvanale Tartus jõulurahu väljakuulutamisel ikka platsis. Selleks on Tartumaa praost Joel Luhamets ja kui linnapearoll Rahu kuulutusel on selgelt paigas, siis praosti lon veidi rohkem võimalik sõnumit valida. Sel korral rääkis Joel Luhametsrahust. Rahu on ju omati tahetud, rahu on alati soovitud, mõned rahvad ütlevad tervisesoovimise aremet rahusoovi, sest maailm on rahutu ja muidugi me peame igaüks tegema omaski jõust ja väest, kõik, mis võimalik, et rahulikult elada. Aga see karm maailm teab ka seda, et kui sa tahad rahu, siis valmistu sõjaks. Nii on inimeste maailmas, aga nüüd jõuluajal tuleb teistsugune rahu. See ei ole enam selline rahu, mida võiks relvadega hoida. See on selline rahu, kes ise on rahul. Tartus tulevad jõulud sel korral lumega ja nelja, viie kraadilise külmaga inimesi raeplatsil oli 100 ringis ja enamus neist ütlesid, et sel korral on jõulutunne täiuslik. Kuidas jõulud tulevad? Väga toredasti lumi maas, valged valged jõulud. Selline päris jõulutunne on küll, eriti oli see päev, kui lumi langes. See oli siis üleeile õhtul, kui Tartusse langes laia lund. Mis need jõulud sellel aastal teile selles mõttes toovad, et kas kõik on traditsiooniline või miski on uus ka jõulud on ikka jõulud, see tähendab, mida tuleb pereringis olla. Ikka traditsioonilised toidud, traditsiooniline kuuse lõhn ja no kui nad on veel valged, siis on veel eriline. Millegipärast me ikkagi ootame Valgeid jõule, kuidas jõulud tulevad? Rahulikult jõulud Tartus, see tähendab seda, et tuleb tulla, vaadata, kuidas jõulurahu välja kuulutatakse ja õhtul tuleb minna pereringi või? Jah, umbes nii. Me ikka jälgime, kuidas jõulusiin Tartus läheb, sellepärast et meil, see on turus enamasti ja siis turu jõulurahu kuulutamine on selline, mis on mu lapsepõlves alati olnud selle jõulualgus või et jõukus peab olema enne seda valmis ja, ja siis enam midagi eriti ei tehta. Peale söömiseks. Kauneid jõule. Mirko Ojakivi Tartu. Tallinna linnavalitsus otsustas sel aastal jõulurahu väljakuulutamise tava täiendada vabariigi hümniga, mis täies ulatuses pärast linnapea ülesastumist ka maha mängiti. Mida siis tallinlased endale ja teistele jõulude ajal soovivad? Soovin rahu südamesse silmadesse ja sellist mõnusat rahulikku jõuluaega kõigile. Ilusat ilma õnne, rõõmu kodusoojus. Ma tahaks tänasel päeval tervitada kõiki emasid, sest minu ema elab veel 91 aastane. Ja tänu temale on ka minul õnnestunud sündida just sellel päeval. Aitäh talle ja kõikidele kõikidele emadele. Aitäh teile ilusaid jõule, aitäh teile. Eesti kontserdi viies kontserdimaja on Peterburi Jaani kirikusse antakse aastas sadakond kontserti. Keeruline poliitiline olukord pole seni Eesti kultuuri Neevalinnast peletanud. Ago Gaškov küsis Eesti kontserdi juhatuse liikmelt Jüri Leiten-ilt, kuidas meil praegu koostöö Venemaaga edeneb. Koostöö Venemaaga meil edeneb töiselt, ehk siis Eesti Kontsert korraldab oma töötajate abiga Peterburi Jaani kirikus ikka kontserte. Jaani kirik on jätkuvalt populaarne, kus toimub aastas ligemale 100 üritus, nii et praktiliselt iga kolmas-neljas päev on seal kontserte ja loomulikult oleme me ka heades sõprussuhetes kohalike kohaliku eesti kogudusega eesti seltsiga, kes siis peab seal ka oma jumalateenistusi kaks korda kuus, nii et alates sellest, kui Jaani kirikus oleme me olnud Venemaal Sankt-Peterburis väga ja tihedalt nii-öelda ja töiselt oleme kohal olnud. Eks meie ülesanne täna on hoida oma joont seal, meie taastegevus lähtub ju ikkagi Eesti Vabariigist ja ja Me koordineerime oma tegevust ju Eesti Vabariigist ja ka meie nii-öelda majanduslikud võimalused on välja mõeldud Eesti vabariigis ja tugiJaani kiriku juurde tuleb ka siit. Ma loodan, et järgmine aasta Me oleme Peterburis jätkuvalt aktiivsed ja kutsume sinna Jaani kirikusse külla esinema ka lätlasi ja leedulasi koos nende kohalike diplomaatiliste esinduste inimestega. Kultuur on tegelikult kogu aeg poliitika, kui me vaatame seda, mis toimub vene ja väga tuntud muusikutega, mis toimub Ukraina väga tuntud muusikutega. Tahes-tahtmata see puudutab ka naaberriike, kas sellised asjad võivad näiteks puudutada ka Eesti kontserditegevust Peterburis, kui öeldakse teile, ärge ärge enam seda inimest meile siia doge nad võivad puudutada. Seda ei saa välistada, me ei ole kunagi nii professionaalne pahalased nüüd arvestatavad kogu Venemaa muusikaeluga nii-öelda, et kindlasti võib juhtuda. Eks meie ülesanne on ka olla silmad lahti ja kõrvad lahti ja vaadata, mis toimub Venemaal. Samas võin ka väita, et tegelikult on Venemaal just kultuuriringkondades on ka olukord aga muutunud. Kui pool aastat tagasi võeti väga häälekalt sõna Ukraina vastu ja me pidime kurvalt tõdema sarnaselt aastatetaguse gruusia sõjaga, kus Vene tippmuusikutele ei olnud enam võimalik selgeks teha, mida meelt oleme meie siin Eestis, milliseid vist informatsiooni? Vaatame, millest maailm räägib, et need arvamused nagu läksid Venemaaga päris suuresti lahku, siis sama on juhtunud nüüd Ukraina kriisi ajal. Aga tänaseks on jälle saabunud aeg, kus kultuuriringkonnad on jäänud väga vaikseks, pigem oodatakse. Pigem jälgitakse olukorda, et kõik ei ole nii üheselt lihtne. Ja milline tuleb ilm esimesel jõulupühal maile Meius. Eeloleval ööl tuleb meil pilves ilm, sajab lund ja lörtsi, kohati tuiskab. Tuul pöördub põhja ja kirdesse viis kuni 10, saartel ja rannikul 10 kuni 15, puhanguti kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb hommikuks miinus kolme ja miinus kaheksa kraadi piiresse. Homme päeval liigub Kahepealine madalrõhuala edasi maale ja selle tagalas hakkab pilvkate tasapisi rebenema ning tuul nõrgenema. Homme päeval tuleb Eestis pilves selgimistega ilm ja saju võimalus väheneb järk-järgult. Kirde ja põhjatuul viis kuni 10, rannikul ja saartel puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhtuks tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni miinus kaheksa kraadi. See oligi jõululaupäeva päevakaja kuulmiseni.