Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 29.-st detsembrist. Stuudios on Kai Vare. Eesti energia on avatud elektriturul kahe aastaga, kaotanud ligi 30 protsenti siinsest elektriturust. Kreeka parlamendis ei suudetud presidenti valida ja ees ootavad ennetähtaegsete Parlamendi valimised. Börsil toimus järsk langus. Endine Eesti peaminister Andrus Ansip arvab, et see kainestab kreeklase ega lase vasakäärmuslasi võimule. Eesti parlamendierakonnad panustavad Ida-Viru valijaid tulles oma valimisprogrammidele, milles nopitakse näiteks Narva elanikele südamelähedaseks omasid. Kohalike vaatlejate arvates mõjutab valimistulemust aga eelkõige erakondade suhtumine Ukraina sündmustesse. Pärnumaa ettevõtjad ei jäta jonni ja soovivad lennuvälja- renoveerimist. Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid aasta muusikuks Hirvo Surval spordist ka aasta meessportlaseks valitud Rasmus Mägi sõnul tarvis Eesti spordisüsteemi reformida, aga kõigepealt tuleks paika panna spordis toimivad väärtushinnangud. Ilmateenistus lubab ööseks kuni 22 kraadi külma. Levib üle Eesti lume- ja lörtsisadu, tuule kiirus puhanguti 20 meetrit sekundis. Ida-Eestis on päeval neli kuni kaheksa kraadi külma, Lääne-Eestis on õhutemperatuur miinus ühest pluss kolme kraadini. Moskvale Fortuv rajooni kohus pikendas Eesti kaitsepolitseiniku Eston Kohveri vahi all hoidmise tähtaega viienda aprillini, vahendab Postimees. Vene riigi poolt Kohveri kaitseks määratud Jevgeni aktsioonumi sõnul palus kohver edastada kodumaale head, kas ta soovib. Aksjonov lisas. Homme kohtub kohvriga eesti arst, kes kontrollib mehe tervislikku seisundit. Kohtumise juures viibib ka Eesti konsul, vahendab BNS. Vene lennuk rikkus jälle Eesti õhupiiri. 25. detsembri õhtul kella poole kuue paiku sisenes Vaindloo saare lähedal ilma loata Eesti õhuruumi. Relvajõudude on 72. Lennuk viibis Eesti ruumis umbes ühe minuti jooksul ühe meremiili jagu. Lennuki transponder oli sisse lülitatud. Eelnevalt oli esitatud lennuplaan, mille kohaselt sõiduk pidi lendama rahvusvahelises lennuruumis. Välisministeerium kutsub homme hommikul välja Venemaa suursaadiku Eestis Juri Merzljakovi ja edastab talle protestinoodi. Eesti elektrituru avamisest möödub kaks aastat, aga on Eesti Energia kaotanud ligi 30 protsenti siinsest elektriturust, aga ettevõte on rahul. Mirko ojakivi jätkab. Uue aasta saabudes vahetab oma praeguste elektrimüüjad 10000 klienti, kahe aasta taguse olukorraga on see number muidugi tagasihoidlik, ent nagu ütles Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink, siis praeguseks on elektriturg Eestis välja kujunenud ja igakuiselt muudavad kliendid elektrimüüjat suhteliselt vähe. Eesti energia müüs kahe aasta eest 90 protsenti Eestis tarbitavast elektrist. Praeguseks on turuosa kahanenud 60-le protsendile. Ettevõte on aga Margus Ringi sõnul rahul. Turg on välja kujunenud, kliendid on oma valiku teinud. Kuna nagu elektrihinnale ei ole elektrimüüjate puhul eriti suurt vahet, siis kliendid ei näe mõtet lepinguid ümber sõlmida. Elektrum Eesti on avatud elektriturul algusest peale olnud suuruselt teine elektrimüüja, praeguseks on nende turuosa 15 protsendi ringis. Ettevõtte juht Raivo videvik ütles, et turuosa võiks olla suurem, kui kliendid saaks ka nende firmast sarnaselt Eesti energiale ühe arve senise kahe asemel. Iga kliendi juurde saamine on alati suur võit. Kui ei oleks turul takistust, et ainult üks ettevõte saab esitada nii-öelda siis ühte arvet ja teised peavad siis kaks arvet esitama, siis oleksin, ma arvan isegi veel palju rohkem kliente võita. Täna turul aga käib väga aktiivne kliendiga töö. Märkimisväärne on aga see, et 141-l 1000-l kliendil pole siiani elektrilepingut. Margus Ringi sõnul on arv tõesti suur, ent nende poolt tarbitav kogus mitte nii väga. No 141000 on jah kuskil 20 protsenti Eesti tarbimiskohtadest, aga kui võtta nüüd tarbimismahust, siis seesama 20 protsenti tarbib kuskil hinnanguliselt kaheksa protsenti Eesti elektritarbimisest, mis siis tähendab seda, et üldteenusele on jäänud väga väikese tarbimisega kliendid, seal on väga palju suvekodusid siukseid, maamaju, väikeseid kortereid, kus on ahiküte ja elektritarbimine on kuskil 100 kuni 200 kilovatt-tundi kuus. Mirko Ojakivi, Tartu. Kreeka parlament ei toetanud tänasel hääletusel peaminister Antonis Samarasi üles seatud presidendikandidaati ja ees seisavad nüüd ennetähtaegsed üldvalimised. See teade tõi Ateena börsil Kaasa suurima ühepäevase languse pärast 1980 seitsmendat aastat. Kreeka majandus on just hakanud tasapisikriisist toibuma, kreeklased on aga kokku hoiuste kärbetest väsinud ning arvamusküsitluste järgi on praegu kõige suurem toetus opositsioonis oleval Syrizale, mis on lubanud majandusreformid otsekohe peatada. Euroopa Komisjoni volinik, kauaaegne Eesti peaminister Andrus Ansip usub, et Kreekas jätkatakse siiski reforme. Tänane 10 protsenti aktsiahindade langus Kreeka börsil on märg kui sellest, mida ebastabiilsust lihtsale kreeklased kaasa võib tuua. Ja vaevalt et kreeklased ise ebastabiilsusest on huvitatud ka ilma tänase börsilangus, et ta on praegusele poliitikale vastandujate toetas, hakanud Kreekas vähenema. Kreekast tuleb reformidega kindlasti jätkata, pole põhjust eeldada. Pärast erakorralisi parlamendivalimisi Kreekas valitud poliitilisest suunast väga radikaalset kõrvale kaldutakse, sest valitud tee on kreeklastele kõige mõistlikum. Kursimuutused võivad minna kreeklastele väga kalliks maksma. Tänane börsilangus on väga paljude jaoks kainestab, et kui juba lihtsalt võimalus mingid radikaalid, kes pööravad siin riigi senise arengu pahupidi, tulevad võimule, et, et mis siis päriselt kaasa võiks tuua, kui see realiseerub. Ju see paneb mõtlema. Kreeklastel on piisavalt aega kuni valimisteni mõelda, missugused valikud on nende jaoks kõige kasulikumad ja mina olen kõrvaltvaataja. Kreeka saatus on kreeklaste kätes. Kõik mina olen küll veendunud selles, et et valitud kurss on, on ka lihtsal efektuaalsele kõige mõistlikum. Millised teemad võivad kujuneda keskseteks eelseisvatel riigikogu valimistel Ida-Virumaal ja Narvas. Maakonna valimisnimekirjade esinumbreid küsitles Jüri Nikolajev. Viimastel riigikogu valimistel korjas üle poolte Ida-Virumaal valimas käinute häältest Keskerakond. Märtsikuistel valimistel kavatsetakse edu korrata, isegi kasvatada, lubades parandada idavirulaste elu-olu, räägib Keskerakonna esinumber maakonnas Yana Toom. Peamine asi, mis on Ida-Virumaal mureks on ikkagi sotsiaalne olukord ja tööhõive või pigem tööpuudus, nii et esimene asi, millega tuleb tegeleda kiiremas korras, on töökohtade säilitamine ja uute töökohtade loomine ning sotsiaalpoliitika. Keskerakonna põhirivaaliks Ida-Virumaal peetakse sotsiaaldemokraate, märtsis loodavad nad edu hoida, lubades narvakatele sisekaitseakadeemiat ja muutusi kohalikus hariduselus, räägib Sotside Ida-Viru esinumber Jevgeni Ossinovski. Loomulikult ei pääse mööda ka venekeelse hariduse küsimustest ja sellest, kuidas tagada kvaliteetne haridus kõikidele Eesti elanikele, sealhulgas narvakatele, mis sealtpoolt tähendab kvaliteetset aineteadmiste ja teiselt poolt ka heal tasemel eesti keele oskust. Reformierakonna esinumber Ida-Virumaal Deniss Boroditš pakub maakonna elanikele tööjõumaksude alandamist. Mille koosmõju näiteks keskmise palga treenival inimesel jääks alles rohkem 756 eurot aastas. Narvakatele maiuspalaks vanalinna taastamist. Tuleb leida vahendeid ja raekoda korda, tuleb lõpuks Raedas keskne välja. Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirja veab Ida-Virus Anvar Samost. Tema sõnum Narva elanikele on sisekaitseakadeemia ületoomise kõrval madalapalgaliste maksureform. Erakondade valimislubadustest ei hooli aga Narva ajalehe Viru prospekt vaatleja Roman Viculov. Maksumuutused ja hariduselu parandused on tema hinnangul muidugi tähtis asi, kuid Narva elanikud hääletavad südame järgi ning narvakate meeled on praegu paraku Ukrainas. Otsustab Ida-Viru valimistulemuse, meie erakondade suhtumine Ukraina sündmustesse kõige tugevam positsioon on selle loogika järgi Yana Toomil, kes Europarlamendi liikmena hääletas Venemaa sanktsioonide vastu Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Pöörlema ettevõtjad ei jäta jonni, soovivad lennuvälja renoveerimist. Suvel remonditi kahe ja poole kilomeetri pikkusest lennurajast vaid 800 meetrit ja suurematel lennukitel pole Pärnusse enam asja. Ester Vilgats jätkab. Praegu peetakse Pärnu lennuväljalt ühendust vaid Ruhnu saarega. Kaheksa kohaline lennuk käib Saare ja Pärnu vahet neli korda nädalas. Kihnu hakkab lennuk käima, kui laev jää tõttu enam sõitma Ta ei saa. Äsja allkirjastatud Pärnumaa arengustrateegia tegevuskavas aastani 2020 käsitletakse ka Pärnu lennujaama teemat, vaatamata sellele, et olukord tundub lootusetuna suve lõpul. Nimelt selgus, et Pärnu lennuvälja kahe ja poole kilomeetri pikkusest maandumisrajast remonditi vaid 800 meetrit ja siinset turismiettevõtjad kirjutasid majandusministeeriumile pöördumise, kus valusid lennuraja remont päevakorda võtma. Tartu lennuvälja mitte just kõige edukamat arengut põhjenduseks tuues pole aga Pärnule midagi lubatud. Turismiettevõtjad jonni ei jäta. Sihtasutuse Pärnu turism juhataja Kaire Ilus ta meie kindlasti toetame omaettevõtete püüdlusi selles osas, et avalik sektor seisab ettevõttete ka ja töö lennujaama renoveerimise nimel käib ja lasta alguses siin kohtust ees ministritega, et see sõnum ka ministriteni viia ja arutada, et kuidas siis konkreetsemad edasi saaks minna. Pärnu lennuvälja juhatajal Erki Teemäel on hea meel et arutelu lennuvälja arengu üle vaibunud ei ole. Minul on kõige parem meelde, et Pärnu maakohtu ettevõtjatel omavalitsusi selle linnavalitsusel jätkub soovi ja jaksu toetust avaldada sellele ärilisele poolele. 800 meetrit on meil ju remonditud ja lennuväli on kogu oma territooriumil, on praegu alles, et see, ma arvan, on hea põhi, millele saaks dispikemat rada ehitada ja äri nagu taastada. Ester Vilgats, Pärnu, Ta kuulutas rahvusringhäälingu aasta muusikuks armastatud koorijuhi Hirvo Surva. Aasta muusiku pidulik kontsert toimub lauluväljaku klaassaalis 11. jaanuaril. Ülekande teevad vikerraadio klassika, raadio ja ETV jätkab Jürgen Klemm. Ka teistes riikides on rahvusringhäälingupoolne tunnustus aasta muusiku tiitli näol väga tähelepanu väärne. Kellelegi aasta muusikuks nimetamine on rahvusringhäälingupoolne, kiitus ja kummardus, selgitab laulupeol raadioülekandetoimetaja klassikaraadio muusikatoimetaja Marge-Ly Rookäär. Aasta muusiku tiitel läheb sellele muusikule, heliloojale interpreedid, kes on teinud koostööd just lõppenud aasta jooksul rahvusringhäälinguprogrammidega ja lisaks on tema tegevus kõrgelt paisunud silmaga ühiskondlikul pinnal. Hirvo Surva on aastaid südant valutanud Eesti koorimuusikakultuuri uuendamise pärast ja on tegelikult laulupeo liikumisega olnud seotud juba alates 1980.-test aastatest ja Hirvo Surva teeb igapäevaselt tööd väga mitme kooriga. Need on väga head koori. Ta on rahvusooperis Estonia poistekooriga tegelev, tal on mitmed noorte meeste koorid. Temaga rajal laulab rahvusringhäälingu segakoor, mis on vabariigi suurim koor ja Hirvo Surva õpetab noori. Koorijuht. Laulupeo õnnestumine on tuhandete hingedepanuste pusle, ütleb Hirvo Surva. Laulupidu on tõeline ime ja selle kunstilise juhi ametis olla on unistuse täitumine. Unistusi tallaga jätkub küll tunda, seda vähemasti nendel päevadel. Sel nädalal tunnetad Eesti inimest teistmoodi. Ta naeratab. Ta ütleb sulle tere, pakub trammis bussis istet, ta ütleb midagi head, et huvitav, kui suur emotsionaalne laks peaks see olema, et selline ime kestaks natuke rohkem mu nädal. Vot on see veel üks selline unistus. Räägib nüüd ilmast. Ööl vastu homset on pilves selgimistega Helm. Hommikul hakkab Loode-Eestis lund sadama. Sisemaal puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse, rannikul pöördub edelasse ning tugevneb kaheksa kuni 13, puhanguti 17 kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus 10 kuni miinus 17, kohati kuni miinus 22. Pärast keskööd tõuseb saartel ja läänerannikul miinus kahest miinus kuue kraadini. Homme päeval on pilves ilm, lume ja lörtsisadu levib üle Eesti, paiguti tuiskab. Läänerannikul võib kalt vihma sadada ning on jäiteoht. Puhub edelatuul viis kuni 10, puhanguti 14, saartel ja rannikul kaheksa kuni 13, puhanguti 17 kuni 20 meetrit sekundis. Pärastlõunal pöördub tuul looderannikul läände ja loodesse ning nõrgeneb veidi. Õhutemperatuur on Ida-Eestis miinus neli kuni miinus kaheksa, Lääne-Eestis miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Aasta viimane päev möödub üle Eesti liikuva madalrõhulohu mõjus pilvise ja sajulisena. Lääne-Eestis sajab lörtsi ja vihma, ida pool lund ja lörtsi, on jäite oht. Päeval hakkab taevas selginema ja saju võimalus väheneb. Puhub lääne ja edelatuul seitse kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis, pärastlõunal tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel null kuni pluss kolm, Ida-Eestis öö hakul kuni miinus kuus, päeval pluss üks kuni pluss neli kraadi. Spordist räägib Joosep Susi. Eesti aasta meessportlase 22 aastase tõkkejooksja Rasmus Mägi sõnul on tarvis Eesti spordisüsteemi reformida, aga kõigepealt tuleks paika panna spordis eksisteerivad väärtushinnangud. Rasmus Mägi. Ühest küljest on vaja palju asju muuta, teisest küljest ei saa ära unustada praegust süsteemi ja teha lihtsalt reformimise pärast midagi täiesti uut, et see on jälle see koht, et pidevalt me võrdleme 11 teiste riikide, aga, ja, ja võib-olla üritame kopeerida ja üle võtta midagi, mis tegelikult meile ei sobi. Täpselt oleks võimalik muuta selles mina praegusel hetkel sekkuma ei hakka ja kui ta ei saa, ma usun, et neid muutusi on võimalik rakendada niimoodi, et see aeg-ajalt toimima hakkaks ja ka jääks need praegused põhitõed tähtsal kohal, igal juhul on see, et need väärtusid, alustalad oleksid õiged, siis on võimalik ka isegi süsteemitusest tippudel esile kerkida. Ma loodan, et tänama hakatakse väärtustama ja arusaama spordi sellisest suuremast tähendusest. See ei ole kindlasti elu, see on üks elu osa ja, ja ma loodan, et hakatakse väärtustama seda, mida sellega luua võimalik. Teist korda aasta parimaks jalgpalluriks valitud Ragnar Klavan jagab hooaja esimese poole järel Augsburgi meeskonna ka Saksamaa Bundesligas neljandat kuni kuuendat kohta. Klavani arvates tuleb füüsiliselt maailma ühes tugevamas jalgpalliliigas hakkama saamiseks leida optimaalne vahekord puhkuse ja treeningute vahel. Hooaja sees lihtsalt tavaline nädal meil võtta, siis ei ole nagu väga palju trenne veel sellepärast et me ikkagi mängime kord nädalas ja mõnikord kaks korda nädalas siis keskeltläbi võtta, näiteks teisipäeval on kaks trenni, siis läheb edasi, kuni ükstreen, laupäev mäng, pühapäeval veel trenni. Esmaspäev vaba sellisel tasemel ei ole ka niimoodi, et ma nüüd täiesti mõtlematult läksin jõusaali või teen mingeid jooksuharjutusi, kus ma ennast täiesti tühjaks mõnes nädalavahetusel. Mul ei olegi mingit jõudu vaja mõelda nendele asjadele, mida sa teed ja need sinna treeningprogrammi sisse sobitada. Niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.