Tere ja rahulikku suure reede õhtut teile, head vikerraadio kuulajad. Stuudios on Maie Viilup ja Kadri Hunt, kes on palju tegelenud eesti vaimulikke rahvaviisidega, neid ise lauldes ja teistele õpetades. Veetkemgi siis järgnev saatetund eesti vaimulike rahvaviiside saatel. Vaimulikud rahvalaulud on meil vist jälle üks taasavastatud ja uuesti leitud muusikaliik mis vahepeal otsekui unustuse hõlmas, oli aga sealt 80.-te lõpust taasärkamisajast, kuidas on nad jälle vägagi lauldavaks muutunud meie kooride ja ansamblite poolt ja üldsegi mitte ainult kirikutes ei laulda vaimulikke rahvalaule. Kuidas küll, aga, ja mis viisil toimus nende vanade laulude taasleidmine ja kas siis vahepealsed aastad polnud neid rahva meelest viinud? Ei no ma arvan, et olid ikka üsnagi sest kindlasti oli inimesi, kes kogu aeg teadsid, mihukene varamu veel kuskil on, aga mina näiteks küll nende hulka ei kuulunud ja, ja ma arvan, et see uuem põlvkond ei olnud ka nagu kuulnudki sellisest asjast nagu vaimulikud rahvalaulud, aga ma ei teagi täpselt, kes selle kõige esimese lauluviisi sealt muuseumist üles võttis. Sest ma mäletan, et mina kuulsin esimest korda üldse eesti vaimuliku rahvalaulu kuskil kas oli aastal 89 ja, ja laulsid seal üks, neli laul oli, mis oli ansambli linnamuusikute repertuaaris. Hiljem juba nagu töö käigus võeti neid muuseumist välja ja ma mäletan, et, et üks järgmine suurem samm viisi viisi valiku suurendamisel, vähemalt selles ringis, kus mina olin, toimus siis, kui Margo Kõlar ilmus, ilmus välja muuseumist kopeeritud suure käsikirjapakiga ja ja see ongi see põhiline allikas tegelikult kust vähemalt vähemalt minu tutvusringkond ja ma ise neid uusi viise ammutanud oleme. Sest Cyrillus Kreek õnneks tegi selle selles osas väga põhjaliku töö, talle ei olnud ju vahepeal tööd ja siis ta nagu sisustas oma aega sellega, et ta just nimelt tegeles selle vaimuliku rahva laulundusega süstematiseerinud, neid tegi seaded, nii et ta ei ole mitte ainult enda kogutud laulud üles kirjutanud ja seadnud nii nii kolme kui neljaajalisele, koorile ja kooridele päris meelsasti rahuldan teid, kreegi rahvaviisi seadeid ei jahi, vaid ta on ka kõik nagu olemasolevad üleskirjutused võtnud, kokku süstematiseerinud ja need kõik ära seadnud, nii et tegelikult on see tõesti üks üks meeletu töö, mida ta on teinud, aga tänu sellele on, on meil praegu ikkagi niisugune väga süstematiseeritud ja rikkalik kogum, nii et see on hästi vahva, et, et need tõesti viimase ütleme viie-kuue aastaga on jõudnud need osa vähemalt sellest nii kooli laulikutesse kui noh, väga erinevatesse lauluraamatutesse ja, ja tõesti ka väga erinevate seltskondade repertuaari. Aga millised on üldse eesti vaimulikud rahvaviisid, kas siin võib ka mingit üldist iseloomustust anda neile? Väga erinevaid on nagu ka nende tekkelugu ilmselt erinev. Noh, suuremas osas on tegemist koraalide variatsioonidega, ilmselt siis inimesed läksid koju ja ei mäletanud enam nii täpselt, sõnad olid Pole lauluraamatus olemas, aga aga viis kippus meelest ära minema või lihtsalt sellised andekamad lauljad lisasid midagi juurde, suurel hulgal improvisatsiooni sisaldasid ja palju improvisatsiooni. Aga on ka selliseid võetud täitsa mingeid vanemaid, uusi vanu viise, mis on pandud siis selle kirikulaulusõnadega, kuid lihtsalt ilmselt viis oli nii meelest läinud, et võeti mingisugune niisugune muu laulja, siis lauldi vaimulikke sõnadega. Aga ma olen palju tunud laulma neid vaimulikke rahvalaule, ütleme Rootsi ja ja Norra publiku ees ja, ja tihtipeale on pärast kontserti tulnud mõni inimene ütelnud, et tegelikult see on ju meie laule ilmselt need juured on nagunii sügaval ja need rahvaste sugulus on sedavõrd suur, et need viisid on aga tänu sellele. Meil elas palju rootslasi ja et neid laule koguti just suuremas osas Lääne-Eesti aladelt ja kas siis võibki arvata, et Eestis lauldavat vaimulikud rahvaviisid ongi põhja ja läänepoolsete mõjudega ahjust? Noh, suuremas enamuses, aga, aga on ka palju laule Lõuna-Eestist Otepäält näiteks. No siis võikski nüüd kuulata ühe ühe Lõuna-Eestist pärit laulu. Oh, Aadam, sinu esitus. Ja kelle esituses see Otepäält pärit rahvalaul kõlas? Sidur, laulis praegu ansambli heinavanker, kes on siis nagu kelle juured on ka linnamuusikute töös üks viis aastat tagasi ina muusikuid jagunes ja nüüd üks kool siis jätkab heina ankrina ja teine linnamuusikutena. Aga me võiksime muidugi ka kuulata ühe varasema Te just sellest perioodist, kui linnamuusikat siis meil eksisteeris nagu ühe ansambli. No ja, ja see võiks olla ma kiitlaniks päinis. Laul suure reede õhtuks. Need kuuldud lood olid seatud küllaltki tänapäevasteks meie tänapäevase kõlapildiga harjunud kuulajale. Aga kuidas nad võiksid oma algsel jaotentsel kujul kõlada? Ma arvan, et autentselt laulis laulik neid üksi sest noh, loomulikult ta kõlab väga vahvasti igasuguste pillide ja kooride ja, ja muus seades ja eksseadete tegemisel ilmselt lähtutud ka sellest, et me teeme nende vahenditega, mis meil olemas on ja kujutame seda nii, nagu meile meeldib, sest see linnamuusikute versioonis on kasutusel igasugused vanamuusikapillid ja, ja ka rahvapillid. Kuigi need kõik võisid olla mingil hetkel Eesti pinnal koos siis vaevalt et, et kõiki neid pille kunagi niisuguses ansamblis koos mängiti ja just selle vaimuliku rahvalaulu saateks, nii et noh, mingisugune ajalooline tõde on seal olemas, et, et need asjad, mis kõlavad, jaga ütleme pelgalt vokaalseades hääled on ju ka tollel perioodil olnud, kui, kui seda laulu niimoodi igapäevaselt lauldi, aga ilmselt jah, ikkagi laulikud üksi laulsid, sest et kui nad neid kaunistasid, Ivarieerisid siis arvata oli, et seda petetud otse kellelegi ära, sest kui me vaatame neid kreegi üleskirjutusi, siis tegelikult on ka näha. Kui vaadata ühe sama lauliku käekiri on kuskilt maalt äratuntav ja ja noh, otsida nagu viiside järgi põnevamaid või rikkalikuma kaunistusega, siis ikkagi on nii, et ühed samad nimed nagu korduvad. Et need, kes on kelle ilmselt niisugune loominguline fantaasia on olnud, on olnud, kas ja siis mis puudutab sealt pärist päris Setumaalt pärit vaimulikke laule, mis ei ole need, need koraaliviiside töötlused, vaid, vaid on just niisugused talve moodi pool lauldud palved, lugemise laulmise vahepeal, siis seal oli ka niimoodi, et igal laulikul nagu oli oma viis ja tema siis laulis selle ühe viisi peal kõik oma laulud, mida ta kõik oma palved või kõik oma lood, et need on niisugused pikad-pikad, lugulaulud, mis on ka hästi põnevad. Kahjuks meil ei ole täna ühtegi ühtegi lindistust käepärast. Tartus muuseumis on täitsa olemas, aga seal oli ikka sama asi, et sinna vähemalt sinna lindi peale laulisse see tädi neid üksinda ja siis ilmselt siis korrati siis koos suurema seltskonnaga. Aga nüüd võiks siis tõepoolest kuulata ühe moodi ainult üksiku häälega lauldud laulu ka. Siin on üks eks laul, mida ma ise olen laulnud. Kontsertvõte armas Jeesus, minu rõõm. No see muidugi nüüd ka päris autentne ei olnud, mida, mida just äsja võis kuulda, sellepärast et ma otsisin kokku erinevaid viis ja neil on nimelt see rahvalauluvaramu südamed rikkalik, et tihtipeale on ühele samale tekstile väga palju viise mis näitab muidugi rahva niisugust loomingulisust. Ja, ja ma olen neid viimasel ajal niimoodi otsinud, kokku ja kõrvutanud ja võrrelnud ja nendest saab väga vahvaid kompositsioone kokku, nii et siin oli ka iga salli palli natuke iseviisiga lauldud. Eks. No tihtipeale ühes samas maakonnas on nad natuke rohkem sarnased, aga, aga igal juhul on need väga huvitavad just see neid variante kõrvutada, just vaadelda, et kuidas see kuidas see inimese mõtte nagu väga erinevaid radu pidi liigub, et võttes aluseks ühe sedasama koraali Ja annab otsida väga uus ja väga erinevaid võimalusi siis vaimuliku rahvaviisi esitamiseks ja üks ansambel nimega hüüdja hääl on kes on päris. Huvitavaid lahendusi leidnud sellele laulule. Nojah, siin on tegemist enamalt jaolt džässmuusikutest koosneva grupiga ja see tegevus sai alguse üsna juhuslikult, sest sest mind kutsuti laulma Hiiumaale Kassari kabelis, seest vaimulikke laule ja ja oma kauaaegse sõbra Taavo Remmeliga pidasin plaani, et võtaks siis nagu mõned pillid ka juurde ja teeks niisuguse niisuguse projekt programmi ja, ja siis niimoodi siis see asi alguse sai ja meil hakkas tegevust sedavõrd meeldima, et et see ansambel on nagu neid laienenud kuni päris trummikomplekti nii ja, ja niisuguse nagu bändi moodi tegevuseni välja. Ja nüüd me oleme siis sinnamaani jõudnud, et on esimese plaadi materjali valmis ja seal on ka tõesti nagu erinevaid variante, mismoodi ja millises stiilis võiks vaimuliku rahvalaule mängida, sest et noh, kas siis jazzmuusikana või siis natuke niisugune folgi poole rohkem või et ühesõnaga nagu tänapäevane niuke. Bändi koosseis annab sellele jälle hoopis teistsuguse värvingu ja, ja võib-olla et inimene, kes on just niisuguse muusikaga harjunud niisuguse rohkem popmuusikaga võib-olla tema jaoks on see variant arusaadavam, kui lihtsalt nagu mingi koorimuusika vastuvõetavam kuulata talle jah, kõrvale nagu harjumuspärasem ja mida me siis praegu võiksime kuulata nimetatud hüüdja häält. Kuna on tegemist suure reedega, siis võiks siis võiks võtta ühe niisuguse laulu, mis just täpselt selleks päevaks nutta inimene. Aga kuivõrd lähtuvad eesti vaimulikud rahvalaulud meie erinevatest Kalendri tähtpäevadest no üsna palju, sest et tekstid on nendel kõigil pärit luteri lauluraamatust ja suures osas just see siis oma 23. aastal kolmanda aasta väljaanne, mis minu käes on, need testid nagu tavaliselt klapivad, sest mõned lõuna poolt kogutud viisid nende jaoks peab olema see Lõuna-Eesti lauluraamat, aga, aga tegelikult ju just Need kirikulaulutekstid on kõik mõeldud mingiks ajaks siis kas kas jumalateenistusel tarvitamiseks või siis lihtsalt hommikulaul või õhtulaul või siis kõikideks suuremateks kirikupühadeks. Nii loomulikult jõulud ja ülestõusmisaga siis igasuguseid küll pühakute päevad või siis inglite päev. Ja noh, ühesõnaga nagu piki kiriku aastat käib see ring ja on ka palju sihukesi laule, mis, mis kõlbavad laulda noh siin ja seal sest õhtulaul näha ikka on õhtu ükskõik milline, milline kirikupüha on ja, ja on palju nii sihukesi üleüldse kui me vaatame seda. Kristlikku. Mõtteviisi või filosoofiat, et, et ega see ring on nagu nagu omavahel väga seotud. Sest suur reede on nagu, nagu väga kurb tähtpäev ja seotud ristilöömise ja surmaga, aga samas on see nagu aluse panemine hoopis ülestõusmispühadele ja inimkonna lunastusele ja ja sealtsamast on ta jälle seotud väga rõõmsa sündmusega. Ja, eksju tegelikult jõuludki kogu selle sama asjaga seotud, et ta nagu mingisuguse selle loo algus. Et noh, selles mõttes nii-öelda läbi Linnutee nagu mikser tavatses öelda, et läbi Linnutee me võime kõiki neid asju siiski niivõrd omavahel seotuks lugeda, et, et ega me nüüd väga suurt viga ei tee. Ühel pühal teist laule laulame lihtsalt nagu rõhuasetus on, on erinev, sest näiteks laulist, mida tahaks veel mängida on just selline, et tema pealkiri on minu, hinga hole rõõmus aga tegelikult on tegemist hoopis surma lauluga, nagu vihjab sellele, et tegelikult see suremine ei olegi nii hirmus asi, sest pärast ootadele midagi hoopis ilusamat. Et noh, ka meie tänasel suure reede õhtul on ju tegelikult selles selles päevas sisaldub ka hoopis nagu suur oodatav rõõmus sündmus, nii et nii see inimese elu on nagu kõik on. Kõik on läbisegi väga seotud omavahel, et kunagi ei saa öelda, et üks asi on nagu lõpuni hea või lõpuni halb, et üks lähtub teisest just täpselt nii. Ja nüüd, kui meil ennem oli juttu veel siin vahel on erinevaid viisi kokku pandud, siis selles laulus on sedasama asja tehtud. Nüüd kuulame siis seda laulu. Kas Eesti vaimuliku rahvalaulu seadmisesse töötlemisse võib täiesti vabalt ja musteta suhtuda või võib siit ka vastupidiseid näiteid tuua, et kedagi, see võib olla eriliselt häirinud, et vaimuliku rahvalaulu nii loominguliselt ja nii kummaliselt võib-olla isegi vahel käitutakse temaga nii. Noh, selles mõttes issanda loomaaed on lai, et igalühel on erinevad maitsed ja arusaamad tõepoolest inimesi, kes leiavad, et, et noh, ikkagi et kas need see džässmuusika sinna juurde panemine, et kas see nüüd ikkagi seda laulu ei riku, aga aga me muidugi oleme püüdnud salatiga. Kui mingit seadet tehakse, siis lähtuda sellest, et milline see laul on, nii et see laul ikka välja tuleks sealt. Et ta ei ole kunagi nagu formaalne olnud, et, et lihtsalt paneme mingisuguse viisi mingisugustele pillidele juurde. Ja eks on ka On ka teisilaadseid väga kaugeleulatuvaid variant, et siinkohal just tahaks hea meelega mängida ühe laulu sellise ansambli plaadilt nagu Triskele, nemad tegutsevad Tartus ja on ka väga toredasti vaimulikke rahvalaule töödelnud ja mängijad, eks need niuksed, paremad maiuspalade toredamad viisid ja, ja niisugused pole hästi paljudeks juhtumiteks sobivad laulud ja sõnad, et need on natuke, kipuvad samad olema, et sellepärast on selle koha pealt vahvaid, kui sa võtad mingi teise plaadiga sama laul peal, mida isegi laulnud ja ta hoopis kuidagi teises kuues. Siit võiks kuulata laulu, kuis pean vastu võtma ja minule esimesel hetkel seda kuulama hakkasime, tundus, et araabia muusikaga tegemistega, et eks see on ka teatud niuke instrumendi valik ja ja samas on ka ju nii, et tegemist on ikkagi rahvamuusikaga ja, ja inimeste poolt ajaloo jooksul lauldud lauludega ja kindlasti kuskil on ikka kõikidel inimestel see niuke teatud hingesugulus, et et kui ma ei teaks, et see on Eesti vaimulik rahvalaul, siis niukseid instrumente kasutades vabalt võiks olla hoopis kuskilt araabia poolt, et midagi ühist ikkagi nendel del rahvaviisidel on mingisugune selline kaunistamine, varieerimine, et kui öeldakse, et kogu õhtumaade hilise muusika on tulnud gregooriuse laulust, siis, siis ma arvan, mingisugune niisugune ühine tabamatu selgroog, võib-olla ka kogu rahvamuusikal. Siin arma Su. Kui. Vastus, et ma. Hinge. Sissi XR. Kaant rabad ja. Ja see oli päris idamaiselt kõlav eesti rahvalaul, küll aga võib arvata ja loota, et igal rahval on vaimulikud rahvalaulud. Ega ma nii täpselt ei tea, aga, aga muidugi näiteks, eks, et neegrispirituaali, mida ju väga armastatakse meil laulda ja on nagu tegelikult selle maa vaimulikud rahvalaulud ja ja noh, tõesti, seda me teame, et Skandinaavias on palju lauldakse ja ei ole lihtsalt kõikide kõikide maade selle asjaga nii väga kursis, aga ma arvan küll, et midagi sellist seal ikka on. Aga milline ja kui suur väärtus võiks olla sellel? Meie jaoks, et meil on olemas omad vaimulikud rahvalaulud? Vaat ma arvangi, et see ongi just üks väga suur väärtus, et, et neil on nüüd omad olemas. Ja samas pole mingisuguseid viletsat väidet on ikka väga headelt. Et on ikka väga ilusaid ja huvitavaid viise ja ja teisest küljest kui võrrelda sellist muusikat nüüd nagu hiljem kirjutatud, ütleme, autori muusikaga, millel on ka kindlasti väga suur väärtused. Ma üldse ei taha siinkohal maha teha nagu heliloojate väärtust. Aga, aga sellel muusikal on mingi mingi teistmoodi väärtus. Niuke tunne ja need kuskilt nagu aastasadade tagant mingisugused inimesed nagu ulatuvad sinuni ja see pole isegi mitte, et noh, et üks inimene ei tea ka täpselt, et kuidas need, kuidas need viisid on kulgenud, et need kujutada, kuidas, et kuidas inimesed näiti moodi laulsid ja ei tea ka ju täpselt, mis puhul või miks, aga aga ju siis ikka ja siis ikka kuidagi see süda nõudis ja võib-olla siis hing laulis, et Ta hakkas laulik niimoodi niimoodi võtma ja lihtsalt improviseerima selle rahvalauluks, sest ei olnud siiani võttis lauluraamat lahti ja lauldi ära, vaid see pidi ikka olema mingisugune sisemine niisugune lend, mis mis inspireeris. Ja sellepärast ongi just nagu mingi hoopis teine tunne, kui ma võtan kätte niisuguse niisuguse vana käsikirja ja näen, et see on vana, aga sama nagu kuulemegi, tunnen, et keegi puudutab mind kuskilt kaugelt ja puudutab just see selline vaimulik, vaimne ja niisugune hea külg, hea lootuse külg, sest ega see elu ilmselt sellele ikka väga kerge ei olnud võtta, praegugi ei ole, aga kogu aeg öeldakse ikka, et et noovad, kui raske meie vanaemadel oli, siis vanavanaemadele ei olnud neil pesumasinaid ega midagi ja kasvatasid kest seal seitset laste, kes üheksat. Aga just, et, et see on nagu mingisugune helgem pool sellest sellest elu raskusest, mis siis, nagu nende laulude kaudu meieni küünib ja, ja sellepärast ma arvan küll, et et me ei peaks olema väga õnnelikud, et meil selline varamu on ja ma tahaks väga loota, et et need laulud ikka jõuavad ka ka inimeste hulka üha rohkem ja rohkem. Hästi vahva on tõdeda, et, et väga paljudes kohtades Eestimaal neid tuntakse, lauldakse ja. Tore on ka see, et, et just ka pühapäeva koolides, kus on siiamaani ikka suhteliselt palju lauldud niisugusi noh, võib-olla mitte väga suure väärtusega, lihtsalt kättesaadavaid, mingeid Ameerika gospel niisid koorukesi koorusid, kus on lihtsalt tehtud eestikeelne tekst, mis tihtipeale rütmi ikkagi kokku hästi, et et see, niisugune mitte nii sügav repertuaar, aga meil on nagu võimalik seda asendada millegi millegi omaga ja millegi väga väärtuslikuga. Ja selle omaja ehtsaga siis lõpetamegi ja mis lauljad lõppu siia kõlama? Miks lõpetada veel ühe suure reede lauluga? Selle laulu intonatsioonide on ka pisut Bentotoonilised. Et selle näitab seda, et me oleme suure maailma üks osa. Kust see niisugune entodooniline viis järsku sinna laulupakki on saanud? Ega ei teagi täpselt, aga aga jah, see räägib jälle sellest inimese ürgolemusest, et kuskil kuskil kellelgi nihuke mõte meeles, mõlkunud tsiviilkäibes niisugune võiks olla läbi aja aegade sisse meieni kulgenud. Jah, kuidagi nii et see oli hästi tore, et üldse kogu see vaimuliku muusika ja, ja üldse kristliku meeleolu, kristliku vaimsuse teema ongi niisugune väga rahvusvaheline, et siis kõik kummalise lähedyt kirikus on nagu ikka sama sõnum ja ja muusika on ka niuke, mis mis ühendab erinevate maade inimesed tegelikult seal ka just nagu rahvaste vahelises suhtlemises. Niisugune väga tore võimalus, et meie nüüd oma vaimulike rahvalauludega oleme ka selles samas sõbralike inimeste suures peres.