Tere õhtust, ütleb vikerraadio stuudiost Maie Viilup. Heidame järgneva tunni kandlemuusikaga ja kuulame tuule kandleid. Sellenimeline ansambel lindistas äsja Eesti, kuidas oma lugusid ja nüüd ongi sobiv aeg käes neil ka kõlada lasta. Lugude mängimise vaheajal sai ka juttu aetud ja sedagi on nüüd võimalus kuulda. Tuulekandled on tegelikult pidevalt muutuv ja arenev projekt, on öelnud nende juhendaja ja eestvedajad. Tuule kann nimetame aga siinkohal ära ka kõigi nende mängijate ja lauljate nimed, keda järgnevalt kuuleme. Lisaks nimetatud tuule kannile siis veel Tarmo Kivisilla, Pille karras, Veronika Savi, Triin Kilgas, Aune Rohtla, Laura-Liisa klaas, Juhan Hendrik Uppin, Priit Trigger ja Sander Udikas. Ja kuulame nüüd veidi ka muusikat edasi ja need, kes, mis praegu kõlavad, on Kuusalu labajalad. Ajame nüüd juttu tuule kanni Tarmo Kivisilla, Juhan Hendrik kopini ja Priit rikkeriga. Kuidas tekkisid tuulekandled ja kuidas saite endale nime? Tuulekandled nimi sai ükskord täiesti juhuslikult veel muusika kontserdil, kui oli vaja panna siis kuulutusele üks pealkiri, et kes siis esinevad ja siis olid mul seal tookordsed otsa koolilõpetajad ja samamoodi ka Viljandi kolledži lõpetaja. Ja, aga mina olin õpetaja nii ühes kui teises kohas ja siis ma lihtsalt lõikasin kuidagi juhuslikult tuulekandled ja siis see läks kohe niimoodi automaatselt ja ja selles mõttes see põhimõte võib-olla on jäänud, et et ma olen proovinud selle nimetuse alla alla koondada, siis ikkagi mõnes mõttes oma õpilasi ja siis teine seltskond, kes on nagu appi kutsutud, ilmestama või midagi juurde andma, aga ikkagi selles mõttes sellisel siis nagu võib öelda ikkagi eesmärgil, et see on suunatud siiski õpilastele, et midagi uut tooma, et see on selline minu ümber kogunenud seltskond, aga see on hästi muu ja ta mõnikord üldse ei, ei pea mina seal mängima ja ei pea seal kanded mitte mängima, nii et, et see nimi on piisavalt muutlik nagu see tuul isegi. Aga kui palju on siis need, kes nagu hoiad ennast tuulekanade hulka kuuluvateks pidada? Ega nad ei peagi ennast üldse sinna hulka voolu jätaks pidama. Aga neid on väga palju, sest et meil on ka tihtipeale siukseid ühismängud, kus on tõesti 20 ja rohkem kandlemängijat koos ja ja siis on ka sellised ühisjämmimised, kus on siis hoopis teisi inimesi ja, ja ja tinglikult võib seda kõike üheks selliseks tegevuseks nimetada. Aga keegi ei pea seda mitte kandma, seda nimetust on selline. Tõesti. Siin on Juha ja Priit, kaua teie kandlemänguga juba tegelete? Mina olen vist juba kolmandat aastat veninud. Ja see on päris kaua mingi kaheksa aastat seal mängida. Ja kuidas ta nagu tulite selle kandlemängu ja rahvamuusika juurde. Teadsite ka varem sellest midagi? Natuke ikka jätsime siis emme pakkus välja, et sinna pillimängija või? Mina kuu enne kooli oli mingi muusika music, hoolsin korraldasimegi solfedžokursused ja pandi mind siia siis noh, hinganud seal ja miks see kanne, rand, tore pill, miks teda on hea mängida, peab meeldima lihtsalt rahvamuusikat mängida seal ära. Ja kust te mängite või kus ta esineb, aitäh ka. Või kui tihti seda juhtub, et niimoodi kuulajatele pakutama mängu kuulata? Kandlega kuidas kunagi mingi kuusika Jaagure? Mängin lõõtsaga nagu ja siis kloostri aidas käime mängimas, mõnikord sa lõõtsa nagu kandle hiljem juurde tulnud. Alg esimene pill oli siis kannel, rahvapillidest ja kass olemas ka selliseid kohti, laagreid, ettevõtmisi, kus siis rohkem selliseid rahva music kaga tegelejaid, noori mängijaid kokku saavad. Viljandi kultuurikolledž korraldab seal aastast kaks korda mingi laagrid ja siis ma olen osa võtnud viimastel aastatel seal just siis teie vanune seltskond äratan koos. Aga miks need laagrid toredad on? Seal ei ole nagu ainult pillimäng, vaid ta on ka muud sihukest toredat tegemisi. See põhiprintsiip, mis me nüüd selle valikut tegime, eks neid lugusid ei ole ju rohkem. Aga. Juhan õpib näiteks akadeemilist kannelt ja, ja niisugust otsest programmi meil ei ole, rahvamuusikale, aga mis mina olen nagu arvanud, et rahvamuusika võikski olla mingisuguses elavas tegevuses, noh, me ei saa enam öelda, et see traditsioon on elus. Aga et just tõesti need laagrid, kus see kõik on väga loomulik, siis ühismängud, kui kutsusin omal ajal Tarmo Kivisilla Jaagubki pari mängima Plusi Igor Tõnurist oli, et nad nagu õiget õpilased siis õigete pillimeeste järgi joonduvad ja need lood ongi tihtipeale valitud, kelle juures me oleme käinud pillimeeste juures või muusikat me oleme kuulnud ükskõik, kas siis elavas või siis kasseti peal lindistuse pealt. Et nagu sellise sellise sellisel printsiibil on valik tehtud, et tõesti, see, mida sa ise kuuled, Need on kõrva järgi õpitud lood ja siis kuidas me seal mängime, need erinevad pillid, kuuekeelset rahvakandled ja grammatilised, et et see on selline lihtsalt, et selline situatsioon. Et pillimees teab lugu ja mängib ja siis pillimehi on rohkem, siis ta tuleb nii nagu ta tuleb, kui on rohkem pillimehed siin nagu mingit sellist ekstraseadet nende lugudega ei ole. Aga siis on ka tulnud selliseid nagu pean seda silmas, et tänapäeva noored, et nendel ei ole see rahvamuusika, see nende rahvamuusikat, see rahvamuusika tuleb juurde veel, mis raadiost üldse tuleb, et meil on siin mõningad sellised kaasaegsemad lood võetud, et just selles mõttes, et täpselt samamoodi rahvamuusika juba kõige laiemas mõttes, see, mida me vilistame tänava peal ja, ja laulame võib-olla oma lastele, et, et see ei pruugi olla enam just see sajanditagune muusika. Et see muusika, mis on tänases päevas tänase päeva muusika ja just kuidas ta nagu assotsieerub meie meie olemise meie võimalustega ka, ega me mingit ei hoia kramplikult, et väga vanast traditsioonist kinni me isegi ei tunne seda, võiks öelda, et me oleme siukses piisavalt loomulikus arengus, aga, aga siin on küll sellised lood, mis, millel on rohkem seadet. Et siis Tarmo või nendest rääkida. Siis ongi ikkagi nuudi luud. Minu lugude aluseks on ka ikka nii-öelda eesti rahva lood. Ühe loo aluseks on Sangastes pärit rahvalaul. Ja teine on üks Kõlle laul ja minule meeldib siduda erinevaid asju kokku et leida mingeid uusi värve või uusi rütme. Ja see võib-olla ongi natukenegi noortepärasem, tähendab see ongi hea, et on ikkagi nii-öelda noorte noortekoosluse ansambel. Tegelikult on sul ju mitut liiki kandlaid mängus? Jah, ja siin ei ole ainult kandled mängus, et tarmu ongi tavaliselt, kuigi Tarmo mängib kannelt. Aga tema on just vilepillide ja, ja igasuguste selliste puhutavate pillide, et kõik need pillid peaksid ja kindlasti visavadki kõla värva siis sellele Kandle põhjale. No see ei ole jälle vist ilmselt eesmärk olnud, mingite kõlavärvide otsimine rohkem on siin ikkagi inimeste pinnalt, et et, et kui meil nüüd see saksofonilugu tuleb, et siis me oleme lihtsalt Sandriga Kadeinud juba enne siukest sisulist koostööd, et see pigem see kõik on mitte midagi uut metsikult otsida, vaid, vaid selle olemasolevaga siiski teha. Kellel ükskõik mis pill võib-olla meil on mingi hea tuubamängija sõber mängin päris ema, Cameron, see pill, millele annab juurde sättida paljusid pille, jah, lihtsalt nagu, nagu pillipõhjalt ei käi, siinse tegevus. No see Sangaste lõbusa mainisin, see ongi selle poolest huvitav, et mina kuulsin seda vist elavas esituses üks kord, kas Setumaal see oli ka vist mingi laager? Ja siis seda lauldi ja ta on hästi huvitav, tavahuvitavad sõnad on seal tegevat. Ja see refrään väga nii-öelda arendatava mõtleks, just sellepärast saigi see lugu võetud see ta muidu unelaul või hällilaul ja siis tõst tuli selline natukene meditatiivne kannelde ja kannelt lugu koos siis imiteerima, lauluga või kuidagi niimoodi öelda. Aga teise puhul see on niisugune, natukene võiks sässiks nimetada maavillane džäss siis seal on. Regilaul ja siis siuksed Ladina-Ameerika rütmid koos sellest on tekkinud niisugune teatud uus tasand. Kõiki. Neid ja ta on tahtmine. Ta. Ta. Ei vaata. Või see? Ei ole ta. Õlut no ei jõua. Alla. Varta jää. Ema nakku. Ela õitsemees Reata. Aga siin mitmed lood on siin ka pillimehe nimetuse järgi näiteks Aksel tänase järgi kahelugu vot selle järgi me oleme võtnud ka selliseks kindlaks terminiks, et tõesti, et kui ma olen kuulnud Aksel Tähnas käest ja ei mängi seda aktsel tänase pilliga, vaid mängin oma pilliga, ma ei kasuta kõiki neid võtteid ja tema stiili, siis see on juba järgitegemine. Ja, ja temale nagu üpris niimoodi austusega lähenedes. Et siis on endise järgi, tähendab siis, et Aksel Tähnas järgi mängitud, temalt kuuldud ja tema järgi siis mängitud. Samamoodi on siin üks lugu, mille Juhan õppis just nendes laagrites käies ja siis on Erni Kasesalu järgi ja kui nüüd võtta, eks noodistatud noot, mis on seesama lugu, siis seal on märgatavad erinevused, aga mulle just meeldis see, et nii see on läinud noh, läbi aegade. Et need tänase lood, mida me mängime, Tähnas mängisin oma naabrimeeste käest looga ja Aarna käest, kes siis on andnud sellele omakorda pealkirjad, et noh, lihtsalt niimoodi kutsuti, et selle valss ja selle pulka ja Rein lendurid, noh ilmselt see on selline traditsiooniline käitumine ei oska nagu paremad midagi öelda. Ilmselt see oleks siis tollase rahvamuusika loogiline järg tänapäevase ilmselt ta niimoodi ongi. Jah. Nagu tavaliselt elus niimoodi toimibki. Siin on ka tuule enda lugu. Seda ma panin sellepärast, et nagu julgustada oma õpilasi, et nad ei häbeneks ise mingisuguse sellise vaat looga välja tulla, sest mida rohkem sa neid lugusi või noh, mõtled, et ma nüüd teen oma lugu, loo, siis on ikkagi kuskilt kuuldud, paraku nii on ka kuulsamate heliloojatega, et, et nad mõtlevad, et võib-olla on ikkagi kuskilt kõrva kummitama jäänud ja siin on ka üks Siimu lugu, siin meil nüüd praegu ei mängi. Ongi lõõtsapilli vastu kandle vahetanud nagu kaaniks, üpris loomulik protsess rahvamuusikas, väga paljud lõõtsamehed oskavad ka kannelt mängida, kuna kandlega rahvastika tantsimas üksinda ei hoia, et siis, siis nad mängivad lõõtsa ja Siimu lugu on üks sim valts, need on väga isiklikud ja kuigi nad on siuksed nagu nad, on nad ikkagi armsad. Kas nagu natuke nüüd siit üldistada veel seda rahvamuusikajuttu siis milline koht võiks olla kandlel pillil, Eesti rahvamuusikas? On seal mingi eriline koht ja miks see nii on? Ei no võib-olla ma praegu tegin natuke nalja, aga ei, ma arvan, et on üks selliseid vanemaid ja pühamaid, Pille olnud, selles muinasajal võib-olla. Ja ka hilisemal mujal on tal selline romantiline varjend olnud, ütleme kasvõi kirjanduskirjanduses ja nii edasi, et selles mõttes on talle erinev, kuna tal lihtsalt ajalooliselt on ta väga pikk ja väga oma olnud. Ta on ilmselt ikkagi samas sündinud pill ja, ja nii kaua vastu pidanud, nii et aga kindlasti võiks ta oma koha leida ka tänapäevases muusikapildis. Võib-olla siukse laiema koha, aga, aga, aga ma ütlen, et kuna tal on niivõrd vaikne hääl ja, ja isegi mõtleksid, kandlemängijad on tihtipeale siukseid vaikse loomusega, Nad on siukesed tagasihoidlikumad inimesed, et et ta on just sellisel kohal, nagu lastakse tal olla, et et võib-olla on just need kõrvalinimesed siis need, kes kes teeb talle seda teed, sillutakset üksinda niimoodi servitisele kandlega lööma ei hakka, et eriti kui võrrelda lõõtspilli ahetes või jah, aga ma arvan, et siin lõõtspill nüüd kannelt ei, ei, ei kõrvaldanud, see on rohkem nagu kultuurisituatsioon, mis, mis võib selle kandle lämmatada ja summutada, siin pillid ise ise ei, ise enam tänapäeval niimoodi ei summutaks teist. Ja need lood, mis linti saavad, on siin tõesti Eesti päritolu lood, kõik, aga mujal maailmas kannel kui rahvapill, kuivõrd levinatav näiteks tänasel päeval on mujal ja kui palju seda mängitakse. No mina praegu muudkui vastan, aga teised vaevalt seda teavad. Saanud kandlespetsialist, seda teavad ilmselt kõik, et nii-öelda Soomes on. Soomes on kandletraditsioon nii-öelda eriti eriti aktiivne ja kandleajakiri, mida sa siin tuule üks päev just näitas? Meile muidugi tuule teab täpsemalt. No ta on sellepärast, et ta on Soome, Eesti, Läti, Leedu, et tegelikult see areaal on maailma mastaabis üpris kitsukene, kui võtta nüüd nii, et see oli selline pill on ainult nendel maadel ja kus oli siis Venemaal siin? Et, et ma ei oska öelda, kui, kui, kui laia, eks nendel igalühel on oma oma võitlemised ja valitsevate suundadega ja, ja on kindlasti erinevad suunad, on see akadeemiline suund ja on rahvamuusikasuund, aga aga kui palju teda nüüd rahvas ise veel mängib ja seda ei oskagi öelda. Eks ta hääbumas ole nagu kõik rahva rahvakultuur praegu. Aga kui palju siin Eestimaal võiks olla üldse kokku kandlemängijaid, kandleoskajaid kandlemänguga tegelenud? See on väga lai maailm jälle seda ei tea, sest väga paljudel inimestel on kandled olemas, nad on võib-olla selle mängu unustanud, tihtipeale nad ei taha neid vanu pilli ära müüa, arvavad, et et ikkagi keegi, keegi kasvab, perest sirgub, kes seda kannelt võiks mängida, nii et noh, seda ei tea. Aga ütleme selle noore põlvkonna hulgas, kes siis käib seal pärimusmuusikalaagrites koos ja kui palju seal neid kantslereid jäid, arvasid, võiks olla teie vanuseid, ütleme nii. Seal ikka päris palju ei ole kes seal õpivad, ega need siis nagu ennem ei ole õppinud ja nad tulevad sinna selleks, et siis nagu natukene nagu seda kuuekeelset õppida. Pagarid, huvilisi ikka on näha kanne. Ja võib-olla pallidest vaatavad nagu teie mängugi poole ja siis sealt leiavad endale eeskuju. Või sellist malli võtmise võimalust. Võib-olla vähemalt Viljandi pärimusmuusika festival on üks koht vist küll kõige enam massidele tuntud, kus siis kandlemäng kõlab. Aga kindlasti on neid kohti ka veel. No ka Võrus oli Festival mul ei tulnud küll täpselt meelde, mis kuupäeval ta oli ta kasu, iga suvi on korraldataksegi Võrus nii-öelda folkfestival ja seal on just näha seda toredat nähtust nii-öelda külast tulevad nii-öelda tõelised papid, sihuksed omatehtud kandled käes ja siis istuvad keset platsi maha ja hakkavad mängima, et see on minu arust nagu hea näide veel siukest elavast traditsioonist. Aga need täiesti enamasti siis ongi juba sellises vanemas eas olevad. Need on ikka jah, siuksed 60 ja niimoodi ülepapid, seal on kohe üks tuua duett, mul ei tule praegu nimed meelde, aga kes on nagu iga-aastasel käinud ja siis mõnuga tõmbas. Ja noh, mis on nagu, nagu südamest tuleb, et siis inimestele ka mõjub või nad näevad, mis on ehtne see, nagu sellest saavad inimesed ise nagu aru siis jäädakse ikka vaatama, et ma olen ka nagu kõrvalt vaadanud. Et, et nemad on sellised muhedad. Kui rääkida tuulekannetest, siis tegelikult ei saagi vist rääkida ainult ainult kannedest kui pillidest vaid siis ka natuke laiendada seda teemat ja, ja mõelda selle peale, et kammeldi kõrval siin ka palju teisi pille kuulda ja näha saab. Ja Tarmo Kivisilla on vist just see mees, kes siis tegeleb ka teiste pillidega. Eks tegelikult on vist niimoodi, et kõik, kes mängivad mingid rahvapillid, need on mõnes mõttes nagu multiinstrumentalistina praegu mõtlen nagu heas tähenduses. Mõned kasutavad selle juures nagu tunnetavad mingit negatiivset varjundit, et kui sa nagu palju asju teed, et siis ei saa nagu ühtegi asja nagu hästi teha. Aga noh, me oleme teinud siin, kasutan troobil ise, proovin neid meisterdada siin ja siis ka oma muusikalises tegevuses kasutanud. Isegi läinud suvel oli ju see üks lugu, kus me lihtsalt puhusin erinevaid torusid ja see andis mingisuguse jälle mingi uue kõlapildi ja ma usun, et see oli nagu kuulajatele huvitav. Ja noh, torupilli ja saksofoni oleme proovinud ühte lukku kokku panna, kunagi varasemal ajal oleme karjapasunat proovinud ja ja ikka putke viledega putke viledega, nüüd tahame saada ühe loo. Ja need on just sellised, tihtipeale siuksed, lihtsad pillid, mida siis Tarmo ongi sujuvalt õpetanud, kui me oleme mõnikord läinud loodusesse ja kõigil on noad kaasas ja kellel ei ole, siis saavad selle koha peal ja poisid usinalt lõikasid ja Priidu ja Siimu isa oli veel osas ja näitas, kuidas temal see meeles on lapsepõlvest ja tegi nagu omamoodi selle pilli plussid on saviviilude tegemist olnud mitu-mitu korda, kus Tarmo jälle õpetab ja mis, mis, mis on just nagu see näitamine, et, et kui palju lihtsaid asju saaks ise teha ja, ja mõnikord siis neid isegi kasutada. Et juhul kui kontserdil, aga samas me saame kasutada neid iga päev, et igaüks saab sellelt, sellelt pisikesel pillil selle hääle välja ja on päris lõbus olla, et see rahvamuusika rahvapillimaailm on tegelikult ääretult lai jah, ja ta üldse kaasa endasse siis ainult pillisid või ütleme, või need tantsud, et kui, kui seal laagris poisid ütlesid, et seal on tore, et seal saab tantsida ja olla koos ja kuulata muinasjutt D ja kuulata lugusid üks ma ei tea kellest, August polstisti loenguid, et noh, mingist situatsioonist, ütleme seal Soome rahvamuusikas, et see, see kõik arendab ja arendavad ka need muinasjutud ja kohtumised inimestega kus seda võiks nimetada oma rahvakultuuris, maailmaks. Eks ta ole kõik üks kultuur, kas ta on rahva just seal ees, aga see on lihtsalt üks skulptuur, see ongi kultuur. Ja see sisaldab endas väga palju jah, väga põnevat ja tihtipeale ka sellist, mida, mida ei ole siiani kuulnud ja millest aimugi pole. Nojah, võib-olla ei ole osanud seda kuulda, see kindlasti on olemas kogu aeg, sest see on, see on ikka jah, selline laiem kultuur, kus, kus nagu iga inimene tegelikult võrsub sellesama hällilauluga sellesama muinasjutu ka juhul, kui kuid aima seda, laulab vanaema, et tegelikult seal on kõik olemas ja isad oskavad neid pille siiamaani teha, aga noh, kas aega on, et see, selles mõttes ta hääbub, et sellepärast peabki kutsuma? Tarmo näiteks, kes näitab, et vot see pilt läheb niimoodi, aga vanasti tegid visad need pillid ära ja lapsed tegid ise karjas need pillid. Et kui palju oleks üldse neid võimalusi ning Pillegi osata ja teha ja, ja mida kõike veel. Kus ei ole üldse see võimalus nagu kadunud, kuna minu enda nii öelda magistritöö on ka seotud rahvapillidega, ütleme vilepillidega ütleme üldiselt puhkpillidega siis lihtsalt mina olen nagu rohkem Nende asjadega tegelenud ja uurinud, aga tegelikult on küllalt ka veel vanemaid nagu siin, eks ole, teie isa siin ja paljude vanaisad mõlemad oskavad pajupilli lõigata ja roopilli, et lihtsalt see on nagu unustatud kiht kuskil mälus, kui laps teaks küsida, siis oskaks nii-öelda paljude paljud need esivanemad ka vastate näidata ja teha. Lihtsalt mina nagu sattunud sel teel, et nagu selle üles korjanud oma oskustega nagu natuke muuseumis vaadanud, aga ega ma isaga nüüd ütelda, et ma iga päev volin ja ja nikerdan selles suhtes Ja tegelikult see kandlemuusika üks kõlamise koht on ju tegelikult vanalinna muusikamaja kus tuulegi tegutseb? Jah, minu õpilased ongi siis seotud kas vanalinna muusika kooliga või siis vanalinna muusikamajaga, kus on samamoodi kandlering ja ja kuna see see muusikamaja on oma algusest saadik väga suurt tähelepanuga rahvamuusikale ja üldse sellisele traditsioonilisele muusikale osutanud, siis, siis on üpris loomulik, et me seal ka pesitsemine ja, ja tihtipeale meie kontserdid just seal toimuvad ja meie ühismängud ja kohtumised, et et tänu jah, sellisele väga soosivalt suhtumisele ei ole siin kunagi olnud vaid küsimus on väga loomulik, et me seal teeme ja üha rohkem me võiks seal teha, kui jõud oleks, sest et iseenesest me nagu siseneme oma isiklike maailmadega ka, et on see põhitöö ja siis see on nagu selline harrastusrahvamuusika siiski. Aga enamuses kõik lapsed kaapivad seal vanalinna muusikakoolis, jah, aga siis on sihuke traditsiooniline õppetöö nagu ikka muusikakoolides on. Aga siis tuulekanalites mängimine on vaba aja ettevõtmine, see on ja siis, kui mingi mõte tuleb, et siis siis lihtsalt see on üks mõtte avaldumise vorme avalikkusele, sest see tegevus toimub kogu aeg. Nii palju, kui keegi tahab seda teha. Aitäh tuule kann ja tuulekandled ja saate lõpuni kõlab teie muusika.