Taas oleme saates neljakesi. Ene Lukka, Evely Otsa, Marju kada, Marje Ermel. Jätke selle. Ükskord kokku koori, eks, et oleks armastu. Ja lõpeks. On mitmeid huvitavaid küsimusi. Kas tänapäevane Eesti on meeste või naistekeskne ühiskond? Kuidas muutunud tänases ühiskonnas meeste ja naiste rollid ning staatused? Erinev sellest, mis toimis kunagi kollektiivse traditsiooni aktiivses käibes oleku ajal. Kuidas on lood laulmisega? Kas mehed ja naised kasutavad tänapäeval laulmist oma pidulikel sündmustel või ka igapäevases tegevuses ja kui, siis kus? Need küsimused on meie selle saatetoimkonna huviorbiidis. Öelda vaid seda, et küsimuste püstitamine ja neile vastuste otsimine oli äärmiselt põnev tegevus. Võib isegi öelda, et tegemist on tõeliselt elulise küsimusega. Vähemasti meie arvame nii. Seda enam, et ettevalmistusse kuulub poolenädalane retk kadripäevasele Kihnu saarele. Teooriaid on igasuguseid. Üks paljudest jagab ühiskondi kõrgemaskulinsusega ühiskond, milles hinnatakse enese maksmapanekut, konkurentsi, agressiivset elujanu. Elatakse selleks, et töötada. Selgelt on eristatud soorollid ühiskonnas madalamas kulintsusega. Ühiskond, milles hinnatakse koostööl põhinevat edu tehakse rohkem kompromisse. Eksisteerivad tähtsad elukvaliteediga seotud väärtused on silmapaistev austus vanemate vastu. Hetkel on Eesti arvatud kõrgemas kuule insusega ühiskondade hulka sest eelkõige esikohal on teosk. Nagu ütleb Anton Hansen Tammsaare tee tööd, siis tuleb ka armastus. See aga tähendavad, et sellel hetkel on Eesti meeste ja töökeskne ühiskond kus esineb esikohal eelkõige mehelik mõtteviis. See on juhtiv uskuja ole ainult mehed, vaid ka naised ei räägi emadest, kel lihtsalt vähe aega muu jaoks peale töö on. Kahjuks on meie ühiskonnas juba tavapäraseks saanud ka üksikpere, mille moodustab üks naine. Äkki on Eestis liiga palju naisi kel pole ei lapsi ega peret ning kes on pühendanud eelkõige tööle. Ehk on naised olnud sunnitud teatud hetkel meeste staatusi üle võtma või on asi milleski muus, aga nii see paraku on. Minnes ajas veidi tagasi. Me võime täheldada, et Eesti rahva eluloos on tegemist olnud kahe võrdväärse, teineteist hästi toetanud talaga. Ühe moodustasid mehed, isad, isamaa ja teise naised, emad, emakeel, milline suurepärane tasakaal mehe ja naise, et õiguslikust näitab ehk seegi, et soome-ugri keeltes, mille hulka kuulub ka Eesti keel, puudub sugu. Eestlased on teatud aegadel tuntud kui töörügaja rahvas. Ka töötegemises valitses võrdsus. Mees ja naine töötasid koos nii kodus kui põllud. Vahetegemist polnud. Seda viimast rõhutab lugupeetud Voldemar Miller ühes oma artiklis loodusliku keskkonna osa rahvusliku identiteedi kujunemisel kogumikus eestlane ja tema maa. Juba aegade algusest on mees ja naine kandnud oma rolli. Naine sünnitab ja kasvatab lapsi ning hoiab peremees toidab ja kaitseb kodu. Mil määral on need rollid aegade jooksul teisenenud jäänud samaks, mida nende rollide puhul eriti tähtsaks peetud? Oskar Loorits iseloomustab eesti või soome-ugri lasest metsameest julgus olla üksi müstilis maagilise mentaliteedi ajastul öises võõras metsas ja oskus igasugu olustikus iseseisvalt otsustada. Need on Loorits arvates olulisemad tegurid meie meeste vaimsuse vormimisel ja kindel aluspõhi, millele on rajatud meie massiinimese võimas personalis. Soome-ugri meeste, kindlad personalismi ja iseteadvust läbi aegade on karastanud kaks loodustegurit, tuli ja tuul. Aastatuhandeid on soome-ugri mehed veetnud oma aega metsas, tule lõkkel ja tuulevarjus. Tundes end otsekui sõpruses ja liidus mõlema vägeva loodusjõuga, mis mitme teise kultuurkonnameestes on sisendanud paanilist hirmu tuli kahjude ja tuiskude tormide katastroofiliste hävituse ees läänes ja lõunas, sellest hirmust on arenenud tule ja tuulekultus nende jumalustamiseni siis Põhjala metsades, soome-ugri mehed ei ole muutunud tule ega tuuleorjadeks, vaid mõõdukaiks austajaiks, kes oskavad ka taltsutada tuld ja kaitset ehitada tuule vastu. Eesti naiste kohta tabab Oskar Loorits, et eestluse elujõud püsib kuni eesti naised oma missioonist teadlikud on emad päästa oma rahvast mitte ainult sünnitajatena vaid ka kasvatajatena, sest emad teostavad oma endi olemust ju laste kaudu. Emad on need hingekunstnikud, kes vormivad oma poegade vaimset kuju enam kui isad. Ja seepärast ehk ongi meie saatus meie naistes. Emade siseelu väärtustamisest sõltub järgmise sugupõlve vaimne kõrgus või madalus lastest tunneme nende emade olemuste suurust või naerusust. Emade keskmine tase on püsinud ikka niivõrd kõrge, et alaväärtusliku elemendi on asendanud aina just selliste emade pojad, kes on suutelised kindlustama oma rahva edasi püsimist igasugu olukorras tänu neile sisejõududele, mis aastatuhandel meil on parandanud. Need sisejõud on esmajoones võimas kiindumus oma kodusse, kodumaasse pühenduseni, harras, hõimuteadvus ja ühtekuuluvustunne. Arvan, et Oskar Loorits sõnades tuleb hästi välja eesti mehe ja naise olemas järgi siis eesti mees on julge ning iseteadev ninaga oma lastele hingekunstnik. Kui tulla ka tänasesse päeva, tekib küsimus, kas kõik on ikka veel nii? Pole mitte meie mehe ja naise rollid hakanud kuidagi muutuma. Ning kas me ei kipugi ehtsee läbi unustama seda kõige olulisemat seda, kes on mees ja ennekõike kes siiski peaks olema naine? Meeste naiste tegutsemispiirkondade jaotumine teeb meestest sotsiaalselt Mittaga kultuuriliselt juhtivad isikud ja loob ühiskonna sees mitmekülgselt tasakaalustatud võrgu. Naised valitsevad inimeluringkäiguga kaasnevaid rituaale, lapse vastuvõtjatena, abielu, vahendajatena, pulmalaulude lauljatena ja lõpuks Idgejatena domineerivad nad siirderituaalide ajal ja neil ohu hetkel, mil liigutakse ühest seisundist teise. Naised valitsevad ka ebahariliku maagia ja nõidusega seonduvaid rituaale. Meeste võim piirdub avaliku silmale nähtava ja ametnikuga. Eesti mees ja suu näis ta koos vooru ja mäsu, hobune. Paagoss. Tal tulid suuna puhul, loodan, suuren, murran. Elamus on tohid, sooda, ranpuu, roosa ja suurem. Rai vast liivas ju Moorest puu ja. Ajukoores. Nuppu roniööri lang küll mul muru ja saabury ja Veera. Oht saagu riigi ja rahva me õega. Ei. Ole vahet? Ei, me. Suu kuu näis. Ta kott mu. Mida siis arvata meeste ja naiste rollide muutumisest läbi aegade? Mina kui kahe poja ema ja abielunaine mõeldes olen mõelnud selle peale muidugi, kuidas siis peaksid olema tänases valdavalt linnastunud situatsioonis ronis meeste ja naiste rollide jaotamine ja ma usun, et ega eesti naine vähemasti on selle peale mõelnud. Ma muidugi mehed on sellele mõelnud. Ja kui nüüd selle võrdväärsuse peale tagasi mõelda, et praegu, kus siis mehed ja naised meie, meie ühiskonnas on jaotanud oma tööd võrdselt siis kui nüüd juhtus nii, et enamik inimesi elab linnas ja juhtus ka nii, et naine läks kodust välja tööle, siis juhtus ka see, et kogu kodune elu langes paratamatult naise kaela. Ja miks ta siis langes eelkõige vast esialgu seetõttu, et et mees ei pidanud linnakorteris toimetatavad töid ja tegemisi piisavalt mehiseks, et sellest üldsegi osa võtta ja nii on päris tavaliseks saanud. Vähemasti viimasel poolsajal küll, et mees tuleb töölt, nõuab siia, siis vaatab televiisorit, laulab ajalehti ja puhkab, naine tulebki ka töölt peab söögi valmistama ja kõige muuga tegelema, mis kodus vaja on. Muidugi see ole võrreldes varasema eluga teab mis suur, suur töö ja vaev näiteks linnakorteri koristamine või söögitegemine või. Aga lasteaiast hoolitsemine on ju endiselt keeruline, nõuab ikkagi aega ja, ja vaeva. Ja ikkagi küsimus, miks peab seda naine üksi tegema? See on nüüd üks teema, mis mulle kohe pähe turgatas. Minu arust ongi see eriti oluline, et kuidas keegi üldse ta meeste ja naiste rolli. Nimetab või, või mis on meeste või mis naiste roll, eks ole, hakkas, naise roll on see kraamima kodus süüa tegema ja mees ei pea nagu kodus, kui räägiti siin linnakorteris midagi tegema. Minu arust on mehe ja naise rollis on, peab olema nagu kooskõlas. Et mees ja naine peaksid nagu kõike koos tegema. Sel juhul, kui naine käib ka tööl ja kui naine oleks kodune, siis oleks seesama süsteem toimiks mis varem, et et mees teenib elatist. Või vähemalt ühel hetkel ja naine hoiab kodu korras. Mina puudutaksin kaest eelkõige naise rolli, et et kui mulle meenub siin üks ene eelpool öeldud lausa juba üksikperede kohta või siis just naiste kohta, kellel ei olegi pere ega lapsi, kes elavad nagu ainult karjääri nimel. Et minul tekib küsimus, et kas nad on äkki unustanud selle, et kelleks siiski naine tegelikult loodud on, et kas ta ei ole mitte elu edasikandja? Mina tulen kodust. Kus on naise roll ja mehe roll? Küllaltki kindel selles mõttes, et ema on see, kes hoolitseb maja eest. Selle, selle korrasoleku eest hoolitseb laste eest. Neil söök oleks laual ja samamoodi mehest. Ja mees on see, kes teenib raha. Aga ma ei saa öelda, et see oleks alb, peaks, seal on teistmoodi. Et Pole ei ole need meie pärast need roll nii kindlalt, sest et minu isa teeb väga heameeleks süüa, täitub koristada, kui seda tegelikult juhtub, harv kana vahel ikka. Ja sellised suuremad aiad, sellised asjad, see tehakse kõik koos nagu pere talgutena ja et. Kas kas tegelikult ongi vaja selles mõttes muuta või midagi üldse muuta, et et need rollid olid siis nii tohutult võrdsed seal kodus vä? Aga küsimus ei ole mitte rollide võrdsuses, vaid tööjaotuse võrdsuses. Et kui mõlemad käivad tööl, siis teavad nad kodus ka peaksid jaotama ja, ja pole tõesti küsimus, et kes need siia või, või võib-olla sellepärast, et minul ei teki seda küsimust, sest et meil kodus asi on võrdne minu arust. Et ma ei näe kedagi üle, koormatakse, ma vaene ema tormab töölt koju ja siis veel teeb süüa ja hoolitseb kõige eest, et meil on nagu, kõik on väga iseseisvad inimesed, vend tuleb ise teeb süüa kellel kõht tühjaks läheb, koristavad kõik oma taganud. Kui mulle meeldib see, et kui me nüüd päris mõtleme laiemalt kodust välja, et kogu Eesti ühiskonna peale hetkel siin ja võrreldes selle möödunud ühiskonnaga, mida me kõik ka väga hästi veel mäletame siis mulle isiklikult tundub küll, et selles Nõukogude ühiskonnas oli naise peal liiga palju rolle, vähemasti rolle või ta tema peale oli liiga suur koorem kanda. Ja meestel oli võimalus sellest veidike enam kõrvale põigelda. Sest et kui ühiskondlik situatsioon ei sobinud ja selline rusuv meestele, kes kes võib-olla oma olemises sai palju rohkem eemale tõmbuda, kõige ennast surnuks juua või ka päris ära minna siit siit siinsest elust, siis naisnaine laste sünnitajad kasvatajatena ei saanud, nagu seda iial endale lubades. Lapsed tuleb igas ühiskonnas. Kui hull, see seis on üles kasvatada, nende eest hoolitseda ja anda endast parim. Nii nagu Loorits ütles, et tänu naistele selle tõttu pole päris Me siiski katkenud rahvana ka tegelikult minu arust see ongi just naisi niisugune kõige olulisem ülesanne kasvatada lapsi ja tegelikult tänapäeva ühiskonnas tunda, et see rollijaotus hakkab nagu muutuma, et vaatan, et ma olen nagu endamisi mõelnud, et mingil määral, et naised hakkavad, nagu kui nii võib öelda, siis mehistuma. Et olulisemaks muutub karjäär ja, ja naised tegelikult muutuvad mehelikumaks välimusele nii välimuselt kui ka sisemiselt, eks ole. Et kui naised tahavad väga kõrgetele kohtadele saada teha kõrget karjääri, siis nad peavad nagu olema. Minu jaoks on, naised on ikkagi sellised tundelised ja emotsionaalsed aga sa ei saa jõuda nii kõrgele, kui sa oled. Noh, niisugune väga emotsionaalne. Et mingil määral sa pead neid naiselikke jooni endas maha suruma, et sinnani jõuda. Ja, ja tänapäeval üha enam naisi tahab teha kõrget karjääri ja elus edasi ja mitte niivõrd lapsi sünnitada, kodus jahvatada. Aga millest see tulnud siis võiks olla? Võib-olla tuli see sealt, kui tõesti anti naisele see roll, et ta pidi jääma tööle, kodust välja, temale anti veel teine roll, temalt nõuti töö tegemist lisaks keegi ei, nagu ei tulnud pähegi, et talle jääb ka see iidne roll kasvatada lapsi, hoida peret. Me mehele nagu ei oodatud, et ta läheb nüüd koju ja hakkab lapsi kasvatama, suhelda siis. Aga tänapäeval juba on, sest seda ka vähe. Minu arust. Just siin mõni aeg tagasi ma kuulsin, kus mainiti sihukesi kuulsaid mehi, kes on olnud siis lapsepuhkusel, eks ole. Et tundub nagu, et hakkab toimuma mingi pööre. Kui varem olid naised lapsepuhkusel ja kasvatasid lapsi, siis tänapäeva võtavad nagu mehed vaikselt selle rollile. Need mängivadki rollivuse on rohkem raha teenib, vähem, teenib see jääb lapsepuhkusele, kasulikum ka põhiküsimus, see on ikka ju selles, et mida, mees Me arvame, et kas me tahaksime näha kas või tänavapildiski näha naisi naistena, mees, mehi meestena või, või juhtub siis tõesti ka nii nagu Põhjamaades. Madalamas kulintsusega ühiskonnad, kus on feminism peab, sest nad pikemat aega ja mida nad, mida pahaks pannakse ka Eesti ühiskonnale, et siin see ei ole nii tugevalt veel esile tõusnud, minu meelest on väga hea, et see pole aga et, et ei ole enam niivõrd oluline, et sa naisena väljapaistvad välimus, muuseas isegi. Kuidas see meile meeldib või naine nagu mees, et riietusstiil on üsna sarnane pildi peale naiselik olema, aga tihtipeale onju tänavalt ei ole kindel, kes teile vastu tuleb, kas naine või mees. Mul õde oli, aasta aega elas Norras ja kui ta tagasi tuli, siis ta oli ikka päris noh, kas nüüd just öelda, et šokis, aga, aga ühesõnaga Norra on selline väga heal majanduslikul järjel ja ehtne heaoluühiskond. Ja siis ta ütles, et seal naised olid väga mehelikud, et Meil on veel veel palju-palju maad jäänud, sinnani? Õnneks õnneks. Aga kui nüüd veel mõelda selle varasema jutu peale, mis me täna siin kõnelesime, et mehed on meestel on niisugune avalik võim ja, ja juhtiv roll silmaga nähtavas ametlikus ja naisel silmaga nähtamatus maagilises rituaalses mis on seotud just inimese eluga, siis kuidas tänasel päeval hetkel on D all? Ma arvan, et see maagilisus hakkab vist ära kadunud mingil määral, et see pole ikka päriselt nii jaotunud. Mina isegi usun, et seda mingil määral eksisteerib veel, aga see on jäänud nii tagaplaanile, et inimesed ei tea sellest lihtsalt, et need, kes sellega tegelevad, on kuidagi omaette, et nad ei julgegi endast nagu märku anda. Vähemasti see on kindel, et avalik võim on ikkagi meeste käes ja, ja mehed on vähemasti nüüd aktiivselt meie riigi eesotsas seoses taas vabaks olemise ajaga. Aga ma ei tea, minu arust näiteks nende kõigi nende rituaalidega, mida veel tänapäevalgi toime pannakse. Matmine ja sünd ja siis minu arust on just naised need, kes teavad neid kombeid. Kuidas tuleb käituda, mismoodi tuleb teha, kuidas tuleb talitada mind nagu mina hammas omast kogemusest ja omast perest vaatan, sest minu ema korraga äkki teadis väga hästi kõike seda, mis teha tuleb, kui oli vaja seda teha. See oli, kuidas kuidagi temas olemas. Millised olid meeste ja naiste laulud minevikus kuidas ja mil määral olid need seotud igapäevaeluga milliseks on kujunenud mehe ja naise roll tänapäeval, kuivõrd tänapäeva meeste ja naiste laulud lähtuvad nendest rollidest? Kas tänapäeval enam ei eksisteeri bki puhtal kujul mehe ja naise laulu? Eesti suurimad laulikud on olnud läbi aastatuhandete naised. Oskar Loorits on öelnud Eesti emade hinge laadise kodu armastuses on kõige suurem tagatis eestluse elujõule. Nii vitaalsed ja nii kõrge vaimse tasemega naisi ei oma kuigi paljud rahvad maailmas. Need ei ole huupi öeldud sõnad, vaid kaua aastaid kaalutud ja kontrollitud igasugu sündmuste keerises. Pole ükski Eesti riigi mehesega väepealik suutnud kaitsta Eesti piire, säilitada meie iseseisvust. Kuid setu naised on seisnud üle 1000 aasta otsekui vallutamatu Hiina müür mille vastu on murdunud puruks kõik venestuslained. Au, kellele tuleb au anda. Rahvuste eksistents ei olene kaugeltki ainult poliitilisest võitlusest ja iseseisvuse taastamisest vabal kodumaal. Läbi pikkade perioodide oleme võinud minevikust kogeda, et veel olulisem ja ulatuslikum on olnud kultuurivõitlus oma rahvusliku iseseisvuse säilitamiseks. Tänu Eesti emadele me ei ole vaimselt iseseisvust siiamaani veel kunagi kaotanud. Eesti meeste laulud on eelkõige ühiskondlikke vahekordi kajastavad laulud. Aga peale selle ka meremeeste laulud, pulmalaulud, sõidulaulud, kõrtsilaulud, aga vanad sõjalaulud kõigepealt mõõk merest, sõjamees, venna sõjalugu, hilisemad nekreti laulud, need kruti püüdmine, ekruttiks, minek, nihkruti, põgenemine. 19. sajandi esimese poole, populaarseid sulase ja kupjateemalised Sundja sulane, kubjas ja teomees. Aga ka sellised, nagu laeva lasti tooma õdede ori. Nende laulude puhul on tegemist valdavalt meeste poolt loodud ja meeste repertuaari kuuluvate lauludega. Aja jooksul võisid meeste laulud üle minna naiste repertuaari. Need, mis naistele rohkem meeldisid ja kes tänu sellele ka need meeles pidasid. Nii et võib-olla neid enam ei pruukinudki laulma. Nii et meestelaulud seostuvad tihti läbi aegade kuni tänase päevani eelkõige kriisisituatsiooniga. See on see koht, kus laule luuakse sõda, sõjavägi, mässud vangla ja muu selline situatsioon, kus on koos palju mehi eriti noori mehi, laulmist ja lauludel, mis soodustab ühelt poolt eriline situatsioon teiselt poolt pikk ooteaeg või rännak tähendab aeg, kus ei ole oluliselt midagi ette võtta peale mõtlemise või laulmise ja ka nende loomise traditsioonilisemat mõttes ja laiahaardelise maalt on mehed loonud laule vähemasti esimese maailmasõja lõpuni. Vanemaid ja uuemaid sõjateemalisi laule võis ilmselt leida peaaegu igas ka praegu kättesaadavast laulikus ja neid lauldi ja lauldakse meelsasti ka rahuajal. Kokkuvõttes võiks öelda, et kui naised olid suurimad laulikud ja praegu võime öelda, et sellises traditsioonilises mõttes naised laule enam Eestimaal ei tee siis mehed siiski jätkavad seda traditsiooni tehes laule, aga viimastes kriisisituatsioonidest kas või näiteks Afganistani sõjast või Tšernobõli katastroofist. Õnneks rohkem niisuguseid õnnetusi meil juhtunud küll ei ole, nii et noored mehed on ikka aldid, laule looma. Ma seal metsaga r valvai maja on pesa teeninud. Ning meil ei ole raha me peale me ei ela ma ja me ei saa ei või ei taha. Ei õhuvoolule nendest meil, tra voosi silma konvoid meie, ta väsis metsa. Sinimustvalged ka au sees hoiame. Ja koidikul siis selgitame, kes meist on õige eestlane. Meie Viljandi kultuurikolledži kolmanda kursuse üliõpilased käisime kadripäeva pidamas Kihnus. Enamus meist oli seal esimest korda, koges midagi täiesti erakordset, kihklaste omapärast elukorraldust ja mõttelaadi. Käisime kiht lastepeol, kadripeol, kihnlased pühitsevad kadripäeva suure külapeoga, mis toimub kadrimajas mitu päeva. Neljas Kihnu külas on igaühes kadrimaja kadrilaupäeval joostakse teiste külade naabermajadesse naaber kadrimajadesse, Katri vastamisi. Samuti käisime kihtlaste kodudes laulmise pärimust kogumas. Seeläbi saime tuttavaks nende kodudega ja nägime kihtlast silmast silma. Me jäime mõtlema Kihnu naine ja Kihnu mees, milline on nende omavaheline suhe? Kuidas on jaotanud selle saarerahva naise mehe roll, kas laulavad nii mehed kui naised? Milline mulje siis jäi sellest meile? Kõigepealt tahan seda öelda. Et Kihnu saar on nagu üks väike pere. Ja meie külaskäik oli nagu külaskäik ühte perre. Selle tõttu oli see eriline. Ja Me loodame, et meie külaskäik oli igati sobilik. Ja Meil on hea meel, et meiegi üldse lubati sellesse perre tulla, vaatama, kuulama ja nägema, sest meie ootused ja eelteadmised, kellel rohkem, kellel vähem, olid just sellised, et me tahame näha selliseid naisi kellel see elujõud, see laulmisvõim ja vägi ja, ja kõik, kas see elulaad, mis sellel saarel on, et see niisuguses meeldivas tervikus, mida meil linnas elavatel naistel on väga raske enda ümber tajuda. Tahtsime vähemasti selle oma naha peal ära kogeda. Ja meenutades varasemaid ka käikusid kus just põhiliselt mina õppejõuna eelkõige olen suhelnud naistega ja need on tõesti suurepärased. Ilusad naised ja vähe on olnud kokkupuutumist meestega, sest laulmine ja tantsimine on eelkõige tänasel päeval naiste asi. Jaga noorte laste, eelkõige noorte neidude asi. Aga hea meel on tõdeda, et tänu sellele kadripeole, kus oli tõesti nagu eelpool Marju juba ütles, terve küla oli kohal. See oli suur pidu kõigile, me nägime ka kihnu mehi. Ja, ja tore oli see, et me kohtasime mitut endist kaptenit ja me oleme arvanud, et Kihnu ennia Kihnu mehed ja kaptenid ja see on niisugune lugupidamist vääriv vääriv staatus, kapteni staatus. Kohtasime ka niisuguseid väärikaid kaptenid mehi vähemalt ühes peres, kus ma käisin, August Türk, kes siis peale selle oma meremehe elust ja laulmisest, rääkis ta, rääkis ka sellest, kuidas ta laulan teile abivahendiks meremehe elus. Kihnu jättis minusse väga tugeva jälje, eelkõige oma inimeste iseteadva oleku ja naiste rolli võimsusega kultuuri edasi kandjatena. Mina arvan, et Kihnus on naiste iidne roll märksa rohkem säilinud kui siin mandril. Arvan, et nemad on jäänud kultuuri edasikandja iks ning hingekunstnikeks oma lastele. Ta paga laulmist, siis lauldakse pigem järjest vähem kui vastupidi. Peresid, seltskondi või piirkondi, kus laulmine oma pidulikel sündmustel või teises tegevuses on loomulik, järjepidev kuid need on ilmselt tugevas vähemuses. Laulavad pigem naised kui mehed. Nii mõnigi laul, vana laul käib vaheldumisi meestelt naistele jälle tagasi, nagu meie saate lõpu lugugi Kihnust, mille esitab aga mandrimees. No paagid ja talujumalaga, kallike. Kapten. Ei ma koju tagasi. Tallike sajuse.