Ründame koos Hendrik Relve. Eelmises saates alustasime siis rännakutega päris uuel maal, selle maa nimi on India ja avasaates sai arutletud siis selle üle, et mis maa see India on ja ta on maailma rahvaarvult teine riik elanike üle ühe miljardi ja teisest küljest on India tuhandepalgeline maa, igaüks saab sealt tulla erineva kogemuse ja kujutleb Indiat erinevalt. Ja kokkuvõttes ikkagi vaieldamatult väga põnev. Väga elamuslik maa on see india. Aga tänases saates tahan kõnelda sellest, et mismoodi me seal Indias siis tegelikult rändasime. Et kus me siis kõik seal käisime. Et me tõesti käisime tuhandeid kilomeetreid treid hästi laialt Indias ja teiseks tahan jutustada sellest, mismoodi me seal Indias liikusime, seal on väga palju erinevaid liikumisvõimalusi ja meiegi reisisime küll lennukite, busside, küll autodega, küll rongidega, küll jala, ja see Indias ringi liikumine. Ja üldse see India liiklus, need on ikka väga meeldejäävad asjad, tõesti. Selliselt kõlab nüüd üks india rahvamuusikalugu, seda mängitakse siis ju trummide ja flööti tega nagu kuulata, aga aga omapära on selles, et kaks flööti küll mängivad, aga seda mängib üks mees. See on niisugune paarisflööt, üks neist teemiks madalamat häält teinud kõrgemat häält ja selle pilli nimi on all koose. Ja nii tekibki selline päris iseäralik muusika, nagu te kuulsite. Aga selles loos on minu meelest seda sama rahutust ja hoogu, mis oli ka meie päris suurejoonelisel reisil seal Indias. Ja nagu ma ka eelmises saates ütlesin, meie mine huvi, Indias oli loodus ja me tõesti viibisime hästi palju India metsades ja soodes ja savannidesse mägedes. Kes seal, kus asuvad, need rahvuspargid puutumatu loodusega ja selle tõttu me sattusime ka Kell küladesse ja kogu meie reisi marsruudil oli siis päris alguses ja lõpus ka suurlinnad, nii et me saime väga mitmekülgse India kogemuse ja meiereis. Kui nüüd rääkida sellest marsruudist, et kus me seal Indias käisime, Mõttes kujutleda seda India tõsis, maandusime seal Põhja-Indias, seal, kus asub siis Newdeeli, kus väga tihti Euroopast tulevad lennud kitsis, maanduvad ja esimese päeva Mesi sõitsimegi seal Teelis ja niude eelis, mis on üksteise kõrval seal. Ja ka see on 11 miljoni elanikuga linn ja ja see on siis suur linn, nii nagu üks suur linn peab olema, sellel ma rohkem lihtsalt ei peatukski. Ja sealt me juba istusime lennukisse ja tegime India siselennu. Lendasime nii kaugel India riigis, kui on võimalik, kui ida suunas lennata. Ja nii me jõudsimegi siis India kõige kaugemasse kirdenurka seal asub, missugune osariik, mille nimi on assaami. Ja see on üks tõeline india kolgas, võiks öelda niisugune India Setumaa. Aga siin olime, sest siin oli palju puutumatut, loodust ja selles looduses me liikusime siis vahel maasturitega. Aga vahel ka elevant tide seljas. Ratsutades on parim viis loodust tundma õppida ja sealt me juba istusime jälle lennukisse, tulime tagasi teelisse ja siis istusime juba uude liikumisvahendisse rongi. Sõitsime süsteelist rongiga lõuna poole ja jõudsime siis niisugusesse osariiki, mille nimi on Radchastan. Ja sealt ratsiastanist, meie otsisime gaasissi ka seda põnevat loodust, see on hoopis teistsugune, kui seal assaamis neid loomi ja linde, kes seal olid. Ja sealt edasi istusime jälle rongi ja juba öörongiga urasime otsa ja jõudsime siis veelgi lõuna poole, nüüd juba keskIndiasse ja seal ongi niisugune osariik, mille nimi eesti keeles ongi tõlkes keskosariik. Seal oli jälle üks väga vahva rahvuspark. Ja sealt sõitsime veel lõuna poole, nüüd juba bussiga. Ja siis me jõudsime Ghana rahvusparki Nagano rahvuspark võib-olla eestlase jaoks võib siis kõige lihtsamini seostada sellega, et kunagi kirjanik Taas legendaarse raamatu Mowgli mõtlesin muugli on kirjutatud Ghana kandi metsade põhjal nende loomade, nende metsade põhjal, mis seal asuvad. Ja nendes Mowgli metsades me siis olime ka mõned päevad ja siis istusime juba lennukisse ja lendasime sealt Kesk-Indiast väga mitu 1000 kilomeetrit lääne poole otse India ookeani kaldale ja seal asub siis Mumbai linn. Mumbai linnast pidime koju lendama, sellepärast me siia suurde linna tulime, ega muidu poleks tahtnud. Aga noh, kui me siin juba olime, siis me veetsime Me siin ka paar päevakestjana, Mumbaisse on end ja kõige suurem linn. Kui eelis on 11 miljonit, siis Mumbais on 18 miljonit inimest. Noh, elamused võimsad, sellised suurlinnaelamused muidugi, ja nendest looduse paikades, nendest erinevatest osariikidest, kus me käisime nendest loomadest, lindudest, keda me nägime nendest, ma hakkan edaspidi rääkima täitsa omaette saadetes. Aga siin lihtsalt selline üldine kiire ülevaade, mis marsruut seal meil Indias oli ja reisisime seal kaks ja pool nädalat tuhandeid kilomeetreid. Ja loomulikult saime me läbi käidud ainult osa sellest röögatult suurest riigist. Käisime Põhja- ja Kesk-Indias. Ja rohkem paari-kolme nädalaga ju lihtsalt ei jõua. Ja elamused olid vägevad. Reis oli natuke üle poole aasta tagasi, aga mäletamist sellest reisist jätkub siiani. See oli siis nüüd jälle see india kaksikflöödi ja trummide muusika ja, ja seal muide just päritsalt Radžastani osariigist seal, kus ka meie käisime. No väga lühidalt ratastel on selline karmivõitu Osari. Seal on palju mägesid, palju Kõrbi inimesed elavad seal rasketes oludes ja nad ise on ka niisugused karmid sitked ja minu meelest sealt muusikast õhkub ka sellist sitkust ja vastupidavust. Ja tahaksin jätkata seda oma jutulõnga nendest liiklusvahenditest, mida me Indias kogeda saime ja üldse India liiklusest. No kes üldse kunagi Indias on käinud kasvõi väga lühikest aega. Sellel on see India liikluse kogemus olemas ja ma millegipärast arvan, et kui ta seda nüüd meelde tuletab, siis kerkib tal tahtmatult kananahk ihule. Et see india tänavate ja teede liiklusmöll kui sa ise sinna keskele satud, oled küll ise bussis, aga kui sa näed, mis seal ümberringi toimub, siis kindel tunne, et siit ma terve nahaga välja ei tule. Avarii tuleb möödapääsmatult varem või hiljem. Ja põhjus on ikkagi selles, et, et seal tänaval eurooplase mõistuses valitseb kõige ehedam kaos. Seal on läbisegamini, jalakäijad ja mitut sorti sõidukid, näiteks kui mõelda ratsiastani selle väikelinnaliikluse peale, mida me seal nägime seal rahvuspargi lähedal, seal olid näiteks mis sõidukid seal olid, tohutu hulk mootorratas, taid, tohutu hulk motorollereid, natukene sõiduautosid, päris palju niukseid, vanu, lagunenud veomasinaid, palju busse, aga siis ka näiteks Riksad ja käsikärud. Ja need kõik sagivad selle sõidutee peal. Ja ratsiastani eripära oli veel see, et sinna mahtusid kaera, veel traktorid ja sinna mahtusid ära veel ka kaamelid ja need traktorid seal ratsiastanis, see oli nagu mingi selle piirkonna nisugune sümbol lausa need olid nihukesed, pisikesed traktorid, väga kaunilt ehitud nihukeste, siniste, roheliste, kollaste tupsudega ja iga traktori omanik, no eks ta läks kuskile põllutööle, tema traktorilt kõlas väga võimsalt. No täitsa kõrvulukustavalt mingisugune niisugune tüüpiline india muusika, mingit sitta arad ja mingi laulja, mingisugused trummid. Ja see tuli ikka nii kõvasti, kui andis iga traktori oma niku, oma lemmikmuusika ja, ja need kaamelit, no need olid ka, ma ei tea nagu tsirkuseloomad meie pilguga vaadata, siis nad olid ehitamisse suguste, kenade tupsudega, nende rakmed olid ehitud mitut värvi niisuguste igasuguste patsite tupsudega ja ja kõige huvitavam oli see, et need ratsiastani veo kaamelite, nende kaela, et ja jalad ja kehad olid kaetud mustritega, need olid sinna peale tehtud pruuni värviga. Väga niuksed, geomeetrilised, keerulised mustrid, minu meelest osa nendest olid niuksed, maagilised märgid, ma ei tea, kas need siis pidid kuidagi kaitsma seda kaamelit kaameli omaniku, aga igal juhul see oli seal kindel mall, et kaamel peab olema värvitud. Ja need kaamelid vedasid seal niisugusi, suuri kaherattalisi kaarikuid, need olid veokaarid, kuid need olid pilgeni täis laaditud mingisugust kotte või mingit muud rasket kaupa. Ja, ja siis muidugi nagu kirsiks seal liikluse peale torti peale veel siis et loomulikult India tänavatel ja teedel kulgevad päris rahulikult ringi, lehmad lihtsalt ei tee mitte kellestki välja, nad võivad seal seista. Nad võivad suvalisse suunda minna ja nende elu ei ole kunagi ohus, sest lehma peetakse pühaks. Seda oli mu tegelikult lugenud juba ka enne Indiasse minek, vot aga siin, Indias ma hakkasin uurima seda, et, et kellele need lehmad siis kuuluvad, et kas need on nagu mingid tänavakassid või et lihtsalt elavad nii-öelda linnajäätmetest. Sain teada, et kaugeltki mitte igal sellisel teel või tänaval kohal lehmal on kindlasti olemas omanik ja see siis vaatab, kust ta süüa saab, kas teie äärest kuskilt paar rohulibled või kasvõi prügikasti kaldalt midagi nosides otsides. Igal juhul ta hulgub omapäi ringi, aga kovi tuleb lüpsiaeg, siis kõnnib ta väga kindlat oma koju oma perenaise juurde, et lasta ennast lüpsta ja piim, see on, sellest me räägime ka edaspidi, see on üks India toidukultuurisambaid tegelikult ja need lehmad, hulkuvad lehmad, med annavad siis omanikele piima ja nende karjamaa võib-olla siis tee või linnatänav. See oli päris kummaline, aga, aga kui ma nüüd seal bussis olin ja kui huviga istusin selle bussijuhi kõrval, et mismoodi ta ikkagi liigub, sest tema liikus täitsa paraja kiirusega, seal võib olla mingi 20 kilomeetrit tunnis, 30 kilomeetrit tunnis. Peatänav on täis kõikvõimalikke liiklejaid. Et, et mis reeglid Ergida käitub ja tema kõrval istudes niimoodi pikka aega kogu aeg mulle hakkas tunduma, et ma hakkan aimama, mis reeglite järgi see bussijuht juhendub. No võtame niisuguse näitajad, tänaval buss liigub ja nüüd ühelt poolt tulevad põiki üle tee mingisugused jalakäijad kolm tükki, teiselt poolt tulevad teistpidi põiki kolm jalakäijat niimoodi rahulikult lonkides. Samal ajal tuleb vastu näiteks kolm või neli mootorratast. Ja bussijuht sõidab täiesti korraliku hooga niimoodi üliosavalt hästi lähedalt, kõigist nendest mööda nende vahelt läbi. Väga ligidalt, aga ta ei riiva ühtegi ja mitte kellegagi ei juhtu mitte kui midagi. Ja mulle tundus, et see mõtteviis käib umbes niimoodi et bussijuht nagu alateadlikult jälgib, kõikides tänaval, seal on ja ta mõttes arvutab välja iga liikuja trajektoori, ühed lähevad ühtepidi, teised teist pidi kolmandat, kolmandat pidi ja ta arvestab sellega, et kõik seal liiguvad, liiguvad sama kiirusega ja täpselt samas suunas sirgjooneliselt edasi ja selle rehkendusega ta siis klipsabki nende vahet kuidagi läbi. Ja hoidku neid jumal, et keegi nendest kümnetest liiklejatest midagi järsku otsustavalt ümber mõtleb ja pöörab järsult oma trajektoori, no siis on küll kokkupõrget täiesti möödapääsmatu, aga kogu meie reisil tundnud kordagi niisugust asja ja me ka ei näinud ühtegi liiklusõnnetuse juhtumit pealt, me küll nägime paari veomasinad, mis olid seal tee ääres rattad taeva poole, aga aga ei mingit verd, ei mingeid inimohvreid ja inimesed ise võtavad seda tohutu rahulikult, ma küsisin ka india laste käest mitu korda, et kuidas teil siis on teil siis need liiklusõnnetusi ikka juhtub, mõnikord kui niisugune liiklus on? Vastus oli täiesti siiralt ja kindlalt, ei, meil ei juhtu liiklusõnnetusi, sest meie hoolime kõikidest liiklejatest. Me märkame kõiki, kes liiguvad. Ja kui suhtuda hoolivalt, siis ei juhtugi mitte midagi. Niuke improviseerimine. Aga, aga tegelikult muidugi pärast ma ikka uurisin seda India liiklusõnnetuste statistikat ja reaalsusnumbrid on sellised, et igal aastal saab India liikluses ametlikel andmetel otsa sadu tuhandeid inimesi. Need ametlikud andmed on ka väga mitmesugused, mingitel andmetel isegi miljon inimest hukkunud igal aastal India teedel. Ja selge on see, et, et noh, vigastada saab veel mitu korda rohkem. Ja noh, tegelikult on see ikkagi natuke jama, et nii see ei tohiks olla ja ja mitmed India valitsuse juhid on üritanud muuta seda india liiklusskulptuuri. Ja seda teeb ka muide parajasti praegune India peaminister Narenda moori. Kui lugeda inglisekeelset uudist, siis parajasti ta väga jõuliselt püüab läbi suruda nagu sellist ta euroopalikumat liikluskultuuri. Aga ei, see ole talle kerge, sest indialased mõtlevad niimoodi. Minu isad liiklesid niimoodi, isegi minu vanaisad liiklesid niimoodi mikspärast, ma pean hakkama praegu täiesti. Teistmoodi mingite teiste reeglite järgi käituma nii et seda India liiklust ümber teha on pööraselt raske. Ka nüüd ma tahaksin kõnelda sellest Indialastele. Eriti tüüpilisest reisimisviisist võib-olla ühes. Väga Indialikust reisimisviisist ja see on siis rongidega reisimine. Ma ütleksin koguni niimoodi, et iga rändur, kes Indiasse läheb, peaks selle kasvõi korra seal ära proovima, sest muidu jäävad ikka india elamused poolikuks. Ja meie käisime seal siis paari korral rongidega reisimas ühest paigast teise. Ja võib-olla kõigepealt üks niisugune lustaka võitu, sõnamäng, et kui ma esimest korda jõudsin ühte suurde india Vaksalisse ja lugesin sealt selgete suurte tähtedega rongi peale kirjutatud sõnu, et Indian Reiluays siis minu peas tekkis kuidagi automaatselt tõlge eesti keelde, et siin on ju tegutsemas indiaaniraud. D ja miks Indian Reilu esimese hooga tundus mulle indiaani raudtee ja ma arvan, see on minu reisikogemustest Indias ma ei olnud kunagi käinud, aga ma olin käinud korduvalt Ameerikas ja ka elanud indiaanlaste juures ja seal kas tekib väga kergesti see niisugune kaastunne Ameerika põliselanike indiaanlaste suhtes, nad on seal ikkagi allasurutud seisundis olnud. Ja nüüd, kui ma siin olin, siis automaatselt esimene tunne oli niisugune oi kui vägev. Et kusagil maailmas on ehitatud ainult indiaanlastele mõeldud raudtee. Ja see selline mõtteviis muidugi tuli jah, sellest minu kogemusest. Aga selle taga on tegelikult üks niisugune sõnademäng. Et näiteks kui seesama kiri oleks näiteks Ameerikas kirjutatud rongi peale Indian Reiluays siis tähendakski indiaani raudteed ja kui see on Indias, siis see tähendab India raudteed, et see inglisekeelne Indian on ju kahetähenduslik ja selles sõnas selles kahe tähenduslikkuses on tegelikult peidus üks niisugune tore ajalooline lugu. Võib-olla ka paljud teavad seda, aga ma ikkagi räägin, et kui Christopher Columbus esimese eurooplasena jõudis Ameerika rannikule, siis tema ju uskuseta jõudis Indiasse vürtside maale, sinna ta tahtis jõuda Ameerikast, ei olnud sel ajal mitte kellelgi Euroopas vähimatki aimu. Ja siis noh, iseenesest nimetasid loomulikult neid elanikke, kes keda seal nägi Indian või no ühesõnaga inglise keeles Indian, hispaania keeles, teisiti. Aga igal juhul nimetasin neid India lasteks Indias elavateks inimesteks. Ja niimoodi see ongi jäänud siiamaani eesti keeles. Sõnademäng ei toimi sellepärast et meie keeles on kaks erinevat sõna, et Ameerika põliselanik on ikkagi indiaanlane ja, ja India põliselanikkond indialane. Aga paljudes Euroopa keeltes on see üks ja see sama tänase päevani. No see selleks, aga siis Indian Reilueys, mis asi see seal Indias siis tegelikult on? Igal juhul üks väga võimas organisatsioon, riiklik organisatsioon, see on niisugune, et selle jaoks on Indias olemas isegi omaette ministeerium, see on raudteeministeerium ja õigusega, sest raudteesüsteem on maailma üks suuremaid. Seal on raud, et neid kokku siis kümned tuhandeid kilomeetreid. Ja seda raudteevõrgustikku teenindab 1,3 miljonit töötajat. Päris naljakas, eks ole, meil Eestis on, 1,3 miljonit inimest. Saaksid India rõhutel, kui seal ainult eestlased tööle hakkaksid ja selle tohutu raudteevõrgustiku sellele panid aluse inglased sel ajal, kui need olid koloniaalvaldused, siia ehitati väga palju raudteid. Aga pärast seda, kui India sai iseseisvaks, siis on seda raudteevõrgustikku aina täiendatud. Praegu veab ta Indiast nii kaupu kui reisijaid näiteks iga päev Indias reisib keskmiselt 13 miljonit inimest. No see on ju kujuteldamatu. India raudtee on tõeline rahvaraud, et inimestele Indiasse meeldib, nad kasutavad seda meeleldi, seal ei ole ainult niisugused nii-öelda tavalised reisirongid, seal on uskumatuid ronge, seal on näiteks palverändurit, rongid, seal on näiteks naisterongid, kas tohivad sõita ainult naised ja kes teab veel, mis erirongid. Ja miks india lastel nii hullusti meeldib rongiga reisida? No üks lihtne põhjus on see, et see on neile taskukohane või siis õigem oleks öelda, et iga reisija saab siin endale valida taskukohase vaguni. Ja need kõige odavamad, no need on tõesti võileivahinna eest. Ja nüüd eestlase jaoks sõnum on muidugi ka see, et kui sa tahad osta India rongipilet titt mis tahes rongiga mingis India piirkonnas mingil kuupäeval näiteks mõne kuu pärast siis sa saad seda kodus istudes teha. Selle jaoks on siis niisugune internet, tee ostu ja broneerimise võimalus ja täiesti toimiv. Ja seal peab ainult krediitkaart olema ja, ja see õnnestub. Aga kui sa reaalselt sellega kokku puutud, siis algul ausalt öeldes on pusimist, sest see tundub meile esmakordselt. Võrdlemisi keeruline, aga ta toimib täiesti. See on täiesti võimalik, ostasid testis mis tahes india rongile mis tahes suundade peale pileteid ja saad selle pileti siinsamas kodus kätte. Vot niimoodi on lood selle India raudteesüsteemiga. Kui nüüd veel kuulata seda india muusikat Pala ja kui nüüd samal ajal on siin kogu aeg juttu olnud raudteest siis minule vähemalt hakkab tunduma, et selle loo sees ongi täitsa olemas rongisõidu Rütt. Kas pole selline? Kiirrongi Rütt isegi nagu oleks vedurivilet vahepeal kuulda, no muidugi võib ka teisiti tõlgendada, aga aga igal juhul, kui Indias rongiga sõidad, siis sa saad selle rongirütmi küll oma naha peal ära kogeda ja, ja seda me siis saimegi. Ja see oli väga meeldejääv kogemus. Ja nüüd katsun niimoodi kokku surutult kirjeldada seda olemist seal India raudteel reisides. Et noh, kõigepealt muidugi need Vaksalid, need on tohutu suured, need on niisugused tohutu palju Peroned, palju ronge ja esimest korda, kui sa sinna satud, sa ei suuda mitte milleski orienteeruda. Ja meil õnneks oli seal siis Abiksiks Indialasest abimees ja tema abiga Me ilusasti leidsime oma perrooni üles. Ja kohe see asi, millega sa kaasal India vaksalis kokku puutuda on pakikandjad need ilmuvad välja nagu maa alt kusagilt alati andnud kohal ja sa tunned nad väga kergesti ära, sest neil kõigil on niisugused ühtemoodi punased jakid. Ja neil on parema õlavarre peal on selline uhke vaskvõru. Nii et kaugelt saad juba aru, et ahaa, et saan tagasikandja sele võid kutsuda väga meie mõistes tühise raha eest. Vinnaf ta siis kotid endale pea peale, pea peal on tal selline niukene rätik või turbani moodi noh, kaitse ja siis ta paneb näiteks sinna mitu kotti niimoodi ülestiku virna nagu püramiidi paar tykki võtab veel käte otsa ja läheb hirmsa kiirusega minema. Pead hoolega sabas püsimasesse vaksali virvarr on pöörane ja, ja natukene niuke hirm ka, et jumal issand, kaob mul silmist ära, ei tea, kuhu läheb. Tegelikult ta teab täpselt, kuhu ta läheb ja ta läheb täpselt selle vaguni juurde, kus on sinu koht ja kui rong on juba ees, siis tõstab ka sinna istme juurde seal vagunis, kus su koht on. Ja noh, neid ronge, neid vagunid, tüüpe, neid on tohutu palju, ma ei saanud lõpuni neid päris selgeks pidi olema vist kaheksa erinevat reisirongivaguniklassi. Ja, aga noh, niipalju ma siis sain aru, et need nii-öelda ülemine ots, alumine. Meie muide sõitsime teise klassi vagunis ja et see on nüüd siis üks nendest ülemise otsa klassidest kõige esimene klass. Need on siis niisugused vagunid, kus pilet on kohe väga kallis, võrreldav täiesti lennukipileti hinnaga. Ja võrreldes teise klassiga on tal mugavused praktiliselt samad. Ainult et see vahe on, et seal vahekäigus on, aga on nüüd esimesel klassil on, on magamiskohtade ees nagu uks ja sein aga teises klassis niukene sitskardin, mida saab kergesti liigutada, aga, aga noh, sisuliselt sama mugavus, aga piletit, et mitu korda odavam, nii et meie sõitsime siis ikka selles teise klassi vagunis ja kõige alumise astme vagunid, need on siis niisugused sama rongi küljes, muide on eri tüüpi vagunid ja neid niimoodi juba eemalt vaadates naks tuleb muie või nutuvõru suule, sest seal on siis need on tõesti meeletult odavad piletid ja seal kehtib igaüheõigus, et ta, seal on koht veidi vähem kui inimesi, inimestele müüakse palju piletid ja siis igaüks võitleb siis oma koha eest, kui osavalt keegi oma koha kätte võitleb, aga üldiselt on seal nagu kilud karbis ja loomulikult hapnikupuudus ja ja kõik need lõhnad, mis seal võivad levida. Aga kui tahad odavalt minna, siis võid ka sinna minna. Aga noh, meie ütleme, mina hakkasin kohe mõttes võrdlema nüüd oma seda reisirongikogemust nende teistega, mis mul maailmast on, ega mul neid palju pole, põhiliselt saini siukseid pikka oma rongidega ikka reisitud ikka väga pikalt ja korduvalt Venemaa muidugi, ja need olid need Siberi avarused ja muud, kus sa sõitsid siis päevade kaupa rongis. Ja noh, natukene olen ma sõitnud ka Soome pikamaa rongidega ja natuke ka mujal Euroopas. Aga et kui nüüd võrrelda neid euroopalik ronge, neid ütleme Soome pikamaa ronge, vene ronge, India ronge, siis muidugi väga selgelt Ta on need india rongid võrreldavad just nende Venemaa rongidega, et ma mäletan Venemaal vot see teise klassi vagun siin Indias oli nüüd see, mis Venemaal on, see nimetatakse platskaart vaguniks või selline et noh, seal on siis nagu noh, kes on käinud, see teab muidugi, et et igas vahes on kaks ülestiku koikut neli magamiskohta siis agnaalse lauake, kus sa saad süüa laduda sinna endale. Ja kui ma nüüd võrdlen mõttes neid neid vene rongisõit ja India rongisõit, et et mis seal siis vahet on? Ma ütleksin, vahed on, on väikesed, aga täiesti selgelt märgatavad. Üks näiteks on see, et sellest teise klassi vagunis oli teenindamine kahtlemata hoolsam ja viisakam kui, kui Venemaal, noh, Venemaal on siis vagunisaatja, see kõikvõimas valitseja, aga, aga siin on niimoodi, et näiteks toit käivad pakkumas igasugused erinevad näod ja toit, Tuuakse noh, praktiliselt iga paari tunni järel. Ja see toit on piletihinna sees. Toidud on indiapärased aga täiesti maitsvad ja söödavad ja, ja nad on erinevad. Igaüks pakub mingit erinevat uut varianti, tee. Nii, et kõht seal küll kuidagi tühjaks minna ei saa ja põnevusega ootad kogu aeg, et huvitav, mis selle järgmise väikse toiduannusega siis meile tuuakse. Ja nad olid tõesti vaheldusrikkad ja, ja siis ütleme koristamine. No siin Indias oli ikka niimoodi vähemalt ma ütleksin, iga poole tunni järel tuli koristaja uuesti jälle, vaatab hoolega üle kõik sinu selle istme ümbruse ja et kas Soometi on mõni prahi tükikene või, või midagi kuskil natuke puhastada või või nühkida või, või kohendada. Ja tõesti väga, väga hoolsalt, et iga poole tunni järel ja natukene isegi nagu, nagu piinlik hakkas, et mis sa siit siis ikka otsid, et allesse siin käisid. Aga nii on Indias kombeks, et puhtus on tõesti väga kõrgelt hinnatud vagunites ja ma arvan, et võib-olla, et siin nii palju neid toidupakkujaid käin, nii palju neid koristajaid liigub, ma arvan, et selle taga on, eks, india eripära. See on nimelt see, et Indias alad D hoolitsetakse selle eest, et inimestel oleks tööd. Töö on Indias privileeg, pole tähtis, kui palju sa teenid, aga mingi töö peaks olema ja lihtsalt see riiklik raudtee pakub ikka sadadele tuhandetele inimestele tööd, kuigi see on väiksepalgaline ja tühine. Aga ikkagi kui mõelda nende reisijate peale, keda ma seal siis nende kõrval lihtsalt nägin seal indel, rongis, kõige tüüpilisemad on ikkagi pered, kas siis emad-isad lastega või, või koos ka vanavanematega ja on ta muidugi üksikuid reisijaid, aga need pered, need alati moodustavad niisuguse tervikuna nad hakkavad omavahel kohe suhtlema ja eriti ei tülita kedagi, kes seal ümber on. Lapsed, muide on reeglina niisugused väga hillitsetud ja üldse omavaheline jutuajamine käib siuksel vaiksel häälel inimestel omavahel. Ja on see, et need naabrid ei tule iialgi nagu esimeseks juurde küsima, et no et kes sa niisugune oled ja mis su nimi on ja kust sa pärit oled ja, ja nii edasi, niisugust uudishimutsema, mis ei olnud, aga kui, kui sina oleksid näiteks temaga rääkima, küsisid midagi, millest sa aru ei saanud või, või tahtsid midagi, lihtsalt jutt Tojada inglise keeles, paljud indialased oskavad inglise keelt siis väga lahkelt vastavad, on nõus lahkesti ajama, aga, aga nad ei tüki peale sul. Ja vot see oli nüüd natukene vene rongi pikkama rongikommetega võrrelda, siis see, see on teistmoodi, sest noh, Venemaal on ikkagi niimoodi, et et kui sa sõidad seal juba pikka aega ikka seal ühes, selles vahemikus siis iseendastmõistetavalt igal juhul keegi hakkab suga juttu rääkima ja, ja uurima, et kes sa siis oled, mis sa siis oled või, või niimoodi suhtlema ja noh, Venemaal on see väga tüüpiline, et siis kuskilt sealt koti põhjas Tõngitsetakse mingi pudelikene välja mingi kõne ja ja pakutakse lahkesti ja, ja kui sa siis sel võtadki sealt rüübata, no siis ei ole seal jutule enam üldse otsaga äärte vahel läheb see jutuajamine vägagi selliseks. Temperament, seks, aitäh. Aga Indias seda ei olnud, seal rongides ma ei näinud kordagi isegi õllejoomist ma ei märganud kordagi ja näiteks öösel oli ikka väga rahulik seal välja magada, sest kõik on hästi vaiksed, keegi lärmi keegi ei häiri. Nii et minu meelest see india teise klassi vagun, seda ma küll julgeksin soovitada igale Ühele, kes Indiasse reisida tahab. Et päris kindel ja turvaline ja kuna see raudteevõrgustik on ju nagu üks hiigelsuur ämblikuvõrk üle terve India, siis rongidega saad sa Indias praktiliselt. Tõesti igale poole ja see rongikogemus Indias see on üks ehe osa India reisimiskultuurist. Niisugune sai siis India rännusaade, seekord sellest. Kus me seal Indias siis kõik ära käisime, mismoodi seal Indias liigutakse ja missugune on seal see liiklusskulptuur ja mis tunne reisida India reisirongidega. Aga järgmises India rännakute saates tahaksin kõnelda India kultuurist ja ühiskonnast. See on nagu mingisugune põiming iidsetest tuhandete aastate vanustest traditsioonidest ja väga moodsast tänapäevasest maailmast. Ja näiteks elab seal siiamaani teatud kujul edasi kastisüsteem. Seal on näiteks paljudel sugu saadel, kelle kamaga ise JA siin pikemalt olemas oma suguvõsa kirjalikud kroonikad tuvad mitmete sadade aastate taha. Need on huvitavad asjad ja just isiklik kogemus ja isiklik kokkupuude selle India niisuguse läbi põimunud kultuuri ja ühiskonnaga. Seda ma tahangi järgmises saates jagada. Rändame koos Hendrik Relve.