Ja ongi peamine meie koondumise koht, raske on öelda, sest väga suur teadmatus valitses, eks igaüks ise kavandas oma edasist saatust. Mina olin Siberis sündinud sünnimaasõjaks, aga Isamaa. Ta mulle Eesti Eesti lugu. Tere, päri eestlased, kui palju inimesi jõudis, kasvõi oli sunnitud minema Siberisse ja kui palju Siberisse jõudis? Tsaarivõimu ajast on jutt. Kas seda inimeste hulka on võimalik kokku lugeda, selle saame teada tänases saates ja sellest räägib meile Tartu Ülikooli professor Aadu Must. Saate toimetaja on Piret Kriivan enne veel esimestest eesti küladest taigas rahvaste omavahelistest suhetest Siberis, teiste seas ka hiidlaste ja saarlaste suhetest. Ja kõigepealt sellest, kuidas algas eestlaste minek Siberisse. See, kuidas algas talupoegade minek, see on seotud ka tohutult põnevate asjadega, millest me siiamaani ei ole päris hästi aru saanud. Tuleb välja kõik Siberisse minekut, eriti talupoegade poolt, sest need vabatahtlikud minekut, kus äkki tekkis inimestel mõte, läheme nüüd siberi vabadele maadele on sellised mõtted, mis aastat kaks või kolm varem käivad läbi Peterburi valitsusringkondade laualt, kus otsustatakse, et kahe aasta pärast tekib eesti talupoegadel tohutu kirg minna Siberisse. No ma olen vaadanud eestlasena kummaline hetk, kus Vene ametlikud riigi kõrgemad organid unid lausa jumala juma jumaldanud on üks hästi põnev dokument, mille esimesena leidis üles küll Omski ajalooline või etnoloog Pjotr viibe või Peeter viibe, saksa juurtega või kunagi sakslast järeltulija, kes rääkis sakslastest kedagigi. Dokument ise ütleb küll natuke teistmoodi, ta ütleb, et sakslased jagunevad kaheks eestlasteks ja lätlasteks. Nii et noh, natuke teistmoodi asjad. Ja lätlaste nime olid sellised nimeliselt kirjas nagu Mihkel Kraav, kontrasti Tuvikene ja Joosep lamba Kahal, kes olid sellepärast lätlased Liivimaa kubermangus, mille pealinn on teatavasti on ju Riia. Aga võib-olla ma kahe sõnaga räägin sellest huvitavast põnevast ja täiesti nagu öeldakse uskumatust loost, mis siis juhtus 1897. 98. aastal. Nimelt Vene Ministrite komitees tehti ettekanne Siberi asustamise võimalikkusest. Me siin näeme eelarvevaidlusi Vene impeeriumis rahad palju suurusjärke või noh, mitu suurusjärku suuremad teist tohutu vaidlus, kas siberi Holoniseerimist maksab jätkata, tundus Siberi raudtee ääres, kõik maad on välja antud, Siber on täis ja terve rida poliitikuid ja mõjukaid tegelasi ütleb seal raha tuleb kasutada Euroopa Venemaal. Miks me viime raha siberi kännu peale, kus ainult mõned rikastuvad? Kahe-kolme aasta pärast ei mahu see perse ühtegi kolonisti. Teiselt poolt oli võimas äriringkondadega seotud grupeering Šiverlased kes tegid käri Siberis raudtee-ehituse ja kõige kõige koloniseerimisega seotuga. Neid ei tahtnud kuldvasikast ilma jääda ja need ütles Siberisse, mahub veel inimesi. Või siis neile järsku teatati, et Siberis taigas kus inimesed ellu ei jää, sest seal on nii metsik, on tekkinud terved külad. Seal elavad inimesed, keda nimetatakse karudeks, võiks jälle viktoriiniküsimuse küsida, keda nimetati Lääne-Siberis 19. sajandi lõpul, karudeks tuleb välja karudeks nimetati eestlastest metsikuid koloniste kes olid Siberisse läinud, kes ei tahtnud olla sellises külades, kus rästas on räästa kõrval põlema panna ka ei saa. Põleb kõik maha, vaid, kes olid ju Eestis harjunud sellega, et oligi talud ju krunti mõõdetud, oli olnud talude päriseksostmine, kelle ideaal oli lahktalu, kus sa ei pea põllule sõitma 20 versta kodust põllud on ümber maja, kus veod, olgu nad siis mistahes, kasvõi sõnnikuvedu on lähedal ja kus on majanduskordades efektiivsem. Ja need inimesed, kes olid Siberis ainult mõned ka ametliku loaga ja mõned ilma ametliku loata, leidsid, et me lähme ära parem taigasse, võtame metsa maha. Aga mis need karud olid, karud olid sellepärast kõneleja läks nendega rääkima, läks metsaameti, kus sa tahtsid tulla keisrimetsaga, siin ei ole mingit luba. Siis nad, nad ei osanud vene keelt, pat mumisesid nagu karud. Lisaks sellele olid nad veel karud, sellepärast et suured, tugevad ja iseloomulik oma, nagu venelased kirjutavad. Vaata, normaalne inimene, kui ta vihastab, siis ta sõimab, ta karjub. Elab ennast välja. No õige vene inimene, ma olen kuulnud mõni, kes on abielus vene inimene eestlasega, ütleb, et täiesti eesti naisega täiesti võimatu. Ma karjun ta peale, temal vait. Ta ei karju vastu. Siis ta, kui ta ei räägi minuga ühtegi sõna, suurim solvang, mis saab olla, aga eestlastel on selline iseloom ja siis oli ka mindi, kui tuli eestlastega konflikt, siis see oli vait, oli vaike, siis virutas, ei kuule kunagi virutas nagu karu ta mõmiseb, vaata karul ka paks nahk, näe miimika teda juba on vihane. Ja nad ei tee karu moodi. Kui vene inimene läks Siberisse, siis ta ehitas maja. Siis hakkas põldu üles harima ja kahe-kolme aasta pärast läks majandus käima, sai ka põldu harida. Eestlased, hullud tööhullud, nad läksid sinna kõigepealt kaevasid endale koopad nagu karud elasid muldonnis, ehitan maja, alusid lauda ehitamisest loomadele, sest nemad ei saanud aru, et, et võib osta korraliku siberi hobuse, kellel on paks vill seljas, kes on koerast ikkagi natuke suurem ja talub pakast ja kõike. Ei, nemad ehitavad enne laudad, tallid, ise laad muldonnis, ise Raaduvat põldu ja siis alles ehitatud majaga sellest uhke. Nii et noh, tõeliselt karud, aga nüüd jäi pooleli kiidulaul ja siis saadeti inspekteerima sinna Siberi taigadesse, Vene Ministrite komitee kõrge ametnik, Ivansuslovski ja see, mis ta kirjutab nendest ebaseaduslikest, Siberi küladest, kellele ei maksnud isegi toetus, sellepärast et nad olid ilma loata läinud jõulude ametlikud kolonistid, teised soid ja kaevu ehitamiseks ja maja ehitamiseks ja hobuse ostmiseks ja lehmaostmist kogu aeg riigi dotatsiooni. Aga karud olid ja siis tuleb Sosnovski aruanne mõne aastaga, nad on üles ehitatud tõeliselt täidis, majandid, kui ma läksin Jurjevka küla poole, tuli mulle vastu kamp venelasi, tassis mingisugust atra, peatasin, kinniksin, kuhu, kuhu te lähete. Me saime sakslaste käest, kes olid tegelikult eestlased, saime täiesti uutmoodi adra osta, me teeme endale samasuguse. Sosnovski kirjeldab, kuidas seal kasvatatakse ei, mitte ainult ja vilja, vaid kuidas seal on erinevad põllukultuurid. Kuidas keegi eestlane tüüts on üles ehitatud juustuvabriku mille juustu, Baxteni, juustu viiakse, koguneda vulski linna, kuidas neil on suurepärased kangasteljed ja käsitööd. Kuidas on teistmoodi muidugi sellepärast et mutid küla tänavas ei Waterda juttu, vaid kõik on oma maalapi peal tööhullud kuidas neile lõuad puhtaks aetud, täiesti uutmoodi inimesed, habe aetud ja siis tuleb ka midagi. Päris naljakas, et mulle tundub, et eks need eestlased teid ikka natuke ka seda paka Suhad, sest siis tuleb suurepärane jaaniõhtu kirjeldus, kuidas nad hüppasid, tegid lõket ja hüppasid üle tule ja laulsid laule ja ja lõpuks oskasid isegi ühte venekeelset laulus oli keisri ära laul poolset restorani, seda lihaosakestele. Salm on ju nii lühike ja seda võib mitu korda läbi laulda, dist salmi ju ei ole. Ja, ja kõik juba usud, et, et see on suurepärane jaaniõhtu kirjeldus siis tuleb veel, aga Sosnovski käis eestlaste külas augustis. Nii et eks nad tegid talle ka ilu ja hiilgust. Eestlastest ollakse nii vaimustuses. Sosnovski tuleb tagasi Vene Ministrite komitees, tänu sellele aruandele võidavad mitte Euroopa edendajad, vaid Siberlased, sure, Siberi raudteekomitee finantseerinud, jätkub, leitakse, on viljakas ja põhinäiteks on taigala koloniseerimise võimalikkus, mis, tõsi küll, sobib eriti põhjapoolsetele rahvastele. Kui kantakse ette enne esimest maailmasõda kolonistidest, kes on jõudnud. Ta ei kalale siis Tomski kubermangu kolonistidest, ainult 14 protsenti on rahvuselt eestlased. Ei ole päris üks kuuendik tervest Venemaast kuus korda 14 oleks. No üks, seitsme kogu kogu Venemaast, nagu öeldakse, on veel põnevaid asju just sellesama eestlaste ja nende eripära ja kõige muuga, mil majandusteadlased on imestanud eestlaste ettevõtlikust erinevates valdkondades. Tuleb välja üks põhilisi asju, oli muidugi, kui üks maailmaturul hinda Siberi võiks, siis tuleb välja, et Eestist on sõitnud Siberisse sadakond meiereid. Küll palkavad mingid ühistud, küll palkavad mingeid eraettevõtjad, nad on või meistrid, nemad seda oskavad teha. Eestlaste karjamajandus on Siberis see, mille peale vaadatakse ammuli suuga. Tegelikult juhtubki niimoodi, et Siber jagatakse mingis mõttes ära, Öeldakse sakslaste Veski ja eestlaste meierei. Muide siberi traditsioonis on sakslased head ja eestlased on vastikud, tihedad. Miks? Aga sellepärast, et sakslased oma veskis mati viljast võtavad kõikide vilja jahvatada, aga eestlased nende kohta kirutakse, et aga meil nad venelaste piima ei võta. Milles asi oli? Asi oli see, et igas Eesti peres oli koore Laute ega meiereisse veetud ju piima, sinna veeti koort. Ega vene inimesel jälle ei olnud päris lihtne sellest algul aru saada ja, ja siis, kui neile seletati, siis nad saidki aru ja mõned venelased läksid. Venelased või eestlased on teistmoodi lehmad näiteks, sa oled ju ainult koort. Nii et oli arusaamatusi palju, aga, aga kui, kui osatud neile seda, miks teie piima ei võeta no siis siis oli kurjad ja pahad, küll. Juhtub veel veel põnevaid asju, noh, üks üks põnevamaid lugusid on see, mis haakub natukene sele siberi karude põldudega. Vene kõrged ametnikud käisid, vaatasid ja hindasid, jõudsid järeldusele, kuidas see on võimalik, et üks Eesti majapidamine ehk lahktalu annab mitu korda rohkem tulu. Kui ühe pere töö küla väljas arvutati, vaadati, hinnati ja pärast seda avastati, et lahktalu ongi palju viljakam. Eestis oli see mõnikümmend aastat varem täielikult selgeks saanud. Siberis hakatakse jagama toetusi nendele, kes muudavad külad lahktaludeks. Kurdaks, et riik maksab selle kinni, tuleb üle 300 avalduse. Kuus küla saavad raha selleks, et see ellu viia. Juba need külaväljade küla põllud, külatänavad kuus küla saavad raha, sest ülejäänud need päris hästi aru saanud, mis see kõik toimub. Need külad on külad, rahvust seal enam ei ole ja siis tuleb välja, et, et kuuest külastaja vähemalt viis on need, kus nimede järgi, kus hakkavad jooksma väga lihtsad ja ilusad eestlaste nimed ja tohiks teised allikad näitavad ka põllumajandusloenduse eriti näitavad Need on need külad, kus inimesed olid tulnud Eestist stal õpini, reform, kogu see, mida Venemaal küll, kes kiidab, kes kirub, mis majanduslikult andis Põlvalised tohutult tõuk edasi ja mille kohta seis rikkus vana vene küla ära, sest sest siis olid pärast igaüks nukralt oma talus ja ei olnud külatänavad, kus koos laulda ja kul Jaanid teha ja nii edasi. Kogu see Venemaa agraarreform on tegelikult õpitud nendesamade karude pealt. Muide Slovski, kes eestlasi kiitis paniga riigilõivuga, siis ütles, et ainuke asi on see, et nad nende vene keele oskusega natuke probleeme ja siin tuleb järele aidata. Aga üks paremaid asju on jälle Tomski arhiivist, kus 1907 loodi Siberi arendamise sihtkapital. See on tohutult huvitav asi, ma olen seda vaadanud ja võrrelnud Eesti ettevõtluse arendamise sihtkapitaliga ja mulle tundub, et need 1907 kirjutasid Eesti ettevõtluse arendamisse kapitali pealt peaaegu kõik maha. Kõik oma põhikirjad ja ma üldprintsiibid või kas ta nii saab olla? Ei tea. Kes kirjutas hea projekti, sai riigilt raha Siberit edendada ja tuleb välja, et üllatus-üllatus-üllatus, kiidame, kirume Eestist läinud tegelased on kõige edukamad projektikirjutajad, raha saajad ja Tomskis on näidisprojektiks välja valitud, mis trükitere anti kätte, et kui sul projekti kirjutada, on keegi eestlane, Tõnisson, kes Linda külas rajada tellise potivabrik. Ja kui seda projekti loed, siis ega paremini kirjuta küll. Kõigepealt on räägitud objekti vajalikkusest ühiskonnale. Ta räägib tööhõivepoliitikast, kuidas Linda küla inimesed on. Suvel on palju tööd, aga vaata, talvel ei ole, sest magad nagu karuahju peal talveunes siis ta on rääkinud sellest, kuidas see mõjub laiemalt, ühiskonnale ja tervishoiule. Siiamaale kasutatakse Siberis põhilised puunõusid, milles on, tekivad sisse praod, milles elavad Patšillid ja pisilased. Aga vaata, kui ma hakkan tegema glasuuritud savinõusid, siis neid on parem oodata ja see on haiguste vastu. Väga hea. Kuidas kõike nagu aitab, muidugi räägib sellest, kuidas Eestis on hädas kivi. Lollus on niivõrd halb. Aga Siberis teine häda ei ole isegi vundamendikivi kuskilt võtta, siis ta räägi, kuidas tellised teeb, kuidas neid on ehitusel vaja, kõikides külades on vaja. Noh, see oli nagu enesestmõistetav. Siis räägibki ülesannetest, tal on veel üks mõte, saab teha keraamilisi nukukesi, millega lastel on hea mängida ja missi teenile haigetega paha selle pärast, et kui need glasuur emailiga, et siis nad lastele väga armsad mänguasjad siis tuleb ressursianalüüs, ta räägib, et tellisesavi Siberis igal pool saada, aga on õnnelik juhus appi tulnud selle koha peal, kus on tema talu on üllatus-üllatus, palju ja lõputul hulgal ja üleval edasi, ta võtab riigilt kontsessiooni, maksab välja, on väga palju, väga head tellisesavi Toorani olemas kirjeldus metsa on, need metsad ei ole otsaga äärt kaugelt alla noh, taiga servas, kus põhja pool tol ajal edasi ei olegi enam inimasustust, nii et mets ja metsamets kütust on küll siis ta räägib veel oma analüüsis Nov Haust, meie ütleme, tema räägib ikka oskamisest ja räägib sellest, et tema kõike oskab. Sest tema on enesest ära tulnud, Setomaal potiseto sulane olnud ja tema teakas asjad tehakse. Tähendab tulevad teiste nimetustega välja kõik need punktid, mis tänapäeval ka ühe projekti kirjutamise juures võiksid väga tarvilikud teada olla. Jälle huvitav, särav lugu sellest, kuidas majandust edendada. No ma ütlen, et Eestist ära läinud külapoiss, kes oli maata, jõuab Altaisse kohale ja kolm aastat hiljem on juba põllumajandus on kirja pandud, et tal on mitte üks, mitte kaks lehma, lehmi ja kari on palju, tal on ainult 60 peane kari sulas poisilt, kes äsja nagu, nagu sind siit ära läks. Eesti külade lugu iseenesest on tohutult põnev, tohutult rikas, tohutult mitmekesine, tohutult vastuoluline, on taiga külad. On kalurite külad. Võib-olla üks põnevamaid põnevaid lugusid jälle nii-öelda tervikloona on siberi või õigemini Kaug-Ida eesti külade lugu. See on lugu, kus. Meil on mitu korda meil see, selles jutus on juba mitu korda juttu olnud sellest, kuidas Venemaa tungis Hiina Hiina aladele ja vaatuses Kaug-Itta jõuda kuidas sellele käis kaasa teadlaste, teadusuurijate töö ja nii edasi, sellestki küll detailideni ei läinud üldse. Aga mingil hetkel avastati Kaug-Idas on olukord halb. Kaug-Idas olid silma paistataks, sellisteks juhtideks või suurteks ülemustega on Primorje kuberneriks on näiteks keegi veskile, kes on täitnud küll väga tähtsat rolli nii-öelda luuretegevuse suunal, mis mind päris huvitav ja eriti kui saad kätte materjalid, kus on peale salastatud ja mida esimesena saad lugeda. Sest ma sotsiaaltõesti, et nad ei ole salastatud. Noh, enam ei võiks, ei pruugiks olla, aga on terve rida mehi, kes on teistes valdkonnas päris huvitavat ka admiral Hermann. Näiteks või ütleme siis Paul Hunter Berger, selliseid tähtsad mehed. Aga kui ma hakkasin rääkima eestlaste minekust, siis, siis tuli välja, et pärast hiinlastelt Amuuri mahust suurima äravõtmist ei kuule seal ameti venelased saanud seda, seda ala majanduslikult hõivata. Tuleb välja, et on läinud küll Venemaalt talupoegi, kes on võimelised maad kündma ja siis tuleb aastavad ettekanded, ahastavad raportit, kus öeldakse kuid kõik rikkused on seni hiinlaste, jaapanlaste käes rannasõit, kalapüük, sellega tegelevad ainult meie kollased vennad, jutumärkides kollased vennad, aniga kirjutatakse ja leitakse, et tuleb see rikkus üle võtta. Tulevad raportid Peterburi, kus kirjutatakse, kuidas kujutad räägitakse kõigist lõhelistest, kor, puusadest ja Touralistest ja millised tohutud rikkused on, mida on Jaapani või Hiina kalurid, on nõus ka venelastele müüma, ise nende rannast püüdnud, kuidas jaapanlased käivad, püüavad heeringaid ja teisi kalu selleks, et oma põlde Jaapanil jaapanis väetada ja mitte selleks, et süüa, tekitab viha küll ja selle peale leidis, et tuleb siia kohale viia kalurid suur ettevõtmine, palgatakse või värvatakse, suurem hulk Astrahani kalureid viiakse nad laevadega kohale Kaug-Itta. Aasta hiljem selgub kõik nad künnavad põldu. No vabandust, suured klaarimised, teid toodi siiakala püüdma, rannasõitu edendama, need vastad, ei, aga sinise kala püüda. Kala saab püüda ainult seal, kus on mudane vesi või sogane vesi ja mudane põhjega kala. Loll ei ole. Siin vesi paistab läbi sinise kala püüda. Tegelikult tuleb välja, et põhjuseks on ikka teine. Tegelikult on ikkagi hiinlaste jaapanlaste domineerimine ja siis keegi Paul unterberger Tartu Ülikooli või vabandust, Tartu veterinaaria instituudi direktori poeg kirjutab raporti, kus teatab, et siia tuleb meelitada Baltikumi Randlased. Ta räägib jälle ülistuslaul eestlaste, mis ei teagi, et me nii tublid oleme olnud. Aga Under Bergeri raport meenutab kohati uudi kolhoosikorrale. Ta räägib, kuidas Saaremaal on sellise tühistused, kui mehel ei ole nii palju raha, et üksi merekindlat paati kuularite ehitada, siis kujutage ette, nemad on võimelised kuue või 12 kümnekesi kokkuleppima rahad kokku panema, kooneri muretsema ja kujutage ette, ilma tülli minemata sellega ja ka äri tegema ja edulugusid looma. Räägitakse veel nende jonnakusest, räägitakse sellest, kuidas nad isegi rasketes tingimustes Läänemerel on, mis on mõneti sarnased nii harva punterberger Vaikse ookeani rannikualaga, kus nad on hakkama saanud, ellu jäänud ja nii edasi. Ja kaks aastat peale seda, äkki tekib Hiiumaal ja Saaremaal tohutu tunge peaks sõitma suuri maale, kus pidi olema maad saade, kus pidi olema kala nii palju, kui süda ihkab ja kõike muud seda. No see oli selline jõuline kampaania neid kohale tuua. Vene siseministeeriumis muide, esialgu kui räägitakse Eesti ala Randlastest või Baltikumi randadest. On küll siseministri asetäitja kirjutanud ka serva peale, et juhin teie tähelepanu nende mitteslaavi päritolule millele vist küll unterbergiri käega on vastatud. Mis aga puutub nende mitteslaavi päritolusse, siis ühe, hiljemalt kahe või siis olles silm silma vastu neisse vaenulikult suhtuvad hiinlaste jaapanlastega, ei jää neil muud üle kui ühe hiljemalt kahe inimpõlve jooksul kokku sulada. Venelastega antakse tabloo ja, ja sellest peale algab siis eesti Randlaste jõuline rändamine suurimaale mis on tohutult detailselt kirja pandud. Sest vaata, me keegi ei taha politseiriiki. Aga ajaloos on imelikud eriti arhivaridatud. Küll on tore, et politsei nuhkis ja kõik kirja panid väike Pompei sündroomiks ole väga nende Užuuri. Ma olen läinud, eestlaste kõik lood on kirjas. Eriti jälgiti kajalgse rahvuskonflikte. No kõmalasest neist kõigist neidsamu venelased. Neid on jälitatud ja paar põnevat raportit ka. Üks on üks suuremat sorti kõrtsikaklus, kus oligi tõsine tüli. Juurdluse käigus selgus, et ühes ja sammast rahterise kõrtsis sõid kohalikud venelased ja eestlased. Venelased hakanud irvitama naerma eestlaste üle. Need ei oska isegi süüa. Need märatsevad kinnise suuga nagu lehmad. Eestlastega on kaasas olnud või pealikus keegi eruallohvitser. Eruallohvitseri oskused läksid temale hästi peale ja see on aru saanud, et nende üle naerdakse, tead vastu, te ise ei oska süüa teie Matsutate lahtise suuga nagu sead. Kumb siis parem on, siga, lehm, võta nüüd kinni. Asjad lahendatud rusikatega, ilmselt on selle üle jõhvitatud ka Peterburis leitud, seega õige rahvuskonflikte ei ole. Ja no ütleme niimoodi, et venelaste kaitseks peab ütlema, et, Aastakümneid hiljem on eestlased õppinud seal ka lahtise suuga matsutama sest hiinlastest üle võetud kohalik traditsioon on see, et lahtisuga Matsutades näitas oma vaimustust toidule. No võta nüüd kinni, kus see koht on. Aga kultuurikonfliktid loomulikult olid olemas teine koht, kus mina küll Vladivostoki arhiivis hakkasin suurele Tarmo ja, ja ülejäänud uurijad vaatasid siidi kahte pilguga, et Eesti professor on vist temaga midagi juhtunud. Oli koht, kus tuli välja, oli teine rahvuskonflikt veel ja tõsine konflikti sellele juhiti, tähelepanu, konflikte lahendati. Ja siis naerukoht oli see, kui ma lugesin, kelle vahel see oli, see oli hiidlaste ja saarlaste vahel. Kui neile mõõdeti välja küla, taheti nad panna elama kõik koos priobrašenski lahe kaldale kus pidi olema kõik kaluritele vajalikud tingimused. Aga, aga hiidlased teadsid, ei ole. Aitäh hiidlaste-saarlaste vahel peab alati natuke tulema ja siis on pandud üks küla priorbilisenski lahe ühele kaldale ja teineteisele kaldale. Nii et see oli ka üks suur rahvuskonflikt, mis seal uuel maal tekkis. Kas seal on võimalik ka mingeid arve öelda, et kui palju eestlasi olgu edu või kadu, lood? Kui palju eestlasi sattus Siberisse? Näiteks 18. sajandil, 19. sajandil, 20. kui hakata rääkima arvudest sisse, on üks hästi raske küsimus. Asi on selles, et omal ajal ei fikseeritud inimeste rahvust. Ja on väga huvitav, kui me ikkagi loeme, et ma juba rääkisin sellest, et väga paljud eestlased, kes varem läksid ja kes olid seotud edulugudega Need Siberis olid juba sakslased. Muide, aga see ei ole väga eriline, sest juhtus ka Tartu ülikooliga, nii et. Jaan Rätsep läks Tartu Ülikooli lõpetama või õppima, aga lõpetas juba Johannes Schneider. Pigem oli noh, isegi veel 19-l sajandil ikka see, et keskpaigani, et see saks või sakslane meie alal oli pigem eduloo näitaja kui rahvuse näitaja sotsiaalse staatuse näitaja. Ja, ja noh, väga paljud sunnitöölised on, kui ta oli valge inimene, siis on ta kirja pandud venelasena. No räägime isegi suure terrori aegadest päri hilisemalt hilistest aegadest. No näiteks, kui loed ikkagi kuskil suure terrori ohvriks langenud eestlase nimekirju, loed seal, et on eestlaste omaaegses väljarändamispiirkonnas on arreteeritud vahel maha lastud, no sellised venelased nagu kerge jalg või lamba Kahar, noh siis siis on selge, et need on omaksed, eestlaste järeltulijad, 18. sajandil on, siiski me loeme, eestlased ka, kes sinna sattusid noh, pigem sadades. Ja jäin mõtlema selle 18 sajandi peale. No vist ikkagi ikkagi üks koht tuleb nagu juurde, suurusjärk on ikkagi 1000, üle 1000 kindlasti, see on siiski siiski loendatav ja tõestatav 19. sajandil ainult siis sundkorras viiduid nimeliselt on teada üle 10000 kusjuures hämmastav on see, et Eestis ei ole nii palju neid ära läinud, kui on Siberi sunnitööle jõudnud ja see on omamoodi põnev fenomen. Tuleb välja, et võõrad on alati kergemini kohtu alla sattunud. Suur osa eestlastest, kes jõudsid Tobolskisse ja sealt edasi sundasumise kohtadesse, on enne seda elanud Pihkva Novgorodi, Verity, Peterburi kubermangus on väljarände väljarändajad olid teistsugused, kui midagi juhtus. Ilmselt need teised on süüdi muide jälle selleks, et mitte öelda, et ainult meie omi ahistati julgen ma öelda seda, et Eesti alad seevastu on sunnitööle saadetud ebaproportsionaalselt palju venelasi. Tõsi, paljud sõjaväelased ja sellest, et soldat oli võib-olla kurilembesem, sellest oli enne noh, mingil perioodil oli umbes vähemalt 25 protsenti oli neid, kes olid seal välja ainuüksi Peterburi kubermangus. Nii et selles mõttes arvude paikapanemine on kuratlikult raske sari. Lõpuks on Siberis hinnatav suurusjärk, kui lugeda neid, kes Eestist on pärit Eestist ära läinud ja Eestist ära minnes on veel eestlased olnud või kelle vanemad onudel eestlased siis see suurusjärk on, kaalub kuhugi 40000 kanti tohutu arv. Ja see, kui kiiresti keegi, kas keegi jäi eestlaseks ja oli eesti küla või läks venelaseks vene küla, see sõltus väga palju erinevatest asjaoludest, isegi aastast, millal mindi. Asi oli selles, et kui näiteks eestlastele mõõdeti tõepoolest Vene tsaariks, seda ei tahtnud, ikka juhtus kuidagi. Administratiivpõhimõte üks käsi ütles, et tuleb rahvuspoliitik, ta teine ajas ainult majandust ja nii edasi. Ja kui mõõdeti, pandi kinni üks küla, üks teatud hulk maad, kuhu pidi tekkima umbes 200 talu siis see pandi kinni mitmeks aastaks ja kahe või nelja aasta jooksul pidise täis saama kolonistidest. Ja kui siis juhtus niimoodi, et mindi näiteks aasta 1901 ja tuli peale ikaldus, kutsuti teisi järele ja kui need nägid seal ikaldust ja tolmu, siis nad hädaldasid meid alt veetud, meid on petetud ja, ja ikalduse aasta rahvas tuli tagasi. Külatäis ei saanud, täideti hiljem juba kohalike venelaste ja teiste rahvaste esindajatega ja kui eestlased ise veerand või veel vähem, siis sellest sai vene küla. Sellele vaatamata on tulnud välja selliseid külasid mõne leidnud mõni luterlik pastor. Järsku teatati, et siis seal on juba seitse aastat küla, kus ei ole lapsi ristitud ega midagi juhtunud, sest neid metsikuid külasid, neid, mis ametlikult kirjas ei olnud, neid oli eestlaste puhul hämmastavalt palju. Oli muide leid külasid, mis ka lammutati tekkinud nii-öelda konkureerivale alale, kus mõni külal ütles, et need on meie heinamaad ja nüüd tulid mingid vennad ja tegid siia oma küla. Siis on juhtunud ka seda, et politsei andis loa härra lammutada. Nii oli näiteks kuulsa Vambola küla naabruses külaga, mis lihtsalt pogrammi teel hävitati. Lihtsalt juhtus isegi nii, et nad jätsid ühe sünnit ja naise jätsid meelega tuppa. Woodsid seda majas ära ei lõhuta ja säravad kõrval naaberkülade erilise hoolikuse katuse pealt ära tõstnud ja seinad ära, nii et naine jumala eest viga ei saaks. Nii et juhtus ka selliseid lugusid. Ja eestlaste lätlaste probleem on. Nii et ega neid numbreid päris selgelt paika ka ei saagi. Eestlastel endil oli komme kuni 14. aastani ega saksa keelt oskavad öelda, meie oleme sakslased ja vahel nad jäid kõrgetele ametnikele vahele, sellepärast et need ei olnud sakslased ega venelased, vaid olid eestlased ja ütlesin, mehed, ärge tulge petukaupu tegema, eks ole. Aga, aga see on siiski tohutu suur osa ja see, et neid kasutada, et eestlasi kasutati kohati nii-öelda näidismajandite oma, oli olemas. Konfliktide puhul oli olemas ja noh, näiteks eestlaste siberi rahvatraditsioonis lauldakse laule, räägitakse rasketest lugudest ja tatakse Siberis, olen kuulnud, kuidas oli terve, noh, vanad inimesed räägivad terve sõda ja kui küsid, mis sõda see oli seal Kitapi sõda, hakkasin vaatama, üks rääkis ja teine rääkiski tapisõjast, kus olevat kirved käiku läinud. Siis ma hakkasin vaatama, mis seal Kitapis toimus. Ma arvan, et see oli kuskil 19. sajandi päris alguse lugu. Kui üks seltskond eestlasi kes ei tahtnud jälle selles vene küla väljas olla, said load, nad võivad minna kuhugi Tobovski päraski tapi jõekese kaldale ja hakata seal oma lahktalusid tegema. Eestlased läksid sinna päris ametlik maamõõtja, kes piirid paika paneb, pidid olema hiljem nad võisid alustada oma maal ja siis on niimoodi, et seal pidid Eesti põllumehed kündma kirves adra kuredav risti. Et kui keegi tuleb, siis haiga kirvega kaitsed ennast? Ikka karm küll. Vaatasin, mis arhiivis, sellest tuleb välja, tuleb välja, et seal on olnud täiesti suur sõda tõepoolest, kus Minski kubermangus tulnud tegelased on kutsunud linna saatnud hädad kulleri toodaks politsei kohale, kuna kuna on olnud suured kaklused, way vabandusi, sellel juhul oldaks eestlased keegi kellelegi oli hobune lombakas löödud ja pea lõhki ja mis seal kõik oli, et valge neile kallale tunginud, siis kirjeldas, on see, kuidas eestlased läksid kündma, kuidas naistekari oli ümber, karjusid midagi, Arusaamatut eestlane vehkis kirvega, siis lõpuks löödi jalust maha, peksti läbi blabla plaagik lugu, politsei esimene raport. Õnneks ei ole asi nii hull. Asi on üldse ühepoolne, tosin valgevenelast on kah kinni mähitud ja mõni ei saa liigutadajad, et kaklaseni kahepoolne, siis on asja veel veidi uuritud ja mis on välja tulnud, eestlastel oli luba asuda, Kitapi jääb jõekese paremale kaldale. Valgrest vasakule, valges tulid hiljem vasakule kaldale, lõid oma küla, hakkasid ehitama valged ja siis tulid eestlased nende õue peale küündisid seal. Ja kui ta võitis Hitrusina, elame sõbralikult, siis on kirvest näidanud ja sisuliselt, aga teeme niimoodi igalühel killukene halvemast maa paremast, te võtate kõik paremad arvude tee võite teha. Ega Eestit jutust aru ei saanud, need väiksed, mingis võõras keeles ja isegi selliseid murrakus, millest oli võib-olla raske aru saada või Insid edasi. Eestlastel oli keelebarjääri tõttu või mine tea, millest olid kas kaldad või käed sassi läinud. Et tegelikult oli nii, vot läksid sisuliselt teiste meeste õue peale, kaevasid vabandust, printsid ja näitasid kirves, kuidas asi lahenenud, kõike arhimati leiva läbi lugeda, kuid 1912 on tulnud Eesti kirjad. Kui tahavad kolonistid asuda etappi külla, siis nüüdsest on see eesti küla. Nii et tegelikult võimud küllaltki tihti on ka eestlastele vastu tulnud või kui leiti kuskil Siberi ja Eesti vahel mingi seltskond 30 Võrumaalt sõitnud tegelast, kes vene keelt ei oska, eesti keelt ka ei oska, räägivad võru võru murrakut ja ei oska paljaks varastada, ei oska minna edasi ega tagasi ja siis sellised bastionil kahjule lisaksid minema, dokument ei ole ilma passid, ei tohtinud minna siis on Liivimaa kuberner, ajanud asja kiiresti passi vormistada, järele saata saaks neist lahti, eks ole. Nii et seal on, on ühte, teist ja kolmandat pidi lugusid. Ja, ja võib-olla mõne külaloost võiks rääkida eraldi põnevalt. Sest, sest noh, neid lugusid on tõesti hästi palju. Sõdu on palju, kaklemisi on palju, kiriku lugusid on palju, võib-olla üks põnevamaid on Eesti-Soome kirikusõda, näitab, eks. Mis oli Ülem-Suetukis, kus eestlased päris alatult läinud ikka selle peale, et kirjutanud kaebekirju ja õõnestanud iga iga hinna eest, et Soome kogudus likvideerida. Sest tegemist oli konkurentsiga, oli olukorraga, kus kõik suurem osa eestlastest, kes oma kirikumaksu ei tahtnud tasuda ja kui need nõuti, siseneksid Soome koguduses, saaksid soomlaseks, sest soomlaste kirikumaksud tasus Soome riigi sena ja nii edasi ja nii edasi edasi. Ma isegi looga on niimoodi, et rõskuvas ajalookirjanduses paljud kirjutajad seal ikkagi Soome küla. Ei küsimus, et soomlased ja inimesed, kes sealt on tulnud, jäävad need olid soomlased, millest see 1940. aastal, kui Soomes kuskil vene tsaaririigi koosseis olevas Soomes hakkasid suurem, mingid suuremad rahutused saatis sinna tõesti väga palju soomlasi juurde Soome senati abi või Soome riigi abi oma nii-öelda karistatutele ja sellest erinevalt teiste soomlaseks hakkamised. Ja hästi huvitav oli, kuidas see üks inimene, keele nimi on isegi Salmas järg? Tundub küll, et kunagisi üks särg saadeti sinna, aga, aga, aga, aga igatahes temal särg hästi vahva ja teadmishimuline naine, kes ise kirjutab, kuidas ta tuli siis otsustas esivanemate maale minna, sõitis Soome, hakkas seal rääkima soome keelt. Talle öeldi seal viisakalt, et teate seda soome keelt, mida räägitakse, räägitakse meil lõuna pool Soome lahte. Nii et kõigile see keele rahvusküsimustega on päris palju-palju põnevat ja ja segast ja kas oli vist sele? Vladivostoki professori nimi oli kist filon, enko igatahes on ilus ukraina nimi oleks tore professor, kes seal kurdab, et Ta ei tea, mida peale hakata, et kes ta siis on kui üks tema vanavanematest on ukrainlane, üks on hiinlanna, üks on eestlane ja üks on vist juut või venelane, et kes ta on siis ise? Raske juhus jah, ja, ja temal oligi nii, et tal ei olnud tilkagi vene verd, aga ta ise leitseta sisend venelane. Kui sa ütlesid, kuid tema juured elavad ja tal on iga kord, kui on näiteks olnud tüli Hiina ja Venemaa vahel või vabandust, paranesid suhted Eesti ja Venemaa vahel siis ta enda sõnade kohaselt tunneb ennast nagu laps, kelle vanaemad ennast sõimu ja kakluse saated lahutavad. Ikka see juurte tunnetus. Siberi eestlaste lugu jutustas professor Aadu Must. Siberi eestlaste teine suur asjatundja. Ja Anu Korb, Eesti kirjandusmuuseumi vanemteadur, on Siberi eestlaste küladest kogutud laulud koondanud kokku pealkirja alla Siberi eestlaste laulud eesti rahvaluuleteadlaste lehelt. Folklooripunkt. Ee kuulame Olga Klausi ja Niilia naaritsat rõskova külast 1999. aastal. Laulu pealkiri on laul Peetrid linnast. Kuidas selle laulu juurde käinud tants välja tuli, võib vaadata folkloori eest või Eesti loo kodulehelt Eesti lugu punkti vikerraadio e või saate Facebooki seinalt. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Ootan ikka kuulajate kommentaare ja arvamusi ja kui miskit küsimist on, siis tehke seda julgesti. Kõike head.