Eesti maja ongi peamine meie koondumised kov. Raske on öelda, sest väga suur teadmatus valitses, eks igaüks ise kavandasid oma edasist saada. Mina olin Siberis syndinud, mu sünnimaa, aga Isamaa ta mulle eesti mokki eesti lugu. Tere kuulama saadet erieestlastest. Eestlaste teadvusesse jõudis Siber 18. sajandil. Siberisse saadeti Rootsi väest vangi langenud sõjamehed, teiste seas ka eestlasi. Dovolskis hiljem organiseerunud sõjaväelaste ülemuseks sai lõha vere mõisnik Arvid von Kaul varss, kelle asetäitja oli eestlane. Saks. Risaatust kujundasid Eestist pärit baltisakslased, kellest mõne puhul võib kahtlustada puhast eesti verd. Näiteks Karl Magnus von pööl. Mees Hiiumaalt, kes muutis Kamtšatka saatust. Eestis olid pärit maadeuurijad Krusenstern ja Wrangel, kes leidsid, et Siber peab saama Venemaa nii-öelda meretaguseks kolooniaks. Ja Lihula mõisnik Gustav Ernst von Strandmann, kelle doktriini järgi Venemaa koloniaalimpeeriumi laiendati. See oli ainult väike osa lühike nimekiri meestest, kellest eelmises saates rääkis professor Aadu Must. Minu nimi on Piret Kriivan ja tänases saates tuleb juttu sellest, kuidas ühed eestlased sattusid Siberisse sunnitööle ja teised vabatahtlikult välja rändasid. Eestlased ja eestimaalt pärit inimesele Siber jutt oli sellest, et eestlased sattusid Siberisse. Kõigepealt siis. Sõjavangidena esimene laine sõjavangid pärast seda algab muidugi massiline eestlaste Siberisse saatmine ja eestlaste sunnitööpaigaks saab Siber tegelikult suhteliselt hilja kunina pooleli sõdadeni on meie sunnitöölised iga lähemates paikades veel peale seda, kui soome ära võeti. 1000 808809, pärast seda on veel üks paik Eestist saadetud vangidele on olnud Soome ala on olnud Daugav, riivas Läti alal ja mujal, kuid peale Napoli sõda sõdu sai selgeks sihiks, et peaaegu kõik eesti sunnitööle määratud inimesed ei sundasumisele määratud. Inimesed saadeti ära just nimelt Siberisse. Napoli sõdadest kuni 19 sajandi lõpuni on nimeliselt kindlaks tehtav üle 10000 Eesti inimesed, kes Siberisse saadeti. See on tohutu kogus inimesi, nagu ei pane tähelegi, et nii hirmus palju on. Kuid käivad lained, kui ikka rahutusi või muid probleeme, siis siis Siberisse saatmised Siberisse läksid pidevalt etapid ja 19.-st sajandist just sellest samast ajast. Napoleoni sõdadejärgsest perioodist on olukord, kus Venemaal speranski reformidega pannakse paika. Just siis hakkab see periood. Venemaa Siberi osa täidetakse valgete inimestega. See on sihiteadlik poliitika ja kogu Vene impeerium kattub etapi vanglate võrgustikuga. Päevase vahega. Päevas tuleb astuda oma 30 kilomeetrit vangidel. Ja mõni etapp algab siis peale, Tallinnast läheb läbi Tartu läbi Pihkva. Vahepeal toimub midagi, kuid Eestis määratakse, tuleb põletada häbimärgid kohtuotsusega ka inimestele näkku, siis selgub, et Eestis ei ole spetsialisti. Pihkvas on, kes need tööd ära teeb ja nii edasi ja, ja nii astutakse kahe kolmekümneinimeselistes rühmadena ja minnakse, kes läksid seal sünge pilt, kes sinna Siberisse läksid, on ikkagi väga räigeid kurjategijaid. On meheda jäid ja naise tapjaid väga palju lapsega käidi just sellest lähevad põhiliselt just naised Siberisse õnnetud inimesed, kellel on äravõtmislubadust murtud ja kes näevad, et nad ei suuda oma last mitte kuidagi suureks kasvatada. Inimlikult võib mõnikord isegi kaasa tunda, aga samas on nad kummalisel kombel, mina ei tea, kas õnnelikud või õnnetud inimesed aga tuleb välja see asi, et Siberis said kõik mehele ja kiiresti ja kohe ja, ja paljud abielu karjääri, sest ilusad piigad ega siis ainult sunnitöölisi kosinud neid, vaid ka vanglaülemad ja suured tähtsad ametnikud, sest iga seitsme kaheksa mehe kohta tuli Siberist üks naine. Ja need esimesed eesti sunnitöölised, kes sinna saatja pidid nagu valgete inimeste tõugu edasi viima. Nendega on juhtunud niimoodi. Varasemal perioodil on Vene valitsus leidnud, et neile tuleb osta naised ja siis on Siberi kohalikelt ostetud siis näiteks hostjaki tüdrukuid 15 või 20 kopikat hõbedas. Kuid Nikolai esimese ajal öeldi, et see on amoraalne. Inimesi ei osteta. Ja sellest ajast peale naiste ostmine endistele vangidele õpetati ja see asendati abielupreemiaga eelarvesse jäid riigieelarvesse kõik rahad alles, sellest ajast veel enam naisi ei ostetud, vaid maksti pruudi isale abiellumispreemiat enam ei osteta. Tähendab siis need inimesed, kes siin ühiskonnas ei kõlvanud elama, saadeti ära karistuseks need pidid seal ehitama üles uue ühiskonna. Jah, täpselt nii see oli ja, ja noh, kui, kui veel öelda, siis, siis muidugi oli seal ka selliseid aktiivseid tegelasi, oli mässumehi. Aga, aga üldiselt oli eesti pilt Siberis erines tunduvalt teiste omast. Noh, kas nad siin eesti kultuuriviisid nagu vahel on öeldud, Ülem-Suetuki eesti kultuurikants, no ega väga ei olnud, kui ta oli endisel sunnitööliste või sünnivad vabanevat küla, siis ta väga seda eesti kultuuri siiski ei viinud veel väga kaua aega lõpus juba hakkavad tulema kultuurisillad. Aga noh, näiteks eestlaste puhul, Eesti oli ühes valdkonnas, oli tõeline rekordiomanik, oli üks kuritegude liik kus Eesti oli edetabeli tipus, kolm korda võite arvata ja, ja lõpuks tuleb välja, et see oli vahel kaob varajase terrorismivormiks nimetatud tuli räästasse. Eestlase süütamine, süütamine, kui sa mõtled selle peale, see on seal hirm ongi peaaegu terrorism, see, kus nõrk saab karistada tugevat, kui see on teda solvanud. Kättemaks, kättemaks, see on see, kus mõni ära narritud tüdruk läheb läbi metsatuka. Võtab hõlmalt tule, puhub söed hõõgvel tulelondi põlema ja paneb tema solvanud peremehe õlgkatuse serva tulelondi ja läheb kõik kodu läheb vara, lähevad loomad, vaatad seal ise siis ei põle. Ja minu käest, kui ma kunagi tegin venelastele Venemaa lehe ettekande teaduskonverentsile, rääkisin kõigist nendest asjadest minu käest küsida. Jah, aga mis see süütamine siis on, kas see on, kas see on eestlaste rahvuslik iseloom, büromaanid, luteri kiriku mõju või mis see siis on? Ma ütlesin, et see on asustuspildi lugu, ei ole seal luteri kirikutega eestlaste rahvuslikku iseloomu, vaata oli hajaasustus ja kui üks talu on teistest eraldi, siis saab seda teha Pihkvamaal mõni ka proovis ja on isegi laul. Sauna panin küla läks oma tare takkaotsa, vaata, kui on elamute katuse serviti kinni, siis seda ei saali, sellist meetodit ei saa kasutada ja, ja tuleb välja, et ka kõige noorem poiss, kes üldse Eestist saadeti üksi ilma vanemateta siberisse, oli üks Mulgimaapoiss, kes oli vistripöögles, kes pani põlema. Me räägime kooli terrorismist, kes tundis õpetaja ära, solvanud, tema laskma ei hakanud, tema võttis tulelondi ja põletas maha, nagu tol ajal öeldi. Viljandimaa kõige kaunima kõige kaunima koolimaja käis kohus, leiti, et noh, laps, seda ei saa Siberisse saata, asi kaevati edasi edasi edasi, kuni jõudis senatisse Vene riigi kõrgemasse kohtuorganisse. Ja seal ma arvan, et see oli vist paru nuttingen või üks igatahes sama piirkonna pärit mõisnik, kes leidis, et see on nii ränk kuritegudes, selle eest tuleb, poisil oli poisi nimi oli Simmul või sammul simul ja see oli siis noorim poiss, kes Siberisse saadeti. Ja, ja üleüldse öeldakse, eestlaste hulgas oli palju spetsialiste. Juba hilisemal ajal kirjeldatakse rongid, käisid 19. lõpp, siis kriminaalkurja kurjategijatest Siberis köster-koolmeister teeninud Luiga eesti kultuuriloos tuntud mees kirjeldab juhust, mis noh, on reaalselt elust maha kirjutatud. Kuidas siis, eks eestlasest rahategija, õigemini kunstnik oli suutnud, mis see kaasa võtta, oma pintsikesed, värvikesed ja joonistas otse vangivagunis valmis sajarublase vene raha, millega siis lähemas jaamas saadeti konvois soldat parankasid ostma ja tõi vahetusrahaga tagasi. Nii et nii et noh, tõeliselt sellised väga-väga andekad kad, andekad tegelased olid. Aga nagu ma rääkisin, nende nii-öelda jätkusuutlik sega, oli tõsiseid probleeme. Muide, nende eesti vangide sunnitööliste elustan palju üsna palju teada, palju on kirja pandud kohati kõige rohkem oli neid, kes sattusid kaevandustesse kullaga kaevandustesse. Väga olgu siis etteruttavalt öeldud, et kui vaadata Siberi luterliku kirikuraamatuid, need, mis ma olen maha pildistanud, küll Irkutskis Krasnojarskisse, siis seal luterlikes raamatusse tulevad sisse mingid noored, aga küllalt palju vanamehi kes on sündinud Eestis, on märgitud sündinud kas kuskil Tallinna maal või Pärnumaal või Tartu linnas ja, ja mingeid andmeid, et oleks sinna läinud nagu algul ei leia, siis tuleb välja, et inimesed, kes on saadetud Siberisse sunnitööle, on oma 10 või 15 aastat seal ära olnud, on veel 40 aastat hiljem tões ja vaimus seal elanud koha peal kuulsaks saanud ja siis alles surmameetrikasse kantud, nii et seda, et, et sunnitöö kõik piss. Ärge uskuge seda. Ja esimesed agraarkolonistid, kes lähevad omale talusid rajama näiteks Tomski maal, on üllatunud ja siis tuli üks Jyrka, kes oli 30 aastat tagasi siia vangiraudades toodud, oli meile suureks abiks, ta õpetas, kuidas siin elada, kuidas käia, oli nii hea ja lahke inimene, ma ei saa aru, miks teda siis sinna kurjategijana Siberisse ei saadetud või, või Tomski ajalehed kirjutavad, et nüüd tuleb Danskisse, mis on üks linn ka, mida jõgi ja jõgi lahutab. Et Howski tuleb sild. Oot, kas see tuleb, Miiskadžuh naa on, et tal on nii palju raha, et silda ehitama, kes on Johna on üks mees, kes oli Siberis sunnitööl, siis sai vabaks ja siis avastas, et moonavoorid käivad, jobusid jootmiskohti kõik ei ole ja tema oli esimene mees, kes võttis siis ametliku loa, et tema võib Tommi raiuda hobuse jootmiskoha augud ja hakka seal paari kopiku eest laskusid voorilised hobuseid joota, millest kogunes kokku nihigel raha, et nimetan selle Tomski linnale ja temast räägitakse endine kurjategija, nüüd väga hea inimene, viskad Johnaa, mida, et noh, tegelikult oli ta muidugi noh, Mihkel. Ja, ja neid eesti sunnitöölisi on kohanud väga erinevad mehed, noh üks sunnitööliste elu ajaloo parimaid tundjaid oli Kaiser Ling, üks kahv Kaiser lindinkidest, kes üllatus-üllatus, 1886. Lõpetas Tartu ülikooli läks enne riigiteenistusse ja kui siis järsku selgus, et terve neer džinski tuhandeid ruutkilomeetreid haaravuses. Vene sunnide vanglate süsteem on jäänud pealikute, kuna kõik varastasid, tuli leida järsku uus juhtkond, siis mees endalegi ootamatult Ida-Siberi kindralkuberneri korraldusega pandi tollase noh, meie mõttes millegi sarnase üle suuremaks ülemaks, mida meie tänapäeval oleme harjunud nimetama kulaagiks lusi, sunnitöölaagrite võrgustik, Kaiser ning on kirjutatud, kui ma mälestused, kaasa arvatud see, kuidas tal Aleksandrov sky keskvanglas oliks, väga hea saunamees. Kes oskas, kes tegi massaaži, kellel olid osavad ja tundlikud sõrmed kes kasutas külma vett. Et ja tema nimi oli Jüri Rummo kes ise ütles, et ta Eestis on tuntum kui Siberis. Aga kui vangist välja sai, siis käis Eestis ära, ütled Siberis on parem elada, et kuidagi suuremad vabadused või ma ei tea, mis, mis tal seal on. Muide, ei, kui Eesti sunnitööliste poolt vaadata, siis on üks tõelisi üllatusi. Läänekirjanikud kirjutavad, et nad on näinud mõnda inimest, kes on Siberist põgenenud ja see on tõeline üllatus. Kuidas on võimalik Siberist põgeneda ja nii kaugelt ära tulla ja nii edasi. Ja siis siis vaatame eesti sillakohtu. Vabandust. Need olidki mees, kohtumaterjalid kus on juttu kellestki oli vist Tiiu-nimeline tüdruk, kes saadeti Siberisse sunnitööle ja kes säält käis. Pärit oli ta Hagerist, praegune Raplamaa tolleaegne Harjumaa, kes käis kodus ära, ta oli vange ära istunud, kordan veel seda vana põhimõtet, need, kes ongi ära istusid, sõid vabad inimesed, aga vabad, kus vabad Siberis nad ei tohtinud Siberist ära tulla, sest kuidas sa muidu täidad seda maad valgete inimestega, eks ole. See Tiiu oli Siberis mehele läinud, sest kõik tüdrukud said seal mehele ka mehe tapjad ja lapsetapjad. Tiiu otsustas, et aga lastel oleks ka vanaema vaja. Ja siis selle Tiiu lugu, kes võttis oma hobuse ja käis Tobolski kubermangus ära Eestis Hageri kihelkonnas et võtta ka oma ema kaasa, sest ta lastel seal Siberis on ju vanaema vaja. Lugu, millele noh, ei ole nagu midagi kõrvale panna ja huvitav on see, et ega ta vahele ka jäänud. Või õigemini on tunda, et kohalikud kohtud reageerisid tema Eestis käigule siis, kui ta oli ohutus kauguses. Nii et noh, lasti inimesel lihtsalt ära käia. Muidugi, see on Siberis, sunnitöölistel on edulugusid sadu lugusid, on neid, kus on leitud suuri kullakamakaid saadud rikkust ja preemiat ja kus kõik on hellitanud ja laenu andnud, sest tal on ju kullakamakas ja kus on see lõppenud mõrvade ja allakäiguga? Suuremat osa eesti sunnitöölistest Siberis peibutasid kullaväljad, mitte põlluharija töö ja, ja hukutasid, viin ja kõik need muud asjad. Siberi meetrikkaid vaadates on niimoodi, et, et noh, laste suremus tohutult suur. Ja siis, kui keegi suri meestest vanuses 20 kuni 40 aastat, siis on need surnuks pussitamises maha löömisel. Mõrvad oli ka kuritegelik kant küll, aga see oli seal juba kombeks. Oli veel selline vahe, et vahepeal ei saadud aru, keegi võidi negrud tiks hoopis Siberisse sunnitööle, keegi saanud Siberisse sunnitööle, sattus negrud tiks tol ajal muide vahesõduri ja sunnide vahel oli väiksem, kui me arvame. See negru võtmine oli ju tohutult vastik asi, see oli vere kümnis. No eriti veel, kui võeti 25-ks aastaks, eks ole, inimene võetakse võrust ära ja siis kohapeal püüti seda, et aga anname nekreti normiks ära mõned väiksemad kurjategijad, mingid hobusevargad, no las las lähevad, täidavad normi. Ja, ja, ja selles mõttes noh, ongi niimoodi, et, et kord soldat, kord kurjategija ja on lugusid jälle, kus mõni negrud tuleb puhkusele kodukant vaatab, et kõrtsis, et naaberkülamehel on nagu väga ilusad saapad, ütleb lähme koos koju poole, tee peal maha. Võtab saapad, olid ilusad ja küsitakse, miks ta maha lõi noaga ilusat saab ju ikka tehakse. Nüüd oli liiga palju kuskil sõdinud ja asjadest valesti aru saanud. Nii et noh, on selliseid lugusid, on lugusid, kus on Omski kõige suurema kõrtsi ajaks ja perenaiseks endine sunnitööline, kes on küll hästi abiellunud muidugi, ja on seal kõrtsipidaja ja ja see bukett on muidugi hästi põnev, hästi lai. Ka siis, kui eestlased hakkasid välja rändama, siis olid mainisite küll, et nad puutusid kokku ka endiste sunnitöölistega, kas oli massiline või, või hoitika eraldi. Tähendab, ega seal seda hoidmist nii väga ei olnud, aga mõned asjad lähevad meil ka endal ajaloos sassi. Esimene Suur luterlaste küla, eestlaste küla, Siberis rõskoba seonduv polski kubermangus. Küla on praeguseni alles seal praegugi elab no eestlasi või soomlasi ja, ja omaaegsete asukate järeltulijaid selles osas, kui vaatad entsüklopeediat või, või, või teatmeteoseid. Seni peaaegu kõik kirjutavad seda, et et kusagilt, kas siis ingerimaal või kuskil Lätis oli talurahva ülestõus ja need saadeti sundkorras Siberisse ja nii tekkis küla. Ja huvitav on see, et nii omaaegsed pastorid kui marksistliku ajalooliselt kõik on veendunud, et klassivõitlus oli see mootor, mis, mis pani ühiskonna tööle. Ja mulle tundus asi kahtlasena ja ma võtsin Tobolskarhiivis välja rõskuva küla asutamisloo. Siis vaatasin Eesti arhiivide materjale, tuli väljaks hoopis teine lugu. Asu enne, kui, kui öeldi, et klassivõitlus oli, siis käis vaidlus ainult selle üle, et kellel oli suurem ülestõus. No väga hästi sobis ingerimaal kui singel emal hakkasid talupojad vastu oma mõisnike Ungern-Sternbergi-le ja oli teada ta saadetigi minema. Ainult et kui ma arhiivides ja vene arhits järgi vaatasin, siis need pihustati üles tõusnud ei tohtinud ühte kohta panna natuke ühte külla, natuke teise kolmandasse ja sattus ka selle kandi 100 paarsada kilomeetrite rõskust eemale. Sattus ka neid inimesi, vabandust ja hiljem nad on ka rõskus rännanud, aga see ja põhjus, miks nad seda tegid? Tegelikult tuleb välja, me rääkisime enne sellest impeeriumist. Paul esimene leidis, et Vene riik laieneb itta. Just tol ajal hakkas Alaska asustamine. Vene koloniaalimpeerium pidi selles suunas laienema. Ja tänaseks paljukirutud Paul, esimene Vene ajaloolane, ametlik traditsioon, ta kirub seal alati niimoodi, et kujutad ette, kui keegi tapetakse. Siis ta on ju paha. Sest järgmised peavad ennast õigustama ja noh, nagu seda mõrva kuulujuttu kas või natuke nagu leevendama. Kui hinnad Ta Pauli Vene impeeriumis huvide seisukohalt siis ta oli väga jõuline ja tugev, tugev mees kasvõi seda heaks kiita või mitte, see on jälle eraldi lugu. Paul oli see, kes tahtis minna Ameerikasse, kes tahtis minna Irkutski maale. Ja kujutage ette, tema otsustas täita selle maa vabatahtlike või poolvabatahtlikku veerand vabatahtlike kolonistidega. Ja ta kuulutas välja, et kõik, kes rändavad Irkutski maale niinimetatud Pauliinid saavad terve rea privileege. Nad saavad omad külad, nad võivad võtta kaasa oma kiriku, saavad oma vaimulike tri riigi kulul ja luterlastel lubati, nad võivad üllatus-üllatus, rajada seal luterlikud, kirikud, selline huvitav ja natukene utoopilise sotsialistide piltidega harmoneerub kava. Kõigepealt saadame igasse külla tuleb 200 hinge, kõigepealt saadame viiendiku igasse külla, kohalikes ehitavad juba majad järgmiste jaoks ja nii edasi edasi edasi, sellisena käitumist tuli teha. Kergemat kurjategijad saavad seal vabaks, pärisorjad saavad kroonutalupoegadeks ja see oli tõeline sine stiimulitega läbi põimitud skeem. Üks hästi huvitav asi oli, kui keegi veel eesti ala löödi, just tol ajal oli hakatud alus dekrudi võtmist kesti alal veel ei teatud, kui julm seal hiljem saadi teada, aga Pauliinidega lihtne. Kui sa lähed Pauliiniks, siis sa ei lähe ju vene kroonusse, vaid lähed vabaks inimeseks ja veel kõige kurvemad lood üldse, mis Eesti külas olid, kui võeti ära pereisa, kellel olid naine, lapsed, saadeti Negrutiks ja naine lapsed maha Pauliinidele võtta kõik kaasa sinu esimene terve perega ja kujutad ette, Eestis? Tõepoolest on nimeliselt kirjas üle 100 inimese, kes hakkasid kimbutama kompa marssima, Siberi poole, kõik privileegid kaasas. Lisaks sellele oli veel nii-öelda neid kergeid vange, täidame tsaar tahab, tuleb pugeda talle, täidame Pauliinide plaani ja kokku tuleb kuskil paarsada hinge. Need, kes hakkavad siis Siberi poole minema lähevad, lähevad, lähevad ja kuidas poolel teel. Siis tuli teade, et keiser Paul on kustutatud ja tema poeg, kes oli üsna tugevalt seotud mitte Venemaa, vaid inglise huvide kaitsega. Ja Inglismaal oli kõige hullem hirmujutt see, et Venemaa läheb nendele samadele Kesk-Aasia Kaug-Ida aladele, mida imustas inglise koloniaalimpeerium. Tegi kõik selleks, et ennast sinna ei läheks ja saavutati tõepoolest, et Venemaa pööras pilgud läände, läks sõdima Napolioniga, mis oli rohkem Inglismaa kui Venemaa huvi. Sest Venemaal ei olnud prantslastega nii eriti midagi magada, aga lasksid ennast orki tõmmata küll. Jäki mingi õnnetu seltskond Pauliine jäi poolele teele, kuhu nad jäeti ajutiselt pidama, nende privileegid kehtisid. Nad said oma kiriku, neil olid omad õigused ja kujutad, et kui veel põllumajanduse käib veel ka kroonu toetus, kroonumoon ja nii edasi. Ja muide seesama rõskuva kirik sai siis selleks tõmbemagnetiks, mis hakkas juba teisi Siberi luterlased koondama ja, ja selle küla poole moodustama. Nii tekkis esimene küla, mis on huvitav ajalooliselt, jamal on vaielnud, Lätis on, see on ikka läti küla, sellepärast et vaat, meil oli kauguri ülestõus sel ajal järelikult kaugele ülestõus osa võtnud, sinna saadeti. Lätis on muide üks argument veel võsku nende oma täht ei ole. Ja seetõttu nad kirjutatud riskuma risk Kobo ja see on nagu kõlab nagu vene keeles viia oma sülge, lätlased pidid olema. Soomlased, räägivad soome küla. Selles vaidluses võiksime muidugi vahele kembelda eestlaste oma, meil on siin nimeliselt kirjas, kes nad kõik olid haritud inimesed, omajagu tohutult haritud, lugeda kirjutada nagu venelased Dolcoposhonski, mitte vene keeles. Aga tegelikult on, kui mõtlema hakata. Küsimus oli selles, kas eestlased, lätlased, soomlased, see ei ole kõige tähtsam, kõige tähtsam on see, et see küla ei räägi mitte seda, et klassivõitlus oli, mis täitis, vaid jälg sellest, kuidas koloniaal peerium plaanis ja alustas massilist ka vabade inimeste või pool vabadega koloniseerimise protsessi Siberis. Siber tuli täita valgete inimestega ja Pauliinide liikumine, üks sellest hiljem. Mis, mis sellest külast kõik sai, no need on juba eraldi lood. Ja tõepoolest sinna siis tuli ka ja sunnitöölisi vabanduse ära istunud sunnitöös, töölisi, sundasukaid kuni kõlase nii täis, et läks lõhki ja kui ta ütles, küla oli lõpuks selline, kus esimestel asukatel olid nagu põllumaad nagu ümberküla, aga uued tulnukad said ka põldu 16 ja 20 kilomeetrit külast eemal. Noh, see oli see, miks ta lõhki läks. Miks Jüri Kuldem oma poja Markoga hakkas edasi reisima, jõudis kuhugi sinna, mida hiljem näiteks Ülem-Suetukis ja kuidas siis jälle balti mõisnike Penkendorfi initsiatiivil tekkiv juba Jenissei kubermangu koloonia ja kõik need muud asjad, aga esimene vabatahtlik või poolvabatahtlik minek on juba sajandi algul peibutis diaprivileegidega, kui läksid vabad inimesed nüüd edasi, tuleb välja ikka samas kasvõi nendest samadest meetikatest, et on läinud vabu inimesi, vabatahtlikke minejaid juba 1800 neljakümnendatel, meie arvates hakkas ümberasumisliikumine ikka tükk maad hiljem peale. Aga meie arhiividoklaadi raamatut näitavad, kuidas on läinud terve rida inimesi näiteks Tobolskisse Bürgeriks. Tähendab, see oli omamoodi hea ärivõimalus, jälle loodiaid tingimusi, mitte talupoeg, vaid juba seal oled sa juba bürger. On päris naljakaid lugusid, lugusid sellest, kuidas üks seltskond Lõuna-Eesti talupoegi hakkas minema Poolamaale nemad läksid omastelt Poolamaale pohlamaale ja nemad olid kuidagi keeruline äärase too tähendab noh, see või too üks ja sama ja polsk tähendab Poolat. Ja kuivõrd sinna pohla malastasid toobolski poole, siis nad ei saanud aru, aga miks päike tõuseb valelt poolt ja looja läheb kõvadele poole, umbes nagu peaks ümber maakera minema, eks ole. Aga isegi senine episood on olemas ja, ja tuleb välja. Erinevates ametites, küll väeteenistuses, sinna jäänutena on siberisse pikitud inimesi juba varem. Ja, ja no ma jõudsin välja nagu selle põhiliseni ja hämmastav, hämmastav, aga kui näiteks seesama Tomski meetriga ütleb, et seal on tõesti oi ei, mitte ainult 2000, vaid üle 3001. kubermangus 1000 talupoja, kes sinna on läinud. Aga sinna juurde selgub äkki ootamatult. Et seal on veel ka ja vorstimeistrid jai, juustumeistrid, jazzep, Paat ja meiereid ja jaamaülemad ja telegrafistid, jant, tohutu seltskond veel nii-öelda edulugude mehi, siis see oli minu jaoks ka üllatus. Muide, venelaste endil oli kõige suurem üllatus see, kuidas 100 aastat tagasi kasvas plahvatuslikult eestlaste arv Siberis. Ma olen vahel, teen sellest peaaegu viktoriiniküsimusega küsinud tudengid, kes need vastavalt selle päris kenasti ära, aga, aga see oli selline hea lugu. 100 aastat tagasi. No nüüd juba natuke natuke rohkem kui 100 aastat tagasi enne esimest maailmasõda. Sa vastasid juba küsimuse uupia täpselt ära, siis kui algas esimene maailmasõda, siis olid Siberis politseijaoskondade uste taga järjekorrad eestlastest vabandus sakslastest, kes tulid, ütlevad, teate, tegelikult ma ei ole sakslane, ma olen tegelikult eestlane. Ja need olid just nende õpetaja elukutset inimesed, kes läksid Siberisse sakslaseks. Võimas näiteks Nende pumpoli, Riia polütehnikum, Riia poole instituut, kus Eesti talupoisid said insenerihariduse ja konkursi korras siin nagu ametis ei saanud, aga kujutad ette, Siberis said, nad said noh, juba nimetatud jaamaülemate ametid ja, ja sidekontorite pealikud ja nii edasi, nii edasi. Kaevanduste pea, insenerid, selliste ametite pidajad Nad on privilegeeritud seal. Ma vaatan, et mingi suure Siberi jaamaülem paneb kõik oma lapsed ülikooli õppima sest tal on tööleping, kus öeldud, et kõik tema laste koolituskulud kannab Vene kroonu seni, kuni lapsed õpivad. Ja, ja noh, siis siis juba õpid kohe ikka ülikoolini välja. Kroonu tasub kulud, eks ole. Pensionile said suur osa palgast, kolm neljandikku palgast oli pensionimäär, nii et noh, lausa lausa ja noh, oli olid tõesti edulood, Kaug-Ida kaptenid ja tüürimehed. Kuni 1938. aastal veel nõukogude ajal on enamus statistiline enamus kaptenite ja tüürimeestest on rahvuselt eestlased. Kuni tuleb see kuulus 31. jaanuar 1009 38 määrus, eestlased eesti rahvusest nõukogude korra vaenlasest ja kus, kus neid enam pärast seda ei ole ikka Kaiser lingi meresõidukooli lõpetanud ja tuleb välja, eestlastel oli nagu see, see pisik jõuliselt sees õpetatud elukutsete peale tuleb välja, et suur osa siberi telegrafistidest on õppinud Tallinna, sest Tartus olnud siin või pärnus olnud telegrafisti õpilased, vabid, aga lähed Siberisse, saad kohe kaks auastet korraga juurde ja seal on nad juba suured tähtsad ülemused ja pealikud, nii et õpetatud elukutsetena Läks väga palju inimesi. Ja lõppude lõpuks tuleb välja Tomski ülikool, kus on küll professorid, on ikkagi Tartu ülikoolist tulnud baltisakslased, aga tuleb välja, et seal mingit preparaat tulid. Ahjukütjad üllatus-üllatus, ka Eesti poisid, nii et on olemas tõepoolest see päris suur võimas edulugude pool Tartu ülikooli lõpetanuid kunagi y esitati ja 10 Tartu Ülikooli tudengid tsaariajal keegi Stoktorides kirjutas. Läks ikka, läksid Siberis arstiks oma kartoteegi läbi. Mul nimeliselt ainult 250 neid. Nii et läks rohkem kui 10 olid oma aja ära. Väga soodsatel tingimustel. Tuleb tagasi doktor Koppel, kes seal on palju palju põnevaid eestlastest, näiteks arste, kes ütlevad, et seal oli karm kliima, kuid väga magus elu. Doktor kopli tuleb koju, ütleb naisuke laota põll laiali. Laotab laiali, ees võtab peoga kullaterakesi, paneb põlle peale. Tuleb välja, et arstidele maksta Harari näiteks ka kullateradest mis ei olnud küll seaduslik, aga sa juhtusid ning edulugusid palju. Ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must räägib nädala pärast jälle, mida ta on leidnud Siberi eestlaste jälgi uurides Tomski, Omski, Tobolski, Krasnojarski-Irkutski, Barnouli, Vladivostoki ja Alma arhiividest saate lõpus nekrutite kurvast saatusest. 1797. aastal korraldati Eestis esimene nekrutite värbamine. 19. sajandi keskpaigast võeti mehi üle kogu Venemaa nekruttiks ka liisuheitmisega eesti folkloristide lehelt folkloori poee. Loen, mida jõhvi kandis, räägiti nekruttiks olemisest, Jaan ekruttiks võtmisest. Mehed, keda tuldi nekruttiks viima, olla sagedasti põgenenud metsa isegi öösel paljajalu ja särgiväel mõned põgenejad elanud metsas aastaid, ehitanud omale onnid metsa ja käinud säält suvel lähedais taludes tööl ja toiduaineid hankimas. Tihti põgenenud nekrutid ka hoopis üle mere Soome elanud seal kuni olnud negrud east väljas, siis tuld tagasi. Sompas olnud üks mees nimega mäe, Tõnu, see olnud suur rammumees ja mürgeldaja. Härrale pole aga ta mürgeldamine meeldinud ja taandnud Tõnu nekruttiks. Viijad pannud tal jalad pakkujaid, ta teel ei saaks ära joosta. Teel aga ühest kivihunnikust möödudes ta haaranud kaks kivi kätte ja ähvardanud saatjaid maha lüüa, need põgenenud, kaugemale tagunud Tõnu, pakud vastu kive puruks ja põgenenud. Harilikult viidudki negrud teid ikka jalad pakkus, sest muidu nad põgenenud ära. Lisapõnevust ajaloo huvilistele antakse soovi korral eesti loo kodulehel eesti lugu punkt vikerraadio ja Eesti loo Facebook'i seinal. Seniks pola raadio arhiivist saade, mis rääkis rahvaluule kogumistööst tori ümbruses, oli kavas 1963. aastal ja 70 aastane Aliide saar kase külast. Toonasest selja kolhoosist laulis nekruti laulu. Vii mind viisu alla arvati Pärnu linnas saadeti vaat Pärnus, seal on suured toad, kun seisvat noorde miniteeriad, vaat Pärnus, seal on suured toad, täidvat noorte meeste read. Neid vaip küll silmist lugeda, vaat kroonu teenima, et vaid küll silmist looge hädagi lähtwatraanotiinima. Minu number 225 g jobaalama levi minu number 220 vii. Kes mind Poolamaale viis, kui Pärnust ära sõitsimegi Valga linna jõudsime, kui Pärnust ääras sõitsime, siis Valga linna jõudsime. Kui Valgast ära sõitsime, siis Poolamaale jõudsime, kui Valgataja ära sõitsimegi Poolamaale jõudsime. Seal ilmus. Selge külm oli, kangekapsasupp oli mul läinud. Vaat kapsasupp mul välku seal mad v hajuti? Vat paljasmaadel voodiks alljäägi paadi appi andvat paljas maadal vaadiksale ja kiili paadi appi ja vaat siin, mida poisid Eesti neiud ja vala mammuslikut pin Bonni.