Algab kirjandussaade tõlkes leitud saatejuht on Peeter Helme. 1948. aasta veebruaris astus kommunistlik juht Leemet Kotwald Prahas ühe barokkpalee rõdule, et pidada kõrgelennuline kõne sadadele tuhandetele raekoja platsile kuhjunud kodanikele. Soli murrang teenima ajaloos. Saatuslik hetk. Kotwaldi ümbritsesid seltsimehed ja kohe tema kõrval seisis Klementis. Õues 100., lund, oli külm ja Kotwaldi pea oli paljas. Hoolitsusest tulvil Klementis võttis enda karvamütsi peast ja asetas selle Kotwaldile pähe. Fotost, millel Kotwald rõdul rahvaga kõneleb, karvamüts peas ja seltsimehed ümber tegi propagandaosakond sadu tuhandeid koopiaid. Sellel rõdul saigi alguse kommunistliku Böömimaa ajalugu. Kõik lapsed teadsid seda fotot, olid näinud seda plakatitel, õpikutes ja muuseumides. Neli aastat hiljem mõisteti Klementis süüdi riigireetmises ja poodi üles. Propagandaosakond kustutas ta viivitamatult ajaloost ja loomulikult kõigilt fotodelt. Ajast saati seisab Kotwald rõdul üksi, seal, kus seisis Klementis, on vaid paljas palee sein. Klementisest on järel üksnes karvamüts, Kotwaldi peas. Algab kirjandussaade tõlkes leitud mina olen Peeter Helme, eelnevad read olid pärit Milan Kunderi romaanist naeru ja unustuse raamat. Eesti keelde on selle tõlkinud Pille Kruus, kelle olen kutsunud endaga stuudiosse rääkima Milan Kunderast, aga ka teistest autoritest, kes eksisteerivad kuskil mitme keele vahepeal. Tere, Pille pered, millal tundra ju tegelikult ikkagi kirjutab tšehhi keeles ja selle naeru ja unustuse raamatu, ta kirjutas tšehhi keeles, aga see vist ilmus esimest korda prantsuse keeles, sina tõlkisid seal eesti keeltega prantsuse keelest. Nii tõepoolest under on selline huvitav nähtus, et ta teatavasti sündis Tšehhis 29. aastal ja siis ta Ta kirjutas, kelle tšehhi keeles aga vaata, sattus, seisis põlu alla mingi hetk siis ta 75. aastal emigreerus üldse jätkas küll tšehhi keeles kirjutamist, aga tema asju anti välja ainult prantsuse keeles ja talt võeti ka lõpuks ära tsehhi kodakondsus, nii et 81.-st aastast on ta prantsuse kodanik. Sest vist 93 hakkas üldse kirjutama ka prantsuse keeles. Et selles mõttes, ehkki tema varastasid asjad on kirjutatud tšehhi keeles, siis vist oli seal millalgi kaheksakümnendatel ta võttis kätte ja vaatas üle kõik oma varased Sis tõlked, need, mis olid tehtud prantsuse keelde, mis oli juba välja antud ja siis sai suure šoki, et et vaatas, et tema kuidagi see stiil, mis on väga selline minimalistlik ja mis on tema jaoks väga oluline, et sellest oli saanud midagi väga sellist veidrat barokset, just juttu oli vist ühes intervjuus sellest esimesest romaanist nali. Et kuidas ta lukku käes või kuskil tuli jutuks, et kuidas siis tema stiil sellise muutuse on teinud ja siis ta läks selle tõlke juurde, siis ta vaatas, et oi, et siin on tõlkija, oli täiesti ise mõelnud juurde mingeid metafoore, mis seal üldse Kunderalik lisanud mingeid võrdlusi ja ja siis ta pärast seda muutusime tõlgete suhtes väga selliseks. Tähelepanelikuks hakkas neid alati jälgima ja siis ta vaatas üle, siis olemasolevad tõlked, parandas neid, siis andis neile nagu sisestama originaali staatus, et edaspidi ta ütles, et põhimõtteliselt võib võtta neid kui kui originaale ja siis üldse edaspidi hästi jälgis oma tõlkeid erinevatesse keeltesse kaiks nüüd ta on juba, sest kaheksakümnendates eluaastates, mis ta on siis 85, et minul temaga kokkupuudet ei ole olnud, et, et ma ei tea, kas ta on kuidagi loobunud sellest tegevusest või kuigi samas jälle temalt ilmus ju teatavasti alles romaan sellel aastal. Et selles suhtes Ma ei oska öelda, aga aga jah, et tõepoolest ta jälgib väga kiivalt oma oma tõlkijate tegevust ja eesti keeles ma ei tea, kas midagi kindlasti tõlgitud ka tšehhi keelest. Leo Mets. Aron tõlkinud midagi varastest. Leo metsades tekivad aga Küllike Tohver tõlkisid ka alles mõni aeg tagasi ilmus Loomingu raamatukogust naljakad armastuslood, need tšehhi keelest tõlgitud ja need vist tungi Kundrased noorepõlveteosed. Apels keeles on ta kirjutanud minu teada ainult siis neli neli romaani ja siis paar mingit esseistika kogumikuga. Aga kuidas need on prantsuse keel, on siis? Prantsuse keele ma sain aru, et õppis ikkagi ära alles siis, kui ta ta mingil määral pidi seda vast varem oskama. Aga ta õppis tegelikult selle ära ju alles siis, et kuidas 75 emigreerus, et siis kuulasin ka mingeid intervjuusid veel seal varasemaid, et ta prantsuskeel oli üsna puine. Aga Gunther muidugi, võlu on selles, et kuna tema keel kui selline tahabki olla hästi lihtne, et olenemata sellest, kas ta on tšehhi keeles või prantsuse keeles et siis maandub alati sellisele ja ütleme, et koristab sealt ära kõik sellised metafoorid ebaolulise, et noh, Kunderaldame siukse stiili tunnuseks ongi, et, et siin on järele jäänud ainult selline kõige põhilisem, kõige lihtsam ehk mistõttu kui ma hakkasin nagu mõtlema selle peale, polegi väga oluline, et kas ütleme, et see originaal, et kas ta on kirjutanud selle tšehhi keeles või prantsuse keeles, mis ei ole tema emakeel, et ütleme, ta ei mängi selle keelega niivõrd palju. Et seal mõned teised autorid, kellest võib-olla hiljem tuleb juttu, et et kelle puhul just on huvitav tekkinud selline nähtus, et kuna see ei ole Branskele, ei ole nende emakeel, et seda tundlikumad kuidagi on selle keele suhtes ja vahel isegi kuidagi rõhutavad just seda keele siukest ilu otsivad just mingeid ebatavalisi väljendusviis, et siis Kundera pool kuidagi see ei ole üldse teemaks, et et lõppkokkuvõttes tundub, et see, see ajakirjaga väga oluline, mis keeles ta selle on kirjutanud, et, et seal nagu keele kui sellise probleem, kui tõstatub, et, et ei oska näiteks prantsuse keeles väljendada. Et see, kuidas tema kirjutab, et selle, seda põhimõtteliselt saab ka väga lihtsa keelega hakkama. Muidugi on spekule tellitud, et kuna lugesin kuskilt intervjuust või ma ei mäletagi, kus oli, et et kuna ta teadis juba päris algusest peale, et tema lugejaskond ei ole ilmselt tšehhikeelne ehk siis noh, kuna teda ei avaldatud tšehhi keeles niikuinii. Et siis ta ja nagu võib-olla teadlikult hoidis selle keele hästi lihtsa. Et ta kirjutaski nagu selles mõttes nagu tõlkijatele või niimoodi. Aga noh, see on muidugi, kuna konderdatavast ise ju eriti intervjuusid ei anna ja kuskil muidugi väga ei seleta, et siis siis need on kõik sellised spekulatsioonid, aga aga jah, et seal ei ole nagu erilist vahet selles, kuidas ta kirjutas tšehhi keeles, kuidas ta kirjutab prantsuse keeles, et need hilisemad asjad on ta ju otsa kirjutanud prantsuse keeles, et seal ei ole nagu näha seda mingit suurt stiilist erinevust. Kas tal on üks kindel tõlkija, kes tema asja parandada? Ja kui ta oli soki saanud pärast seda romaani nali kus ta vaatas, et väga huvitavat asja on sinna lisatud, et siis ta leidis endale lõpuks mingi aeg sihukese ihu, tõlkija. Ta töötas väga lähedalt gaasia, kellega ta vaatas ise läbi üksipulgi kõik asjadelt. Aga kui Kundera keel on selline lihtsake ja millest siis tema fenomen seisneb? Sina oled tõlkinud nüüd juba kaks raamatut, sa oled varem tõlkinud. Tema elu on mujal. Ka prantsuse keelest. No, kas see mitte ei olegi see kõige geniaalse masin, mis tema puhul just mida ma pean ütlema, et ma avastasingi seda teda tõlkides, et kuidagi ma ei pannud enne võib-olla tähelestiili või ma ei mõelnud sellele, aga teda tõlkides ma just sellest sattusingi vaimustusse, kuidas Ta minimaalsete vahenditega suudab öelda väga palju. Ehk siis jällegi ta kuskil intervjuus kunagi ütles, et kunagi, kui ta veel andis intervjuusid venna, vist seal kaheksakümnendail et tema ambitsioon ongi leida, siis ütleme suurtele küsimustele võimalikult kerget, lihtsat vormi. Et need, kes on lugenud tema teoseid väga, hämmastavalt laia haardega, käsitleb kõiki, selliseid ütleme, raha on, tema jaoks ongi selline koht, kus arutleda eksistentsi kui sellise üle, tema teemad on ju väga laiahaardelised, nii ütleme, eraelulises plaanis kui ühiskondlikus mõttes, et noh ma ei tea, inimene, mäletamine, identiteet, noh, mis iganes seal kirg, armusuhted, kõike räägib ja seda kõike ta teeb siis sellises väga mänglevas ja lihtsas keeles, et selles minu jaoks seisnebki tema geniaalsus see, kuidas ta ühendab nagu need kaks asja, need teemade keerukuse ja sügavuse ja sealjuures sellise lihtsa ja mängulise tooni, mis on peaaegu et ütleme naljaka või ütleme tema, see toon on ju alati natukene selline, et kõrva, et kas ta teeb nagu kogu aeg nalja või ei luba endale kunagi seda, et ta läheb pateetiliseks või väga suurejooneliseks. Selline väike naljatleb, toon mitmemõttelisust. Et isegi räägib nendest suurtest teemadest, et ta kunagi ei ole selline tõekuulutaja või et ta teeks neid suuri kokkuvõtteid või ise ka kuskil öelnud, et talle ei meeldi, et kui niimoodi üle hakatakse tõlgendama, et noh, tal on seal kas või selles naeru unustuse raamatus, et seal on ju ka mingeid kohti, kus on mingid unenäolist, kus sõnu naine, tamine seal satub mingisugusele veidrale lastesaarele ja nii edasi ja ta ise ütleb sealsamas raamatus, et et noh, miks ta just seal oli, miks ta seda tegi, ma ei tea, et noh, see ei olegi nagu oluline, et ei ole vaja alati tõlgendada, et see ongi omamoodi siis selle fantaasia kui sellise võlu, et ma arvan, et sellesse, tema geniaalsus seisnebki selles vormi lihtsuses ja samas teemade sügavuses, et see on ju erakordselt raske öelda midagi sügavmõttelist või naljakat või vaimukat ja seda väga ja väga lihtsate sõnadega Aga kuidas teda tõlkida? Seda tõlkida noh, selles suhtes, et kui siis hoiduda sellest kiusatusest, mida minagi ei tekkinud, sinna midagi lisanud vaata või, või üks teine asi, mille eest oma tõlkijaid hoiatab, et tema kordused on tahtlikud, et palun ärge otsige sünonüüme ütlema, et noh, tal on selliseid läbivad märksõnad, et siin ka nende erinevate osade, et seal on, ütleme, mingisugused asjad, mis korduvad, et siis tõlkijad ju arvavad, et noh, see ei ole maitsekas ja otsiksin midagi muud, et ütleme, et kui siis respekteerida temal seda stiili siis ega teda tõlkida ju keeleliselt ei ole väga raske. Pigem on oluline nagu instiga tõlke puhul tabad ärase toonio stiil ja kui see tunnetus tekib, et siis ma arvan, et sealt edasi, et ega ta keeleliselt ei ole raske. Kas tema puhul ei teki sellist hirmu, et suur elav klassik ja kuidas tema tekstile lähenen absoluutselt? Tekib küll üldse olema natukene üllatunud mu isa Kunderani jõudsin. Et see ei olnud kuidagi isegi mitte minu algatus, et ma arvan, et meil kõigil seal keskkoolis oli vaimustus olemise talumatust kergusest ja siis minu jaoks vähemalt oli nii, et siis ma arvan, et lugesime romaani nali ja see kõik tunduski väga äge ja siis ta mingi aeg nagu ununes ja võib-olla isegi tundus ta kuidagi ammendas ennast. Et kui ma lugesin mingi hetk need deme uuemaid asju, mis on ka eesti keelde tõlgitud, Gunther on ju põhimõtteliselt kõik tema romaanid on tõlgitud eesti keelde siis kuidagi ei pakkunud huvi ja siis, kui paar aastat tagasi siin kirjastus Tänapäev tegi ettepaneku, võiks tõlkida tema varasemaid asju ja pakkus seda romaani Elon mujal olles, siis ma kuidagi alguses tekkiski selline kõrge, et noh, tegemist ikkagi on klassikuga ja et aga kas ma lugesin seda ja, ja ta on tegelikult tema tema tekst ongi ju väga nii lugeja kui tõlkija, sõbralik tõlkija, siis nende mööndustega, mida ma enne mainisin? Et kuidagi see, see hirm kadus ära, et pigem kaasandusse sellise vaimustusega, et et siis ma julgesin juba, kui Varrak pakkus, et võiks, naera unustus raamatut teha siis juba ja ma hakkasin rõõmuga rõõmuga tegema. Et kuldara, selles mõttes jah, tõesti, et on klassikaga. Aga samas on ta selline, keda loetakse, noh, klassikute puhul võib ju tekkida vahel see, et et küll mingid autorid, et me teame, et nad on klassikud, aga pundart nagu tõesti tundub, et päriselt ka loetakse. Et keskkooli õpilased satuvad endiselt, sellest on endiselt, ma nüüd ei tea, hetkel vähemalt ütleme, minu ajal, kui ma käisin keskkoolis üheksakümnendatel siis oli, ma arvan, samaskonna vaimustust nagu seal kuskil seitsmekümnendatel tema romaanidest tekkis seal prantsuse noortel või 60.-te lõpus isegi ja nii edasi, et noh, ta on kuidagi suutnud säilitada oma aktuaalsuse, mis näitabki, et on ka suurepärane kirjanik ilmsete ja et, et peaks hoiduma sellest. Sest et teda kuidagi näha temas ainult seda, ma ei teagi siis mingit sihukest tissidenti või ütleme, palju enamat, kui alguses võiks arvata, et teda on lihtne lahterdada seal kuidagi ütleme kasvõi sellest, et ta puudutab eriti varasemates asjades mingeid poliitilisi teemasid. Et noh, tegelikult on seal nii palju asju, et et ta on suutnud siiamaani hääleta kuidagi aktuaalseks, pakkuda midagi. Ta on, jah, sihuke klassikide loetakse oksalt. Mulle tundub Seda ma usun, et Kunderat võib-olla kerge tõlkida, sest teda on väga kerge lugeda, aga minu meelest ei ole teda jällegi kerge lahterdada. Kui ma ka saadet alustasin, siis ma nimetasin naeru ja unustuse raamatut romaaniks samal ajal. Romaani tingimustele vastab ta võib-olla ainult vääriveeri, seda võiks nimetada ju ka võib-olla jutukoguks või raam jutustuseks või ma ei tea, milleks veel fragmentide kogumikuks. Jah, tõepoolest, et ta koosneb seitsmest loost, igalühel on oma Pealkiri tegelikult siin sellist läbivat süzee tund, narratiivi, ela, paar tegelast seal kordub küll. Paar isegi vist ainult üks tegelane kordub kahes loos. Tegelikult on ta nagu sa ütlesid, et nad on sellised fragmendid ja mis neid seob, on siis pigem temaatika under, et teatavasti on väga suur muusikalembed, siis ta ise on võrrelnud seda siis sellise muusikateose ka, et kus on läbiv teema ja siis on ütleme variatsioonid sellel teemal, et samamoodi, et siin romaanis, et. Sellist väärsed, süžeed ei ole ja ja tegelased ka vahelduvad, et siis need on pigem sellised variatsioonid mingite märksõnade teemadel siis mis ütleme siis nagu Pealkiri ütleb, et unustas noh, kõik, mis on sellega seotud mäletamine, ini erainimene või noh, eraisiku siis seisukohast kui ka poliitilises mõttes või noh, ajaloolises siis naeruteema. Või on mingi piiride teema, mis seal on veel erinevaid ja siuksed sihuksed märksõnad, mille, mille ülalt arutab, arutleb, et Kundra puhul üldse on talle väga omane ju narratiivi põimida, mingeid filosoofilisi arutelusid või kasvõi see, mis on ebatavaline, et järsku kuidagi jutustaja annab endast märku sellisel, et noh, me, me teame, et tema on nagu välja mõelnud need tegelased. Et seal oli ühe peatüki või ühe siis selle lookesi olekul, kus ta hakkab rääkima sellest, kuidas ta mõtles välja nime oma tegelasele ja nii, et ta siis ei üritagi jätta seal muljet, et need on nüüd kuidagi tõepärased inimesed ja säh, selles mõttes ei, ei ole sa nüüd traditsiooniline romaan. Pigem nagu sellest mõtisklenud Mingid asjad korduvad minu meelest tema loomingus alati ja ja sedasama naeru ja unustuse raamatut, kui see millestki räägib, et siis räägib ju Tšehhimaast Jessi pagulastest 68.-st aastast ja selle mõjudest minu meelest teine korduv teema kõikides tema raamatutes seks, ta ei saa sellest kuidagi üle ega ümber. Ja nagu ma enne juba ütlesin, et see üks paratamatu, mitte lõks, aga mida lugejad kipuvad tegema seostuda sihukeste poliitiliste teemadega, et ehkki ta ise on kui punnib sellele kõvasti vastu, et tema ei taha olla mingisugune Ida-Euroopa dissident, kirjanik ja nii edasi, noh samas paratamatu, et tema tausta teades, et ta ju esiteks noorena oli ta veendunud kommunist. Ta oli kommunistliku partei liige kaks korda millegipärast ühe korra vist lihtsalt välja, siis oli väike paus, siis läks, astus uuesti ja isegi Ta mainib ju seda, kuidas ta sealt välja visati ja nii edasi, noh ta nüüd siin konkreetsetest põhjustest ei räägi, aga ütleme, et ta on ju alati olnud kuidagi poliitikaga seotud ja alles ju siin 2008. aastal puhkes tema ümber suurskandaali või kuidas ta väidetavalt olevat siis see on kõik oletuslik, sest ta ise eitas seda. Seal viiekümnendatel andnud üles kellelegi oma kaaskodanikku, kes pärast seda 15 aastat väetis kuskil karmis vangilaagris. Et ta ei saa nüüd nagu süüdistada teda seostatakse poliitiliste teemadega ja hiljem ta ju vastupidi siis astus kommunistlikust parteist välja. Ta läks eksiili ja mõistes selle kõik hukka ja ta ise kuidagi tahab ennast ikkagi näha väga sellise palju laiemalt, et ütleme sellise Euroopa romaanikirjanduse mingis kontekstis, et mitte siis prantsuse kirjandus, aga minu arust on tal väga vähe kuidagi noh, et öelda nüüd, et on prantsuse kirjanik, mina kuidagi ei, ei tunneta seda ka üldse, et et ta ju oli siiski juba mingi viiekümnendates, kui ta Prantsusmaale üldse läks, et nagu välja kujunenud kirjanike ja samas tšehhiga on tal ka jah, siuksed probleemsed suhted. Kuidas tema raamatud üldse niimoodi prantsuse kirjanduspilti siis asetuvad või kuidas teda Prantsusmaal tajutakse, kes ta on prantslaste jaoks? See on jah, huvitav, et prantslased ise olen aru saanud, et nad ikka tahavad teda väga enda omaks pidada, noh loomulikult on ju siiski sihuke klassik. No ma just hiljuti käisin Prantsusmaal, läksin raamatupoodi suurde vaatasin oma suureks üllatuseks, et teda ikkagi ei lahterdada prantsuse kirjanduse alla, seal oli selline tema jaoks ilmselt alandav Euroopa kirjanduse sektsioon. Ma arvan, siiski leidsin sinna pandud siis teiste poola ja need Kesk-Euroopa ja Ida-Euroopa kirjanikega. See oli jah, natuke üllatav, et samas on ta ju ilmunud selle kallimaari kirjastuse plejaadi sarjas, aga seal jällegi ilmu ainult prantsuse autorid loomulikult. Aga noh, ütleme, et see on prantslaste tunnustus talle. Jah, et selles mõttes ongi keeruline, et et teda ei saakski paigutada ei ühte ega teise, et las ta siis olla seal selles sure, Europe Taani traditsiooni jätkaja, nagu ta ennast ise tahab näha, et ja noh, tegelikult õigustatult, et tal on piisavalt haaret küll, et sinna paigutada. Sa oled tõlkinud teisi autoreid veel, kes on sellised piiripealsed, et Ismail Kadare on ju ka üks selline kummaline autor. Jah, albaanlane, kes nüüd see, jah, ma tõlkisin seda nii palju aastaid tagasi. Täpselt tema seda tausta ei mäleta, ta elab. Et mis ajal ta sinna Prantsusmaale läks, et ta kirjutab seal prantsuse keeles. Aga sina vist kajutamiseid ja. Ei, ma ka tema tausta ei tea, aga ma tean, et tal jah, selles mõttes selline huvitav autor, et ta on kirjutanud ka albaania keeles. 2011. aastal ilmus Loomingu raamatukogus Kalle Kasema tõlkes tema kuriaasta, mis on teadaolevalt ainuke otse albaania keelest eesti keelde tõlgitud ilukirjandusteos. Aga minu meelest kodara kirjutab valdavalt siiski prantsuse keeles, vähemalt hilisemas eas on ta hakanud kirjutama prantsuse keeles. Nii et on ka selline kirjanik, keda vist tuleb liigitada lihtsalt Euroo. Jah, et noh, neid on ju veel, et hiljuti just ise sattusin vaimustusse nantsi Houstonist, kes ilmus ka Loomingu raamatukogus Triinu Tamme tõlkes tema romaan, mis murdianada tema väga huvitav nähtus selle poolest, et on Kanadas sündinud ja mitte prantsusekeelses Kanadas ja ta läks 20 aastaselt Prantsusmaale õppima ja jäi sinna õpingute tõttu, kui ka lõpuks abiellus seal ja ja siis Ta on kirjutanud kogu aeg niimoodi paralleelselt, et vahepeal kirjutab inglise keeles vahepeal prantsuse keeles ja siis tõlgib iseenda teoseid siis vastavalt kas inglise või prantsuse keelde. Ka selline nähtus prantsuse kirjanduses ja väga mõjukas ja kuulus on ta Prantsusmaal, keda on raske ju noh, me ei saaks ka öelda, et ta nüüd prantsuse kirjandus või jätan kanade kirjandus, et tema hästi palju mõtisklenud oma esseistika Skasele eksiili teemal ja, ja kuidas see mõjutab teda kui kirjanikku, kuidas on mõjutanud? Et noh, tema näeb selles ikkagi sellist väga rikastavat kogemust, et kui sa muidugi kondadest erinevate selles mõttes, et tema eksiil oli puhtalt vabatahtlik ja pealegi oli ta ikkagi üsna noor oli mingi kahekümnene, kui ta läks Prantsusmaale veel selline iga, kus sa oled rohkem mõjutatav. Aga tema näeb selles midagi väga rikastavat, et noh, siis tekitab selliseid võib-olla vastuolulisi ja samas mitmekesisemaid identiteeti teete inimesel ja ühtlasi mõjub ka kuidagi intellektuaalselt stimuleerivat või et ta keelt tihti rikastab, et kui sa võtad ütleme, mingisse keelde, suhtud niimoodi, et on sinu jaoks ikkagi võõrkeel, et sa oled kuidagi keeletundlikum või et see ei tule, sul on iseenesest, aga sa kuidagi teadlikult töötad selle kallal rohkem, et tema muidugi prantsuse keel on äärmiselt äärmiselt kaunis ja selle kauni prantsuse keelega ja keelsusega mul veel meenus Andrei Making, keda on tõlgitud vist kolm romaani eesti keelde kellelegi veel on ju äärmiselt lopsakas, kes sündis Venemaal vist seal viiekümnendatel Siberis ja Prantsusmaale jõudis ta alles kolmekümneselt, ehk tema siis seos prantsuse keelega oli see, et vanaema oli Prantsusmaal üles kasvanud ja seal siberis kasvatas teda kakskeelseks ja tema hakkaski kirjutama ainult prantsuse keeles. Ja tema keel on tõesti väga kaunis, et et noh, inimene, kes tõesti alles kolmekümneselt kolis sinna keelekeskkonda. Et selles mõttes omatavalt niisugune mitmekesine, vähemalt mulle tundub kunagi ammu prantsuse testamendi, lugesin mõistusel, imestasin, et selline kaunis prantsuse keel mitte prantslaselt või noh, Katrina Kalda, meie selline lähedasem näide, kelle prantsuse keel on ka minu arvates aga kaunis, aga noh, tema juhtub muidugi jälle teistmoodi, ta oli ju peaaegu laps, kui ta läks sinna, et ütleme, milles inimene saab hariduse on ikkagi tihti ka määrav, et ma ei tea, kas ta suudakski eesti keeles kirjutada, et sa oleks võinud siis ise tõlkida oma teoseid, aga seda peab küsima kõikjalt andi saarelt, et kui palju neil oli omavahelist sellist arutelu. Aga ühesõnaga jah, et siis, kui Yestoni arvates eksiilis kirjutamine ja teises keeles kirjutamine tihti rikastab keelt, siis Kundra puhul sa lihtsalt see teema ei tundu niivõrd oluline, kui me rääkisime, et tema stiil on lihtsalt niivõrd selline lihtne. Ma võtsin kaasa paar näidet inglise keeleruumist ka kahe India autoriraamatut, siis onu radoroy, lootusetu igatsuse atlas, mis on ilmunud siis moodsa aja sarjas Kirjastus Varrak Aet Variku tõlkes ja siis Cyrandessay kaotused, issand, mis on ka 2006. aasta Buckeri auhinna võitja. Selle on eesti keelde tõlkinud Karin Suursalu, mõlemal raamatul on tõlgitud inglise keelest. Aga mõlemad need autorid tegelikult on inimesed, kelle emakeel ei ole inglise keel. Minu meelest vist mõlema puhul on selleks hindi keel aga 100 protsenti kindel. Ma ei ole. Igatahes raamatute kohta inglise keelseid arvustusi lugeda. Ma just vaatasin, kuidas toodi esile nende väga ilusat keelt, mida üldse teine kord Briti India haridussüsteemis kasutatava inglise keele kohta öeldud, et see on väga selline vanamoodne ja heas mõttes ilus. Nii et tõesti sai kahe keele vahel olek, võib selliseid huvitavaid vilju esile tuua. Aga kas nende puhul äkki ei olegi see, et nad on hariduse saanud inglise keeles või? Ta on hariduse saanud mingist hetkest alates inglise keeles sedasama Cyrandest saienda, kaotuse pärandis räägib oma lapsepõlvest Tšiilingus ja et seal see kooliharidus mingist klassist alates selles koolis, kus ta käib, on inglisekeelne. Aga tema keelekeskkond on ikkagi kõike muud kui inglisekeelne, sest seal Tšiilingus ei räägita hindi keelt, vaid räägitakse eri keeli. Hindikeelne amet, keelsed, nii et see selline eri keelte vahel olemine on üks selle raamatu teemaga. Aga sa oled tõlkinud veel ühe huvitava raamatu, mille autor ei ole ju või noh, üldse, kes autor on sellest võimegi rääkida, aga ma pean silmas siis Emmanuel Karlssoni raamatut Emmanuel või täpsemalt selle esimest osa, mis ilmus möödunud aastal eesti keeles mille kohta ei ole päriselt teada, kas autorid, konse autor See oli väga huvitav ettevõtmine, kui jällegi Kirjastus Varrak tegi ettepaneku, et et võiks tõlkida ema novelli, mida kõik teavad, siis eelkõige seostavad ilmselt seal seitsmekümnendatel välja tulnud filmiga erootilise filmiga, mida näidati vist isegi nõukogude ajal. Et võib-olla Soome televisioonis ja et siis minu esmareaktsioon oli küll, et ei, mis, ma ei, see tundus kuidagi igav ja mõttetu ja ja siis ikkagi kirjastuse peale käin seal, ma lugesin seda teksti. Ja see raamat osutus küll millekski hoopis muuks, kui ma oskasin oodata, et nagu sa mainisid, et selle teose autorlus on natukene segane. Esimest korda ilmus raamat, kas oli 59. aastal üldse kuskil põranda all ja niimoodi salaja ja autoriks oli märgitud Emmanuel Asso. Ja siis hiljem hakati rääkima, et see on siis kirjutatud pähe Tai päritolu naise poolt, kelle abikaasa oli diplomaat, prantsuse diplomaat ja räägiti, et selle romaani tegelikult kirjutas seesama abikaasas. Ma ei teagi, et miks siis kas autorid ise kuidagi tahtsid seda salajas hoida, aga et see ongi selline natukene segane teema. Käsesse Emanuel Larson ongi siis marajat Vibiidi pseudoneed, kes on siis taimaalt pärit. Koli Taimalt pärit, suri 2005. aastal ja nagu ma enne internetist lugesin, siis 16 aastaselt abiellus ühe prantsuse. Ja ega tema sulest midagi rohkem ei tulnud minu teada, et ta tegeles filmimaailmas oli küll tegev, võib olla kas isegi mul on ka meelest läinud natukest näitle see natuke seal kirjutas filmidele midagi. Ta ju kirjanikuna rohkem ei tegutsenud, aga peab ütlema, et see romaan oli minu jaoks täiesti ehmatav, et ühest küljest noh, minul olid samuti eelarvamused, et tegemist on sellise tühise mõttetu Vicky erootilise romaaniga. Esiteks oli see, ma arvan, üks raskemaid tõlkeid, mis ma üldse olen teinud keeleliselt? Ei teagi nüüd kas seda võib samuti panna selle arvele, et tegemist oli autoriga, kelle jaoks prantsuse keel ei ole emakeel. Aga, ja see stiil oli tohutult keerukas, hobused olid pikad ja sellised, noh, me võttis ikka aeg-ajalt neid üldse veerida ja see keel oli tõesti tõesti raske minu jaoks, et ma ei mäleta teist tõlget, mille kallal ma oleks nii palju pusinud. Ja teiseks oli tegemist hämmastavalt huvitava romaaniga, et ütleme, ta oli selline väga huvitav. Ühe inimese arenguromaan ja kuhu olid samuti põimitud. Seal oli üks huvitav tegelane itaalia aristokraat, Mario, kes juhendas seda noort tüdrukut tema eneseotsingute teel tema mõttekäigud seal ja see, kuidas nad arutasid asju ja kuidas Emanuel arenes, et see kõik oli väga huvitav, et ma olen selles mõttes natuke kahju, et see raamat ilmselt ei leidnud oma publikut, ma arvan, et see võib olla liiga hilja ja üldse, et ennast selle lahterdamisega, et samamoodi, et ta kuidagi ilmus sellise veidra roosa kaanega, kus olid suured rinnad peal ja mis ei seostanud üldse kuidagi noh, ütleme, et need, kes ootavad sealt lihtsat erootilist romaani, Nonii ilmselt pettusid, sest ta ei anna ennast nii kergesti kätte ja ja need, kellele võib-olla see pakuks huvi, et nemad lihtsalt ei jõua selleni, et noh, nad ei tule selle peale, et avada seda romaani. Tegelikult oli see päris huvitav. Mine ootamatult huvitav. Naeru ja unustuse raamat ilmus nüüd, aga sul on kindlasti juba mingi uus tõlge ka käsil. Ja mulle ikka kogu aeg midagi käsil on, nüüd hetkel hakati tõlkima kirjastusele Varrak juba eestlastele tuntud autorit Frederik Peik pedeeri, kellelt on ilmunud kaks romaani, anti saaredil, kas armastus kestab kolm aastat ja 17 90 oli vist selle teise romaani nimi, et ei ole tundmatu autor eestlastelegi ka ütleme siis teda, muidu teatakse kui sellise endise kopi Raitterina, kelle tekst on selline väga noh, ütleme, et on selline elumees kirjutabki oma sellisest ülevoolavalt naudingutest ülevoolavast elustad, kus on kokaiini ja alkoholi ja ilusaid naisi, et siis see tema viimane romaan, kui seda üldse saab romaaniks nimetada, mis ilmuski alles tegelikult nüüd sügisel Prantsusmaal on mõnevõrra teise tooniga, et selle pealkiri on una Salinger, et, et häiritud ju siin Niili, Ameerika näitekirjaniku, tütre una Niili ja siis Salinzeri siis selle kuulsa romaanikirjanikku, nende lühikesest armuafäärist. Aga seal on, Ta ei ole tegemist lihtsalt väikese sellise armu lõokesega ka seal väga pikalt räägitud sellest, kuidas Salinger oli Teise maailmasõja ajal Euroopas ja ütleme tema elust ja siis autor seal põimib siis natukene oma mõtiskle sinna vahele ei olegi päris ilu, kirjandused. Ta on pooleldi selline dokumentalistika, seal on isegi pildikesi. Ja siis samas on ta pooleldi muidugi fiktsioon, et ta mõtleb ikkagi ise välja nendevahelisi seal kirjavahetust ja ütleme siis kujutleb, kuidas oleks võinud olla. Kuna Salinger oli väga ka selline nagu ka Kundera toitis oma eraelu väga kiivalt salajas, et ta ei rääkinud sellest. Ja siis ilmselt siis õunaga mitte, et et siis selline päris huvitav asi ja ootamatu võib-olla Peikvideeri poolt, kes on siiani tuntud kui selline, niisama veider taia. Viimane kord eesti lugeja puutus temaga kokku üldse Michel Becki raamatus selles kaart ja territoorium, kus ta kõrvaltegelasena mingil peol laaberdab. Jah, jah vot sul ongi, võib-olla tantsis kuidagi natukene vanemaks ja tasakaalukamaks muutunud temalt midagi natuke teist teise maigulist raamat, aga noh, see, see alles, ma ei oska öelda, ma arvan, suve poole. Aga siin noh, mõned autorid on veel, et kes ikkagi jätkub, etame, Liinat Tomb on kuidagi sattunud mulle ka niimoodi alguses ootamatult, aga tegelikult täitsa meeldivalt ütleme, minu juurde tulnud ja siis David Fonkinas, kellelt on aegne prantsuse autor, kellelt on siiani ilmunud tänapäeva punases sarjas romaan tellid, katsus, mille põhjal oli ka kinodes film tuli küll teise pealkirjaga. Esmalt ma tõlkisin tegelikult juba täitsa toreda romaani pealkirjaga mälestused jätkab siis kõnderasele mäletamise minevikus kaevamise teemat, aga loomulikult meil ei ole mingit seostama. Ühesõnaga noh, täitsa selline tore, hea meelelahutuslik autor, et, et oskab väga hästi kirjutada. Ja noh, loodetavasti ka tema teemad lähevad võib-olla sügavamaks, et ütleme, et selline autor, kellel on väga hea stiil aga võib-olla alati nagu sisuliselt ei noh, ütleme see teine romaan, see mälestused oli juba märksa huvitavam kui, kui esimene, et temalt tuleb kindlasti veel midagi huvitavat. Nii et seal on päris palju käsilses Ja rääkisime enne saadet sellest ka, et kui sa tõlgid sesse üldiselt tahad vaikust, aga vahel kuuled siiski instrumentaalse. Kas sa ise pakkusid, et võiks midagi saate lõpuks kuulata, siis ma kondaraga seoses kohe mõtlesin loomulikult klassikalisele muusikale, et ta kasvasid väga musikaalsepäraselt, isa oli muusikateadlane ja pianist. Ja ta ise. Ta oli suur muusika austaja klassikalisemas kas ta kas arvasid, et võib-olla võiks pigem midagi, mida mina ise kuulaksin telkides? Ja tõepoolest, ma enamasti tõlgin vaikuses, sest noh, need on minu jaoks ikkagi piisavalt aktiivsed tegevused mõlemad, et et noh, taustaks muusika. Noh, ma tavaliselt ei kuula taustaks siis ma pakkusin välja Bill Evansi, kes muide on sündinud samal aastal Kunda Väike-seas. Aga ta on juba loomulikult ammu surnud, sest ta oli väga selline elas hoogsat elu heroiini ja kokaiini mõju all. Ja see oli juba 80. aastal vist et siis tema ja on Ameerika džässpianist oli siis, et siis mõtlesin, et et see on üks selliseid, mis mulle esimesena seostus kuidagi inspireerivat muusikat, et ütleme pigem siis, kui ma valmistan tõlkimiseks, et enne seda siis kuulata natukene Aga aitäh. Pille Kruus. Sellega lõpeb siis kirjandussaade tõlkes leitud, mina olen Peeter Helme ja selle aasta viimast saadet jääb lõpetama Bill Evansi lugu Mainoriti albumilt Everybody tiiks Bill Evans. Kuulmiseni uuel aastal.