Keskprogramm. Tänase keskööprogrammi kokkupanija Vambola Paavo kutsub sind rändama kodust mitu 1000 kilomeetrit lõuna poole keset Vahemerd. Mallorca saar pindalalt pisut suurem Kui Saaremaa keset Sinavat Vahemerd äikeseparadiis puhkajatele kelledest enamiku moodustavad sakslased põnev ringsõidu ning avastusi pakkuv koht nendele rannaliival lesida ei viitsi. Hispaania kuningriigi provints, mille areng on olnud tormiline viimased 20 aastat Mallorcal toimus aprillikuu lõpul 10. ülemaailmne rahvatantsufestival, kus osales ka eestlaste esindus. Pärnu tantsuansambel. Kajakas nädal Mallorcal möödus märkamatult. Selle sisse jagus eestlastelt hulgaliselt esinemisi, millised kõik tormilise aplausiga vastu võeti. Kui hispaanlase midagi meeldib, annab ta sellest häälekalt märku ning endastmõistetavalt kuulub kõige juurde vile. Kõige ootamatum oli see, kui pärast mõnda kontserti tee vastus grupi juurde. Keegi, kes kõnetas sulaselges eesti keeles. Üks selline oli Tallinna Pedagoogikaülikooli õppejõud, päritolult Mallorca. Lane veedab pool aastat Tallinnas ning kui õppetöö läbi, teeb kodusaarel turismitööd oma ööbimiskoha lähedal Palma eeslinnas. Platjad ja Palmad kohtasime ühes baaris kahte Tartust pärit neiut kes ühes ööklubis baaridaamidele töötasid. Seal teenivad Eestis keskkooli lõpetanud noored mitu korda enam kui näiteks kodulinnas Tartus või Tallinnas. Neidudel on plaan raha koguda, jalad alla saada ning siis Eestisse tagasi pöörduda. Kõige ootamatum kohtumine oli aga vanahärra iiriks Schmidti ka väljanägemiselt. Saare Hemingway. Vanahärra jagas ka keskne programmile oma tähelepanekuid saare elust-olust ning oma põnevast elukäigust. Eesti tantsugrupp osales ka rahvusvaheliselt konkursil 28-st riigist pärit kollektiivide seas saavutati kolmas koht. Konkurendid olid tugevad grusiinlased rumeenlased kas Koonlased, portugallased, hispaanlased, Kolumbia ja Puerto Rico kollektiivid. Avasin mikrofoni Palma amfiteatri tribüünil, kui toimus võitjate autasustamine. Pärnu tantsuansambli kajakas kunstilisel juhil Rita Mändla all oli oma hoolealuste edu üle hea meel. Palju erinevaid kollektiive onu, portugallased, Allannased, iirlased ja Põhjamaade esindajana eestlased, ainukesed mis ültse ühe niisuguse suure võistluse juurde määrati, vaadata kõike seda rahvast ja need tõesti on väga raske hinnata. Mis nädi meeldiv Minny, mis kantslerid, muusika ja oleneb kõik see reis ette on kiri. Mitmed riigid on esindajad, et nii riik või riikide zürii mis tantseteisveeslased esitasid, Meegitasime. Saate tantsudes Tiideratas, saaderatad ja igavene labajal tolm, tantsu, Heame mahutasime üheksa minutit. Kuna oli nõue, et üle kaheksa minuti ei tohi minna ja eestlane siis pingutasime ja me saime sellega hakkama. Meil oli tegelikult võimalik nendel päevadel vaadata ka teiste esinemisi, kelle esinemine nagu endale kõige huvitavam jäätis. Minule väga meeldisid grusiinlased. Mulle meeldib selline temperamentne ja, ja Puerto Rico. Ma oli, need on minu arvamus ja, ja need need andsid, mulle meeldivad siin tegelikult priis olla noppinud küll vokaali ja rahvariiete ja ja ma ei tea, mille muu meestel Photopaallaserno portugallase oli nüüd täna õhtul võimalik siin suurelt ekraanilt näha, mida üldse niisugusest meist suhteliselt kaugest riigist Portugali tantsus? No ma olen Portugali varem käinud festivalil ja ja ma arvan, et nad ikkagi nagu samast kandist ja juba sellepärast neile nende tants läheb siit pingana nagu paremini peale. Ma arvan, nii, aga võib olla, ma eksin käega, aga muidugi kergelt. Mida tähendab tantsijatele Ugala rühmana niisugusel festivalil käimine või festivalidel osalemine? Festivalidel? Üpris palju käinud, aga nagu, nagu need siin esimene kord oleme kombel Computation oli. Nii et see oli natuke hoopis midagi, midagi teisiti ja muidugi me üldse oleme neid rühmi kollektiiv näinud vähe. Ütlete, et kellega me itaallastega ja poolakatega, kelle me oleme nagu ühe platsi peal esinenud, aga neid on ju nii palju, siin peame ei ole kahjulikke konkursil, mis oli kummaline. Ei lubatud vaadata Loi marsa vees saladuse rattal, saladuse katte all ja 37 kollektiivi võttis osa sellest konkursist. Festivalil oli rohkem Hispaania enda grupp oli hästi palju esindatud, aga festivalist võttis 37 trupi osa ja no nende hulgas kolmandaks tulla, see on minu arust väga hea. Ja mulle ikka tuletasime teinekordki. Ma ütleksin selle peale, et see on suisa suurepärane saavutus, soovime kajatele kõrget lendu. Tantsud taevas. Vestlusringis ansambli kas tantsijat Rutt Raudnagel ja Lauri ojasoo, mida üldse ühele tantsijale tähendab üks niisugune festival, see on võimalus ennast näidata. Kuidas siis sellel festivalil näitamine õnnestus? Ilmselt päris hästi. Ma arvan, et me võime rahul olla. Mis siis võib-olla kõige sügavama mulje jättis selles Palma de Mallorca festivalist võib-olla kõige rohkem põhjalikult mulje, see korraldus oli suht-koht väga tasemele sitasti öelda. Asjata passimist ei olnud, kui asi liikluses kella peal, asega liiklus muidugi samuti see, et mul on tohutult palju erinevatest maadest nii-öelda nagu rahvatants, kes oma oskusi ja võimeid näitasid. Ja jällegi ühelgi teisel festivalil osalejatest nii palju osalejaid oleks olnud ja siin on tõesti fantastiline rahvaste paabel. Mallorca pakub silmailulauset tulijale pealinna Palma foonil kõrguvad enam kui 1700 meetri kõrgused ahelikud. Kitsad teed, mis ülekulude viivad, nõuavad roolikeeraja alt täit tähelepanu. Meie viiest autost koosnenud karavani tüürimehed tulid ülesannetega toime. Vaated merele olid väärt enam kui miljon dollarit. Piltlikult öeldes. Saare idaosas asuvad Porto Cristo koopad maa-aluste järvede ja kontserdisaalidega, kus stalaktiidid ja stalaktiidid moodustavad omalaadse rägastikku. Imetled seda, milleks kõigeks loodus miljardite aastate jooksul on olnud võimeline. Meri on imeliselt sinine, juba aprilli lõpul küündis veetemperatuur 20 kraadini. Saarel ei lange jaanuaris-veebruaris õhutempera tuur kunagi alla 15 soojapügala, haruharva sajab mägedes lund. Seepärast pole ime, et aastaringselt kasvavad siin apelsinid, sidrunid, loorbereid ja muud lõunamaised, puuviljad ning maitseained. Nüüd, kus lähikuudel avaneb eestlastelegi võimalus Tallinnast otse lennata mal jorcale, soovitan huvilistel selle kindlasti ette võtta. Järgnevad minuti kümned, peidame aga nüüd Mallorca ainsa eestlase sildil. Kui meil on alati õigus, kui ta ütleb, et ükskõik kus maailma nurgas sa oled, igal pool, võid sa kohata Ta eestlast või eestlasi, jätkame jutuajamisi siin Palma de Mallorcal hotellis. Taurus istub minu kõrval, härra Erik Schmidt, tuleb välja, et te olete ise ka vanarahvatantsija ja olete esinenud siin Mallorcal, mis aasta see oli? 1951. aastal tähendab juba pool sajandit tagasi, mina õppisin siis Pariisi, kunstiakadeemias olin, õppisin maalikunsti ja siis saime kutse siia tulla teisele rahvatantsufestivalile aasta ennem oli olnud üks ja siis teisel osalesime meiega, tähendab ühe Rootsi rahvatantsugrupiga, Pariisis olid Rootsi Rootsi ütelda noored, kellel vanemad olid segaabielud rootslased, prantslased ja siis saime kutse siia, kuidas läks siis tookord? Tookord läks väga hästi, sellepärast et mul on veel alles lehelõiked, kus on öeldud, et, et see rootslaste grupp oli välismaarahvatantsugruppidest parem mitte ainult mõeludes selle festivalile, vaid ka arvesse võttes eelmist. Minul oli siis hispaania keel oli enam-vähem selge, ma olin seal Lõuna-Ameerikas laeval sõitnud ja võtsin seal selle härjavõitluse areenil, võtsin mikrofoni pihku ja täna siin kohaliku kohaliku rahvast, selle kena vastuvõtu ja lahkuse eest. Ja muidugi see oli neile suur üllatus, et Rootsi rahvariides mees või nooruk räägib, räägib hispaania keelt ja siis sellega oli, läks hästi, et meil oli kaks tantsu, üks oli härjatanud rootsi keeles, uksed, Hansen, teine oli tuuleveski tantsija, nagu siin lagendikul on tuuleveskis täis ja tantsisime härjavõitluse areenil, siis kõik see klappis. Nendel päevadel oli võimalik teil vaadata ka Pärnu kajaka esinemist. Millised on muljed eestlaste ülesastumisest nüüd rohkem kui 50 aastat hiljem? Muljed olid nii ütleda üllatavalt head, terve programmi kohta jäi minule see mulje, et see oli väga-väga hästi kokku seatud, esinemine oli väga nii-ütelda, väga sujuv, tüdrukud, väga ilusad ja siis koreograafia väga hea. Tantsust läks teise, teise peale üle ei olnud neid ümberkorraldamist ja niisuguseid asju, mis tihti sinna juurde kuulub. Mina leian, et Eesti rahvatantsud praegu on kuidagi ürgsed, tähendab seal ei ole lihtsalt seda kuidagi mustlase. Sädet kui, kui vaadata portugallased, hispaanlased esinevad tõesti nagu tulekerad. Jah, seda küll ja siis keskeurooplased on, tähendab Ida-Euroopas, et neil on igasugused oskused rätikud ja lipp, liputamised ja need, need asjad šveitslased ja venelased ja sakslased ja need ei paku mingit huvi, tähendab Eesti Eestil olnuks oma omamoodi natukene melanhoolne muusika ja siis muidugi tantsud ka on, on väga omapärased, nagu ma ütlesin eile üle prahi minu abikaasa eile imestades teie tütarlaste riided ja see on, need on, rahvatantsud, peavad edasi arenema. Kui vaadata eelmistel rahvatantsufestivalidel, siis mis täna teie juures silma paistis, oli, et osavõtjad on, on nii, noored rootsigrupid, kes siin on käinud näiteks on, on kuue 70. Hoopis jätab hoopis teise mulje ja siis nad on natukene kinni jäänud omade oma vanadesse tantsudes. Näib, et noorem rahvas seals seda eriti ei huvita. Rahvatantsud Eestis on nagu see kuidagi edasi läinud ja arenenud. See endal ei ole seda tunnet tulnud, et noh, paneks ka pastlad jalga, läheks, lööks ka tantsu. Mul on aastaid juba ligemale 80. Mida, mida ma enam tantsin, minu tantsimised on, on, on, on tehtud, elamised on elatud, naudin vaikust, omaette olemist ja tegelemist sellega, mis mulle kõige rohkem meeldib. Seda on üle 80, tantsud on tantsitud. Kui näkku vaadata, siis seda küll öelda ei saa aga tuleb välja, et teil on tegelikult väga huvitav elukäik, olete vist maailma läbi rännanud, kuidas ta siis siia marjorcale sattusite? Kus teil on nüüd oma kodu, kus teil on abikaasa, kes on tegelikult rootslane ja koos teiega ka pool maailma ringi sõita? Mina sattusin siia nagu kunstnikul vahest on, tuleb, tuleb rahapuudus. Stockholmis ma olin, ma olin õieti öelda, mul oli üks eelmine abiellumis läks nässu sellepärast, et seal mina pihus tõin, tõin majja, seda naine kandis tolles välja. Siis mul oli üks sugulane, sugulane oli, oli giid, oli, oli Stockholmis seal millesi muuseumis ja ütles, et kuule, sina oskad vene keelt, et siin nüüd on üks, üks reisibüroo, kes võtab neid Nõukogude gruppisi vastu, et, et astu sinna Kaidiks ja ma läksin sinna reisibüroo jutule ja sealt küsiti minu käest lihtsalt, et kas te hispaania keelt kaos. Ma ütlesin, et oskan küll ja kaste tema Yorkad ka tunne, et ma mõtlesin, ma olen seal käinud, tähendab nädal aega ainult. Nojah, aga, aga meie esimesed reisijad lähevad majorcale, kas te olete nõus neid neid vastu võtma ja niimoodi sattusingi siia jäingi siia. Aga te olete vahepeal olnud ka Lõuna-Ameerikas? Lõuna-Ameerikas olen muidugi. Käisin pulmareisil, käisin, käisin teist korda, käisin Brasiilias, aga siis enne see pikem aeg Lõuna-Ameerikas oli, see oli siis laevas, sõitsin 73 aastat Rootsil, kaubalaevades Põhja- ja Lõuna-Ameerika vahet, enamasti alguses, alguses Argentiinasse, aga siis pärast peamiselt Brasiiliast. Ka seda elu seal on nähtud, kui võrrelda seda nüüd Mallorca, aga milline on kõige suurem vahe? Noh Ameerika, Lõuna-Ameerika oli siis sel ajal, tähendab, pärast sõda, 50.-te aastate alul, 40.-te aastate lõpus, tähendab Euroopast tulles pärast sõda, see oli hoopis teine, teine elu kord ja teised rikkad, nagu Argentiina näiteks on praegu või inimesed surevad nälga. Tohutu kurbus üldse mõelda, selle peale ma, mul tuleb meelde üks, üks naljalt naljalugu, kui ma läksin restorani, seal kiideti, et Argentiinas on hea liha, et mine, mine ja küsi üks suur raskus, kuna läksin restorani ja tellisin üks Urasku ja siis see omanik tuli kohe minu laua juurde. Niisugune pikk meetri pikkune laud oli, oli käes ja seal peal oli liis suurt liha. Ma vaatasin, et mis te, mis te seda tahate saada siin? Et, et see on jah, et valib niisugust. Niisugune sulle kõige rohkem meeldib ja siis muidugi see aeg, kui ta siis seda seda grillis seal siis saatis tütre minuga Need teda juttu ajama selle aja jooksul, et selleks aega aega veeta tähendab sellest kuni praeguseni, kus, kus see kõik on nii keeruliseks hukka läinud. See kuulge, see maailm, see on, tuleb vahest on niisugune tunne, et tahaks nuppu nuppu vajutada, et, et jätke see maailm seisma, et ma tahan siit naha maha minna, sündinud ulatada hoopis naissaarel aia sündinud naisel, kuigi terve sünnitus leidis aset Tallinnas, aga minu minu noorpõlve üleskasvamine leidis aset naise. Kui palju siis neid keeli on, mida te valdate? Üks kümmekond, tähendab kus ma võin juttu ajada, aga muist hakkavad juba ununema, vene keel oli mul kaunis, selge, see on juba juba nii, et raske on, raske on lihtsalt juttu ajada ja näete, mul on eesti keeles ja isegi isegi raske rääkida mitte sellepärast, et, et keel oleks ununenud vaid sellepärast, et ma elan nii üksildased, tähendab ma, ma üldse inimestega kokku ei puutu, ma, ma ei, ma ei, ma ei taha taha inimesi näha, on väga väiksed sõbrad on ja need on kõik kaugel. Kirjavahetus on suur, üle terve maailma, aga kodus oleme külalistoa kinni pannud. Kasutatakse ära, et ah jah, et siin on üks eestlane või rootslane, siis siis alati peab uks olema. Ja teatud mõttes on, on nii-ütelda kena olnud, aga tuleb moment, kus, kus ei pea enam vastu. Ja siis teine asi on see, et kunstnikuna, kui sa oled sunnitud sellest elama, kui nagu ma olin aastaid tagasi, siis seal sunnitud inimesi vastu võtma, sa ei tea, kas nad on uudishimulikud või, või on huvitatud ja kui sa oled sunnitud sellest elama, tahad pilti müüa siis peavad need olema kena ja, ja võta inimese vastu. Nüüd mul enam seda muret ei ole. Te kirjutanud ka Hispaania ja Mallorca kohta raamatuid, siin te ütlesite ka kunstnik. Kui palju siis neid pilte on elu jooksul maalitud ja raamatuid on kirjutatud. Pilt on, ma ei tea, võib-olla ütleme, et müüdud on ehk 500 nende aastate jooksul raamatuid on praegu, tänavu ilmus jaanuaris ilmus minu onu Bernhard Smetsi, oli seitsmes praegu ilmumas päevapilte Hispaanias, see on kaheksas, üheksas on, see otsib Eestis praegu kirjastajat, see on jumalaga, Naissoo. Minu üks üks raamat oli mu enda. Nüüd ta elulookirjelduses selle nimi oli pagana eestlane, see oli juulis 1996 oli kõige menukam raamat Tallinnas ja Tartus, mina olin neljanda koha peal, viienda koha peal tuli Carrey. Menuraamatud on kõik Naissaare teemadel armastus kodusaare vastu ja siis see, et arhiivid on avanenud. Me, kui me seal elasime, siis me ei teadnud, kus meie esivanemad tulid. Suuline traditsioon oli nii et teati asju ja mida ei tea, vot siis pandi omast peast seinad, jah, et nemad, see vana Jüri tuli Soomest oma seitsme pojaga ja asus Naissaare. Ja see on pooled valed ja pooled pooled ettekujutused ja niimoodi need Kus tegelikult viimased 10 aastat piirid on lahti olnud, siin Mallorcal on ka hästi palju eestlasi käinud. Enne meidki 1995. aastal Tantsuselts ahjualused. Kas Mallorcal eesti keelt nüüd ka kuuleb, olete kohanud ka lihtsalt turismigruppe, kes kodumaalt tulnud siin tänaval? Ei, ennem. Kuulsin tähendab Rootsi, eestlased tulid siia, aga praegu näib, et et eestlased eelistavad Kanaari saari. Ma arvan, et see on rohkem eksootilisem, aga minu meelest on kenam kenam koht kui Kanaari saared. Ker raadio. Räägiksime natukene selle Mallorca kohta, mis on siin nii, mis mujalt tulijale magnetiks. Mina sain sellest aru, kui, kui ma tegin ühe reisijate laevaga, tegin ühepäevase reisu ümber terve saare ja siis tuli see mõte, et mis, mis siin tõesti on, mis seda, et iseloomustav ja mis keeb, et see erineb teistest saartest, on, on selle mitmekesisus, tähendab see kõrge kõrged mäe harjaks seal kirdepoolsel kaldal ja siis lagendikud ja suured muutused, topograafilised muutused, liivarannad ja kaljusid, kaldad vahelduv, väga vahelduv ja siis muidugi vanasti oli, oli see, et inimesed olid, olid äärmiselt lahked ja kenad. Nüüd on see muutunud, olen neetud. Näiteks näinud ta Andaluusias on inimesed uhked, kui nad mõnda võõrkeelt natukene purssivad, kas saksa või inglise keelt. Aga siin nõutakse näiteks, et turistid peaksid aru saama majorca murrakustes, kõik tänavasildid ja käiku. Kõik see värk on, on, on korralikus keeles, tähendab, sadama asemel on port, hispaania keeles on, on Puerto seened annavad portkohad, nagu näiteks surnuaed, pannakse Mallorca keeles silt, kui välismaalane tahab sinna peaks tahtma surnuaeda minna, siis, siis ta ei saa aru, mis on Simensiiri ja nii edasi, veel hullem on, on muidugi lugu selle kohaliku identsuse uhkusega, kus tähendab autokaardil. Kui sõita näiteks Kataloonias, siis üldse ei leia, ei leia üles kukku. Keesildid on muudetud. Väga-väga palju raskusi on sellega, ma olen ise vähemusrahvusest, minu ema oli eestlanna, isa oli, oli rootslane, aga esivanemad 250 aastat tagasi tulnud Soomest soomerootslased veel kord, et mina olen täit ega igati poolt on, on üks neetud tänavarist risti kohainimene, et rääkida teisi keeli ja valdada teisi keeli, see on minu minu arvates on, on arendav ja, ja igatepidi hea. Aga seda sunni korral teha, et kui sa, kui sa siin ei oska Mallorca keelt, siis sa ei saa tööd. Asjad on läinud loomadega kraavi. Eestlased tegelikult riigist, mille nimi on Hispaania Kuningriik maa teispool Pürenee mägesid teavad suhteliselt vähe, kuni aastani 1975 oli võimul Franco. Aga tegelikult Hispaania nii-öelda tohutu hüppeline areng algaski pärast Franco surma. Kui palju nüüd ütleme selle 27 28 aasta jooksul kas või? Ka muutunud Jurka on on muutunud niimoodi, et, et kui mina siia tulin, siis inimestel oli, nad olid sunnitud pidama kahte või kolme ametit selleks, et oma perekonda toitma. Nad elasid põllumajandusest ja ainukene tähendab tööstus oli, oli saapatööstus, siis algas turism ja muidugi sellega tuli see muutus, tähendab, kui vana talumees hakkas tundma, et tema viimased päevad on, on, on, on, lähed lähenemas, siis ta kutsus oma oma pojad ja tütred oma voodi juurde ja, ja jagas oma oma maad. Ja siis. Viisakas poeg, kes oli töökas ja, ja käis kirikus, kus ja nii edasi see kõige paremad maad. Ja need mandlipuude kasvatused seal viljaväljad seal all. Aga see, see, kes naisi taga ajas see neetud perekonna must lammas sellele anudki siin liivaranda ja liivarand või ei olnud, kui mina siia tulin, siis oli siin ainult neli hotelli liivarand ei olnud midagi väärt siin seda ainult kasutada, selleks et mererohtu põldudele viia, mis seal mädanes Neetada väetiseks, aga siis siis turismiga muutus, see asjandus, tähendab, äkki äkki oli see liivarand oli kulda kuldaväärt ja siis paar meest lõidumalt nii-ütelda jõud kokku ja ehitati hotellis ja see, see muutus siis nii, nii, nii kiiresti paari-kolmekümne aasta jooksul majorcarlase siis ei olnud välismaal üldse näha, hispaanlasi ka väga vähe. Tähendab, ma käisime paarkümmend aastat tagasi Indias, kohalikud kohalikud inimesed tulid mulle vastu, kreeklased. Nii edasi, eestlased, kes eesti rahvatantsijad, kes ennem siin käisime tseerite majorca Henning. Aga nii, nii et see on, see on tohutult muutunud, see on, ma arvan, et majorcal on kõige rohkem autusi elanikkonna kohta, siis püüti omad vanad talumajad maha müüa. Et saada tähendab linna linnakorterisse, kus oli vesi ja köögis oli, oli elektripliit, gaasipliit ja, ja külmutuskapp ja nii edasi. Minul on väga vana maja ja kui ma mõtlen selle peale, kuidas see köök siis välja nägi siis on on tohutu tohutu vahe ja nüüd neil on võimalus, nüüd nad tahavad neid vanu maju tagasi osta, sellepärast et nüüd neil on, on, on juba autod on olemas, külmutuskapid on olemas, ehitatakse suvilaid, igale poole, sinna ehitus käib, käib väga, väga kiiresti. Sai ka räägitud, et pead tõstab Mallorcal ekstremism, et Mallorcal ased tahavad vist nagu ka iseseisvuda ülejäänud Hispaaniast. Kui tõsiselt neid nii-öelda need iseseisvuspüüdlused on siin Mallorcal võetavad. New York on see rumal asi, et siis siin on kaks, üks on, on valitsus tähendab kohalik, kohalik omavalitsus ja see on, see on riigiparteis praegu. Ja teine on, on see major kallaste, oma, oma partei, nendel on omal nõukogu ja nõukogude president. Mina tunnen seda, seda kena daami väga. Tema muuseas võttis meri vastu, kui ta, kui ta siin oli, see võetakse kuidagi ametlikult ja tõsi, väga tõsiselt, liiga tõsiselt. Tähendab lihtrahvas sellest palju ei hooli. Aga resultaat on see, et oodatakse või et seal peaksid oskama major kal keelt. Mina olen vägisi vägisi nii seda keeldunud seda õppimas. Mallorca, Mallorca lastele, aga kuidas suhtub sellesse Madriidi keskvõim Madridi keskvõimu ütleb, et, et jah, et selle resultaat on, et tänavu on, on turism langenud 15 15 protsenti. Mis ütelda ühe saarel, mis, mis turismist elab on, on üks väga-väga kurb nähe. Kas see on nüüd olnud sellel aastal või viimastel aastatel? On olnud viimase aastal, tähendab minul on veel see lehelõige on alles, kus kohalik president selle Nõukogude president ütles, et, et major major kalast lihtsalt ei julge inimesed teistest Euroopa riikidest siia tulla. Nojah, tähendab, sellele tulid siis igasugused nii-ütelda, juurdusid sündmused nagu turismibusside streik keset suvel, kus, kus inimesed olid lennuväljal 24 tundi ootasid, et saada hotellidesse ja need, kes hotellides pidid ära sõitma lennuväljal seal ja muidugi selleks läks läbi terve-Euroopa televisiooni, peamiselt oli sakslaste vastu mõeldud, aga inglased kohe võtsid, võtsid seda nii-ütelda päeva päevakavas ettevaatest, kuid kui tema Jurcale sõidad, seal ei ole hästi nähtud. Kui kehtib printsiip Mallorca, Mallorca lastele, streigid saksa turistide vastu, aga turism on ju tegelikult maailmasse majandusharu, mis hästi palju raha toob. Milles siis Mallorca hakkab elatuma? Ja ma väga suurel määral turismist see on, see on. Et auk peas, niimoodi mõelda, tähendab turismi vast turismile on oma head küljed, turismile on, on halvad küljed, siin teised saared, näiteks Me nurga seal on, on seda nii-ütelda mõistlikult võetud, seal üles ehitatud, seal on teise kõrgema klassi turism, Nad müüvad oma hotelli kohtasy kallimalt, sellepärast neid on vähem. Ja nende nende nii-ütelda okupatsioon on, on, on alati kindlustatud. Siin, siin see läheb. Praegu läheb valla, hotellis on liiga palju ja nüüd öeldakse, et, et jah, et meie nüüd tahame saada. Tähendab, seesama seesama nõukogude president ütleb, et me tahame saada rahadega turisti ja muidugi rahadega turisti on. Vaatame Riviera peal, vaatame Šveitsis, vaatame mujal, aga siin on neid hotellis on liiga palju selleks, et neid nende inimestega täita ja nad siia ei taha tulla, siin on neid, neid odavaid turiste, kes, kes näiteks Inglismaa tööstuslinnadest, kellel on odavam olla kaks nädalat Mallorcal, kui, kui elada Manchesteris või Glasgow's või kusagil seal ja lennureis veel selle selle sisse arvestatud. Sama kehtib ka sakslaste kohta suvel siin vist saksa keel, Põhikeel vaatat, teatud alades teatud alade siin arrenaalis on, on. Kas on olemas ja mõned mõned alad, kus fos Isamaa sees külad on, kus, kus sakslased omavahel on ja ja nii edasi ja, ja muidugi see, see ärritab inimesi, sest ma mäletan, minu esimene töö, sind, turismi giidina. Me sõitsime, sõitsime saksa lennukitega, lennuk väljus, väljus Kopenhaagenist, tegi esimese maandumise Hamburgis. Hamburgist olid sakslased peale neil kõigil kohad reserveeritud, kõik rootslased välja. Ja taanlased, järgmine kord järgmine maandumine oli Frankfurdis jälle samasugune lugu, kõik rootslased. Istuge sinna, kus teil järgi siin Mallorcal, minul oli siin rannas kusjuures paar paar hotelli, kus rootslased elasid ja teistes olid sakslased, sõitsime väljasõidule hommikul, sakslased olid kõik kõik nii-ütelda aknaäärsed kohad omale valinud ja istusid seal. Mina tulin oma rootslastega sinna, mis lugu see on, aga järgmine kord, kui buss tuli, siis astusin bussi sisse ja ütlesin maine taamanchern, alles taigna kõik autost välja, sakslased läksid välja ja siis minge nüüd kõik kui sisse ja võtke omale kohad, kus teile meeldivad ja siis muidugi nad. Nad reserveerivad oma oma söandab ujumist basseini juures, lähevad hommikul kell kuus välja, panevad kohad kinni ja nii edasi, nii et see teiste inimestele ei meeldi, kes natukene tagasihoidlikumad ja, ja neelas marjork alale, siis tahab võib-olla niisugust vaoshoitud võib olla Skandinaavia turisti või siis ükskõik näiteks sadul, kugi või ameeriklane, põhiline on see, et, et ta nii-öelda ei lagastaks jahe, aga nad ei. Neil ei ole võimu seda seda kuidagi korraldada, sellepärast et, et neid turiste on liiga palju. Ühed inimesed on kenamad kui teised, sinna ei ole midagi parata, vaata, prantslastel on omad vead. Inglastel on omad vead, venelastel samuti kas venelasi iganes, aga siia tulema külla tulnud ja mõned küll, aga palju veel ei ole. Eriks mitt, kas seda mõtet ei ole tulnud nüüd vanaduses pöörduks tagasi kodumaale Eestisse? Ei, seda, seda mõtet kunagi ei ole, sellepärast et kui minul oli, see, see probleem oli, oli, kui ma olin seitsmeteistaastane, mind oli juba püütud värvata Eesti leegioni saksa, saksa Arbextinsti või saksa SS-i. Minul oli, oli, sain sellest lahti. Tähendab, ma olin neli tundi testi aju, aga minul oli tunnistused või tõend, et ma olin Naissaare kooliõpetaja. Veel teine oli, et ma olin kalur ja sellisena aitasin nii-ütelda saksa sõjaväge toitlustamise juures 43. aastal ja me otsustasime, et nüüd on, nüüd on, tähendab, Stalingrad langes, minul on ees, kas panna saksa SS kiiver pähe või vene punase tähega kiiver, aga kiiver tuleb, nii et otsustasime, et lahkume Eestist ja, ja lahkume lahkuma alates, et mina olin kuueaastane, kui käisime laevas kaasas suvel Leningradis. Ta on üks üks arhitekti, proua näitas, kuidas küüned olid näljast väljalangenud. Seal Turksiinis oli, see oli suur suur kaubamaja, kus ainult välisvaluuta eestpõhise osta. Isa isa läks, ostis talle toit, lained ja mis seal oli? Meil? See vene asjandus oli väga-väga selge ja pealegi oli neid naissaarel juba ükskord evakueeritud, tähendab, 40. juulikuus me olime juba kõik kõik kaotanud, kuigi sakslaste ajal said, saime sinna tagasi, aga siis oli juba kodust oli, oli olnud. Oli tehtud vene sõdurite söökla. Need aastad sakslaste ajal elasime naissaarel aga juba juba nii-ütelda kartlasega, nii et kui me sealt lahkusime, siis olime otsustanud, et väga vähe võimalusi sinna tagasi saata. Ja kui nüüd olen leidnud niisuguse koha niisuguse kliimaga, kui ma nurka, siis siit tõesti ta mu abikaasa ei taha, Rootsit ei näha, ei kuulda, ei taha kunagi sinna tagasi ja minule meeldib siin väga, väga. Ka koht päikese all, kuhu tahaks uuesti tagasi üksjagu huviväärsusi jäi vaatamata, saate lõpul võib öelda. Hemingway oli tõesti õigus, ütles igas sadamas võib kohata vähemalt. Üht-teist last, olen seda oma pikkadel reisidel ka ise kogenud. Uus festival päikeselisel saarel on taas kahe aasta pärast, mine tea, ehk sõidab siis keegi taas sinna ning tuuakse. Ülemaailmselt festivalilt koju peaauhind, kõik on võimalik, ehk on pealtvaatajate seas siis ka iiriksmit, kuulmiseni-kohtumiseni.