Tere, head ja tublid MINA OLEN Maarja Merivoo-Parro. Soovin teile ilusat pühapäeva ja teatan rõõmuga, et raadio kahes hakkab nüüd jutusaade. Loodan, et järgmised kaks tundi saame kulgeda koos ja teevad, mida ma välja pakun, sobivat välistama sinu tänast päeva. Võib-olla hakid juba kartulisalatit, aga vahest oled hoopis teel kellelegi kalli poole ja mõõdad maanteel kilomeetreid? Igal juhul usun, et suudad suhestada minu tänaste külalistega, kes on ühtaegu kohal ja teel. Nad on meile omad ja võõrad korraga. Et meie ümber ja keskel ja vahel elab huvitavaid inimesi, kes pole siia sündinud. Paide on Eesti omane elukohaks ise valinud ja just selliste hõidate isikute mõttemaailmasse tänasukeldamegi. Esimene neljast külalisest on saksa härra Karsten prügemann, kes on pärit Hamburgist, aga elu on ta huvitavate käänekutega ikka ja jälle Eestisse tagasi toonud. Tere, Karsten, millal sa esimest korda Tallinnasse sattusid? Esimest korda see oli 30 aastat tagasi. Täpselt 23. detsembril. See oli. Mul oli vist mingi 17 18 aastat midagi sellest. Ja siis sattusin esimest korda Eestisse. Selline natukene imelik linn siis tegelikult me teadsime juba ette, et Nõukogude Liit nagu, nagu Venemaa, jah. Aga Tallinn, see oli nagu vana Saksamaa, eksju nii et me mitte midagi ei teadnud ajaloost või midagi sellest, see oli lihtsalt mingi mingi ime, et kusagil Venemaa meie jaoks oli, Venemaa. On on linnapilt nagu, nagu Lübeckis. Hansoni. See oli ausalt öeldes natuke igav, sest meie ei oodanud, tahtsime eksootikat. Aga siis sattusime linna, mis näeb välja nagu. Mis asjaoludel see siis niimoodi teismelisena siia 30 aastat tagasi sattusid? No inimene, kes on selles süüdi, on vist minu, minu klassiõpetaja sest tema oli vene keele õpetaja. Ja nii see juhtus, et juba. Ja siis oli, sel ajal oli vist ainuke võimalus üldse Nõukogude Liitu sõita. Grupiga. Ja esimest korda Nõukogude Liidu, ma sattusin 81. aastal selli vee Brežnevi aeg ja see oli juba täielik põnes ja see oli mingi, ma ei tea. Ma pole kunagi selle unustanud, sest see oli niivõrd võõras ja lugesime, sotsinitsid ja nii edasi, me teadsime, et seal mingi pika tuua ja nii edasi, aga aga see oli mehe jaoks. Raudne eesriie taga, säli põnev. Ja see Eesti reis oli tegelikult esimene reis, mida ei ole organiseeritud õpetajate poolt, vaid juba meie poolt. Meie, kus teise hammugi kooliga organiseeris, organiseerisime seda, seda reisi jõuluajal meie jaoks see oli vist esimene koht, et et jõuluajal olime kusagil pühas maa. Ja nii see see juhtus. Mis te siin Tallinnas tegite? Oli pime. Pallihall. Käisime Kadriorus muuseumis ja Petri Peetri esimese majas. Seda ma mäletan veel. Ja siis käisime ka olümpiakeskuses. See oli ju sel ajal veel täitsa noa. Aga kõik oli, oli, lund oli maas, lumi oli maas ja ilm oli nagu tänagi, nii et haljad lihtsalt mitte midagi ei näinud. Ja siis me oleme juba kogenenud Nõukogude Liidu reisijad ja me tahtsime kaha vaadada. Agassi rubla kuus, Tallinnas oli ka pettumus. Leningradis Me saime palju rohkem raha oma lääne makkide eest, aga siin olid soomlased. Ja soomlaste päevast Olisikus nii madal siin, et millised üldse ei vahetanud mingi ja see oli mingi kapitalism nõukogude liidus. Ja kui kaua te siin olite? Kahe päeva neli päeva. Ja siis oli mingi mingi kes laulis, meie jõululaulud. Ja kas kohalike noortega? Ütlesite noh, nagu ikka me käisime siin Kadrioru gümnaasiumis ja kaniseeriti seal mingi usk või sõpruskohtumine ja siis oli niimoodi, et Eesti eesti lapsed istusid Esimene küsimus, esimene küsimus, mida ta küsis minu käest, oli see saksa keeles loomulikult. Kas sina tead, Seczpist? Mina teadsin salaja kindlasti, aga ma pole veel sel ajal nii kõvasti pangi kuulanud. See oli ka mingi üllatus, et Nõukogude liidus keegi teab midagi Expiskilist. Punkari naine, kahjuks ma olen unustanud, kes seal äkida voolab, praegu kuulata ja ma arvan, et tema nimi oli Tarmo. Aga ma ei ole 100 protsendiliselt kindel. Enne kui me edasi liigume, vaidlen siia vahele. Karsten on ka suur muusikaarmastaja. Selle saatelõigu palad on tema valitud. Esimene hakkabki kõlama kohe nüüd see on möni Hilli lugu, vann näit in Bangkok ja seen kyll esteetiliselt teistest mõneti erinev, aga justkui omamoodi ajalooline fakt. Just selle saatel tantsis Karsten oma esimesel diskol siin Eestis. Jõuluajal 30 aastat tagasi 1984. Mina olen Maarja Merivoo-Parro ja vestlen eestimaalase Karsten brüngemaniga, kes tuli siia esimest korda just jõulude paiku aastal 1984 millel oli järgmine kord, kui sa Eestisse tulid. Sellised ikoonilised aastal 1000 984989 mis asjaoludel? Ma eriti palju ei mäleta, see oli ka vist kolm päeva. Ja mina töötasin selle ajasöögina tegelikult see oli tööviisid. Tallinn on ju Sepusline, Kiiliga ja Kiili sepa, tahtsid noortekeskustele ka koostööd teha siin Tallinnas. Ja keegi kutsus mind kaasa, et ma tõlgin vene keelest loomulikult selle ajama eesti keelele oskanud. Ja siis me rääkisime väga palju, venen, noote ka siin Tallinnas, eriti palju ma ei mäleta. Kahjuks aga see huvitav asi on see, et see, see mees, kes kutsus mind Tallinnasse, sakslane, head ta ikka veel elab Eestis. Kui mina 10 aastat tagasi töötasin Narvas Narva kolledžisse sisse puhtamatuids või katsetama ka kohtusse ja seal oli küll väga, väga suur üllatus, et ta läheb nüüd Sillamäe. Nii et tal oli mingi projekt Kolledžiga, kus mina sellena sel ajal vedasin. Ja siis me saime jälle kokku. Millal oli järgmine, külastas? Sisse see oli küll mingi mingi väga põnev aeg, 88. aastal oli, aga see oli sügise see visiit noortega oli vist suve ja sügise. Ma õppisin vene keelt Leningradis ja lihtsalt natuke rahune, Taali olime Davis sepp, sõitsime rongiga kas Riia poole või Tallinna poole õis vangiga sinna järgmise rongiga tagasi ja siis sõitsime Tallinnasse just sellel nädalavahetusel, kus asutati rahvarinnet. See oli küll väga põnev, sest meie eriti palju ei taibanud sel ajal, mis, mis, mis eestlased, kes eestlased on ja mis nad tahavad ja mis on eesti rahvuslus? Pigem kavatseme seda. Ja siis me nägime selle rankeiku vanalinna läbi ja inimestel olid rahvariiet seal seal ja seal seal ja seal seljas ja nad laulsid rahvalaulud ja nendel olid kuidas on fake käes. Tõrvikud tegelikult just. Ja sai natuke hirmus asi. Aga mille katkenud sattusin Tallinnasse oli suvel 89. aastal ja siis seal vist esimest kaovad, et nad tegelikult eestlastega ka rääkisin. Ja Seli. Tema tegi minuga mingi ekskursiooni ja käisime Taanis. Ja siis ta hakkas loomulikult vene keeles mulle selgitama, mis asi see on see Eesti rahvuslus ja mida eestlased tegelikult tahavad. Ja siis ta näitas lihtsalt eestimaad, kelle toonist platvormist ja rääkis mulle, et see on kõik, mida me tahame, rohkem, ei ta. Kõik, mida sa näed seal kõik. Kui ma esimest korda sain aru, mis tegelikult Eesti on et see on kindlasti midagi, midagi muud kui, kui Venemaa või Nõukogude Liidu. Selles mõttes oli väga tähtis tähtis hetk mind hetk minu minu elus. Et Tallinna teletornist on näha palju puid, mände sõbis Carstiani lemmikpalade hulgast siia 80.-te aastate teisel poolel valminud lugu Hains Austraalia post-punkansamblilt, et Šveits, meie ja ka jutt pooleli selle koha peal, kus sa ütlesid alles pärast mitut kaheksakümnendatel aastatel siia tehtud reisi hakkasid aru saama, mis Eesti õigupoolest on. Aga lihtsalt selle professori kaudu ta kutsus mingi eesti ajaloolasi ta Hamburgis ja näiteks Kivimäe nendega ma siis hakkasin rääkima ja siis see huvi ainult ainult kasvas ja kasvas. Siis lõppude lõpuks ma hakkasin Eesti vabadussõda vabadussõja uurima ja kirjutasin oma magistritöö vene luuremeest ja laidunöörist ja sellest, kuidas Eesti võitis oma iseseisvust ja edasi sai. Minust nõme kaitsesin oma magistritöö ja siis otsustasin, et sellest ei piisa. Ja ma kirjutan hoopis ka veidi kiri. Mis on allikatest, mis on arhiivides? Ja see, et ma nüüd istun siin ja räägin oma elust eesti keeles kui keegi mulle seda ütles, seal aja ma ei uskunud. Aga kuidas sa said eesti keele nii hästi selgeks? Alguses oli vist nagu ikka, seal oli mingi kaks tonni nädalas serdi palju ei aita. Ja siis oli Bonni ülikooli kaudu võimalus õppida eesti keelt intensiivselt. Tähendab kuus nädalat ainult eesti keelt õppida. Bonnis Saksamaa ja siis vil üks kuute Tartus. Selli just 20 aastat tagasi, justkui neljandal aastal. Nüüd 12 aastat tagasi tulin esmaskop lihtsalt Eestis töötada Narva kolledžis siis ma eriti palju enam ei. Aga ausalt, see on, see on rasked annid seal asetäitjad eesti keeles, Tallinna Ülikoolis. Nojah, me nagu mõni aja, aga see nüüd doktoriseminarid, kus minu roll on tegelikult piiratud, et ma küsin midagi, aga ma ei pea nii palju rääkima. Kõige tähtsam on see, et doktorandid räägivad Is. Hiljuti rääkisid ka läti keelt õppima, miks? Tõesti tõesti, sa oled kirjutanud ka Tallinna ajalooraamatu ja nii räägime sellest projektist ka. Okei, kust see idee sealt tuli? Setrullid tegelikult Tallinn oli ju Euroopa kultuuripealinn ja sellel kirjastusel ilmuvad aegu linna aja lugud ja lood nende ideo kupa linnade kohta, mis, mis olid occupancy tuvi peal, ei pealinnad, sel aastal sai ka ja oma oma ajalugu saksa keeles. Ja esimene oli Vilnius, 2009. aastal, aga raamat sai, sai tehtud ja nüüd on tõlgitud. Ja tegelikult sisuliselt ka parandatud, sest Tallinna linnaarhiivi teadurid töötasid seda tööge läbi ja kõik, mida meie lihtsalt tegime valesti, nüüd enam-vähem ka pakendatud. Nii et ma soovitan seda, seda eestikeelset versiooni. Sest see on 100 korda parem, kui, kui saksa generatsioon katkes. Raamatu jutu peale sobib sinu kaasa toodud muusikast vast kõige paremini Joanne niuszemi pala. Häireaan, kuulame selle ära ja siis räägime edasi. Selge, aga räägime siis jah, ütleme nii, et sina saaled. Ma olen. Miks, kuidas see juhtus? See on küll väga raske küsimus, sest ma ei tea, kuidas see juhtus. Mida ma tean, on see, et minu esimene vinüülplaat oli mingi Ada Raivo, see oli 70.-te lõpu ja minu vanaema ostis mõne sõda, selline uhke, uhke kingitus. See on küll natuke piinlik, aga esimene kantsad mul oli vist 15 aastat 14 aastat koos isaga smugi. Ja meestlasime kusagi viimase rea. Ja see oli niivõrd palju inimesi, liiga palju inimesi tegelikult kaib ennast. Ja siis, eks minu minu lemmiku kantseleis oli vist. 80 kuuendal aastal tegi sellest sel ajal, kus meil veel pole keegi neid ei teata, veel ei teadnud. Seal küll, aga, aga võimas võimas kontsad. Ja siis ma nägin palju inimesi pideehaavi käiv. Mille ma vist kakskolm kada kuus, käisin kontserdi sel ajal, see maksis vist mingi 15 mahkams. Sa ei olnud nii palju praegu seanist, ainult need arvud, mis on hoopis neli korda rohkem kui kui sõna ja. Nii kas sa eesti muusikaskeenega oled ka ristunud? Kui ma olen 20 aastat tagasi tahtus eesti keelt õppida siis ma ei tea, kuidas, ma ei tea, miks aga väga populaarne meie hulgas oli Vena vennaskond. Just sellepärast, et need sõnad olid tegelikult väga lihtsad. Nii et meie keeletaseme jaoks oli vennaskond, just see muusika? Nii et vennaskonda tegelik minu Eesti muusika esimese esimene armastas nii-öelda ma käisin ka vähemalt kangaada neid neid vaatamas. Nii et see oli küll hea aeg. Siis sel ajal oli veel Tuberkuloitedit ja siukseid bändid. Lillike hoos või kuidas see oli? See oli ka mingi mingi kätši samm ja ma mäletan seda veel. Praegu vist Vaiko Eplik. Aga Epliku kaan on niimoodi, et mul ei ole peas mingi mingi laul. Lihtsalt mina on, ma olen ju selle põlvkonna esindaja. Ja Eplik meeldib minule ka, aga siia otsa kuulame neid siiski, sinu esimest armastust, vennaskond ja lugu igavest elu lõppe sees. Barro äsja algas tänase kahetunnise jutusaate teine pooltund ja mina vestlen inimestega, kes on Eesti omale ise koduks valinud. Ja hetkel on stuudios Hamburgist pärit ajaloolane, melomaan Karsten prügemann, kelle lemmikpalade hulka kuulub ka äsja kõlanud igavest elu lõppeva sees ansamblilt vennaskond. Aga räägime sellest siis ka, et aasta 2014 hakkab lõppema. Mis sinul hästi läks, sellel aastal? Hästi läks kindlasti see, et nojah, meil on nüüd laps. See on küll väga põnev. Nõuab väga palju vaeva ja annab tohutu palju vaimulikke tagasi. Temaga on kõik nii hea. Isegi kui sa ei ole hästi maganud, kui ta naerab. Kui sina tuled tagasi õhtu tööd ja väike poiss istub ja naerab, et sina tuled, see on seal kingitus, see on nagu esimene armastus või midagi selles sünki üldse kõige põnevam, mis, mis juhtus sel aastal? Läks hästi, ka see, et mind valiti Tallinna Ülikoolis tagasi. Profess võiks, nii et selles mõttes ma olen enam enam-vähemkindlustatud, nüüd jälle viieks aastaks. Siis läks valesti. Ja räägime sellest kontserdist. Sinuga tarsis seal eesti rahvas, seda ma ei ole eriti näinud, terve rahvas, protestijad. Aga see nõudis väga palju aega ja ei, see oli selles mõttes minu jaoks oli väga põnev, sest sel ajal olid külalised Tallinnas preeminist. Selliseid perekond, kus ma elas siin, töötasin pehmenis ja nende hulgas oli üks inimene, latvokaad, kes teadis pätid isiklikult. See oli mingi kokkusattumus, sest tema kaitse Saksamaal ühe inimese, kes istus kava aega kand alamas ädismi oli kutsutud teha selle inimese jaoks mingi benesid, kantsevad. Nii et selle kaudu nad lihtsalt sattusid kakku ja mul oli käes see pädis samad mälestused ja pärast kontserdi see advokaadlekse tädi juurde ja küsis lihtsalt, et kiude alla kirjuta midagi head. Ja nüüd mul on tegelikult mingi mingi Damaskus Bäckis, mis on. Tema suuri, minu jaoks lihtsalt sissekirjutada. Äkki sa ütled saksa keeles, ütled head, et igasugused pühadesoovid eesti rahvale? Sinu naine on eestlane, minu naine oli islami ja kuidas te jõulupühadetraditsioone jagate saksa eesti vahel? Perekond tuleb koos ja istume koos ja sööme midagi. Üks kats, mina teen söögi Hamburgis, meil oli alati vanematega kala. Ja mina tegin seda juba Eestis. Ja okei, Eestis on sealiha ja verivorst mis mulle meeldib, ma ei saa nii palju verivorsti süüa, aga ma söön seda hea meelega. Kas sa tagasi veetsime seda aja hambugist minu vanematega koos ja tegelikult ma proovisime sedalaadi lihtsalt niimoodi teha, et üks aasta hammugis järgmine aasta siis siis Tallinnas. Aga seoses selle poisiga me teeme selle seigad Tallinnas. Aga jaanuari lõpus on mul isa sünnipäev. Lõpus sõidame siis ammugi a- ajada koos pojaga esimene välisreis talle ja no siis tal on juba seitse kuud nii ta pettuda. Ta peab seda kaapima. Aitäh selle vestluse eest Karsten viimaseks looks. Sinu poolt meile kõigile. Võtame siis sinu jõulukalaroa markeerimiseks loo ühelt meie ühiselt lemmikult USA ja Uus-Meremaa kollektiivilt annul muidu koikest ehk tundmatu surelik orkester. Siit tuleb lugu nimega Sven võib kohe, kes aegki. Eetris on Maarja Merivoo-Parro ja täna avavad mulle ja meile oma kaarte inimesed kes on Eesti ise omale kodumaaks valinud. Minu järgmine külaline istub juba minu kõrval, noor, võluv proua Rebase. Kes sa oled ja kust sa tuled? Olen Juulia, kel elan Tallinnas ja alates septembrist, olen õnnelik Eesti kodanik, aga üldiselt tulen siis Valgevenest. Kuidas sinu tee Eestisse jõudis? Väga huvitaval moel, sest noh, ma proovisin õppima minna erinevatesse riikidesse tol hetkel, et kaalusin Itaaliat ja siis kes siis sain stipendiumi ja tulin Eestisse. See oli aastal 2005 ja asusin õppima Tartusse ja seal ma tutvusin Eestiga ja ma arvan, et see oli väga õnne, õnnelik juhtum, et ma tegelikult Tartusse sattusin, sest seal on tõeline tõeline Eesti Tallinnas asjad käivad natuke teistmoodi ja põnev mulje oleks hoopis teistsugune kui, kui see, mis mulje, mida tartu mulle jättis. Räägi võrdles siis Tallinnat ja Tartut, meil on kuulajaid mõlemas. Tartu on noorte inimeste linn, et kui sa noorena sinna satud, siis sa tunned seda nooruslikku elu sellist draivi ja ja eestlaste osakaal on muidugi suur ja see on kultuuriliselt rohkem selline. Sa tunnetki seda Eestit seal tänavatel ja inimestega suheldes ja see väljendub isegi riietumisstiilis selles, kuidas inimesed räägivad, kus kohtades nad käivad mis muidu nad väljas käivad, kas sa vaatad klubidesse, et seal on hoopis teistsugune stiil selline lihtsustatud ja selline rohkem isikupära, võib-olla vähem sellist globaliseerunud vist ja nii, ja Tallinn. Tallinn on just see, mis teistmoodi on, et see on palju rohkem turiste ja seal on ikkagi äri, ärilinn ja selline keskus on muidugi suurem, mis minule iseenesest meeldib, sest mina olen pärit Minskist, Minsk on väga suur linn, võrreldes Tallinnaga ja alguses võib olla jäi väheks, isegi et tundus, et liiga väike, liiga rahulik, isegi tallil. Aga nüüd olen harjunud ja kui Minskis käin, siis metroos liikudes tunnen, et ma ei tunne ennast mugavalt liiga palju rahvast ja seda isiklikku ruumi liiga vähe. Et harjun sellega ära. Kui tihti sa käid Minskis ka, mitu korda aastas käin, on see lihtne? Ütleme, et Minskisse sõitmine ei ole sama lihtne kui Ryanair ega kuhugi Euroopa linna. Noh, on olemas korralik bussiühendus, mis ei ole kõige mugavam, et sa oled ikkagi 12 tundi bussis ja, ja näiteks öösel ja külma ilmaga ja ütleme, et iga kord ei ole, ei ole nii mugav, aga see on seda väärt, kui sa lähed oma perele külla. Nii et sinu pere kõik peale sinu elavad endiselt Valgevenes. Jah minu ema ütleb, mida kaugemalt me oleme üksteisest seda lähedasemad olema, et me suhtleme tegelikult väga palju, et õnneks on olemas Skype ja tänu sellele me jagama uudiseid palju rohkem ja see suhtlemine on selline südamlikum, väiksed kodupeod, kus emade maitsvat toitu, et need ma ikkagi igatsen. Aga miks sa otsustasid Eestis kanda kinnitada? Mulle meeldis Eestis ma leidsin ilmselt oma koha siin ja seal on ikkagi selliseid asju, mida, mida Valgevenes ei ole, võib-olla ka teistes Euroopa riikides ei ole. Mis need on? Et ma tunnen, et ikkagi väga tähtis võrdlusmoment. Et eestlastele näiteks väga meeldib, ma räägin natukene võib-olla teisest asjast, aga eestlastele meeldib võrrelda ennast rohkem nende Skandinaavia riikidega ja nende väga arenenud riikidega, et öelda, et elu siin on nii halb. Ja mina olen, mul on selline seisukoht, et võib olla keskmine eestlane, võiks korraks seisma jääda ja mõelda selle peale, et tegelikult 70 aastat oleme olnud hoopis teiste riikidega ühes vankris ja ja teistes riikides asjad ei arene nii hästi, et Eesti on tegelikult teinud väga palju. Ja, ja see näeb palju paremini välja ja need probleemid, millega Eesti tegeleb, hetkel on väga tähtsad. Jah, nad ei ole lihtsad. Kriitiliselt, aga nad on juba teise taseme probleemid. Et kui me räägime näiteks sotsiaalpoliitikast, mida praegu väga aktiivselt arutatakse, siis noh, teistes riikides siin lähedal selliseid probleeme tõsteta sellele ei mõelda, võib-olla kui öeldakse, aga teisel teise nurga alt muidugi. Mis Eestis varem kui Valgevenes esitakse lihtsus asjade ajamisel siis kui ma Eestisse kolisin, Eestis on vist juba olnud see internetipanga võimalus Valgevenes seda ei olnud, et see oli minu jaoks nii vao siiamaani Minskis sa pead ikkagi järjekorras seisma päris pikalt, et oma kommunaalarveid ära maksta ja näiteks telefoniarveid ja mobiiltelefonile tegelikult sa pead raha panema selleks, et seda raha kasutada, kõnedakse, et see on natukene teistsugune süsteem, et mis mulle Eestis veel meeldis, on selline rahvuslik tunne, ma olen tegelikult eesti sellise kultuuripärandi nagu selline patrioot olnud kogu aeg, et mulle on see väga meeldinud ja mis Eestis on jube positiivne on see, et inimesed tegelevad inimesed tegelikult käivad rahvatantsurühmades ja inimesed käivad koorides laulmas ja tegelikult mul pisar tuleb silma iga kord, kui ma neid asju telekas rahvusriided ja, ja seda, kui, kuidas inimesed väärtustavad seda ajalugu ja seda, seda rahvuslikku ideed, see on tegelikult väga tähtis. Ja see kannadki, kannabki kultuur edasi, see on super. See innovaatiline Sultsi selline avatus uutele asjadele, ma arvan, et sul tuleb sellega kaasa, et et riik on hästi väike inimesi on väike, et et asju arendada palju lihtsam. Aga on olemas ka julgus ja selline võib-olla kriitilisus, selline skeptiline hoiak, mis eestlastele üldiselt on, ta on selline nagu tegur, mis seda progressi edasi kannab. Et nagu ma olen kunagi kuulnud, et et selle arengut progressi teguriks on siis laiskus, et inimesed olid laisad ja siis nad mõtlesid ta, ma ei tea, mis oli esimene leiutis, kas te eestlaste puhul on ilmselt seesama selline kriitilisus ja mingisugune negatiivsus? Eestlastele meeldib öelda, et nad virisevad liiga palju. Aga see võib-olla ongi see asi, et nad, nad ei ole olukorraga rahul ja see rahulolematus on see, mis paneb neid mõtlema, et mis võiks teisiti olla, ma ei tea, võimalik. Kindlasti on veeneid. Kee lubadi vabadiku mind, kedagi märlasin läpratuut Rajevalt ümnerlanna metsa leiva peale kitsa tarte. Koored millalgi Männake ebadiku panin kokku mädalil tatrast, tundsin taevast sisse ümber Männa Mirzo, maksa leiva peale kirsa tatsama. Koored midagi nädagi, Männake kebadiku vabariigikokku, kedagi mädali mätta tunduv taevas tõusu sisse mingu õller Männa virtsamarssal leiva peale virtsa Ladza. See oli Trad, Attack ja arhiivi oma laulu laulnud Liisa Kümmel palaga kooreke mis pälvis sügisel Viljandis toimunud Eesti pärimusmuusika lõikuspeol rahvahääletuse tulemusena aasta pärimusliku muusikapala preemia etnokulbi. Mina olen Maarja Merivoo-Parro ja ma jätkan juttu Valgevenes sündinud ja kasvanud juuliga juba õige pea pärast rahvusringhäälingu uudiseid.