Tere käes olen Maarja Merivoo-Parro ning algas teine tund jutusaatest, kus vestlen hiljuti meiega liitunud inimestega uute eestimaalastega. Hetkel on minuga koos stuudios Valgevene pealinnast tulnud juuli ja räägime sellest kuumast eesti keele teemast ka 2500 Tartusse, siis sina ei rääkinud. Ei rääkinud, nüüd ma teadsin tere ja, või ma ei tea, aitäh ja võib-olla oskasin 10-ni lugeda, võib-olla jah. Nii palju. Aga räägi sellest, kuidas oli siin eesti keelt õppida. Mul olid suurepärased õpetajad ja. Ma olen õnnelik, et ma sattusin Tartusse, sest Tartuses Tartuses on olemas keeltekeskus Tartu Ülikoolis kus on võimalik õppida intensiivselt eesti keelt, et minu puhul olid ses kursused igapäevaselt hommikust kuni pärastlõunani ja ainult eesti keele teemad, et kas grammatika või siis juba suhtluskeel ja rühmas olid minu meelest olid jah, kursus oli vene keele baasil muidugi mis oli, raskem on ületada barjäär ja hakata rääkima koolis küll tuleb välja ja kirjalikult tuleb välja küll, aga kui sa tuled sinna maailma ma ei räägi isegi poodidest, vaid noorena sa pead kuidagi suhtlema oma, ma ei tea koolikaaslastega või siis inimestega, kellega sa tahad näiteks sõbraks saada, et siis ei piisa ainult sellest õigest, õpikukeelest on vaja natukene noh, sul on vaja vähemalt osata nalja teha. Ja see ei ole üldse lihtne uuele inimesele. Aga eks ma leidsin selliseid sõpru või siis noh, ütleme tutvusi alguses kellega ma proovisin mingeid tandem õpinguid teha, ehk siis suhtlesime natuke vene keeles natukene eesti keeles, et kellel oli huvi, siis kui ma Tallinna kolisin üks aasta hiljem, siis muidugi oli, oli see raskem, sest Tallinnas sõpru leida on palju, raskem on palju keerulisem kui Tartus ja ka ja kooli ma läksin juba magistriõppesse. Ja magistriõppes inimesed ei suhtle niivõrd palju, neil on juba paljudel tööasjad ja probleem, muud probleemid, aga jällegi otsisin teadlikult tuttavaid eestlasi, kellega saaks õppida. Ja õnneks selliseid Leedus ja, ja nad panustasid oma aega. Ma olen neile väga tänulik. Ja muidugi olen väga tänulik oma abikaasale, kellega muidugi ma hakkasime suhtlema juba kuus aastat tagasi. Sellise boyfriend staatuses ta ikkagi on olnud väga kannatlik või siis Ma ei tea, võib-olla targemast oma strateegia, ta lihtsalt ei huvitanud, see õigesti, ma räägin, ei pannud kunagi tähele seda, et, et ma et ma laenan eesti sõnu või mõtlen mingi sõna välja võib-olla isegi, et ta sai minust aru ja sellest piisas. Jällegi see, see on üks nagu soovitus, võib-olla neile, kes õpivad keelt või siis need, kes on koos inimesega, kes keelt õpib, et minu puhul aitas väga palju see, et ei keskendute vigadele. Et sa saad lihtsalt vabalt võtta ja rääkida, kuidas välja tuleb. Mäletan, ma ise elasin mingi aja Lätis ja siis ma üritasin läti keelt õppida ja rääkida inimestega žesti tihti sellised, et noh, ikka ka tegin vigu ja nii edasi, aga inimesed said aru, et ma ei ole lätlane, siis eriti võõrad üritasid kohe minna üle inglise keelele, näiteks et noh, et mind aidata, aga kes üldse ei aidanud mind ja ma ei saanud eriti palju harjutada ja tükk aega läks aega, enne kui nad lõpetasid sellise tänutundest ülemineku. Ma, et mul oli algul isegi väga tunda seda slaavi aktsent ja ja paljudes kohtades hakati kasutama kohe vene keelt näiteks ja ja mina ei tahtnud, et mina, ma teadsin, et kõige lihtsam oleks alati kasutada venekeelset, sellega saab Tallinnas hakkama, sa elad üle, sul ei ole, teeme, sa leiad sõpru, sul on elu ja nii edasi, siin ma panin omale eesmärgiks seda, ma tahan eesti keelt ära õppida. Keeruline oli küll, aga jah, üks teine asi, mis nagu silma jäi, on see, et kui inimestele ikkagi mainida, et, et sa ei ole Eestist, et sa oled tegelikult noh, hiljuti tulnud ja alles õppida ja nii edasi siis tuleb selline kompliment, et oh, sa oled nii tubli, sa räägid nii hästi eesti keelt, kuidas sa nii kiiresti keelt ära õppisid, ma mõtlesin, et ilmselt teistes riikides väga nii toimi, seda võetakse väga iseenesestmõistetavaks asjast asja, eks. Et inimene tuleb ja õpib siin nagu pööratakse sellele väga palju tähelepanu. Aga kuidas Valgevenes on selle vene keele ja siis Valgevene keele selline vahekord Eestis sellest eriti ei tea. Aitäh Valgevene keelega asjad ei ole väga positiivsed, Valgevene keel ei ole vene keel, on ta saab võrrelda ukraina keelega. Et ta on ikka erines keel. Kuid usun, et Ukrainas selle olukord on pisut parem, et seal inimesed tegelikult suhtlevad ukraina keeles, ütleme läänepooles Valgevenes, Valgevene õiges, Valgevene keeles praktiliselt ei räägita tänapäeval, et on olemas väga rikas kirjandus, on olemas isegi koolides mõned, et tunnid näiteks on Valgevene keeles, minu puhul näiteks matemaatika oli Valgevenekeelne, sülg oli venekeelne, aga kui sa tuled koolist välja näiteks siis tänavatel Minskis, siis näiteks Valgevene keelt ei kuule eriti noored, sellised patriootliku suhtumisega inimesed, kes on väljas väljapool käinud, et teistes riikides, kes, kes tunnevad huvi ja soovivad Valgevenet teistmoodi näha küll kasutavad Valgevene keelt. See on väga super tunne, kui sa oled Minskis, kesklinnas või kuskil, ma ei tea, metroos, sa tunned noori, kes Valgevene keeles räägivad, see on tõesti mõnus tunne. Küsin sinult Valgevene jõulukommete kohta ja ja Eesti Valgevene kokkupuutepunktide teemal, teeme ka juttu, aga praegu kuuleksime muusikapala Julie, sa ütlesid varem, et sulle meeldib eesti rahvas, kultuur oma erinevates avaldumisvormides, nii et äkki olekski siis natuke Eesti folki, mida meil käis trennis, kes on see käesoleval aastal oma debüütalbumiga üle ilma kõvasti ilma teinud. Nende pala reverend. Merevee tase. Võib nimetada võiks? Ütles, et sa oled, valmistuge. Varre räbaldunud või ära karda. Kuid hirmu ära võta julgus, tooted ja korra inimeste käi. Kui ta Henrik jalga Reverend kui see on su elu Pole just Elablegi. Kuid saabudki Ederven nüüdsest saanud on väga rahulik. Jälle sajab. Nii, aga räägime siis jõulukommetest ka, mis on erinev Eesti ja Valgevene kombestik. Kas tegelikult Eesti ja Valgevene kommed on väga sarnased? Eesti ja Valgevene on mõlemat, kes tähistamistähest tähistavad jaanipäeva ja selle jaanipäeva. Kommed on väga sarnased. Ja kõik need traditsioonid. Ja mis puudutab jõule, Valgevene keeles on need, selle nimi on Kaliaadi. On siis üsna üsna sarnane ka Eestiga, et me küll EIS hapukapsad sellistes kogustes ja sellisel kujul nagu eestlased. Aga meil on ka olemas verivorst ja natukene teistsuguse retseptiga küll, aga, aga see on ka väga levinud ja kes teile kinke toob? Ikka jõuluvana toob päkapikke, aga ma arvan, kuidagi arvan, et päkapikud ei ole. Ei ole päris ammune traditsioon Eestis. Et kui me vaatame minevikus, siis siis oli natuke teistmoodi. Aga mis selle jõulu jõulumehe nimi on, teil seal ikka tead marosma Valgevene keeles ka. Jah ma isegi leidsin ühe sõna, mis on Eesti ja Valgevene keelega peaaegu sama, nii eestikeelne sõna sõber. Valgevene keeles on sabar. Kui vahva sina oled minus jäeber ja vot sõprusega seoses oligi üks teema, mida ma kindlasti tahame tõstatada, enne kui ma lasen su tagasi maailmajõule pidama. Eestis taasiseseisvumise ajal meil oli väga palju südamlikke kontakte põhjanaabritega soomlastega, kes saatsid pake, kutsusid külla, hakkasid kirjasõpradeks ja Ma arvan, et oleks huvitav kuulda sellest, kuidas Valgevenel lähiminevikus samuti on tekkinud omamoodi side mõningate Lääne-Euroopa riikidega ja see on ka põhjus, miks vähemalt üks põhjustest, miks sa räägid täiesti puhtalt itaalia keelt. Kuidas see nii kujunes. Valgevene oli üks õnnetu riik, kes peale Tšernobõlit sai suure osa sellest mürgist oma territooriumile, alati, kus sellest Tšernobõlist räägitakse, siis pigem mainitakse Ukrainata asub küll Ukraina territooriumil, aga kui mina ei eksi, siis mingi 30 kilomeetrit Valgevene piirist ja ja siis olid need ilmaolud olnud sellised, et järgmisel päeval vist tuli vihma ja ja ütleme, et suur osa sellest mürgist tuli vihmaga just Valgevene territooriumile. Et nii Ukraina kui Valgevene on siis selle tagajärjena saanud päris palju selliseid haigusi just laste seas ja ja on arenenud ja Euroopa on olnud nii tubli ja päris mitmed riigid, et nii palju kui mina tean Itaalia ja siis Saksamaa, Hispaania vähemalt need, kes ma oma isiklikud tutvuste kaudu, et ma tean, et inimesed on, on seal käinud, et, et need riigid on pakkunud oma abi erinevates valdkondades, aga kõigepealt, et nad kutsusid siis lapsi omale külla tavalised noh, minu puhul näiteks tavalised Itaalia kodanikud otsisid seda kuidagi võimalust kedagi aidata ja siis läbi sellise sihtasutuse kaudu kutsusid omale külla Valgevene laps last ja noh, tavaliselt see oli üheks kuuks või, või kaheks kuuks suveperioodil ei olnud alati nii, et ainult need lapsed, kes on noh, haigusega või siis või siis mingisuguse probleemiga, vaid ka tavalised lapsed. Sest tegelikult see siiamaani on hästi palju probleeme selle ökoloogiaga Valgevenes olemas, et, et see on olnud, tahtis saada sinna ja saale nagu selliseid, jäid juurvilju ja puuvilja süüa ja kuidagi hingata teist õhku, et aga noh, olid ka lapsed, kel on tegelikult olnud ka nagu selline astma ja, või siis ma ei tea, sellised haigused, mida said tõesti nende mäge mägedes elamisega kuidagi parandada. Niimoodi jah, ma sattusin ühte Itaalia perekonda ja nüüd on juba noh, 15 vähemalt aastad läinud sellest, kui ma esimest korda sinna läksin ja me siiamaani suhtlema ja külastama 11 ja et näiteks need noored, kes noh, lapsepõlves on käinud seal ja nüüd on kasvanud suuremaks, siis nad teevad raadiosaateid näiteks et itaalia muusikaõhtu. Ja siis ütleme sel ajal, kui näiteks ei olnud veel Youtube'i olemas siis nii pühapäeva õhtul nägi selline välja, et kell kuus õhtul näiteks ma istusin raadio juures ja, ja ootasin seda oma lemmiksaadet, kus tuli igasugust värske detaili muusikat, sest mujalt seda muusikat ju ei saanud kuskilt. Näiteks käisid seal, noh, ütleme juba pubeka eas käisid seal sõpradega kuskil, kuulasid mingit huvitavat muusikat ja noh, midagi siit kaasa võtta, aga aasta jooksul tekib, tekib midagi uut. Ja siis sealt raadiosaatest said kuulata, et lindistada ja jälle kuulata. Ja teate ma korraks Valgevene muusikal ka Valgevenes on teatud hulk artiste, kes ei ole lubatud. Et ütleme nii, et nad ei saa oma omas riigis esineda, sest nad ei ole võimuda poolt nagu aktsepteeritavad. Üldiselt nad laulavad Valgevene keeles ja neil on sellised sotsiaalsed või sellised poliitilised teemat nagu seal sees olemas. Ja on olemas päris mitu artist, isegi, kes nagu kes on Valgevenest ära kolinud selle tõttu. Aga tavaliseks on saanud tänapäeval see, et Valgevene bändid annavad kontserdid, et Vilniuses ja terve publik. Et ehk siis terve saal inimesi sõidab Minskist Vilniusesse autodeni, busside ja rongidega, ükskõik mis moel otsivad omale ööbimiskohti ja ja, ja tõesti valmis selleks, et oma lemmikmuusikat kuulata. Valgevene inimestele, see tähendab muidugi piiri ületamist mis võib kesta kuni 10 tundi, et kontserdile saada, sest see vahemaa on tegelikult väike, seal on sõitu võib-olla paar-kolm tundi. Aga 10 tundi on, on piiriületamist, et noh, see, mida inimesed on valmis teha ja muusika jaoks. Sihilikult Valgevene on meile ka palju lähemal, kui, kui me tihtipeale adume, sellepärast et kui teatud teed võtta, siis ainult Läti on vahel. Mäletan, kui oli viimased viimased Valgevene valimised ja käisid sellega seoses. Suured rahutused, ma loen palju seda, Krister Paris-i intervjuusid ja artikleid. Ta on väga selle teema sees, et tema vist kirjutas tookord, et vahemaa Eesti kõige põhjapoolsemas kohast kuni lõunapoolsema kohani on tegelikult isegi suurem kui see distants Eestist valge veneni. Et see ei ole üldse nii kaugel. Neid tähi olijaid, tülid saatesse, mis on sinu kuulsad viimased sõnad, seekord. Kuna me oleme raadios, siis ma ütlen kuulajatele, et unes lohadži seal täitsa sujuvast laadeni ilmunud. Sädevamuse hane lipsuga hambutu. Tjah kõht tekitan siiani muusikalise silla, nagu äsja kuulsime Juulia Jaakson itaalia erilise tähendusega ja sedasama võib öelda ka järgmise külalise kohta, kes ongi nimelt Itaaliast pärit. Ja tema soovitusel mängin nüüd pala Itaalia Bob Dylanile, see on pritsija Dean Tree kahe kõlatama igihaljas, helinud Labomba intesta. Kuuled raadio kahte MINA OLEN Maarja Merivoo-Parro. Ja äkki hakkab viimane pooltund saatest, kus mina räägin Eestis elavate inimestega, kes on pärit kuskilt mujalt. Tänane kolmas külaline istub minu kõrval. Tema nimi on Daniele Montytšelli ja ta on pärit Itaaliast. Millal sa esimest korda Eestisse tulid? Esimest korda võis olla, või oli tegelikult suvi 94, siis. Ma käisin lihtsalt külas sõpradega, kellega olime tuttavaks saanud Saksamaal. Aasta varem. Kutsusid siia Eestisse ja olin siin kuu aega. Mis need esimesed muljed, õlid? No sellel ajal oli ikka Eesti väga erinev ütleme nii Itaalias kui üldse näiteks Lääne-Euroopast praegu ma arvan, kui, kui sattuda praegu siia, ega mingit suurt vahe nagu pole. Kuidagi tundub, et oleme küll nagu mingis nii-öelda ühises ruumis, aga tol ajal oli küll väga erinev ja no mul esiteks oli tegelikult esimene reis nii, nii põhjasse. Ma mäletan, kuidas me tulime, tulime kahekesi ühe Itaalia sõpraga Helsinkist õhtuse laevaga. See võis olla juuni lõpp, juuli algus ilmselt ja ja kuidas me nautisime seda ööd, mis kunagi nagu ei lõppenud, kui ta oli väga ilus, väga ilus päev, päikesepaisteline päev ja ma mäletan, kuidas südaööl me vaatasime sealt laevatekil seda päikese nagu loojumas. Ja ja siis oli, jõudsime pimeduses, läksime magama. Sõbrad elasid Lasnamäel tol ajal ja see sealne ööbisime, mäletan väga hästi seda tunne, kui me ärkasime ja vaatasime aknast välja, siis ma mõtlesin küll, et siin on väga erinev. Ja, ja esimene mulje oli selline nagu nõukogude äärelinn. Ja, ja siis, aga siis me liikusime muidugi kõigepealt Tallinnas, siis mööda Eestimaad ja ja, ja avastas ja mida kõik siin väga ilus ka on nagu ja ma mäletan, nüüd isiklikul mulla avaldas ikka väga mulje see loodus seesugune puutumatu ja, ja tõeliselt metsad ja rabad ja ja jah, saarel käisime seal saartel ja kus me Muhu saarel vist sain ka oma esimese sauna siin Eestis, mis, mis oli ka väga-väga eriline kogemus ja ja siis osalesime ka laulupeol või osalesime pealtvaatajatena. Ja see oli ka väga-väga-väga meeldejääv elamus, et sellest aias, ma arvan, et ma olen kõikidel laulupidudel käinud. Aga millal seal tekkis see järgmine kord, kui sa tulid? Et ma olin just sellesama aasta kevadel lõpetanud ülikooli Milanos ja hakkasin mõtlema, mida teha elus üldse. Ja siis tuli selline pakkumine siit tollasest tollel ajal veel eraldi olevast humanitaarinstituudist Eesti humanitaarinstituudist. Ava me alustame siin selle itaalia uuringute programmiga ülikoolis. Ja kas ma ei tahaks tulla, aga õpetama seal? Ja ma mõtlesin muidugi, miks mitte. Te olete nüüd kolmes riigis pikemat aega lastega olnud Eestis ja Ameerikas, Itaalias, kuidas? Saksamaal ka oleme olnud kauane ühe lapsena Steini mõtlesin. Kas lapsevanema elu kõige lihtsam on? No Eestis on, Eestis on väga palju paranenud muidugi, et seoses nende uute toetustega vanemapalgaga ja, ja sellised asjad, aga see, mida Eestis on ikka väga raske on ja ma arvan, väga ei oma mitte õige nagu vanemate puhul on see kui palju Sult tuv nii-öelda vanematest see, milline saab olema laste tulevik, et see, et see võib tunduda nagu mingi noh, miks. No muidugi sõltub vanematest. Aga on palju, teised asjad on kool, on, on mingi keskkond, on sotsiaalne keskkond, kes peaks ka nagu kuidagi laste eest hoolitseda ja ma leian, et see surve, mida pannakse nagu perele, et kuidagi laps oleks nagu edukas on, on, on liiga suur. Tulemus on see, et ta lapsed kannatavad, sest see töö, mida vanemad kodus teevad, on ilmselt on kõik läheb sellele, et laps saaks omandada see, mis on vaja omandada ja toetada seda last, et ta saaks oma kontrolltöödes oma viie või neljakette ja, ja kõik muude asjana kuidagi nihkuvad tahaplaanile CD vanemate ilu nagu raskeks siin Eestis minu meelest nüüd Itaalia on eraldi juhtum. Et keegi ei tea enam täpselt, mida ta peaks tegema, selleks, et oma lapsed Saaksid elus nagu õnnelikuks ja kool tundub kabega natuke nagu peata kanaga. Et et, et ei tea, kuhu suunda nagu peaks liikuma ja nii, et ei kadesta sugugi neid inimesi, kes peavad praegu kasvatama lapsi Itaaliasse, et et ma arvan, et Eestis on ikka märksa Aga pöördumegi tagasi, siis jälle sinu isikliku perekonna juurde ja räägime, et kuidas teie selle jõuluasja olete lahendanud. Naine on eestlane, sina oled itaallane. Kuidas teie jõulud välja näevad? Ja no kuna me elame ikka siin, siis me oleme kippunud jõuluajal Itaaliasse sõitma. Nii et lastele valgeid jõule harilikult ei Ale. Noh, ei ole, noh, siin on jõulude aeg, on, on päris pikk talv on päris pikk, nii et nad saavad siin seda ikka nautivat. Ja ja meil ka ju alati ei ole. Singa alati ei ole ja Milanos vahel on vahel väga harva. Siiani olnud, et siin ei ole, aga teil on seal. Paar korda vist jah, nagu, aga ega seal on see valgus noh või niimoodi see valge maa kestab väga vähe, sest see sulab kohe ära, nii et kui on, siis on üks päev. Aga, aga juba huvitav siis kui seal Aitäh saatesse tulemast, Daniele Charlie täna kõik külalised on soovinud Eesti rahvale ja pühadesoove omas keeles. Ehkki sa teeksid sama. Ja noh, siis ma võin soovida häid jõule ja head uut aastat, mis kõlaks itaalia keeles, nii et Bonna Taale effellišannu nooo Enne veel, kui ma paljastan inimestele, et kes sa oled ja kust sa tuled, ma tahaks, et sa räägiksid natukene lihtsalt enda isikust, et mis sulle meeldib elus ja ja mida sa naudid ja, ja siis vaatame, kas selle jutu põhjal juba ongi võimalik tuletada, et kust sa pärit oled või ei ole. Mulle meeldivad väga paljud asjad, et mulle meeldib ooper. Mulle meeldivad head inimesed. Mulle meeldivad õpilased, kes on motiveeritud ja huvidega, kes töötavad oma tuleviku nimel. Mulle meeldivad head suhted perekonnas. Mulle meeldib olla koos minu sõpradega, mulle meeldib hea toit ja jook. Ja mulle meeldib võimalusel ka reisida. Ja kust sa pärit oled? Üle 30 aasta elanud Pärnus ja Pärnu mulle väga meeldib, mulle meeldib see mere lähedus ja mulle meeldib see loodus, mis seal on. Ja mulle meeldib, et iga aastaga pärnu läheb aina ilusamaks. See on väga turvaline, väga silmasilmale nauditav keskkond ja kultuurilises mõttes seal hea olla. Kuidas Pärnusse sattusid? Tänulisema sattusin tainast. Sest et siis kui meie minu mehega abiellusime. Me elasime Tallinnas. Ja siis, kui oli vaja otsustada, kuhu edasi minna siis Pärnu oli meie jaoks strateegiliselt kõige parem koht. Sest minu kõige armsama linna Riiani oli 180 kilomeetrit ja tema kodule läheda Tase linna Tartuni oli ka 180 kilomeetrit, nii et siis me otsustasime, et me elame Pärnus. Nii tartlane ja riialane janu, mees on tegelikult Põlvast pärit põlleseen jah, tanud Põlvalane, väga keerulised teed ja väga keerulised, aga, aga meie tutvus sai alguse. Tolajal olid sellised sõprusfestivalid nagu praegu on projektid ja, ja kuna meie mõlemad olime väga aktiivsed siis Põlva kool ja minu kool, kus mina õppisin ja siis oli veel üks vene kool, meil oli väga ilus sõprus, mis kestis peaaegu 10 aastat ja iga aasta oli kaks korda võimalus kohtuda sõpradega. Ja need kõik need kohtumised olid väga harivad ja meie jaoks loomulikult väga romantilised ja põnevad. Ahaa, küünette siis olitegi kõhukese. Meie tutvusime kümnendas klassis ja siis me niimoodi sõbrunesime ja siis mu mees hakkas mind külastama ka ilma delegatsioonid. Kuidas perekond suhtus sellesse, kui isa eesti noormehega nende ette ilmusid. Jah, no kuna, kuna meie tutvus sai alguse minu vanemate kaudu, sest minu isa oli kooli direktor ja ema ka samas koolis õpetaja, siis just minu isa sõbruneski Põlva kooli tolleaegse direktoriga härra lehestikuga nadi, nad ise olid süüdi. Ja loomulikult nad ei olnud väga õnnelikud, kui asi läks nii, nagu ta läks. Aga kui nad õppisid minu meest rohkem tundma, siis, siis see oli väga sügav sümpaatia. Kas kordagi seda varianti ei tulnud ette? Äkki koliks hoopis lekki elama? Selline plaan oligi, aga kuna minu mees õppis? Teatrit siis selgus, et no mida me seal teeme nüüd algaja näitleja ja ja noh, läti keel ei olnud selge vene keelt ka ei ole selge, et saaks Vene teatris mängida ja seda ka kunagi nagu ei, ei tulnud kõneks, et võiks Vene teatrisse minna. Aga sina said eesti keele, kui mina läksin, mina läksin kohe eesti kooli tööle ja kuidagi kõik, nagu laabus, ma õppisin õpetades saksa keelt. Kuidas on yldse lätlastega Eestis, kas sa tead, kui palju neid on? Ma tean, et umbes 4000. Kas te kohtute omavahel? Oi, ma elan Pärnus ja Riiani on kaks ja pool tundi, Audo seda. Nii et ma, ma nagu suhtlen kohe oma sõpradega. Mul on väga hea meel, et kõik mu sõbrad on alles ja keegi ei ole mind hüljanud. Ja, ja ma ju käin praktiliselt kaks korda kuus Lätis ma ei tunne, et ma oleksin emigratsioonis. Mida mina tunnen küll, et mina olen palju rikkam kui paljud minu sõbrad, sest ma elan kahes kultuuris ja ma olen oma lapsele andnud kindlasti maksimumi Läti kultuurist. Sest meie lapsega oleme rääkinud ja praegu räägime ainutati keeles. See ei ole väga kerge, sest tekivad olukorrad, kus oleks mugavam, võib-olla meil perekonnas on üks keel, aga meil kunagi seda ei ole olnud, igaüks mu keeles, kõik saavad kõigest aru, mu mees muuseas ka räägib väga hästi läti keelt ja aga ma arvan, et see on väga tähtis just lapse jaoks, et minu lapsel on emakeel ja isamaa ja nii peaks tegelikult olema. Aga kui ma vaatan ringi, siis ma näen, et kui kui juhtub, et on segaabielu, siis tavalised lapsele on üks keel, üks kultuur, et teine nagu ei oleks olemas väga kahju sellest. Sest teatud eas inimese jaoks on väga-väga tähtis teada, millised on tema juured. Ja siis võib-olla tuleb see etteheide, aga miks sa mind ei õpetanud, miks sa ei andnud mulle seda, mis on sinu kohus, ema või isa? Mina olen arvamusel, et olmepeab olema mugav ja ja, ja aga aga inimlikud suhted ei pea olema alati mugavad. Kuidas te pühadeteemat oma peres lahendate? Eesti ja Läti traditsioonid on ju mõneti erinevad. Mis kompromisside seal olete leidnud? Ja Meie kamber, mis on selline, et jaanipäev meil on alati Lätis siis Me punume pärgi, istume ümber lõkke, mis meil on alati neli või viis meid kõrge. Ja naudime seda kõige pikema tööd. Vastupidi kõige lühemat ööd. Praegu õpi, kogu aeg on pime, oli juba on selline tunne toongi üks pime pime öö. Aga jõulud meil on sarnased nii lätlaste kui eestlastel ja, ja, ja, ja siis oleme jaganud alati, et et siis, kui, siis kui veel mehe ema oli elu, siis jõuluajal olime kas minu või tema vanemate juures või siis vastupidi uuel aastal läksime siis teiste juurde. Äkki sa räägid meile, mis sinul hästi läks, sellel aastal 2014? Mul ei ole nii, et ma nagu igal aastal võtan nüüd midagi ette, nüüd see asi peab mul hästi minema. Kui mul on kõik tööl hästi, kui mul on head suhted oma kolleegidega, kui meie töö kannab vilja, kui minu pereliikmed on terved ja meil on hea läbisaamine, siis on kõik hästi, see ongi õnnestunud aeg õnnestunud aasta õnnestunud elu ja mida, mida kauem kauem inimene elab, seda, seda rohkem ta oskab hinnata seda hetke, milles ta on. Minu jaoks on väga oluline, et ma elan praegu, ma vaatan tulevikku. Ma naudin ja mäletan minevikku. Aga Randma olevikus, praegu ma pean midagi tegema. Praegu ma pean midagi nautima. Mida sa sooviksid eestimaalastele sellel kenal jõuluajal? Ma sooviksin, et nad oleksid koos oma peredega sest töötades koolis ma näe, et lapsed õudselt see sõna on kuidagi imelik, aga väga vajavad oma vanemaid ja nad ei ütle kohe vanematele tuuleminuga rohkem, tegele minuga. Ta leiab mingisuguse viisi, kuidas oma protesti avaldada, aga tegelikult see on totaalne tähelepanu ja soojuse vajadus. Me võiksime rohkem rääkida üksteisele, et sa oled ja sa oled tublim. Armastan sind. Et seda ei pea ju häbenema. Õige. Äkki sa ütleksid häid jõule ja head uut aastat ka läti keeles, noh, hea meelega see juhtus meri, kus siia masse väed, kus on laimi kopp ja onu kadu. Ja sellega ongi eestimaalaste jutusaade lõppenud. Nüüd on meil veel jäänud teha ühine ajarännak, aastahitti minevikku. Rahadega aastaid 2014, www punkt kaks punkt ee kaldkriips aastast. Aastasse 2014. Nagu loo järgi kuulda võite, oleme jõudnud see 2011, mil lahvatas Araabia kevad. Microsoft ostis Skype'i endale, Eesti saatis krooni, pensionile astus eurotsooni ning rahvas valis uueks superstaariks Liis Lemsalu. Aasta hitti välismaiste palade kategoorias pälvis esikohadel palaga sammunud Nike. Aus ja avameelne lugu ühest halvast suhtest, mis tagantjärele tarkus siis võib öelda, et muutis maailma popmuusika ajalugu ja sama võib tegelikult väita ka Eesti võidule kohta, milleks on Ewert and the Two Dragons kümmend näol mille autor Pärnu ja on tulnud stuudiosse. Et kuidas selle loo kirjutasid? Ja mäletan väga hästi, ma tulin kuskilt esinemiselt, mis ei olnud draakonitega ja, ja, ja elasid Lembitu tänaval. Oli ühiskorter Kristian Kallasega tragmenti trummariga, elasime koos oma tuba. Oma toas oli voodi ja siis selline töölaud, kus oli arvuti ja kitarrid igal pool laiali. Ja, ja ma tulin kuskilt kontserdilt oli öö tihti niimoodi ööd läbi üleval, lihtsalt lihtsalt nii-öelda kirjutasin midagi, mis tähendab, et ma lihtsalt mängisin pill ja vaatasin, kas seal leidub midagi väärtuslikku. Täna õhtul ei leidu ja siis tulid ühe ööga ühe Ühe siukse. Ühepuhanguga tulid kuudmendownia Joliin ja kujunenud aunist rääkida rohkem, siis see oligi niimoodi, et lihtsalt tuli see see bassiriff, mis on vist siis bassikäik, mis on tõenäoliselt kõige sellisem distentiivsem selle loo juures, mille järgi inimesed seda tunnevad ära juba ja teavad või on harjunud, et saadetud tutud tütitutu mängisin alguses kitarriga. Ei, ma hakkasin seda lihtsalt. Tegin arvuti lahti, mul mingeid mikrofone ja ega midagi ei olnud, ma niimoodi tegin oma Temasid lahti, vajutasin Trek Garage bändis ja mängisin selle käigu ja mõtlesin harmooniate juurde ja siis tulid mingid natuke. Mingisugused sõnad ka esialgu. Ja ma arvan, saatsin juba järgmine päev. Need lood poistele laiali, mis te arvate? Me olime täpselt sellises staadiumis omadega, et me olime kirjutanud mingi osa tulevase kuudnen Downi plaadi jaoks valmis ja mingilt maalt siis leidsime, et rohkem ei peaks praegu tööd tegema, peaks rohkem puhkama ja iseseisvalt tegema, vaatama, koguma ideid. Ja siis need olid see lugu. Kui ta on, oli see, mis läks siis salvestused, teisel poolel salvestuse teises etapis nagu esimesena käiku, et niimoodi ta tuli öösel öösel kirjutasin. Aga sõnadega läks ilmselt pikemalt mõtlemist. Mitte väga palju pikemalt, see oli sellise miinuse, see vaib, selle loo vaibunud seitse käib ümber elulise draama, sellise naivistlik sihuke kaebelaul on see, mis on kuidagi sellises vesterni filmi formaadis minu jaoks see, see noh, kõlab niimoodi nagu traagiliselt ja dramaatiliselt. Samas on seal see kontrast, ta kõlab nagu justkui nagu reipalt ja positiivselt inimeste jaoks ka ja et need sõnad tulid, see idee tuli ka sellel tööl, et ma isegi täna kuulasin hommikul mõeldes nüüd selle intervjuu peale, otsisin selle meili üles, mis ma saatsin poistele ja leidsin selle, kuulasin selle tema ära ja selles selles öö temas olid kõik seinad olemas juba. Aga kuidas te selle valiku langetasite, et ta oli plaadi nimilugu, aga ta ei olnud esimene singel Samal ajal ei olnud ja ilmselt sel ajal, kui see singli valimine oli sellest me vist ei olegi rääkinud aeg kuskil, aga tegelikult oli väga siuke pikk ja tuline tüli selle ümber, et kui see lugu oli salvestatud, siis minul ei kahtlus, kas üldse peaks paadile minema, rääkimata sellest, et sellest saaks nimilugu. Et ma tõsiselt ja, ja ja tuliselt võitlesin selle eest, et see lugu ei läheks, et me jätaksime selle välja, annaksime plaadi välja üheksa looga. Täitsa tõsiselt. Ja no vaata, mis nüüd on juhtunud. Täht, millele ei emaili ja arutlused hästi palju oli vaja arvutiga tööd teha, kuulata mikse ja teha parandusi ja arvuti taga. Ja siis jah, see, seda meilivahetust ma vaatasin ka veel täna hommikul seal ikkagi päris korralik, et selline, et mina ütlesin, et mina ei ole nõus ja mina nii ei saa ja mina ei saa niimoodi bändi teha ja aga noh, lõpuks ikkagi oli hääletus neli versus üks ja seal ei ole mitte midagi teha ja läks plaadi nimeks kaevad. No olgu peale siis. Aga näed, poisid olid targemad. Aga mis see sinu vastuväide sellisele esteetilised ei meeldinud, liiga terav sisu? Võib-olla minu enda jaoks liiga terav sisu, et ma mõtlesin, et võib-olla see on. Selline minu enda jaoks kuidagi võib-olla liiga paljastav. Et kuigi inimesed ju ei tea ja tegelikult ei peagi otseselt teadma, mille ajendil son kirjutatud. See ongi ju tähtis minule, sest mina, kui ma selle kirjutasin, elasin ennast nagu välja või väljendasin midagi, see tõi mulle mingit sorti kergendust ja eneseväljendus aitab. Siiski, ma nagu tundsin, et see on mulle nagu natukene hirmus minna nüüd esitama seda lugu inimestega. Et võib-olla see oleks pidanud jääma niimoodi endale sinna arvutisse. Aga täna ma ei mõtle enam nii. No vot, ma arvan, et võib-olla see ongi üks põhjus ka, miks ta on nii populaarne, et kõik on kunagi olnud sekud mõnda. Nendel seostus selle, ma mõtlen üldse selle plaadi peale, siis ta on selline tegi romantiline siine, tegid ruudused, Ruba tuurid, nagu, et kinni Cheuliin ja nii edasi, et sellised head inimesed on kuidagi fookusesse asetatud. Selles mõttes on ikkagi see lugu, on mingit sorti kogemusest ja mingitest tunnetest mis sellega on kaasnenud ja see jääb tegelikult nüüdseks juba nagu kaugele minevikku. Aga see on huvitav, et kui sa laulad või mängid seda lugu, siis elad seda ju uuesti läbi. Aga üldse mitte nii, nagu see oli minevikus, vaid see on nagu see lugu ja need sõnad nagu muutuvad kogu perspektiiv muutub, sa näed sedasama asja hoopis teisest kohast ja, ja ma arvan, meie enda jaoks see laul, mida me oleme seni nagu pidanud vaata et kõige rohkem esitama kõikidest lugudest. Et see on ka aastate jooksul nagu muutunud väga palju, et, et kui ma olen ka eneseharimiseks kuskilt Youtube'ist vähemalt erinevaid salvestusi erinevatel aastatel, mis on eri kohtades tehtud, siis on kuulda küll, et põhimõtteliselt iga aasta on see good man down on nagu erinev natukene, et kõik on kas siis selle sisu või selle kesta muutnud. Ja see lugu nagu kohaneb kogu aeg ajaga muutub. Õudselt kihvt. Ma ei ole saanud kunagi varem ühegi looga selliseid kogemusi. Et kõik lood on mingi lugu ja mängid seda ja tore ja lähed edasi, tuleb uus lugu või mängid seda uut lugu, aga aga sellega on tekkinud mingi selline on tekkinud nõudlus. Ja meie ikkagi Me oleme muusikud, Me oleme bänd. Jaa, jaa. Kohus ikkagi teenida ühiskonda, teenida kuulajaid sellega, et pakkuda neile seda, mida nad soovivad, eriti kui see ei tähenda meie jaoks mingit kompromissi, see meie enda lugu. Muidugi me mängime seda. Aga jah, sellist kogemust ei ole nagu varem varem saanud. Mängime seda tükk aega veel, et ma ei kujuta ette. Viie aasta pärast, kuidas lugu kõlab.