Et on jõuluaeg, rahuaeg räägin täna inimestega, kes oskavad seda vääriliselt hinnata. Kuna on olnud kas omal soovil või siis mitte seotud sõjandusega. Tere tulemast, Madis, kuidas sa sattusid Nõukogude armeesse? 80.-te aastate alguses, kui meil hakkas tipi kool lõppema, siis aasta enne oli suunamine, siis öeldi meile, et meie erialalt 10 inimest suunatakse esimesele töökohale Nõukogude armeesse ohvitseriks ja kui me kevadel saime diplomid kätte, siis kõigepealt anti nad kätte ja siis kohe ukse peal pärast korjati tagasi. Sest järgmisel päeval hommikul kell kuus me pidime olema juba Balti jaamas lühikese soenguga ja ainult asjad kaasas. Kaliningradis oli siis armeekeskus, sealt suunati mind ühte linna ja teist meest teise linna. Mina sõitsin linna nimega Gussev, päris pikk bussisõit, jõudsin kuusievisse ja juba hakkas ka õhtuliginema ja hästi selline külm ja märg. Oktoobrikuu. Pääsmeeleolu oli niisugune suhteliselt kurb. Ja kui ma lõpuks leidsin selle suure sõjaväelinnaku üles ja ka selle õige maja, kus minu sõjaväeosa asus siis minu suureks rõõmuks esimene ohvitser, kes minu sõjaväeosast mulle vastu tuli, kes oli parasjagu korrapidaja ja rääkis kuidagi hästi suure aktsendiga seda vene keelt. Ja siis ma taipasin küsida, et ega ta äkki eesti mees ei ole. Ta ütles, et jah, on küll. Tema on Tartu Ülikooli lõpetanud kehakultuuri ja küll siis oli hea meel, et siis oli vähemalt üks teadaolev eestlane oli seal kohapeal. Nii see hakkas. Alguses ei olnud erilisi kogemusi, sõjaväeriideid ka ei olnud. Laost mõned asjad sain näiteks ma ei saanud ka sinelid, aga sain paraad sineli. Ja siis mõnikord, kui ma linnas ringi käisin, paraad sinaliga selli, sellist helesinist värvi, sama värvi. Meil oli ka diviisikomandöri kindralil. Nii, sest kindral Meil oli seda värvi igapäevane sinel, kes siis linna peal oligi nagu kaks kindralit, päris kindral ja mina. Ja siis iga kord, kui komandatuuri ülem minust mööda sõitis, jättis auto seisma, siis tuli minuga juttu rääkima, ütlesin kuule, et kui sa veel sellise sineliga ringi käid, et siis siis ma peaksin sind hakkama karistama, et ole hea, proovi endale ikkagi ise õiget värvi sinel saada. Said siis ma sain alles poole aasta pärast, mis on igavad ehitis. Lattu ei toodud meid sineleid. Aga oktoobris läksid kuidas need esimesed jõulud seal tulid, kaugel kussevis. Kui ma olin natuke aega seal juba olnud veidi sisse elanud siis kuulates Poola raadiot, kus tuli kõige moodsamat muusikat, ühel hommikul Raadio vaikis ja siis ma ei tea, täistunnil tuli ainult fanfaarihelinat ja siis nagu öeldi, et Poolas on sõjaseisukord töö juures sõjaväes, seal anti mulle leedu ülikooli lõpetanud ja me hakkasime kleepima Poola kaarte, et tankidega Poola sisse sõita, kui selline käsk peaks tulema. Nii et see tundus päris päris kohutav olema. Tuletasin meelde, mis oli kunagi Ungaris ja Tšehhis toimunud ja, ja see ei olnud mitte kõige toredamad mälestused, mida ma olin nendest asjadest kuulnud. Aga kõik läks õnneks. Poola minema ei pidanud ja liginesid jõulud. Liginesid jõulud. Ja minu pataljoni komandör kutsus mind ükskord välja ja ütles, et tema tahab uut aastat koos kindraliga vastu võtta ja nemad on kuulnud, et, et Eestis on selline vägev jõulujook nagu kännu kukk. Tema ütles küll Giannukuk, aga sain kohe aru, millest jutt on. Teada oli, et, et see on ülim defitsiit ja kasutades võimalust, ütlesin, et, et on küll võimalik saada, ainult et ma pean siis ise koju minema ja seda tuleb eraldi tellida ja see võtab aega. Ja siis mulle anti nädal aega kodus käimiseks, sest see oli küllaltki suurime. Selliseid su esimene missioon ja. Jah, sain koju ja sain ka selle selle igatsetud Kännu Kuke kätte. Rohkem ma neid küll ei saanud, pudeli ainult ühe pudeli ja küll oli hea meel, et siis siis on hea mitte tühjade kätega minna. See oli küll selline, kus kristall hakkas alles tekkima. Suhkrukristallid võib-olla nooremad kuulajad ei teagi, mis loomse kännu kukk on reiki ja lühidalt, et mis tema võluõli. Ta oli selline kuuekandiline pudel ja, ja Kännu Kukk on peal, ta on praegu, on vabas müügis, aga siis oli niimoodi, et et ainult legendid käisid ja valitud seltskonnad saitada kaubandusest leti alt. Aga ma viisin lisaks pataljonikomandörile ka valgumarja, Eesti võid ja kõik see oli pakitud Eesti värvilistest kilekottidesse, mis oli ka Venemaa jaoks Tallinna ime. Siis pataljoni komandör oli õnnelik ja siis ka järgmistel pühadel. Tihtipeale ei pidanud ma valves olema, et see oli päris suur saavutus. Ja aga üldiselt me pidime olema hästi tihti valvesse, valvekord kestis rohkem kui ühe ööpäeva. Näiteks kui mul kõige kallim inimene mulle esimest korda külla tuli tund aega me nägime, siis ma läksin valvesse lootuses, et tööpäeva pärast tulen palvekorrast tagasi ja siis selguski, et ma olin ära ühe siis veel ühe päeva ja veel ühe. Ja siis alles lõunaks sain ma koju. Nii et esimesel kohtumisel oli juba see, see ootamise aeg oli ikkagi väga pikk. Eks sellepärast neid Neid reservohvitsere vaja oligi, et, et ei jätkunud ohvitsere, kes käiksid valvetes erinevates, neid oli nii palju. Ja sellepärast oligi ja põhiülesanne oligi erinevates valve kordades käia. Kui me olime relvaladudes, siis toodi vastu ööd alatiga valvekoerad ja need viidi siis kõige kaugematesse punktidesse ja tihtipeale oli väga külm ja siis mõnikord, kui oli kuulda, et, et kaugelt valvekoer hakkab Oluma, siis oli kindel märk, et et see valves olev sõdur on, on Kuitsuselt koodist välja ajanud ja ise kuuti sooja läinud, siis maine kutsu siis siis kaebas härdalt, et, et tal on külm, et ta tahaks oma kuuti ise tagasi saada. Vaat niimoodi valvati siis relvalaadal. Vaiko Eplik, Soorebased, MINA, OLEN Maarja Merivoo-Parro ja jätkan juttu nõukogude armees teeninud Madisega, kes rääkis, et kallis inimene käis esimest korda külas, pidi hirmsasti ootama. Aga kuidas nüüd järgmised külastused sujusid? Järgmised külastused olid. Tänu nendele Eesti kingitustele olid, olid palju rõõmsamad, et üldjuhul see toimus pühade ajal ja ja mul õnnestus pühade ajal natuke vähem valves olla. Nii et siis me saime nagu koos olla. Need olid väga ilusad ajad. Millal te siis otsustasite, et ei ela enam niimoodi kahes eri paigas vaid kolite kokku, mõlemad kussilisse? Selle otsuse me tegime kohe esimestel kohtumistel Venemaal siis me planeerisime kevadeks pulmad ja, ja pärast pulmi perega elamise siis juba seal Venemaal ja, ja siis siis me elasime aasta otsa, ilma et me oleks Eestisse läinudki. Meil käidi küll külas ja järgmisel kevadel ehk ehk minu selle teenistuse viimasel kevadel sündis pojakene esimesel mail tehe rahvatehast ja siis otsisime lilli. Sõitsime igas suunas, linnas ei olnud kuskil lilli, ühes kohas nägime ohoo. Et on mingid tulbid olid, proovisime kaupa teha, aga see oli üsna tõre, et on ainult mingi 30 tulpi, aga ta tahtis. Ta tahtis oma tütrele kinkida millegipärast samal päeval. Aga siis õnneks ta vist loobus. Ja siis ta, ta oli nõus mõned lilled meile müüma. Et siis saime Lilliga viia. Aga kuidas muidu teil seal selle olmega oli väike laps oli peres elasite kasarmus. Me olime väga õnnelikud, et me saime omaette elada, enne seda me olime saanud maitsta ka seda, kui kui pead kellegi teisega koos elama nagu ühiskorteris. Aga kui oli omaette elamine, siis olid väga suur rõõm, et kasarmutoad olid ilma veeta, niiet koridoris olid kraanikausid ja, ja vetsud ja, ja kraanist tuli ainult külma vett, nõusid küll tõesti niimoodi, et radiaatorid oli kraan õhutuskraan, aga sealt õhutus kraanist, inimesed lasid veel voolata pesitsi, Somanid, Rasasemaid, nõusid ka. Ja, ja kõik tuli omale ehitada sinna kasarmutuppa. Aga mis, mis beebi kasvatamise puhul kõige keerulisem oli? Kohe, kui koju toodi, oli ühtäkki hästi soe ilm, kohati oli 30 kraadi sooja, aga radiaatorid olid nii tulised, et kõrveta näpera sotsialismi ajal oli, oli vajadus igaks juhuks ka mõttetult kütta, sest et järgmise aasta kütuse teaduskütteks see pandi paika eelmise aasta reaalse kulu järgi ja siis oli igaks juhuks vaja teda veel kulutada ka siis, kui kui juba olid soojad ilmad isikliku, väga soojad ilmad oli, et väike vastsündinud mehike pidi siis taluma väga suurt kuuma, pidid aknad kohad lahti olema, aga siis seda rohkem pidi käima siis õues jalutamas. Eks värskel emal oli toimetamist palju, sest et iga pisiasja tõttu tuli trepist alla joosta ja et see oli päris tõsine tegutsemine. Mina pidin olema hästi palju tööl. Kui poja oli väike, siis alguses oli rinnapiima oli piisavalt, aga ühel hetkel sai ta kohe hetkeks päris otsa, siis siis me koos mõtlesime, et, et nüüd ta äkki sureb nälga. Rutt on mingit õhtul mingit piima vaja, kuna rinnapiima ei olnud ja siis ma läksin otsima, et äkki on mõnda. Ma kuskil lehma käest piima saada. Siis öösel ikka otsisin, aga ma ei leidnud ühtegi lehma, sest ligidalt. Ja siis hommikul vara, siis küsisime sealt vene tuttavatelt, et mida nemad sellises seisus teeksid, siis nad ütlesid, et vist on mingi piimaköök, aga, aga tegelikult peaks olema toidupoes piimasegusid müüa ja seda noorte ja väheste kogemustega vanematena ei teadnud ja, ja siis selgus, et ongi piimasegud müügil. Me ei teadnud, ma mõtlesin, et nagunii ei ole mitte midagi kuskil müügil, poed olid üsna tühjad. Aasta pärast Eestisse tulekut tekkis soov vaatama minna, et, et kuidas me seal perega ikkagi olime ja väga head tuttavad jäid sinna maha, kellele me andsime oma elamise üle. Nemad olid ka abielupaar, siis mõtlesime, et tore oleks minna vaatama, et mis seal siis aasta jooksul muutunud on. Võtsime nipet-näpet Eestist kaasa, tulime seal sihtkohast siis bussi pealt maha. Seal kõrval oli astronoom sind vaatama, et, et kuidas siis nüüd aasta hiljem kastronoomison, läheme poodi sisse ja müügisaali keskel oli kastide viisi, oli tšehhi õlut. Imestus oli ikka väga suur, Eestis ei olnud seda ilma ülisuurte tutvustada, kunagi võimalik saada. Meie ajal ka ei olnud seal Venemaal. Ja nüüd äkki oli hästi, et tegelikult võiks ju mõne õlle viia külakostiks näiteks neli õlut vist. Läksime külla ja nii tore oli, panime õlled lauale ja ja siis see tuttav mees ütleb, et oi kui tore tšehhi õlut tõite. Ma ütlesin, et noh, et tegelikult me võtsime siit kastronoomist, et vaatan, et teil siin vabalt saada, mida kunagi pole müügil olnud, mis kastronoomis Tšehhi õlu? Et okei, et ma lähen siis ostan ka ja pani joostes minema ja tuli tagasi tühjade kätega ja siis ta ütles, et issand jumal, et kunagi pole ju olnud, miks te rohkem ei ostnud ja nii edasi? Meie le mõtlesime, et ju siis on nii head ajad tulnud, et et neil on igas poes kogu aeg müügil. Aga see oli jah, jällegi väike imet, et just korraks oli, saime natukene osta ja siis pärast seda, ega enne seda pole seda jälle olnud. Nii räägime siis esimestest jõuludest Eestis naasmisest tsiviilellu. Eestis oli meil väga armas elamine, oli oli Tartu maanteel kööktuba, aga kuna ta oli halvasti soojustatud, siis pojake jäi tihtipeale haigeks ja siis me pidime ikka minema vanaisa vanaema juurde linnast välja ja õnnestus näha ka kiirtrammi laane, millised pidid siis 80.-te teises pooles valmis saama Lasnamäe kiirtramm? Pidi hakkama keerama Tartusse maanteele täpselt meie maja kohal ja teada oli, et kui mingi maja peaks lammutatama, siis antakse kõigile seal elavatele elanikele antakse nii suur korter, kui suur parasjagu see on, siis me mõtlesime, et oi, me saame siis kindlasti nüüd lähiajal linna uue korteri, et vähemalt neid on juba kolmekesi ja kõik läks hästi, kuni ühel hetkel selgus siiski, et, et mingid kiirtramm ei tule, et k korteri lootust suuremat ei ole, siis hakkasime vaatama, et kust me saaks suuremat korterit, et oleks perega mõnus elada ja, ja toimetada ja siis ka mitmest kohast küsisime ja, ja, ja lõpuks saimegi, saime nii toreda töökoha, kus oli pidevalt elamute ehitamist, me saime ka alguses ühetoalise korteri ja juba oli käimas uue maja ehitamine, millesse juba oli kindlalt teada, et me saame kolmetoalise korteri, siis oli rõõm ikka väga suur ja esimesed jõulud. Me olime külvel kolmekesi, aga järgmised olime juba neljakesi. Ja küll on tore, kui, kui sa näed, kuidas, kuidas oma lapsed vähehaaval kasvavad ja kuidas nendele vähehaaval jõulurõõmu saab nagu aina rohkem teha. Talvega seoses tuleb veel see meelde, et et ma käisin ka Tartu maratonil ja maratonilt tulles oli jäänud mulle leiba taskusse, mida ma kontrollpunktis olin pannud. Seal ta külmaga siis oli päev otsa olnud ja kui õhtul hilja koju sain, lõpuks sealt maratonilt, siis avastasin, et mul on taskus maratoni leiba. Küsisin laste käest, et kas te maratoni leiba tahate. Nad maitsesid, ütlesid, et see on nii hea. Ja siis aastaid hiljem kui tuli jutuks, et milliseid häid asju nad on üldse elus saanud, siis millegipärast tuli neil meelde maratoni leib. Et küll see oli hea asi olnud. Lühike aeg peekon, ma kummutil pildid, reaa, õlelill, nende sõjakuldjuuksed peas. TC ja tea Kõigepealt meenub mulle jõulupidu, ma arvan, võisin olla kümneaastane. Ja siis olin ma kooli, kus oli oma interna, kus kooli vastas oli kultuurimaja, Mõniste kultuurimaja ka tollal siis ta oli vist küll rahvamaja, ma arvan. Aga seal oli meil nii tore klassijuhataja imperaag kes õpetas meile tantsusid ja siis õpetas näidendeid, tegime seal ja meil oli peaaegu igal õhtul olid proovid, nii nagu õhtu saabus ja kõik meil oli õpitud nii. Me läksime kultuurimajja ja hakkasime tegema maid proovisid ja see oli nii põnev, terve detsembrikuu, ma arvan, undri kuu juba, millal me alustasime, muutsime, mille, mille saaks jälle minna ja esineda ja tuleks ruttu jõulupidu. Niisiis ta lõpuks tuligi oma jõulupeole minekust, ma mäletan nii palju õigemini tulekust, ma räägin natuke hiljem jõulupeost endast meeles selles saalis esimene mälestus, mismoodi olid plekkahjud köetud hästi kuumaks see plekkahjulõhn, mis oli terves selles saalis, siis see ärevus, see ärevus hinges, mis kohe valdas kõiki, ma arvan, kes me kõik tahtsime hirmsasti esineda, tantsida, laulda ja siis isegi võimlesime seal. Jah, ja kõige lõpus oli näide, niiet kõigest sai osa võtta. Noh, ma ütlengi, et meil nagu enamus lapsi, kõik, kes meil vähemalt internetis olid, võtsid osa ka, nii et. Ja siis, kui see jõuluvana tuli ja noh, nii nagu ikka praegu praegu laste samamoodi. Ja kojusõidust võin ka natuke rääkida, sest tollal ei olnud, me ei leia autot ega midagi, see oli nii nostalgiline. Ehk et oligi hobune, millel oli saanud, aga ja siis me sõitsime läbi metsa umbes viis kilomeetrit, kõik ei olnud küll läbimetsaga. Aga sellest mustas öös tähed, seal rahasid taevas ja meil oli lambavillakasukas peale, siis sealt mina paistis, vaatasin, kuidas tähed säravad. Selline nii-nii. Tore, et nüüd, kui ma olen juba sellest on ju väga palju aastaid möödas. Mul on ikkagi meeles, kuidas me vaatasime sealt nina teki selles kasuka hõlma alt väljas ja vaatasime tähistaevast ja kodus kodus ootas meid kuusk. Ja siis millal siis ei olnud komme nii palju, kui praegu lastel on. Avasime pakid ja vaatasime, mis seal on. Nii palju oli rõõmu igast väiksest asjast. Sõime kommija. Sõime omatehtud küpsiseid, sest tol ajal oli nii, et EKA piparkooke nii väga meie peres vähemalt ei tehtud. Jõuludeks tapeti siga, seal ise tegime verivorsti, ahju paadi ja siis need searasvad, need vahed sulatati üles. Kutsuti kõrneteks, et aeti läbi hakkmasina ja nendest tehti suur suur kausitäis küpsiseid. Seda ma mäletan ka, et, et see ahjupätsi saia tegemine ei olnud mitte jõulude ajal ainult ahjupätsi. Saia tegemine oli ka igal laupäeval. Et kui ma koolist koju tulin siis tundsin värske saia lõhna, mille ema oli ahjust võtnud. Meenub mulle veel, kuidas neid toa põrandat lõhnasid värskelt bestuna. Et sa nii kena mälestus. Ei käinud, ei käidud jõuluvana, kingi, kinki, kinki, kabin niisugusi. Kui isa läks jõulureedel linna, siis igal sellel linnas oli igal talumehel, oli oma kauplus, kus kaupa tõi siis kaupluse juhataja, kaupluse müüja tegi meile igale lapsele pakid. Kotid seal oli, seal oli, siis oli küpsiseid, seal oli kommid, seal olid kõik olid seal sees nagu ütleme, meil oli neli, viis last, siis olime ja ootasime, kui liha oli siis toimelile kommiga, vappi ja muud ei olnudki. Uruõhtu oli niimoodi. Paar korda käisime kirikus Kaavlaksima, panin hobune ette ja läksime siis kiriku ja meil oli kõige lõbusam sõit, oli kirikusõit. Kui läksime hobustega, rääkisime seal kirikus, hakkasime tagasi tulema, siis hakati võidusõit pajutaimi. Ema, vanaema rääkisid, emal oli ka niimoodi, et siis hakkas igavene võidusõit kõik, kes kiiremini siis koju saab. Siis võrreldakse, kiidaks ümber Euroopat, kukkunud lumehange ja ja niimoodi siis tuli koju, siis oli verivorstiteoga ja praed ahjust välja ja siis hakati sööma. Söödi ja joodi suhta järjehoidjaid haualava peale ka seda juba ära ei korraldatud. Siis kui keegi ärkas, seal sai ja torbik oli, hommikul oli söök lauale. Teil oli ka muidugi. Loomadele anti kaal õige leiba ja panni kehastele näiteks pekki ja niimoodi kõik pandi tuli. Aga räägi, kuidas teil see võidusõit käis, nojah, see oli, see oli nüüd mina seda nagu seal ei osalenud, küll aga isa ja ema seda rääkisid seal niimoodi. Kui minu isa ja tema vend ja vanaisa olid siis ühe ühe hobuse saalis, neil oli kaks hobust, oli meil alati kukkur talus ja teise hobusesaalis oli, siis oli vanaema kahe tütrega ja näed, aga seal aeti kogu aeg võidu. Siis kui hakkasid, kui kirik lõppes, hakkasid koju minema, inimesed seal palju kõikide hobustega autos polnud, ju siis hakkasid noh, võidu sõitma ja siis vana seal oli leht ja hobune. Aga kuna see vanaema hobune, see oli ühes tallis teise olnud ja ei tahtnud üldse ka maha jääda ja kari oli nagu kitsa seda kroomi olnud. Aga see jõudis juba ligidale ja vanad järsku vaatab, et mis asi see on, et kus see vana vanaema hobune tuleb, et kogu aeg Talgadega löömi, Rauh, Row tuuled, sademed lendavad ja vaatasin, et seal ei olnud kiviaed, raudkivi kiviaed ja kiviaia pääl oli lumi. See ei paistnud niimoodi välja, aga kui hobune Kattaga lõi siis hobuse kabjarauad lesele, mingid kivid olid niuksed, mis ei, tulesädemeid lõi ja siis ta ütles, et kuule, te sõidate selle kiviaia peal nii suur paks lumi oli nähtavasti, et see oli nagu sõidate kiviaia peal, siis valame, ehmatas ära, tõmbas järsku neid ohje siia. Siis läks, saan ümber ka ja siis olid lapsed, aga noh, vanasid pidas ka kinni ja omaduse ja siis aitas seal üles neid jälle ja siis teisele veel öeldakse selle kohta Street reis ja see siis kõik kihutatakse võidu jaoidu, nemad alati kihutasid siis. Aitäh kuulamast, heade tublid MINA OLEN Maarja Merivoo-Parro ja kohtume jälle homme hommikul kell 10 null null ning saan teid kostitada kuute põnevate teemadega. Kõnest õides. Vahvad päris inimesed. Tõndy jääb lõpetama, ajarännak aastahitti, mine ikka seekord mitte jaga kaugele, Erik Morna viib meid aastasse 2012 aitäh kuulamast. Ilusat lihade. Jätka.