Tere, head ja tublid MINA OLEN Maarja Merivoo-Parro ja mul on suur rõõm, need ilusad valged jõulud teie seltskonnas veeta või vähemasti need kaks tundi, mis nüüd hakkavad. Täna on mul kolm külalist, kolm väega eesti naist, kes kõik on sündinud ja kasvanud Eestist väga kaugel ja on valmis lubama meil piiluda nende unikaalse kogemuse raamatusse. Nii et räägime elust salapärasel maal nimega väliseesti, mis on tegelikult väga suur paik, katab praktiliselt kogu maakera. Jutu kõrvale kuuleme ka Aliceesti muusikat. Esimene lugu on seotud Kanada eestlaskonna, aga kannab see nime Davjuisse off ja ansambel A SKS. Leida Leida Siberist juba 19.-st sajandist alates on just nimelt Venemaa on nüüd kõige suurema eesti diasporaa ehk hajala ehk eestlaskonnaga ala väljaspool Eestit ennast ja see on nii päris mitmel põhjusel tuntuimad neist on muidugi väljasaatmine, mida vene tsaaririigi ajal ohtralt ehkijaga küüditamine mis pandi toime teise maailmasõjakeerises järellainetuses. Aga lisaks neile põhjustele on selle suure eesti hajala kujunemises mänginud olulist rolli ka vabatahtlik ränne. Inimesed on parema elu otsinguil ikka kodumaalt välja rännanud ja kuna Vene tsaaririigis oli hulgaliselt hõredalt asustatud maad, soodustas riik seda liikumist ja tegelikult oma roll on ka akadeemilisel mobiilsusel, sellepärast et pikka aega ei olnud ju talupojarahval üldsegi õigust Tartus näiteks õppida ja palju kõrgharidusega soovijaid koliski hoopis Peterburgi. Nüüd on aga olukord muutunud ja mõned aastad tagasi kaotas Venemaa oma positsiooni suurima eestlaskonna ka välisriikide arvestuses. Mis te arvate, kellele, kus on nyyd kõige rohkem eestlasi väljaspool Eestit? Digivastas on soome islagi jah, innukes põhjanaabrite poole rändamine on tihtipeale ju ka meedias jutuks, aga objektiivsuse huvides oleks hea meelde tuletada, et tegelikult oli kõige suurem protsent eestlasi kodumaalt väljas ikkagi mitte täna, eile ega üleeile vaid pigem sajand tagasi just siis, kui Vene alad peamiseks sihtkohaks olid. Kohe saame teada, kuhu asetub selles pildis minu külaline leida. Räägi, leida. Pealegi oo, ma olen väga kaugelt Siberist diaaeguse Jaanidest. Seal oli, eks, eesti küla ja küla nimi oli Hipulaan. Ja mina sündisin seal. Mulin neljas põlvkond. Sündinud. Ei, ma olin kolmas põlvkond sündinud, kes sündis Siberis meie perest. Kas sa tead täpselt, millal sinu esivanemad Eestist Venemaale rändasid? On küll jah. Kujutate, et see on nagu üks päev möödas. Et see on palju, palju, palju sajandit tagasi, isegi rohkem kui sajand Jekaterina sots välja. Esivanema. Ja mina, kui me arvestame välja esivanem, oli esimene põlvkond, keda välja saadeti, mina olin siis kolmas põlvkond, kes sündis Siberis. Millised on sinu varaseimad lapsepõlve mälestused? Tore küsimus, minul on väga head ja toredad, mul oli lapsepõlv väga tore ja see on ja siis ma olin looduselaps mägedes Teist kanti, teadnudki, et on veel eesti olemas. Minu jaoks oligi Eestis oligi kõik Eesti ja naaberküla 12 kilomeetrit meest, oli veel üks eesti küla, Suetuki küla. Kuus kilomeetrit oli meie Stoli Läti küla. 15 kilomeetrit meest oli poolakate küla. Ja seal oli sakslaste küla natukene eemal ja ma mõtlesin, et see ongi nüüd see riik. Mis ütlete Fongi kaarti, siis saad aru, et noh, nagu kõik oli sama, aga ainult küladega välja saaded, rahvas, kui välja seal eli inimesi, teiegi. Vaat ma ei mäleta, ma tõesti mäleta, minu ajal oli veel palju, ema ajal oli, kui ema oli laps, siis ta ütles, et tõesti, seal oli rahvas, palju eestlasi ja kõik olid eestlased. Kindlasti magan puusse, aga no ma arvan, et umbes võib-olla 500 500 liikmeline kylasenveri 300 500 ütleme nii. Ja see on minu ema lapsepõlvest. Kui mina juba olin laps ja kasvasin seal rohkem kui poole vähem. Kus sa koolis käisid? OMA käisin vene koolis, naaberkülas ei, neli klassi oli meie kodukülas. Ma enne minu sündi võtma täpselt ei oska öelda, ma seda ei mäleta, ei tea ma juttudest, ainult tean, et meil oli leer ka, kus oli ainult eesti keeles, õpetati koolis nagu Blairi koolis ka neli klassima õpet, lõpetasin oma kodukülas. Ja viiendasse klassi, läksin naaberkülasse Vene külla. Nii kuidas see eleminekeli minu jaoks tuli, õudukas panin lapsi, kui laps viia vene külla vene kooli, minu jaoks küla oli suur ja võõrkeeles räägiti. Ma ei osanud aru saada, kus ma sattusin. Aga õpetajad olid meeldivad, kuigi nad olid kõik vene õpetajad, õpetajad olid meeldivad ja, ja seal ma aa huvitav. Me elasime internetis, internetis, olid kõik koos sakslased, lätlased, eestlased, poolakad, rahvusvaheline ja igaüks rääkis oma keelt. Ja koolis vene keeles ja koolis vene keeles. Kas need teisedki läheduses olid ka pigem välja saadetud või? Ei jah, vabatahtlikud teate meie koolis nende seltskonnas, kes olid sakslased, lätlased, venelased, nad olid kõik pikem, välja saadetud. Aga mis kaudu ma ei oska öelda ja mismoodi see käis, ma tõesti ei oska, kui te, kui kaua see vene keele selgeks saamine aega võttis. Oo ma arvan, et päris pikalt, kui ma käin tekste õppima, ma ei saanud aru, milles, mida ma õpin. Tuupisin päev, aga tänu õpetajatele ja meil olid vanemad lapsi ka vanemad tüdrukud ja eesti külas olidki, said teised. Aga kuidas vanemate vene keeleni? Mina, ema rääkis hästi, isa Räbik rääkis väga kehvasti. Naabrivana naabritädid ei rääkinud üldse. Sellest lapsepõlves ka keeles, kes seal sõbrad olid, põhiliselt mäletan neid. O kõik lapsed, olime omavahel sõbrad, mäletan isegi kõikide hobuseid, traktorid kõik tänavaid, kõiki maju ja mul nende isegi nende surnud, kes on inimesed, nende hääled on mul lõpmata kõrvas. Mul on vaja kedagi meelde tuletada, ma kõigepealt, mul tuleb hääl meelde. See oli lugu põdrajahist ja vene lõõtsal esitas pala 26. aastal sündinud Elmar sõrmus salata ja niiva külas Tomski oblastist. Mina olen Maarja Merivoo-Parro ja mul külas Siberis sündinud ja kasvanud leida räägime jõuludest ka. Ei ole veel päris huvitavad asjad, et kui võtta jällegi puhtisikliku mälestustest, kui ma olin laps, siis emal oli alati peas peas kaks kalendrid, vana kalendri, uus kalender ja nii palju, kui mina mäletan, kõik vanad inimesed, kes üle teel elas meie eest meie majast olid ärkki Tiina Naaber, Tiina vaba, Apadina elas ja saared olid naaber. Kõrvalmaja. Kui hakkas, hakkasid vana kalendri järel jõulud saabuma, siis ma alati kuulsin ema käest arutamas isaga, et varsti on jõulud tulemas vana kalendri järgi, tähendab 24. siis pidid olema mustad tööd tehtud. 24. oli jõululaupäev. Millegipärast jõululaupäeval, mul on meeles, et kindlasti oli, pidid saunas käima verivorstid, pilt valmis olema, süldi pidid olema hapukapsas, hapukapsas. See oli nagu aamen kirikus. Ja mälestused, ma olen aru saanud, miks nad meelest ära ei lähe, kunagistes kõik vahet ei ole, kus maailma otsas elad. Ma võin Saksamaal elada. Ma võin kusagil mujal sündida, aga kuna nad on emapiimaga kaasa antud, see on kõikidel nii, nagunii nad jäävad mulle mällu nagunii ma hakkan neid taga ajama, kuna esivanemad on andnud oma vanematele minu vanematele. Ja ma ei saa seda juur. Esivanemate vaimud, inglid Ma arvan, inglitest hakkame rääkima, kuna mingite päevad tulemas. Et see praegult Row sobib rohkem nagu minule. Muidu olid vaimud, aga nüüd on inglid ja jõululaupäev, kui nendel oli, mäletan, kui tädil või naabrinaisel oli midagi sassi läinud, küsisid alati Ühe teise käest küsimas. Et kuule, Susanna, millal sa jõululaupäev nüüd on, kas 23 ja 24 ja 23.-ks, mina mäletan, selleks päevaks oli emal alati valmis need toidud ja põhitoit, mitte põhitoit, magustoit oli seal. Soolivat erinevus, kohalik toit. See oli, mis looduse haldjad olid meile andnud soli toominga jahupirukas, toominga jahupirukas, jah, ja ma ei ole nii head veel saanud maailmas. Pirukad. Räägi, kuidas seda tehakse. Toomingamarjad, mis seal kasvasid, seal oli tõesti, oli väga palju, neid korjasime, kuivatasime, jahvatasime ja siis oli, tegime toomingamarjapirukad jahu. Ja seda maitset ma kunagi ka raiunnustas, maitsev kammuga kaasas. Kas sa seda ei ole proovinud Eestis või Brüsselis teha? Aga nendele äkki kellelgi on kodus ja äkki sa räägid täpsemalt selle retsepti ära või kuidas? See võluv? Käib Ma usun, et need Siberi rahasse siberi rahvas, kes siin on, et nad hangivad küll sealt con, võimalik, minul on toodud kunagi ja mul on olnud, mis selle jahuga veel kokku pannakse, siis midagi ta autataks ja pannakse suhkurt, siis ongi kõik jahu, vett või piima. Et, et siis kerkib. Haudub Au tak ja läheb nagu pudruks. Pärmid ei panesin. Pärm läheb täitne sisse. Selge, ma arvan, nagu kate. Ja, ja, ja ma arvasin, et see jahu, et see ongi selle tavalise jahu asendus ees see sai ja täidis. Täidis jah, ja kattematerjali, hapukoor. Tomski oblasti Kasekülarahvas laulis loo, kui ükskord oli ilus ilm, kuuled raadio kahte mina olen Maarja Merivoo-Parro ja vestlen Siberis sündinud Leida Nimpsiga. Oleme jõudnud oma jutuga Siberi eestlaste jõulukommete juurde ja siin ei saa üle ega ümber ühest nähtusest. Räägime veel meediast. Siberi pelmendest, Siberi veel meedias ja Siberis tehti pelmeeni küll kodus meil ka, kui räägime toidutegemisest ja filmeenidest kokku, pelmeenid ühendavad perekonda. Mis see tähendab? Toidu lõhn ise? Kui natukene toidu peale mõtlete, mis toidu lõhn annab? Ta tekitab igas inimeses sooja, soe tunne ja pelmeenide tegemine ja toiduvalmistamine, mis ta ka annab, ühendab perekonda, perekond on koos ja kõik valmistavad ja mitte ükski perekonna liige jäämale, seal tehakse nalja, seal naerdaks seal nagu käsitöö. Ongi käsitöö ja ongi jah, täitsa õige ja vanasti ei olnud raadiot, vanasti ei olnud televiisorit. Jällegi mul tuli meelde, et minu ema ja külanaised kogu teised kokku kellegi juures nad kraazisad ketras kudusivad, heegeldasid, laulsin, rääkisid kõik jutud ära. Naistel on vaja naiste juttu rääkida, mis teil meeste ja kui perekond ja toidu tegemine ühendab perekonda ja see on kindlasti nii ja toitise annab ainult sooja. Jah, ja siis jääb ju koos maha istuda ja seda siia ja veel süüa ka koos ja, ja see on kõige põnevam. Et see on kõige toredam ja pelmeenid olid üks, üks asi, mis pelmeenide tegemiste juures terve perekond üksinda ei tee. Mina võin teha üksinda ja kiiresti üksinda teha, kui sa oskad juba, aga Pilmeendel, kui sa teed terve perele ja me valmistasime seal alati suured kogused miks meil ei olnud külmkappi ja talvel seal oli minust 40 miinus 30 soligi külm kop, loomulik külmkapp. Me tegime suure koti teise, viisime õue, nimetasin end ära ja siis õhtul süüa, teine tupel. Kas keegi kõri loonitseemas ei tahtnud käia vahepeal? Ei, aga loom ei olnud kuriloomalt kodukoerad ja. Ja veel oli üks erinevus oli. Eesti erinevas muidugi sellest ei räägita, joogid nii valged liin ei olnud kusagil saada, poodides ei olnud. Veiniga ei olnud. Õluga ei olnud. Kaljaga ei olnud, kõik tegid ise, valmistas jääd, ema valmistas kalla, been oli meest, ma ei tea, kas oli veel vein või mis asi see oli, aga puri ta tegi. Ja mida joogiks oli kangeks joogiks oli samakas. Milles te seda tegite? Minu arust nisu ja mari ja kartul. Mina ei teinud, mulle ei meeldinud, lõhnas hästi või halvasti, minu jaoks mitte meeldivalt AK, rahu jooksmist meeldivalt, ma arvan. See oli päris põnev. Nii, ma maitsesin ka ikka paar korda ei maitsenud. Seda lugu laulsid minu külalisel Leida Nimpsi kodukandi naised Krasnojarski krais ülembulanca kylast. Veeretame aga jutte edasi. Kuidas teil jõulukinkidega oli? Ahhaa jõulukinkidega võib-olla hakkame, alustan veel, räägime veel kuusest. Toomtoomisest meil kuusk ei olnud, meil oli männid, kuused olid väga kaugel ja männid olid ka. Me pidime tuppa tooma, mitte pidime, see ei olnud kohustuslik. Aga toodi ka, ma mäletan, et kui mina olin laps, siis ema isa rohkem. Muidugi kui isa oli elus, oli ka 23.-ks. Ja kui jäid hiljaks, siis toodi näärideks natukene varem. Ja kuuseehted olid noh, ütleme, männiehted olid käsitöö, õlg ise tegime, peegeldused, kommid, küpsised, paberid paberist. Siis mina ei mäleta, et meil oleks neid jõulukuusemunad olnud, seda ma ei mäleta. Ja kas olid, ma ei tea, mingi tinglikesed olid küll, aga kingitused. Kingitused olid rohkem nääride ajal, soli avalik, see oli kõikide jaoks, see on nagu teine uus kalender neid. Ja uus kalender tuli alati nääridajal ja miks mul näärid on kõige rohkem, ma arvan, lastel on kõikidel meil seda rohkem ja minul ka meeldised. Näärideks tuli jõuluvana saanidega kolmapust Eeessaanid, jõuluvana tuli mäest alla. Komme lastele suure kotiga, alati ootasime. Kas te pidite talle salme ka lugeja ja, ja ma ei tea, mis ma lubasin, ma ei oska, ma ei mäleta seda. Aga tsingi back hääliga ei olnud. Seda ma ei mäleta. Kommipakk oligi jõulukink. Aga siis? Koos oli ka niisugust, see oli külarahvas kogunes klubisse ja klubis oli suur kuusk alati ja külarahvas kogunes sinna kokku. See oli päris, see oli huvitav, meeldiv ja soe. Seal laulsiot, tantsud olijad. Ja kell 12, kuna, kui saabus kell 12 ilutulestikku ei olnud tol ajal. Ma ei tea, Meil ei olnud seal, võib-olla siin oli, ma arvan, et siin oli püssid, lasti ja pauguta tikkpüssidest, iga pere, iga mees hirmustokidele, mina kartsin. Aga koerad kardset, mina kartsin, aga enamus vist ei kartnud. Kas sa mäletad, millal sa esimest korda? Ta oma killast päris kaugele jõudsid, ma olin kolmeaastane, saatsin haiglasse. Ma olin haiglas, ma olin suures linnas haiglas. See oli ka päris huvitav. Sest ma ei saanud üldse aru, et mis keeles nad räägivad. Ma olen päris pikalt-Jaagupis vene keele, ära siis koju tulin, ma ei saanud aru, mis keelt räägitaks, mis aed räägivad. Ma olin laval kogusaid peitust saanud aru, millest nad räägivad. Aga laps on, laps, topib aga suuremana. Kui sa A siis koed ära seitsed, sellel käisin külas, kus, kuhu nad sõitsid linna. Mis lindil seal oli. Meil oli Abakani linn lähedal ja minul meeldis Minussinskist kõige rohkem, mis oli vanaaegne vana arhitektuuriga linn. Ja ma ei tea millegipärast. Minule meeldib seda rohkem ja siis oli kõige suurem linn, oli Krasna järsk. Mul ta meeldis, ma kõik meeldis seal, mul meeldis loodus, mulle meeldisid linnad, mulle meeldis kõik, mulle meeldisid rahvad. Aga minu jaoks suur linn ei sobinud. Ma kartsin teda. Miks see tabakani jääksid? Kuidagi, las sõitsid kõik ära. Täiskasvanuks saivad, kuhu sa pidid minema, mis meil seal teha oli ja kuhu sina läksid? Läksin Krasnojarski ja mis seal põnevat oli? Ma ei tea, mis mind seal ootas, ma läksin õppima. Ema alati rääkis, need mälestused on nüüd alles tuli meelde, et ära õpi, ära õpilad lüpseks, ma kartsin seda. Ja veel, mul on üks huvitav mälestused, kui ma olin laps, ma teadsin, ma sõidan kaugele ära. Aga see ei olnud vene linn, aga ma ei tea, kui kohta mul oli ettekujutus selline. Ja kui ma tulin Krasnojarski käisin metkoolis ja mul oli kogu see aeg see tunne, et ma pean ära minema kuhugi, kuhugi, kuhugi ära minema, kaugele, kui kaugel ma ei teadnud. Lavastaja, Krasnojarski säilid, mis 10 aastat või ma läksin 17, olin vana 25, ma olin juba siin. Ma tulin õele külla, aga kutsest palju varem paljud külla. Aga Nad said, kui sa esimest korda tulid, eks ma 18 olin, vee oli natukene vanem, kas sa tulid päris üksinda või muidugi üksinda meil oli, olime maast lapsest peale, ma olin täiskasvanud, kõik reisis. Üksinda tülideerungiga ei lennukiga lennuk lennukiga, jah. Ja kui kaua õde siin elanud oli juba selleks ajaks. Õde oli minust noorem, tuli 16 korda tuli, laps oli ka üksinda sõbrannadega sama katk ja tulin külla, ütlen, maastik oli teine. Loodus oli teine, mis mulle ei sobinud, nagu esin. Esimese hetkega ma ei võtnud vastu. Maastik ja loodus, mis aastaaeg, seeni, sügis. Gaasigisteid ei ole kõige ilusam, ei olnudki. Iga päev oli vist. Seal olid ilusad ilmad, septembrikuus vist minu arust oli küll september tükk aega mõtlesin, et kas ma tulen ikka ei tule, tulen ikka ei tule meelde, näed, nüüd ma ei oskaks seal elada enam, see on kindel ja mina tean ja see on kindlasti nii, et kui emapiimaga midagi sisse antud ei saa välja, nagunii lähed kas toitude juurde tagasi esivanemate juurde tagasi sa hakkad otsima, vaata, tihtipeale mõtleme, et no ma ei ole endaga rahul. Ei saa aru, miks ma ei ole rahul ja sama oli minuga, ma ei olnud endaga rahul. Ma ei saanud aru, miks ma ei ole rahul, kas siin või seal seal kui siin, aga siin ma olen rohkem rahul siis ma olen rohkem rahul, see. Tihtipeale ma ei ole rahul, kuna ma tunnen, et Nemad kutsuvad mind. Ma tahan ise, mitte nemad ei kutsu. Aga ma tahan ise käia haual. Ma tahan seda loodust näha, ma tahan seda kodukilo näha, ma tahan surnuaias käia. Kui tihti sina vanas külas käid? Kui ema suri, ära siis nüüd kaheksa aastat vahet olnud, aga muidu käisin iga aasta, mis saastajad suvel ikka, mõnikord käisin talvel ka. Aga talvel on liiga külm, seal. Kui sa nüüd esimest kartulid oma noorema õe juurde külla kuidas sind siis vastu võeti, ma mõtlen, need eestlased, kes siin Eestis elasid ütlesite tere, mina leida ja olen Siberist. Kuidas siis suhtuti? Vaat huvitav on see, et minul on väga heade inimeste ees olnud, igal pool on head oodanud. Ja kui ma külas käisin, olid ka ümberringi väga huvitavaid head inimesed. Huvitavad olid ja kui ma elama asusin, Eestisse ma kohtusin ka ainult heade inimestega. Ma ei ole ühtegi inimest Eestis kusagil mujal näinud, kohtunud, kui räägid kahe vahel. Et on halb, ei ole seal, vahet ei ole, mis rahvusest on? Ei ole, hamba, oleneb ainult minust endast, kuidas ma neid vastu võtta? Kas ma tahan neid võtta, vida. Ja kui ma tahan, siis mind võetakse vastu Lähme küla juurde tagasi küla juurde, miks? Vanasõna Eesti vanasõna. Nii kuidas sina külale, nii küla sinule. Esivanemad, ma ei tea ja ma ei ole kunagi näinud. Ma tunnetan neid, ma tean, et nad on mul olemas, no ma tean, et nad mul on minu inglid. Ma tean, et minu ema ja isa on ka minu inglid, ma tean, et minu õed konkaminu, inglid. Ja ma tean, et nad hoiavad. Ja ma tean, et ma räägin nendega ja ma räägin nendega. Distite, me ei tea, kellega me räägime endaga, mina tunnen, ma räägin kellegi teisega. Kes mind kuulab, eks mind aitab. Mu ema rääkis mulle, et Jeesus armastab neid. Ja mida me vajame küll seda, mida jumal teab. Meile on antud tuhandeid võimelisi, sadu töid. Ma olen õnnelik, et inimesed Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head. Kus lihtsalt ei saa teisiti, kui eelistama peab? Mõõdame siis, kui miskit on mu silmad. Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilus, head. Mu ema rääkis mulle, et Jeesus armastab neid. Ja mida me vajame küll seda juba jumal teab, mis. Meile on antud tuhandeid võimelisi, sadu teid. Tore elada siin ime imelises ilmas kus lihtsalt ei saa teisiti, kui rõõmustame pea. Nüüd olen siis miskit silmast. Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head. See lugu, ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head tuleb muidugi sõpruse puiesteelt. Kuuled raadio kahte mina olen Maarja Merivoo-Parro tänases kahetunnises jõulujutusaates räägin kaugelt sündinud ja kasvanud eestlastega. Esimene külaline leideni Siberist on juba stuudiost lahkunud. Enne veel, kui liigun edasi uue põneva külalise juurde, mainin ära, et need vahvad Siberi eestlaste laulud mida siin äsja kuulsime enne sõpruse puiesteed. Need on pärit hiljuti valminud veebi antoloogiast, mille on koostanud Eesti Kirjandusmuuseumi meeskond eesotsas Siberi eestlaste uurija, folklorist Anu Korbiga. Minu järgmine külaline on aga kasvanud Ameerikas, kus on üsnagi arvukas ja põneva kujunemislooga eestlaskond. Arvatakse, et üksikud Eesti aladelt tulnud isikud jõudsid sinna juba seitsmeteistkümnendal sajandil. Rohkem on aga andmeid 19. sajandi kohta, mil rannikualadel hakkasid kanda kinnitama kutselised meremehed. Ja huvitaval kombel jõudsid sinna ka mitmed perekonnad, kes olid parema elu otsinguil omal ajal just nimelt vene tsaaririigiavarustesse näiteks Siberisse, Samaaras, Krimmi ja nii edasi olid sinna läinud, seal pettunud ja koju naasmise asemel otsustanud edasi otsida. Selline seltskond otsis püsivat kodu pigem Ameerika sisemaal, kus sai tegeleda talupidamisega. 1905. aasta revolutsioonikatse tagajärjel sattus aga Ameerikasse maapakku yksjagu vasakpoolselt meelestatud eestlasi teise maailmasõja tõttu aga hoopis ligikaudu 12000 isikut, kes nimelt kommunistliku režiimi eest kodumaalt põgenenud olid. Just sellesse seltskonda kuulub ka minu külaline Juta lihtsa Juta vestlen siin üle elus juhtunud põnevat jõuluajal. Ei noh, jõuluma ütleks niimoodi, et jõulud sisse juhatada, kuna ma olen New Yorgis üles kasvanud elanud sellises keskkonnas, kus ütleme, minu koolikaaslased Ameerika koolis, need olid suremas, juudid neil nagu jõule üldse ei olnud, nemad, nemad pidasid halekatas sel ajal üldse. Ja Meie, kuna me elasime nisukest topeltelu, eks ole, nii et meil oli nagu ameerika elu ja siis oli nagu Eesti elu sisse terve jõuluasi, nagu oli ümber selle nagu Eesti elu, eks ole, ameeriklased ameeriklaste jõulupidamiskommetes nagu me eriti ei teadnud, et meil oli põhiline, oli verivorst silti vaja teha kõik need asjad ja siis ma nüüd, mis oli teistmoodi ja nii, et me pidasime, me saime kingituse 24. kätte, said alles 25. hommikul kätte, mis oli väga oluline moment. Aga vahel aga iseloomustatakse ta sellega, et mul sõbranna Piia, kes kasvas ka New Yorgis ülesse, aga nüüd Raplas või igatahes ja minevale Facebookis kirjutada. Nüüd ma hakkasin sülti tegema ja verivorstid jõudsid illegaale. Need, see, noh, see, see oli nii, eesti lekterwe, see asi, eks ole. Ja see oli ja muidugi mina noor olin ja siis New Yorgi Eesti maja ümber kõik see elu, mis käis, eks on, ju siis käis meil me käisime ju eesti kirikus kõigepealt, mis oli ka 24. siis kirikus oli, kõik inimesed tulid kirecossekes, muidu üldse kirkuse käib. Ja siis käik ja see oli nagu teada, ütleme eesti nagu kõrgkiht või need, need siis kõik vaatsed, kas need ikka tulevad või ei tule ja nisu kellelegi, mis kellelgi seljas on? Väga oluline moment, eks on ju, ja meil lastel siis meil olid Täienduskoolist New Yorgi Eesti Majas, päev oli jõuluetendused siis mäel oli, kirikus oli jõululäide väga tihe programm, selle jõuludega seotud, aga kõik see käis eesti keeles ja eesti nagu meelestatud niukene. Ja siis selle, nende aktustega või ütleme, oma hääleta selgelt. Ma mäletan seda. Minu ema, kes oli New Yorgi Eesti, minu emakeel, oli eesti keele õpetaja Eestis ja siis hiljem õpetas ka paguluses eesti keelt ja kell õpilane ka mina olin, tema oli suur Marie Underi austaja, need siis me pidime jõulude ajal muidugi, et luuletusi või noh, jõulusalme, aga mina pidin Malyya Underi luuletusi leid deklameerima ja ja siis tuli kahanev Ameerika hääl ja nemad lindistasid neid ja et noh, et eestisse saapa neid programme ja siis nad rääkisid meile ja teate, et ega Eestis ning lastele annab, jõulusid ei ole ja nemad ei tohi üldse pole ja nii kurb meel oli mul mõelda, eks need lapsed seal Eestis hirmule, eks need ja nii, nii see asi käis ja, ja seal muidugi, kas see kõige suurem probleem oli need verivorstid? Sellepärast et kui ma Eestisse kolisin, esimene asi, et ta läheb nagu toimub, ostab ostmiseks. Aga teha verivorste või saada verivorste kuskilt Ameerikas, noh, need number üks olnud, saadas keegi teinud neid peale iseenda. Või siis New Yorgi Eesti Majas puhveti tädi nemad siis võtsid tellimusi ja nii nagu praegu osa nad ikka võtavad tellimusi, saatsin laiali Hawaisse ja pakkisid nad nagu sellesse kuivasse jää, kas see või mis see eesti keeles on toa? Pakkisid need, kes siis saatsid nagu laiali siis minu ema, kes ise ei olnud mitte talus kasvanud, kuigi Talimaat üks üks astuda ütles, et tema ei ole üldse enam rahul selle, selle Eesti maja verivorstidega, need ei ole ikka päris head jääd. Õpi nüüd ise tegema verivorsti ja hakkaski Velasime viiendal korrusel vaside naisest ja tema hakkab verivorstidega nii probleem, kõige suurem probleem mängudega oli probleeme olnud, päris õiged ja nii, aga kus sa seda verd? Ja siis oligi, ma tean, ka teistes väikestes kohtades on, siis otsiti, tol ajal oli veel, vaata tänapäeval sellist ei töötaks. Neid niukseid väikseid lihapoode on jäänud peaaegu peaaegu ära kadunud. Meie kandis oli üks kass saksa lihapood ja siis teised eestlased teadsid, et vaata, sealt saksa lihapoodi, lähed ja küsid ja tood neile purgist, annavad sulle selle vere, eks on ju, mis tuleb siis sealt tapamaja. Et veri, seisime seal New Yorgist seal korteris, tegime neid verivorste. Sest ilma selleta, nagu jõulud ei olnud, nagu ma ütlen, siis siia tulid ja piparkooke osta, poest osta. Ma vaatasin, et Ringvaates oli üks päev verivorstides jutlesid, tuli ka välja, et ka teised, nüüd on juba ka eestlased nii võõrdunud sellest, et nagu Greete ütleb. Ma ei tea, kuidas verivorsti teha ja kuidas võtsid, et huvitav. Ja mina ei ole kunagi teinud. Aga. Nii et nii ta oli eksanya olime alguses, kui me läksime, siis olime noh, me olime päris vaesed eksoni. Mis seal ikka siis oli kaks, mida ma mäletan väiksest peale. Ma pidin olema siis mingi kuue seitsme aastane siis meil oli üks tuttav perekond ja selle tütar oli New Yorkis modell. Ja siis ta käis meil külas ja siis ta ostis, mul läheks see suuresti uhke lukkuvastiseks, temal oli nagu raha ja siis mul venna ristiisa oli. Eks karikaturist, Eesti kuulus karikaturist Moltman ja tema oli ka nagu väga hea koha peal ja siis ta alati saatis mu vennale väga uhked kingitused, aga siis ta saatis mulle ka aegsel kõige, ma ei olnud nagu ristilaps. Niuksed, niuksed, mälestused nendest aegadest. Ega see ei voola kordobeeri ainult portil tuule alla teinud daat A. R. Tabada. Väliseesti estraad raadio kahes, need olid Andres raudselt mati kopamees ja Valev vastab. Lugu oli põrra põrra. Mina olen Maarja Merivoo-Parro ja mul on külas New Yorgis kasvanud Juta Ristsoo. Kas sa mäletad ka seda aega, kui sa esimest korda Eestisse tulid? Ei, no muidugi mis need esimesed muljed olid, ma tulin oktoobris 89, pime, pime oli Tallinna lid, pime, õhtul oli kuskil hämaral tänavavalguse talvega. Aknad olid nagu kõik noh, pimedas see on mul esimene, ma mäletan, ma mõtlesin seda, noh, siis hakkas juba see asi muutuma. Ma enne ei käinud üldse siin ja siis ikka hakkas juba see mõte, et noh, et nagu võib-olla saaks Eestisse kolida ja nii edasi ja siis ma mõtlesin, ma ei saa mitte, sest et noh, et päikest ei ole, aga noh, linnaväravad pimedad Need on ju täiesti teistmoodi. See oli nagu see esimene maks. Aga noh, meil oli hästi seiklusrikka 10 päeva, nii et hästi mõnus oli, aga noh, siis ma nagu noh, seda nagu Eestisse kolimist, nagu vaatasin, okei, vaatame, mis toimub, eks. No siis ei olnud ka veel Eesti vaba. Aga mis need teised ja kolmandad laksud olid, mis Eesti andis? Vaat see asi oli siin noh sissejuhatuseks mul oli see suur eelis. 88.-st aastast peale hakkas käima Ühendriikides ja igal pool suured eesti kollektiivid ja siis meie seal Eesti Majas kõik, kes seal käisid, ega nad, nad said, lennupiletid said, aga neil nagu taskuraha joonud ööbimisraha neile ju anda, eks ole, me pidime kõik organiseerima, esimene oli poistekoor, siis tuli meeskoor, siis tuli mingi, kas oli Tallina akadeemiline koor, siis käisid igasugused inimesed, Mark Soosaar, Priit Pärna. Ja kõik inimesed käisid meil Eestimäelt läbi, kõik need inimestega, suhtlesime Tõnu Kaljuste ja nii, et kui ma tulin ja rock Hotell käis, Alo Mattiisen oli juba käinud Ameerikas. Me tundsime neid kõiki. Nii et mul oli, nagu ma tulin siia, siis, siis on kõik see rahvas oli juba nagunii, et noh, ma ei tulnud nagu tühja kohta. Täitsa juhuslikult nägime nagu Iffi TVd rahana, muidugi nüüd paneme peo kokku ja noh, niimoodi käimiseks. Tegelikult tuli välja, et mul tuli välja, et mul sugulane, olümpias, kelner naine oli seal baari taga, eks me olimegi Ifi juurel ja pärast pidu hommikul ja. Näljas olevat peaks seda kuskilt süüa, tahame, mõtlesin, ma tean, kuidas me siia. Soolane. Need kohe, kuidas asi toimub. Ja nii ta nii ta läks. Ka siin mööda läinud radu ja matnermaagi koore. Karla keppikad Akkar, õhtul lahkun toimuda töödeks suitsutarre. Saaremaailma matkasin, esitasid Mati kopamees, Ell Taburi, Urmas Tooming pagulaseestlased, kes tõenäoliselt puudutasid kunagi kokku ka minu tänase külalisega New Yorgi eestlase Juta Ristsooga. Nii üheksakümneil kaks kolisid Eestisse ja, ja kuhu täpsemalt, miks? Ignar Fjuk apeljeesser Müürivahetänavasse kõla, Einar käis New Yorgis, nõval oli meie korteri võti ja virolalitava stuudiokorteri võti, siis ta ütles, et sa tuled, et siis sa võid seal elada. Ja siis ma elasin seal müürivahes tükk aega. Aga õieti mul tekkis see võimalus, sellepärast et ühe keerulise liiga keeruline praegu seletada, aga oli üks Ameerika ärimees, kes oli huvitatud ühe otsisest rakise tehast ja mina aitasin tal leida mustamäel pioneeri rakiste tehas. Ja tema tegi mulle ettepaneku, et kui ma tahan minna Eestisse ja aidata tal selle erastamise organiseerida, siis ta maksab mulle selle eest. Nii et ma tulin. Aga mul oli lihtne tulla, mul ei ole lapsi ja ma jätsin oma mehe. Ja siis ei olnud ära koos. Nii et noh, mul nagu kõik nagu vedas, selles mõttes, et mul oli nagu sissetulek. Ma ei pidanud tulema tühja kohta, mul oli kohe nagu elukoht olemas ja nii ta läks ja siis kui erastasimegi oli üks esimesi, see oli isegi enne seda, kui seda erastamisagentuuri veel ei olnud erastasimegi selle, selle tehase ja ja siis läks juba edasi teiste asjade, kuhu tee edasi. Siis asutasin ühe sõbraga, siis ma avastasin Tallinnas tol ajal restoranides ja baarides ei olnud korralikke klaase. Ja siis me asutasime firma, mis hakkas maale tooma kõigepealt nagu igasuguseid nõusid, siis hakkasid inimesed küsima meie käest, et kas me saaks ka nagu tehnikat tuua ja siis tuligi niisugune esimene, üks esimesi, kes taimaale nagu suure köögitooteid või neid, noh sa plaanis. Siis me tegime seda mitu aastat. Siis me müüsime selle firma maha, selle firma ikka eksisteerib ja siis ma hakkasin tegema turundustööd, siis ma olin selle uunikum, mis oli, mis nüüd on dressid, Ko bussiootepaviljonid ja siis ma olin seal balti turundusdirektor, noh, mis juhtus, oli, et Baltikumis, Eestis, Lätis, Leedus oli, tekkisid kohe niuksed väiksed firmad, kes saaksid vana bussiootepaviljonide müüa seda pinda, eks on ju see skeem on ju, see firma paneb selle bussiootepaviljon üles hinnangu ilmal, noh, linnale ilma rahata ja siis teenib raha tagasi nendest reklaamidest, eks ole. Nii et neid firmasid oli hästi palju ja siis üks abielupaar, kes naine on õieti prantslane, elas New Yorgis ja Põhja-Ameerikast, mees, kes otsisid Ida-Euroopas nagu investeerimisvõimalusi ja siis tegid firma, et osta kokku kõik need väiksed firmad, teha üks suurfirma ja siis müüa seega edasi nagu globaalsele firmale. Ja nii ma olin nagu selles faasis, kus nad põhiliselt nagu olid just alustanud Eestis siis seal on hästi huvitav aeg sellise Lorään, kes oli minu otsene ülemus ja sisse eksandast Ovaarikades, kes oli hästi värvikas kuju mööda Baltikumi ja siis igasugust Leedus olid, miks kahtlased mehed, kes tõupoole ubasid, mingid kõik leedukas nendega ei tohi? Nagu mingid maffia. Ja siis tegimegi nagu selle keti sisse kett müüdi siis tervikuna žestide koole, kes on maailma kõige suurem selle ala firma maha. Juta, sa oled meie olmeke keskkonda, eks ja kui mõjutanud, kuulame vahepeal jälle muusikat, olemegi oma jutuga juba kodu Eestisse jõudnud, aga et see on mul siin stuudios oled, kasutan ära võimaluse ja mängin ette ikkagi väljaspool Eestit tehtud ja salvestatud muusikat. Järgmiseks selle tunni lõpetuseks kuulame koos ära Rootsi eestlaste tehtud Hiiemäe laagrilaulu esitavad mati kopamees ja alev vastata. See varjuefekt punakas, valminud hobina ja koori antud oskurraks täiendid on viimne laagriaegki. Riia tänav on Rebala kergi tamme tantaaranonüümile juurde. Ta teab, et all rel tuleb õppida ja suvel taodelda. Nii eesti- ja tänavu on laager rivi tammega. Juurde. Ja tänavu on rühmalaager, ei jää Tammer apsaka juurde. Need, kes laagreesis on jalaluu maitsta vennas, mõtleva riva.