Tere tulemast tagasi kuulama raadio kahe jõuluprogrammi MINA OLEN Maarja Merivoo-Parro ja ma vestlen, olete eestlannad ega kes on sündinud ja kasvanud Eestist väga kaugel. Hetkel on minuga stuudios USA idarannikul kujunenud Juta Ristsoo kes tuli esimest korda Eestisse 1900 kaheksakümnendatel aastatel üsna pea pärast Eesti iseseisvuse taastamist, koliski siia ja mõningase pealinna elu järel ases ümber maale. Ja on nüüd Kolga-Jaani inime. Kolga-Jaani on kindlasti nii Tallinnas kui ka New Yorgist üsna erinev. Jah, nüüd me, aga meil on seal ka meil hästi, huvitav, me tegime külaseltsi. Lähim naaber on meil Anzori Barkalajal ja siis on meil veel Tartu Ülikooli rahvast ja seal on hästi huvitav, mis tegi seltsiga tegema hakata. Ei noh, üks asi on kindlasti ETV tegime kaheselt kahe küla peal, noh need külad, onju väikseks jäänud, nii et meil on Lalsilat kalu. Külaselts Kolga-Jaani vallas põhiliselt. Noh, üks asi on see, et saaduse kiirinternet, mis veeti need tee mööda teid laiali, riik vedas laiali, eks, onju. Aga nüüd see viimane nagu nad ütlevad, see viimane kilomeeter peab ju ise maksma. Aga noh, meil on see eelis, et meil vallas on ekspertiis meil ühes teises külas, mis ka tegi külaseltsimees, kes on nagu selle ala spetsialist kes saaks selle töö ära teha, Anzori jälle teab, kuidas kõik see rahade liikumine ja liider, programmid ja värgid, eks on ju oma nagu selles noh, et meil on hästi palju. Jah, kellel on kogemusi, nii et see on nagu üks, üks suur asi, mis teha, noh, siis on seal nagu ikka maakohtades on need kooliprobleemid, kuidas need ka meil on praegu kaks põhikooli, et noh, et mis edasi saab need niuksed olmeprobleemid ja siis nagu see, et noh, ilmselt tuleb mingi ajal ühinemine, eks on ju suuremasse ühiskonda, et siis meie oleks juba nagu valmis selleks nagu linnadeski ütleme, kalamaja või, või uus ilm, sa pead olema ju organiseeritud, et siis mõjutada seda suuremat kohalikku omavalitsust ja meil on sama asi nagu on suurimad välja, et siis oleks nagu kärg nendest külaseltsidest tervese Kolga-Jaani praegu Kolga-Jaani valla territoorium oleks kaetud ja siis mäel oleks nagu koos oleks meil juba see organisatsioon, mis, millega on siis võimalik ka hakata edaspidi mõjutamaks. Sellepärast. Ühest küljest on nagu see, et tehtaks ainult suuremad, aga õieti sa vaatad, mis linnades toimub, siis need tükid tulevad ja inimesed hakkavad võtma oma käte nagu mingit võimu, saavad aru, et noh, nad peavad ka nagu tegutsema, nendel on ka mingi või nendega maal on ja sama asi. Sa oled ikka terve elu organiseerinud kõike. Noh, ma olen omal ajal, oli ju kõik see nagu, nagu välisvõitlus, noh kõik need lobiorganisatsioonid ja tänavademonstratsioonid, mis sai omal ajal peetud ja hästi palju asjadest Äkki jagad mingeid markantsemaid hetki sellest elust ka? Vaat asi seisis selles, et seitse, kui oli Ameerikas Vietnami sõda, siis läks või juba enne seda, ütleme, kui oli see sibulaid Muumenteks, mustanahaliste ja kõik ja siis ta hakkas niisugune tänavate demonstreerimine ja kõik see oli, oli, noh, ma ei taha öelda popule Aarne, ma ma näen, et ta oli nagu vahend, eks on ju. Niisiis meie mõtlesime ka nagu seal ja siis tuli Vietnami sõda ja siis oli nagu samamoodi, eks, onju. Aga Meie nagu jälle pagulus vanem generatsioon, keda meie kutsume vanameesteks. Vanamehed leidsid, et nii ei käitud ka eestlane nii ei käitu. Meie jälle leidsime, et et antud keskkonnas on vajalik käituda. Kuulad raadio, kahte säili, David Bowie, märgens mina olen Maarja Merivoo-Parro ja minuga koos on stuudios Ameerikast tulnud eestlane Juta Ristsoo ja meie jutt jäi ennist väga põneva koha peal pooleli. Teemaks oli välisvõitlus ja noort pagulaseestlaste roll selles ning teatud pahameel, mis mõningate meetodite vastu laiemas Ameerika Eesti ühiskonnas esile kerkida võis. Ja mõni näide kuluks marjaks ära ja ju ta on lubanud mõne näite tuua. Tegime ühe suure demonstratsiooni ÜRO-s, ütleme meie jaoks suured valt kolm balti riiki koos, meil oli mingisugune 5000 inimest ja New York Times, mis oli nagu sa kõige tähtsam meedia ütleme. Meil oli vaja Times tullakse, kirjutaks sellest ja nad ei kirjutanud mitte midagi. Sellepärast samal ajal juhtus mingi teine, väiksem Vietnami vastane asi. Ja siis nagu me lihastasime. Ja meil oli üks väga nisukene värvikas kuju. Andres Jürjo. Liider veel ja irevil need piisav, nüüd me läve järgmisel nädalal vahetasime, paneme selle New York Timesi kinni ja teeme sireeni, mis oli nagu see vorm, eks on ju nii. Me läksime New York Timesi peakontorisse, istusime uste nendesse keerduste vahele, panime selle kinni ja ei lasknud kedagi sisse ega välja. Ja siis saatsime oma delegatsiooni, et meil, et meil väga lihtsad nõudmised. Et me tahame ainult nagu rääkida toimetajate, ega me tahame noh, sellest probleemist mitte kuna ette kirjutanud nagu balti riikidest. No ja siis nad nõustusid ja siis nad tegid niisuguse koosoleku, mina seal koosolekul ei olnud, aga hiljem rääkis, et seal oli siis New York Timesi Managing R ja pea juhtkond. Ja siis oli, ütlen, see, see oli veel nüüd, mul ei tule nimi meelde, ta oli Harry Trumani tütremees, kes oli olnud New York Timesi korrespondent Moskvas nagu Stalini ajal ja tema ütles niukse lauset. Aga te olete nagu pagulased meisate, et tee ei ole nagu see noh, me ei saa teie informatsiooni kasutada, et te olete nagu teil on oma vaatevinkleid, eks on ju, et meie sama, ainult usaldada New York Times'i raportereid, eks. Sirje ja ta ütles selle peale, härra, nüüd ma ütlen, et mul ei tule ta veel ära. Et kui teie olite Moskva korrespondent Stalini ajal, mis te arvate, siis Stalin oleks lasknud teid Balti riikidest vaatama, kuidas metsavennad seal võitlevad. Ja pärast seda käis iga aasta New York Timesi korrespondent üks kord aastas läbi kolm balti riiki ja kirjutas loo, mis ei olnud juhtunud. Panime teda oma kontosse. Ja siis teine asi, mis juhtus, oli televisiooniga, oli sama probleem raske saada nagu üle riiklikusse televisiooni, aga pärast seda selleni siis, kui me sealt lahkusime seal, noh, see oli üldseks pikem asi selles, et see oli juubel ja siis me tegime terve nädal demonstratsioonidega, siis nagu kulmineerus siis sellest Sereniga. Meil oli üks veoauto, kus oli üks suur silk oli peal, mis ütles, et Estonia Latvia lõbuenjõualt softi membership nation's ja sellega me olime sõitnud ringi linnas nädal aega juba ja siis veoauto tuli sinna New York Timesi ette ja siis me kõik ronisime sinna peale lippude asjadega, siis sõitsime ringi mööda linna ja siis endisi tõusis, näitas seda õhtustes uudistes, mis meie jaoks oli jälle suur võit. Nende noh, et saada tähelepanu, et saada nagu noh, et see ütlen, mina ütlen, et selle välisvõitluse, see, et see on nagu vale sõna, õieti sellepärast et see mõte oli, et mitte lasta sel asjal nagu kaduda. Noh, et, et see asi oleks kuidagi teatud määral nagu mingisugusest päevakorras. Et me saime aru, et me ei saa nagu istit vabastada, aga me saame hoida teda nagu üleval niikaua kui võib-olla midagi juhtub ja juhtuski, noh kus sa sel ajal ikka juhtes siis maalin veel New Yorgis. Esmaolin see eksmoment oli, vaat kui oli see Molotov, kui oli see balti kett ja siis vaata, ma ütlesin, et me võitlesime ju kogu aeg selle meedia tähelepanu eest ja siis juhtus see moment, kus iga Ameerika ajalehe esileheküljel stoori ja siis mul oli siis vaatasin nagu nutvat seal ees. Mul oli jõle kahju, et ma ei ole nagu Eestis tol momendil, eks. Et see noh, see oli nagu siis see niukene ja üks üks pilt oli, mis oli nii, paljudes lehtedes oli seal Eestis võetud ja see oli nii vahva filtriks. Valge peaga eesti poiss, prillidega, kes hoidis Valevate kätest kinni ja siis seal leheküljeni ja kõik need Absoluutselt kõikide lähtudes siis oli see moment, et nüüd sa saad aru, et noh, seal oli palju asju, mis juhtus enne seda, aga noh, et see asi on nagu reaalne oli. Aga siis ma ütlen sulle nagu vastupidist asja. Et kõik see aeg, mis ma nüüd olen Eestis olnud ainukene moment, kus ma tundsin, et et ma peaks olema New Yorgis, oli, kui oli naine. Ja ma olin veel, mul oli üks, üks sõbranna New Yorgis, kes oli nagu pikemat aega, siis me oleme tema korteris ja siis veel 12 sõbrannat olid kes olid New Yorgis, kes olid nagu lihtsalt reisil Eestisse ja me olime kõik koos vaatasime televisiooni ja siis me olime kõik niimoodi, et noh, mikspärast praegu siin Eestis, et me peaks olema New York. Sest see oli nii kohutav. Nii need need emotsioonid on või need noh, sinu isiklikud seosed. Mina kui inimesed küsivad minu käest nagu seda New Yorgi ja noh, et umbes, et kuidas sa nagu tuled. Sa tuled New Yorgist kolinud Kolga-Jaanis? Seal põhiliselt see asi niimoodi, et New York on minu kodulinn ja islamikodumaa. Nii, ta on ainult kodulinna palju suurem. A siia sobiks minu kaasasolevast väliseesti muusikavalikust hispaisi lugu seri, kuulame selle ära ja, ja siis räägime edasi. See oli haisbais Kanada eestlaskonna seotud bänd ja lugu kandis nime sellest teri. Räägin siin suures New Yorgi linnas kasvanud tütar isaga, kes äsja just parafraseerisin. Gertrud Steini ütles, et New York on tema kodulinn ja Eesti on ta kodumaa. Olgugi et kodulinn on sellisel juhul mõnes mõttes suurem kui kaduma. Kunagi ajakire õues, kadril, kelle tiraaž oli 1,4 miljonit valati ameerikalsed äge leia ajakirja tiraaž on minu kodu. Terve rahvastik. Kuskil kirjutas, et kõik eestlased läheksid korraga New Yorki turistiks, siis ega olulist vahet. Jah, võib-olla siis nad ei sõltuks see, et eestlased näeks 11 sellepärast, et juhtub ka, lähete suvalisse, läksin ükskord petsiga San Franciscosse ja täitsa juhuslikult läksime ühte kõrtsi ja üks üks inimestesse. Teadvat. Eesti Seltsi Jaaliga. Hiljem tuli see sama inimene ükskord joolises kõrtsis või. Nii et me tegime valesti naljad käele, ta oli ISP väiksed antennid. New Yorgis oli soove kõrts 86. Kes seal on? Ja Eesti on väike, aga väliseesti veel väiksena. Aga enne Eesti iseseisvumist see, kuidas teie väliseesti noortena liikus site nende väliseesti ringkondade vahel, see on ka päris põnev ja omamoodi mäletan, seitsmendad rääkisid mulle, kuidas keegi vaatas Roomas, et oi, et Len. Jaan Männik tähisele kõvasti najal oli. Männik oli Saudi Araabias tööl, aga ta on Rootsist pärit ja siis tal oli, noh, nii nagu kui sa lähed kuskile suures firmas komandeeringus, saad minna koju, eks on ju mingi, tal oli see nagu huum liiv, eks on ju. Ja siis ta tuli seal Saudi Araabias pidises läbi Rooma sõitma Stockholmi ja siis istus seal Rooma lennujaamas, siis vaatas tabloodes, New Yorgi lend läheb Stockholmi, läheks vaataks, mis nad seal New Yorgi Eesti Majas. New Yorki äraldada raadios lendad edasi Stockholmi. Aga noh, see nisukene, see hakkas küllaltki vara, ütleme 59. aastal peeti esimene ülemaailmne Kaidi ja skaudilaager Kanadas, kus tulid siis kõik gaidid ja skaudid üle Põhja-Ameerika, Rootsi, mõned mõned, kes olid Saksamaa ja tulid kõik ühte laagrisse kokku eksamile. Nii et teatud inimesed, keda ma täna tänaseni tunnen, eks ole, näiteks andres koer, ma kohtusin siis nemad tulid kõigepealt New Yorki pidasime seal ühe peo maha, sest kõik läksime, sõitsime Kanadasse laagrisse ja Andres koer oli üks neid inimesi, keda siis kohtasid on ja noh, siis tekkis seltskond, New Yorgi rahvas käis, mina käin mõnu, Wen näiteks nad käisid minu tähendab, reede õhtu hakkasid autoga sõitma Torontosse peole, laupäeval ja pühapäeval sõitsid tagasi ja see on 10 ja pool tundi. Ja see ei olnud mitte nagu ükskord. Jah, see on nii nagu, et lähed Tallinnast korraks peole kuskile poole tagasi. Noh, ei käi ja kõik need need esto-tega, need Estod kasvasid õieti välja noh, ülemaailmsed eesti päevad, aga need kasvasid õieti välja, enne oli nagu Idaranniku Eesti päevad ja Lääneranniku Eesti Lääneranniku, Eesti päevad on ikka olemas. Siis olid Kesk-Lääne-Eesti noortekoondise Chicagos ja kliima on teise põsk siis New Yorgis olid kultuuripäevadel. Siis hakkas suve periood peale, eks ole, olid lõikudist spordipäevad, siis oli noh siis Kotkajärvel seedriorus olid, noh, väljas Kanada suvilarajooni, need seal liikumine. Nüüd nagu nagu eestlasele sõidame Poolasse, peo vägi nagu segaseks läinud, aga see oli kõik normaalne. Ma lugesin kuskilt arhiivist, et need New Yorgi Eesti meeskoor, kas see oli hästi palju liikvia, et nemad arvutasid kokku, et iga nädal kõik need 100 meest olid Coru, leidsid oma marsruudid ja kilomeetreid miilid kokku ja siis said teada, et see oleks siis kõik kokku, see, see kilometraaž oli sama suur, kui tõesti nad oleks kohtunud Tallinnas bussi peale ja sõitnud Berliini teinud oma proovi ära. Lihtsalt tagasi ja aga te Peetri, noh, minu eksabikaasa Rizzo isa, kes oli ka suur mees koormeeseni tema ütles, et, et tema oli krabi vallas Võrumaal. Ja ta ütles, et ma sõidan iga hommikut tööle sama kaugele, kui oli krabi vallast võrusse Võru linna minna, kus ma käisin, võib olla üks kord kuus, eks on ju need see taju oli lihtsalt teistmoodi. Ja sa olid nagu sellega. Ja teine asi oli see, et vaata, ka inimesed läksid. Noh, ütleme Põhja-Ameerika need pagulased põhiliselt need, kes USAs olid, need olid põhiliselt tulnud läbi Saksamaalaagrite suurem osa. Vähe olid need, kes olid üle rootsid näinud. Aga Torontos oli neid, kes oli, ütleme, pooled olid Saksamaalaagrite kaudu, teine pool olid need, kes olid need Rootsist edasi läinud. Selles hirmus, et nagu Rootsis ei olnud turvaline, eks ole. Juba need, kes juba algaastatel sõbrad olid, neil võib olla hoopis Torontos või need, kellega, kellega nad kartus koos olid. Tallinnas olid koos olnud, nad hakkasid kohe käima. Mul oli ka isa vend oli Kanadas, ema õde oli lõuna-do, siis muidugi me hakkasime kohe käima neil külas ja nelki käisid meil külas. Nii et noh, see oli nagu see oligi osa sellest nagu paguluselust. Teine osa sellest pagulus elust, mis on, oli hästi kihvt, oli see, et vaata, kui sa oled Eestist, siis on ikka nagu on kunstirahvas ja siis on akadeemia rahvas ja naftatoru umbes niimoodi. Aga kuna paguluses oli neil nagu saagpakk, meie kuulus sõnaraamatu kirjutaja, kui tema käis Torontos, siis Dali Toomas triatloni juures, kes oli Puusepp selle pärast kõigepealt Rothi juures olid head peod, lehti, palju ilusaid naisi. Ja noh, see see moment, mis ühendas, ei olnud mitte see, et üks oli professor, oli Puusepp kui, kuigi Puusepp mängis ka nagu flamenko kitarri. Aga et neil oli iselaugud, mida tihist ja nad olid, eestlased, olid suured eestlased, see oli nagu tähtsam. See oli tähtsam kui see. Et noh, et saak, Bakalex, ainult nüüd käin teise akadeemikud, kõigepealt need eesti akadeemikud ei olnudki nii palju. Aga see, et sa oled eestlane, siis ei jõua nagu need siis tekkis niisugused huvitavad kooslused inimesed, kellega sa läbi käisid. Kuulge, Eesti imago ja töö töö ja sarv, hääl kokku, kultuur, meid. Kakulippu ja laar seenega, eestlus ei. La kraanade. Viime siilile. Ei midagi ei saa, me ei lähe enam Peedurdaadades. Suudan rappa. Ei, me ei puhkaa ruuni, vaenlane on paika pandud, kas värv. Ja nüüd välja, siinse, nii on aega mitu leida, aga aga. Ta käelt ja liine ega. Ma korra oma ei vii meid sihile. Ei midagi, ta ei lähe enam v toortaarsesse? Meie Puka ruuni vaenlane on paika pandud kaskadöör. Nüüd see välja, siis me nii poola laagu valgu hästi suurt tööd ja vaeva ta tool vääri saastunud igas tormi. ETVd. Ei kohu igatoosee laud, laagu, staa koroona. WBC-le ei midagi. Peedurdaaradesse tuura KK-le antud puhta tooni vaenlane on paika haavatu vastavalt värv kaetud, aga peale teie välja siis. Kuuled raadio kahe jõuluprogrammi MINA OLEN Maarja Merivoo-Parro ja äsja kõlas vineelilt, muideks eks oma aja kuumemaid Toronto eesti poistebände külapoisid. Pala nimeks oli, kuulge eestimaa pojad. Nüüd siirdugi Kanada eestlaskonna juurde. Perede eestlaste lugu on USA eestlaste looga üsna sarnane. Ja ka minu järgmise külalise, Kristina Pi pere lugu on eelmise külalise Ameerikastunud Juta pere looga sarnane. Ka nemad olid poliitilised pagulased. Kristinale on aga ka väga oluline kokkupuutepunkt tänase saate esimese külalise Siberist tulnud leida, aga kuna Kristina pole ise Eestist põgenenud ega ise Kanadasse sisse rännanud vaid seda tegid tema esivanemad. Kristina on nii sündinud kui ka kasvanud Torontos, aga viimased paar aastat on temaga tüksivad. Tallinn. Räägi sellest, millal sa esimest korda Eestisse. Mina tulin Eestis esimest korda 98. aastal koos Eesti gaidide ja skautidega, me olime üks nädal skaudilaagris, ma ei mäleta täpselt, kus oli, aga ja siis me tegime ringreis koos teiste gaidide ja skautidega üheks nädalaks siis mu vanavanemad tulid mulle vastu ja me tegime. Ma tegin kahe nädalal nädalase ringreis nendega. Et nad aitasid mulle kostma, olid sündinud ja kus nad elasid, vanad majad ja siis kohtusime ka teiste sugulastega ja see oli väga tore, väga huvitav. Mis esimesed muljed, helid, säilidest, nooruk ja siis ma olin 14 või 15 aastat vana. Ma olin terve elu Eestis kuulnud, et vanavanemad rääkisid sellest ja siis vanemad ja ja siis oli lihtsalt väga huvitav, et viimati seda näha. Ja ma mäletan, et see oli nii imelik, et näha nagu kõik reklaamid Jaffad eesti keeles ja, ja kuulda, et nagu kõik räägivad eesti keelt, sellepärast Torontos eestikeelne ka selline salakeel, mis rääkida, kui me oleme kuskil kohvikus ja midagit öelda teistest, et, et nad ei saaks aru millele järgmine kord, kes Eestisse tuli. Ja siis järgmine kord, kui ma tulin Eestisse, oli 2007. Ja tulin talvel, ma tulin jõulude ajal sellel ajal, ma elasin Itaalias ja mu vanemad tahtsid, et ma oleks koos perekonnaga jõuludeks, nii et ostis mulle lennupilet ja ma tulin siia. Aga ma polnud ammu eesti keelt räägin, sellepärast ma rääkisin ainult itaalia keeles ja siis, kui ma tulin siia, nad ütlesid, et mul oli itaalia aegs. Nii jõulud Eestis, kuidas need välja nägid, sinu silmale? Ikka lund ei olnud, oleks tahtnud natukene lumi, lund ei sadanud, see oli terve kant, liiga külm, külmem kindlasti, kui Firenzes oli. Ja ma olin ja mu sugulaste juures, nendel on talu Lõuna-Eestis, jah, tegime igasuguseid jõulutoit ja see oli väga-väga rahulik jõulu, et selles mõttes võrreldes Kanadaga, kus, kus vaadati, pane muna, panime ennast nagu pidulik käitidesse ja. Jah, aga siin oli nagu väga rohkem käsu, kuidas seda vabam. Jah, okei, see Itaalia elu juurde veel pöördume tagasi, aga kõigepealt äkki sa seletad lahti, et kuidas need kalada eesti jõulud välja näevad? No toitude suhtes või kõige suhtes, kuidas see samm sammult päev, no mina, et noh, ma arvan, igaühele on natukene teistmoodi, et meie perekonnas minu ema perekonnaga me saame kokku 24. detsembris ja siis isagi perekonnaga, me saame kokku 25.. Aga nüüd on natukene teistmoodi, sellepärast kõik on juba abiellunud tähvat nagu oma perekondadega kuskile mujale, nii et ma arvan, et numbrid jäävad natukene väiksemat. Jah, aga me saame kokku umbes ma ei tea, pool pool viis kell viis, kõik tuli minu vanaema juuste, tema oli alati pannud väga uhked asjad laua peale, minul tariaadi, suur puu, valjuküünlad ja tuld ja muide, see lihtsalt jah, aga, aga väga ilus. Ja siis ta alati tegi kõik siia meile. Ja siis, kui ma natukene varem sain ja mul tuli selline kokanduse huvi siis nakad. Siis ma aitasin teda ja siis lõpuks tegin kõik ise ja aga, ja siis vanaema kolis sealt majalt ära ja siis hakkasime tegema, ei olnud minu tädi juures või minu ema juures, et me nagu jagasime seda ja toitude suhtes meil oli. No see oli nagu Kanada ja Eesti jõulutoidud koos, et meil oli kalkun, aga samal ajal muidugi ka verivorstid ja hapukapsad. Et need hapukapsad oli ta alati minu lemmikud. Nii, ja sinuga hakanud suvise, millel see alguse sai Äkki, kui ma Eestisse tagasi tulin, mu emal oli alati, aga panevad kokaraamatut ja ajakirjad ja lihtsalt hakkasin neid lugema ja mõtlesin, äkki võiks proovida mõned retseptid ja siis üks sobiv olin maal ja, ja siis hakkasin nagu eksperimendid on natukene. Ja ja siis mul oli boyfriend natukene vanem ja tema tahtis väga kokaks saada ja ma mõtlesin, et see oleks väga põnev asi teha ja siis ma hakkasin, äkki hakkan tegema sama asi, et siis siis ma saan reisida. Ja, ja ma hakkasin reisima pära, nii. Jah, nii et ma töötasin natukeseks ajaks Torontos olin väikestes restoranides, olin seal paar aastat ja siis ma mõtlesin, et tahaks itaalia keelt õppida ja tahaks itaalia kööki õppida, nii et ma kolisin Viljandisse ja seal ma leidsin tööd ja hakkasin keelt õppima, ma ei rääkinud üldsegi itaalia keelt, kui sinna jõudsin, oli vaga no natukene raske, aga huvitav, samal ajal. Aga Idali keel ei ole väga raske, nii et ma seda ütlesin päris kiiresti, ma arvan jah, nii et ma käisin Firenzes kaks aastat ja siis pärast seda ma mõtlesin, et ma läheks tagasi kooli ja siis läks, kolisin Austraaliasse ära veidi ja seal ma tegin oma magistrikraadi. Kas ronoomias see, nii, räägime magistriteest? Mina uurisin Eesti toidukultuur nõukogude ajal, nii et see oli, mis tõi mind siia Eestisse, et ma tulin siia uurima nõukogude aegsed kokaraamatud ja ajakirjad ja siis siis pärast seda ma, ma jäin siia elama. Aga sellest kõigest ma tahaks kuulda, aga enne laseme siia vahele ühe loo ikka torantast ikka see kuum poistebänd, kyla poisid ja lugu kõdumaani. Naisi Ko taome igal pool ilma. Üks ja teinekord kütkestab meid. Aga keegi ei suudle. Kui mu väikene Ko tuumani Eesti tüdrukul päike on Silva TÖÖ maastu. A'la teema. Stiid truukul päike on silma. Temastu neist on alati ma maastu, neist on alateema. Nii Kanada eesti neiu Kristina, räägi palun veele oma magistriteest. Jah, ma hakkasin nüüd tuju, ajakirjad ja kokaraamatut uurima selle esimese Eesti iseseisvuse ajast ja ka nõukogude ajast ja ma tahtsin nagu võrreldada. Aga siis ma ei tea, see, see projekt läks nii palju suuremaks, et siis ma hakkasin intervjuusid pidama inimestega. Ja see oli väga põnev, et inimesed alati tahavad toidust rääkida, et, et kui ma hakkasin rääkima minu uurimistööst, esimene asi, mis sa ütlesid, oli alati miks, et. Midagi tuvi minuga nõukogude ajal ja, ja siis ma ütlesin, aga räägi no mis, mis need asjad olid, okei, ja siis nad hakkasid rääkima ja ja siis ta Nad mäletasid midagit ja siis siis läks edasi, kui me olime suur kohviga koos sugulastega või midagi. See oli nagu selline nas toidudes ka nostalgia ja siis ma arvan, et, et lõpuks siis mul oli kõige huvitavam oli seal see toidukultuur Edise see esimese iseseisvuse ajal. Et no kuidas inimesed, see on nagu see restoranikultuur ja ja kõik need hoidised ja traditsioonid läksid edasi ka. Ja siis teine asi, mis oli, väga huvitav oli, et et aru saada lihtsalt nagu, kui palju tööd inimesed tädidele, toiduga nõukogude ajal, et kõik need hoidiseid teha ja Kalade liha säilitada, et ma kujutan ette, et, et oli vaja teha sellised asjad, et nagu toit kestaks talvel. Kuuled raadio kahte ja see oli tänane viimane väliseesti pala külma sõja ajal Rootsis Kanadas ja USA-s ilme teinud Reet Henrik sonilt. Loo nimi oli muidugi Haanja viis. Mina olen Maarja Merivoo-Parro, aitäh minu ja mu külalistega koos kulgemast. Kellel on huvi selle vastu, miks ja kuidas eestlased kodumaalt ära läinud on ja mida kuidas nad võõrsil toimetanud on. Siis ma soovitan kuulata vikerraadio saatesarja Eesti lugu, mille toimetaja Piret Kriivan sel hooajal just nimelt Eesti ajaloo ajalugu nii laiuti kui ka süvitsi lahkab. Minu tänast saadet jääb aga lõpetama ajarännak aastahitti minevikku ja see, kulla sõbrad, on viimane retrospektiiv kõne peagi on juba aastahitti selle aasta tulemused meie ees. Aga nüüd ja praegu ja tagasi aastasse 2013 mil Eestist sai ka lõpuks ometi kosmoseriik maa orbiidile, jõudis SQ. Horvaatiast sai aga lõpuks ometi pal liidu riik. Rattur Lance Armstrong tunnistas üles, et ta on paremate tulemuste nimel süstemaatiliselt kasutanud dopingut. Ühendkuningriigis sündis Cambridge'i hertsogi ja hertsoginna le poeg. Troonipärija prints George. Meie hulgast lahkus Nelson Mandela. Eestist sai maailma esimene riik, mis rajas elektriautode laadimistaristu ning NASA leidis uusi tõendeid vee võimalikkusest planeedil Marss aastahitti välismaiste lugude kategoorias. Sai võidu prantslane, avitsi tal aga köik meie. Aasta 2013 Eesti lugude arvestuses Smilers ja mahhita. Ja no seda lugu ma mäletan, hästi, sest see juhtus alles Vot, niisiis me saame kohe rääkidagi värsketest muljetest. Ja saamegi rääkida muljetest, ma mõtlen niimoodi aa, sellega oli nii, ma ei tea, kas seda tohib rääkida, aga sellega oli nii, et ma ei mäleta, kes mulle helistas teie raadiost esimesena ja ütles niimoodi. Kuule, nüüd on niuke asi. Ma arvan, et see oli äkki Sten või keegi ütles, et igaks juhuks nad veel päris kindlalt ei tea, aga igaks juhuks ole valmis, et seal on veel üks lugu ja siis veel üks lugu, mis on nagu päris hästi saavad hääli. Ja et noh, et teie lugu on nagu praegu niukene, tundub, et võiks ära võita ühesõnaga taustapool ehk siis sellel hetkel, kui tehakse see esimene kõnet, palju õnne sellel hetkel ma ikkagi juba nagu natukene tean, et mingisugune võimalus on olnud. Aga see kuidagi oligi kõik. Meie jaoks õige, sest me olime teinud tegelikult ütleme, kogu bändiga panustanud sellesse hetkesse üsna palju. Meil oli Smilersi 20 aastane juubel. Me olime valmistanud kogumikku kolmed CD-ga, kus on mingi 56 lugu, kogu meie ajalugu nagu läbilõige parimate lugudega mis on tegelikult nagu vanasti mõtlesin, et mis need kogumikplaadid ikka nii ägedad on, aga nüüd, kui see sai tehtud just selline suur box sest et noh, et las inimesed ostavad neid õigeid plaate, siis nad kuulevad nagu neid hetkeemotsioone nagu läbi, aga täna kus enam nagu plaate nii ei kuulata, ütleme üldjuhul on seltskond, kes kuulab plaate algusest lõpuni, aga üldjuhul ei kuulata. Et siis see kogumik on nagu tegelikult ilgelt hea niukene noh, nagu ülevaade kogu selle bändi arengust panin ta enam-vähem kokku ka niimoodi, et ta noh, seal on nagu erinevad plaadid, erinevad meeleolud, et kuigi nagu erinevatest aegadest ja me olime teinud selle kogumiku teinud nagu väga noh, meile endale nagu hästi läksid korda väga kihvtid kontserdid mööda Eesti suuri kontserdimaju, mida nagu tihti üks niisugune meiesugune bänd endale võib-olla ei saa lubada, on ju meie jaoks absoluutselt teine süsteem, kõik oli nagu koguse. See, nagu sügis oli läinud tõusujoones kuni sinnamaani välja, et see aastaid tundus nagu suhteliselt loogilise nagu siukse punktina meie jaoks. Et kõik oligi õige mitte et see oleks olnud nagu eesmärk omaette, sest siis on olemas ju Eestis veel igast port segast Avorce kust meile ei antud midagi. Ja ega me ei oodanud ka, sest et teada on, mismoodi need asjad käivad. Et tegelikult, eks pokaali mehikesi antakse, kui neid antakse, aga, ja see on tore tunnustus loomulikult kõikidele bändiliikmetele, aga aga ütleme, see kõlabki stseen, aga tegelikult päriselt nagu ongi see, et, et kui, kui bänd on ikkagi eluse mängib nagu hommikust õhtuni ja inimestel on suud kõrvuni peas ja neil on tore olla, siis see on nagu päriselt see asi, mille pärast seda tasub teha. Et saame ühe või teise pokaali siit või sealt, see ei ole nii nii oluline, aga see on tore tunnustus, ma olen sellega nõus, et see on vahva ja seda enam, et aastahitti ju ikkagi nagu noh, ega ta siin omakeskis välja ei mõtle, et see inimeste hääletavad ja seal nagu vägev. Aga noh, liiga palju nagu sellele keskenduda oleks, oleks mõttetu. Et siis pärast seda solvumist ei jaksa keegi alla neelata. Ta ei tulnudki midagi, õudne häda. Aga see lugu Mohhida. Selle valmimist sa kindlasti mäletad, see oli nii äsja. Mäletan küll tähendab selles suhtes, et ta valmis, nii nagu ikka suuremalt osalt mul lugusi valmivad, et kõigepealt ma teen musa, siis selle juba räägitud inglise keelses Köörli Sõerdi sinna peale ja siis ma mõtlen, et mis siis nüüd edasi saab. Ja see on kohutav, et minu jaoks alati, kui ma võtan selle demo ja siis pean hakkama siin eestikeelset teksti kirjutama, aga siis, kui see ots lahti läheb, siis ma kirjutan selle suhteliselt kiiresti ära. Lihtsalt algus on alati meeletu. See on selline. Ma ei oskagi seda kirjeldada, seda tunnet, aga ma oskan kirjeldada seda tunnet, kui see valmis on, seal väga hea. Amohida muidugi aastal 98, kui see esimene aasta heita heideti, siis keegi vist mahitate joonud. Mine tea ja ma arvan, et siis oli rohkem see. Ma ei tea, mis sis joodi viiskit koolaga või ma ei tea, mis asja siis see niimoodi üldse seda ajastu märkan, ikka hilja öösel näid, öösel oli neid läbipaistvaid jooke mida pooledest liitrites pudelites nagu limonaadi müüdi, et ma arvan, et neid dioodi siis rohkem 98. aastal. Aga ei, noh, see on mu nagu isiklik lemmik lihtsalt, et ega ma olen mõelnud selle peale, et kuidas ööklubis ühele või teisele baarmanile rohkem kassat teha, et et see on ikka niisugune nagu ikka oma emotsioon puhtalt. No ja seal sõnades on ju seal retsept olemas ja see nagu kokkamine Halleriga. Just ainult et dringi valmistamine ma muidugi väga palju muid drink ei oskagi teha, nii et selles suhtes rohkem niisuguseid laule ehtule.