Ta on olnud mulle toeks ja heaks kaaslaseks kogu minu elu, on Winston Churchill öelnud oma naise kohta. Ilma temata poleks ma saanud selleks, kelleks ma sain. Kui nad abiellusid, arvasid paljud, et sellest abielust ei saa asja keegi tuttavatest ennustas kogu need paremal juhul kestab seal liit pool aastat. Winston neist ei saavat kunagi õiget abielumeest. Tundus tõesti, et Winston pole abielumeheks loodud. Ta oli Londoni ihaldatuma Anyt poissmehi ning tal ei tulnud aastaid sõdida pealinna koorekihti kuuluvate vallaliste neidude emadega, kes nägid temas oma potentsiaalset väimeest. Ei saa öelda, et Winston oleks olnud ükskõik kaunite naiste võlude vastu, kuid poliitika oli tähtsam. Juba 30 kolmeaastaselt olised toimekas noormees. Kaubandusminister. Klementa in-house'i erry ilmumine muutis kõik Winston tutt Rusklementanniega 1908. aastal neiu vanaema kodus Londonis ning armus otsekohe sellesse sundimatu käitumisega elava loomuga nooresse naisesse. Kui naised pärast lõunasööki tavapäraselt lauast lahkusid, märkasid sõbrad peagi, et Winston kibeleb pääseda nende ja portveini juurest naiste juurde. 23 aastast Klementa aineid tundsid köik. Seltskonnalehed, ülistasid tema kreekapärast ilu ja suuri halle silmi. Ta oli pärit vaesunud aadliperekonnast elanud hulk ka aastaid ema, kolme õe ja vennaga Prantsusmaal. Clement ainult kooli lõpetas, naasis pere Inglismaale ning tütarlaps üritas anda oma osa perekonna eelarvesse prantsuse keele tundide andmisega, mistõttu Winston temast veelgi rohkem lugu pidas. Uinstonist sai Hašeride väikese üürimaja igapäevane külaline. Ta oli leidnud klemm Is nagu ta neiut peaaegu et esimesest kohtumisest peale kutsus oma unistuste naise. Ühel augustikuu päeval palus Winston oma nõbu Marlboro hertsogit et too kutsuks lään shows ERR-i koos tütardega Churchilli vanas õmblen suguvõsa lossi külla. Jalutades Klementainiga lossi lähedal väikese järve kaldal juhtis Winston neiu tillukesse kivist paviljoni jugapuude all, tegi talle seal abieluettepaneku ja sai vastuseks. Jah. Mõni päev hiljem kirjutas Klementa ainult tädile. Ma ei suuda kirjeldada, kui õnnelik ma olen. Pidasin temast suuresti lugu juba enne, kui ta mulle abieluettepaneku tegi. Nüüd aga on kõik päevad olnud üks imelisem, kui teine. Pulmad on 12. septembril. Winston ja Clementine laulatusi ei jäänud alla kuninglikele pulmadele. Kui peigmees ja mõrsja püha Margareti kirikust välja astusid ei suutnud politseinikud vastu panna rahvahulga survele ja sajad inimesed murdsid läbi. Politseinike ahelikust piirasid noorpaari auto hurraa ning õnnesoovihüüete saatel sisse. Pulmapidu peeti pleeme lossis. Pulmareisile sõideti Itaaliasse ja Austriasse. Kui me Veneetsias olime, jutustas Klementain hiljem ühele oma sõbratari test. Tahtsin minna gondliga sõitma, kui Winston väitis, et tor paadiga sõita on palju tervislikum heitgaasid tapvat maha kõik bakterid neeme, siis sõitsimegi mööda kalane grand, et bensiinimootori jõus võimstonil pole vähimatki kalduvust romantikaks. Mõned kuud hiljem, kui Churchilli tulid sisse seadnud oma kodu Londonis teatas Clement Unstonile, et ootab last. Sitele käis Winston temaga ümber nagu kergesti purunevad portselannukuga, mis ajas Klementaaennile naeru peale. Kui sündis nende esiklaps tütar Tatjana tõsis loid, should toonane rahandusminister, hilisem peaminister Winston neilt kas on ka ilus laps. Küsimus oli mõistetav. Clementine oli tolle aja tunnustatumaid kaunitare leeki, punaste juuste ja säravate siniste silmadega Unstonit just nägusaks meheks ei peetud. Ilusaim laps, keda eales nähtud, vastas Winston silmade särades. Et siis emas, nentis lott George. Üldsegi mitte. Vastaste Winston õnnelikult justkui minu suust kukkunud Winston ja Clementine olid õnnelikud ning paljud, kes olid kahelnud nende abielu püsivuses, hakkasid uskuma, et sellest saab asja. Kuigi Churchilli liikusid kõrgemas seltskonnas, polnud Nadrikad Winston rabas kõvasti ajakirjanduse rindel, et ots otsaga kokku tulla. See on tühiasi. Peaasi, et elad armsa inimese kõrval, tähendas Winston. Ühele tuttavatest. Klementa ainult pihtis sõpradele teadsin algusest peale, et Winstoni naine pole kerge olla ja ega olnudki kord sügavasse mõttesse vajunud, kord pakatab ülevoolavast energiast. Mees, kes päeval magas ja öösel töötas. Oleks võinud hulluks ajada iga naise, kuid mitte kleenantayni, kes hoolitses Winstoni heaolu eest, kuidas oskas ja tegi kõik, et olla talle toeks. Winston luges talle ette oma kõnede visandeid ja pani hoolikalt tähele naise teraseid märkusi. Klementa ainuütles mehele otse paljud tema varasemad kõned on olnud liiga teravalt liiga ründavad. Klementa aitas tal üle saada häirivast kõnepuudest kogelemisest, mis talle teinekord kõvasti meelehärmi valmistas. Kui Winston parlamendis oma väiteid esitama hakkas ja noored parlamendisaadikut tema kõnepruugi kallal ilkuma posid, heitis Winston pilgu rõdule, kus istus Klementa end. Ja tal julgustavalt naeratas. Pärast ebaõnnestunud tardonellide operatsiooni, et 1915. aastal oli Churchill sunnitud lahkuma mereministri kohalt. Tal oli tunne, nagu oleks ta laeva karile ajanud. See oli kohutav kogemus. Tegevust ja riski otsides otsustas Churchill minna prantsuse rindele. Sõbrad keelitasin teda kodumaale naasma, kus temast oleks olnud rohkem kasu. Clementine oli sama meelt ning lõpuks Winston soostus. 1900 seitsmeteistkümnendal aastal oli ta jälle valitsuses. Sedakorda sõjavarustuse ministrina. Churchilli kodust, mis nüüd enam põrmugi kodu ei meenutanud. Sai Winstoni teine peakorter. Dokumentide kastid, telefonid ja kirjutanud masinate tagant klõbistavad sekretärid. Leeventainel oli tegemist, et lapsi, keda nüüd oli kolm sellest tohuvabohust eemal hoida. 1918. aasta 11. novembri hommikul vaatas Winston ministeeriumi aknast välja. Kuulates, kuidas Big Ben lõi üheteistkümnendat hommikutundi. Vaherahuleping oli alla kirjutatud ja esimene maailmasõda lõppenud. Erutatuna tormas Klementa Winstoni kabinetti, et jagada mehega seda suurt hetke. Churchilli poliitilised õnnestumised ei tahtnud lõppeda. Osake nende raskusest jäi kaklementayni kanda. 1921. aastal määrati Winston asumaade ministriks. Kontrollsõidul Egiptusesse istus klanentanu Winstoni kõrval, kui jõuk fanaatikuid nende ronge ründas ja vaguniakendesse kive loopis. Aleksandrias istus Clement ainult truult Winstoni kõrval lahtises autos ilmutamata vähimatki hirmu, kuigi tänavat põlistas ähvardavalt mõmisev rahvahulk. Inglismaal ootas meid ees uus oht. Iiri mässulise Sinn Feini grupi liikmed olid mõrvanud ühe parlamendisaadiku, kes oli grupi aadressil vägisõnu tarvitanud. Clement ainult mõistes, et Winston, kes oma ametikoha tõttu oli vastutav Iirimaal toimuva eest võis olla järgmine ohver. Oht varitses nii hästi teda kui ka nende lapsisest. Siin fini poolehoidjad võisid kellelegi neist pantvangiks võtta, relvana Winstoni vastu ära kasutada. Churchillile kodu valvati, kuid kindlust. Iga päev kontrolliti kõik ruumid üle, veendumaks, et kusagil pole pommi või varitsevad püssimeest. Kui Winstoni magamistoa lemmiktooli seljatugi kindlustati kuulikindlad terasplaadiga täiendas Klementa seda omalt poolt naiseliku detailiga tõmbas plaadiriidega üle. Clementine näidanud iial välja öelda midagi kardaks. Lihtsalt kandis hoolt, et kõikvõimalikud ettevaatusabinõud oleksid ära kasutatud. Pikkamööda harjus ta igasuguse ohuga nii sõnaliste rünnakutega kui ka füüsilise hävitamise ähvardustega. Klementayni esimesed avalikud ülesastumised toimusid 1922. aasta parlamendivalimiste aegu. Churchilli Parlamendi kohtunud andist Šotimaal oli ohus. Kolm päeva enne valimiskampaania algust sattus Winston pimesoole põletikuga lõikuslauale ning kogu valimisvõitluse raskus langes Clement taimi õlgadele. Kui Klementa end andis valimiskampaaniat alustavale kõnekoosolekule saabus, võeti teda vastu vilekooriga rahvast tungil, umbses saali oli puistatud aevasti ning kõik, kes seisid laval, said aevastus ataki. Võideldes kõigest väest kõdi tundega ninas alustas Klaimendaim kõnet. Mul on hea meel näha, et andis kõik hästi, läheb, alustas ta. Lärm ei lasknud tal jätkata. Läänentail Vaikese ootas. Sooviksin väga, jätkas ta, et haigus poleks takistanud mu abikaasale endal või tema on siis haige, katkestas teda kellelegi, pilkab hääl. Väga haige, vastas Klementa n minu meelest pole teist kuigi niiviisi küsida. Minu mehel on olnud au esindada seda linna 14 aastat. Liiga kaua. Hüüdis keegi vahele. Järgnes terve laviin küsimusi, millega taheti Klementayni segadusse ajada. Naine vastas neile oma parima äratundmise järgi ja lahkus koosolekult vaieldamatu võitjana. Järgmisel hommikul võis Glasgow härraldist lugeda. Vaatamata sellele, et proua Churchill kaugeltki mitte vaiksesse vette ei sattunud, osutus ta tubliks sõduriks võitluses oma abikaasa koha eest parlamendis. Churchill ühines valimisvõitlusega kaks päeva enne hääletamist. Paraku oli avalik arvamus tema vastu. Esimest korda pärast 1000 üheksasajandat aastat täidab parlamendist välja. Kummaline mõelda, et selles majas pole minu jaoks enam kohta, kui ei ole, on olnud seal peaaegu veerandsada aastat. Tähendas uuendustan. Küll sinu aeg veel tuleb, vastasklementaaenn. Aeg tuli 1924. aastal. Winston mitte ainult et valiti parlamenti vaid nimetati ka rahandusministriks. Downing Street 11. kus asus rahandusministri ametikorter, avanes Klementanniel jälle võimalus näidata oma oskusi kõledast ametikorterist. Saite tõeline kodu. Tauning Streeti ametikorterist, kui Churchillile maakodust Chatholly mõisast sai kõikidest maailma nurkadest saabuvate külaliste meelispaik. Unstonile meeldisid kodused vastuvõtud ning kumbki neist ei kunst on ise kaklementain häbenenud näidata nendel vastuvõttudel oma vastastikust kiindumust, olgu või pilkudega, millega nad aeg-ajalt teineteise poole vaatasid. Polnud ainustki inimest, kes poleks märganud Klementayni harukordset taktitunnet autoriteeti. Ta oli alati valmis päästma olukorda, kui Winstoni ootamatult meelemuutus, pettused ähvardasid rikkuda laua vestlust. Klementa Noskas olla diplomaat kad külas viibides. Kord ühel pidulikul lõunal usaldas hämmeldunud peoperenaine talle, et üht üsnagi tähtsat välismaa külalist olda nähtud taskusse pistmas tillukest hõbedast joogiklaasialust. Ese kuulus antiiksesse komplekti, mistõttu selle väärtus oli hindamatu. Mida ette võtta? Klementanult mõtles veidi ja sosistas uuendistonile midagi kõrva. Kelmikalt naeratades võttis too salvrätiku varjus laualt hõbedase klaasi jaluse ja poetas taskusse. Seejärel pöördus välismaa külalise poole ning osutades taskuservast väljapaistvale hõbedast esemele. Sosistas, tõmbasin ära samasuguse, aga me peame need tagasi panema. Meid on märgatud. Mõlemad mehed asetasid klaasialused lauale tagasi. Paljud Ministrite prouad on üritanud end oma meeste varjus üles upitada. Klementa ei teinud seda kunagi. Kord andis tütarlaste koolis sellist nõu, kui asute meestega jõudu katsuma. Ärge iial tormake ülepeakaela vastasele kallale. See, kes oma arvamust vägisi peale surub või mängu kergesti kaotada. Teil läheb palju paremini, kui jääte rahulikult oma arvamuse juurde. Clement oli võtnud endale vabatahtlikult kohustuse suruda mehe kodu elu kindlatesse raamidesse. Ta koostas päevaplaani neile mõlemale plaani, mille järgi aega tuli kasutada parimal võimalikul moel, kuid mis ometi oli sedavõrd paindlik, et jättis võimalusega ootamatustele. Kõigepealt pidas Klementa silmas Winstoni meeleolu ja mugavust eriti tema armastust hea toidu vastu. Kord, kui Klementannielt küsiti, kes on kõige tähtsam inimene teie majas, vastas ta kõhklemata. Pokk muidugi. 1929. aastal kukkus konservatiivide valitsus ja kuigi Winston säilitas koha parlamendis, polnud tema populaarsuse reiting olnud iial nii madal, kui, siis. Mitte keegi ei tahtnud kuulda tema hoiatusi Hitleri ähvardavas ohust. Churchill kirjutagu ajaloost räägite siis liiga ohtlik on lasta tal ajalugu teha. Churchelli hoiatusi ei võetud tõsiselt. Inglismaad tervitas rõõmuhõisete ka Neville rämberleni, kes naasis Münchenist Hitleri rahutõotust. Aga alles siis, kui Saksa väed Tšehhoslovakkias marssisid, avanesid inimeste silmad. Kõikide pilgud pöördusid selle ainukese inimese poole, kes peaaegu 10 aastat oli väsimatult kuulutanud oma tormihoiatust ja püüdnud avada poliitikute silmi. Kui Saksamaa reedel esimesel septembril 1939 tungis kallale Poolale, ei saanud Suurbritannia kõrvaltvaatajaks jääda ja kuulutas kolmandal septembril Saksamaale sõja. Londonis hülgasid sireenid tänavatel kihutasid veoautod sõdurite laskemoonaga. Õhtupoolikul helistati Churchillile tema tütresse härra korterisse, kus perekond söögilauas istus. Vaistlikult tundsid kõik, et see pole tavaline telefonikõne ja Winston tahaks vastata sellele üksi magamistoas. Kui helistan tagasi söögituppa tuli, küsis Klementain vaikselt, mis on, räägi silmad vee Caldwell vastas Winston Allen jälle ametisse võetud. Mereministriks. Mida sa teha kavatsed? Küsis Saara. Mida ma teha kavatsen? Admiraliteedi lähen. Esimesest sõjapäevast peale oli Klementi ainuWinstoni kõrval kõigis tema ettevõtmistes maa pojas, mehi ja laskemoona. Ta veenis Winstonitud. Kui briti naised saaksid olukorrast selge pildi, oleksid nad valmis üle võtma meeste töö haldusasutustes ja relvatehastes ning aga äkki saaks juurde miljoneid mehi. Winston kirjutas valmis pöördumise Suurbritannia naiste poole mille ta 1940. aasta 27. jaanuaril Manchesteris rohkearvulise naiste väe ees ette kandis. See ajalooline kõne, mille oli inspireerinud Klementayni naiselik vaist tõi sõjatööstusesse rohkem kui miljon naist asendamaks relvajõududesse võetud mehi ja tugeldamaks riigikaitset. Mõni aeg hiljem aitas Klementi ellu viia revolutsioonilist ideed briti naised relvile. Õhutõrjepatareide ülem kindral Frederick pael tuli Churchillile juures lõunal viibides välja mõttega, et ka õhutõrjepatareid tuleks usaldada naiste hooleks. See võimaldaks vabastada rinde tarvis veel 40000 meest. Oivaline ettepanek, ütles Klementa end ja Winston oli temaga nõus. Kas naised ikka suudavad asendada õhutõrjepatareide juures mehi, kahtlesid mõned, miks ei suuda, protesteeris Klementa in. Kui naised suudavad teha kõike seda, mida nad tuletõrjes ja kes teab veel kus teevad, siis miks ei võiks toime tulla kahuritega. Tõenäoliselt teeksid nad seda isegi paremini kui mehed, sest laskeriistad tahavad õrna kohtlemist. Asi sai teoks isegi Churchilli tütar Mary ühines õhu tõrjujatega. Leementanniel oli olnud õigus. Parimaid õhutõrjepatareisid mehitasid naised, tunnistas Frederick ball. Sõjal lõppedes. 1940. aasta kevadel kukkus Chamberlain valitsus. 10. mail kutsuti Winston Buckinghami paleesse ja nimetati peaministriks. Kui algasid 1940. aasta õhurünnakud, otsustas Churchill kindlalt, et elab need üle koosi London lastega. Valitsuse liikmed võtsid kokku kogu oma veenmisoskused takistada Uinstonit ennast ohtu seadmast. Nad keelitasin teda loobuma käimast õhtuti, kepp käes ja taskulamp otsa ees, mööda öist Londonit näha kõike oma silmaga, nagu ta ise ütles. Ainult Klementa n suutis sundida teda loobuma sellest kombest Clemens aineid kampaania päästa Winston Winstoni enda käest. Algas päev pärast seda, kui Churchill oli käinud Londoni dokkides marssinud pommirünnaku ajal läbi Londoni tänavate ja pääsenud üle noatera surmast. Kui Churchill mõne päeva pärast samasuguse käiku ette võttis, läks Klementa temaga kaasa jutustas lord. Ja siis me seekord pöördus Churchill. Clement sai nii julgeoleku tagamiseks koju tagasi, enne pimeduse saabumist. Sellest ajast peale nähti selle tuttava ja kuulsana mehe kannul paar sammu temast ka Poola lati rusikat naerusilmset naist. Klementa rühkis võimustani sabas läbi pori ja vee-õhutõrjepatareide juurde istus tema kõrval, kui ta maastikuautos läbi varemetes tänavate sõitis. Winstoni ettevõtmised polnud mõeldud üksnes inimeste julgustamiseks. Londoni kaitsjate vaprus innustas ja andis jõudu ka talle endale. Kui Winston õhtuti kangekaelselt pommisaju alla läks, läks Klementa niisama kangekaelselt temaga kaasa. Ta ei öelnud iial, Winston, ma ei taha, et sa lähed Klementa ainult teades, et see oleks olnud piinlik neile mõlemale, sest Winston oleks tõenäoliselt talitanud oma soovi järgi. Kuid tundunud ennast siis puuri pistetud loomana. Luftwaffe üritas mitmeid kordi heita pommi Downing Street 10-le. Klementan mõistes täistabamusele maja vastu ei pea. Ta käis Winstanile peale, et nad kasutaksid pommivarjendit eeskujuks teistele, meenutab Flordis. Mäe. Winston soostus vastumeelselt ning ühe lähedal asuva maja kelder kohandati pommivariandiks 10. maja rahva tarvis. Ühel õhtul sattus Klementa end pommirünnaku ajal allmaaraudteejaama. Tuhanded londonlased kasutasid neid pommivariandina. Veetsid seal pikki öid paljal tsementpõrandal magades. Ei või niiviisi kesta, ütles ta Winstanile õhtusöögilauas. Midagi tuleb ette võtta. Winstoni korraldusel telliti allmaaraudteejaamade tarvis kaks miljonit lavatsi, millel varjunud inimesed magada võiksid. Londoni allmaaraudteejaamadest said maailma suurimad magalad. Klementa töötas väsimatult Londoni kaitsjate võitlusmoraali tõstmiseks. Ta sõitis ühe õhutõrjepatarei juurest teise juurde, meenutab kindral pael. Ta oli suurepärane, surus inimestelt käsi päris nende töö- ja elutingimuste üle, käis majutuspaikades, kontrollis varustust, toitlustamist. Klementan käis sageli koos leedi linna rüütliga inspekteerimas Punase Risti esmaabipunkte. Leedilemmerlik meenutab, et peaministri abikaasa ilmumine sinna tõstis kõvasti inimeste meeleolu. Ka meenutab ta veel üht Klementayni võrratut omadust. Tal läks alati korda olla kohal, kui peaminister teda vajas. Paljudest ülesannetest hoolimata tundis Clement ainult kohustust olla kodus nii palju kui võimalik, sest mõistis, et Winston vajab teda nüüd rohkem kui kunagi vanem. Niipea kui Winston koduuksest sisse sai, hüüdis ta täiest kõrist klemm, klemm, kallis, kus sa oled. Klemmi tervitus oli argine ja lihtne. Ta lihtsalt puudutas mehe käsivart. Selle puudutuse tähendust. Winstonile mõistsid kõik kodakondsed. Winstoni hääletoonist oli Klementainele kohe selge, kuidas päev oli läinud, kui halvasti tegid omalt poolt kõik, et meie meeleolu tõsta. Uuendistan, elavnes kohe, kui naine oma rahulikul soojal moel sõnas. Kõik saab korda, Huenny, ära muretse. Miljonid inimesed imetlesid Churchilli. Clement laen oli see, keda Churchill imetles. 1943. aasta oli Churchillile teise maailmasõja raskeima. Ta sõitis läbi enam kui 38000 kilomeetrit. Osales konverentsidel kolmel mandril. Töötas päev päeva järel kella kolme-neljani hommikul. Veebruaris jäi ta kopsupõletikku ning isegi Klementa ainuke inimene, kes oskas ümber käia maailma kõige tülikama haigega oli suuteline pidama teda voodis üksnes tingimusel, kui lastakse juhtida sõda voodist. Kui ta ei saa kasutada oma ajusid, selgitas Klementa oma abikaasa arstidele. Muututa pahuraks see ei soodusta mitte tema paranemist. Tõesti, uuenston paranes hoolimata sellest, et tema voodi äärde uuris hommikust õhtuni ministreid, ametnikke ja sekretär. Kõige raskem kriis saabus sama aasta detsembris. Naastes ajalooliselt Teherani konverentsilt tegid Churchill vahepeatused tunnises ning haigestus taas kopsupõletikku. Seekord oli asi palju tõsisem. Mitu päeva vaakus peaminister elu ja surma piiril. Itaaliast saabus Kairosse kopsuarst ja terve vägi haige talitajaid. Kuid parim põetaja lendas kohale Londonist. Klementa istus vaikselt mehe voodi kõrval hoidis tema kätt. Kuidas selle hetke imelist mõju on võimatu kirjeldada, meenutab üks peaministri lähikondlasi. Proua Churchilli tulek tähendas peaministri jaoks uskumatult palju. Näis, nagu voolaks naise käe läbi temasse uut jõudu ja julgust, mida ta nii väga vajas. Kuigi Churchill esimesed päevad pärast Klementoni saabumist viibis poolunes väitis naine tunda tema voodi ääres nii et Winston silmi avades või salati näha, et naine on tema juures. Vähehaaval andis palavik järele ning kahe nädala pärast tuli Churchill valmis alustama tööd. Klementannia arstid nõudsid Churchill võtaks pikema puhkuse ja sõidaks mõnele soojale maale tervist kosutada. Tema meelest oli kõige sobivam paik marraces Põhja-Aafrikas. Nautides rahu ja päikesepaistet, kosus Churchill kiiresti. Clementine oli toonud sinna kaasa midagi sellist, mille üle teadis meest rõõmustavat maalimistarbed. Aastaid tagasi ebaõnnestunud tardanellide operatsiooni järel oli Clement ainult soovitanud, et Winston võiks proovida kätt maalimisega. Ning sellest ajast peale oli ta olnud usin harrastuskunstnik. Sedamööda, kuidas Winstoni tervis paranes, sooritasid nad lühemaid ja pikemaid automatku Maroko looduskaunitesse paikadesse. Klementa teadis, et meelepärane Emil töö hea toit ja meeldiv seltskond on Churchill i jaoks kõige paremad ravimid. Lõpuks jõudis kätte päev, kui arstid, jaak. Lementaaenn tunnistasid Winstoni küllalt terveks, et koju sõita. Londonis pädingtoni raudteejaamas olid need vastu võtmas kõik valitsuse liikmed. Kuigi Churchelli saabumisaega oli salajas peetud, oli jaamahoone ümber kogunenud tohutu hulk rahvast kedestada. Rõõmuhõisete tervitas juba sõja algul oli Klementaaenn välja tulnud ettepanekuga asutada Punase Risti fond arstimite hankimiseks Venemaale. Ettepanekut saatis tohutu edu. Vabatahtlikest annetustest kogunes ligemale kaheksa miljonit naela mille eest hangiti Nõukogude Liitu saatmiseks riideid, arstimeid, röntgeniaparaat, kiirabiautosid ja muid tarbeid. Tunnustusena tehtud töö eest kutsus marssal Stalin 1945. aastal Clement Churchilli külaskäigule Nõukogude Liitu Klementanniali vaimustatud võimaluse üle külastada seda salapärast maad, kuid reisil oli veel teinegi eesmärk. Winston oli mures Suurbritannia ja Nõukogude Liidu suhete halvenemise pärast ja oleks meeleldi tahtnud rohkem teada sellest maast ja rahvast. Nüüd meil võit näis olevat käeulatuses arvas Clement. Ainet võib Vunstoni mõneks nädalaks üksi jätta. Stalin andis Klementannid käsutusse erirongi, et too saaks rahulikult ringi sõita, kus ta ka ei käinud haiglates, lastekodudes, lasteaedades, kõikjal tervitati teda soojalt. Keelebarjäärist hoolimata õppis Klementa nendel kohtumistel venelasi paremini tundma ja kogus muljeid, mis olid Winstonile ääretult olulised. Venemaal viibimise ajal saabus teade president Roosevelt'i surmast. See oli Klementanniele suur šokk. Nende peresid oli sidunud kauaaegne soe sõprus. Klementain oleks tahtnud lennata koju Winstoni juurde kuid teadis, et ei või seda teha. Selle asemel ootas ta telefonikõnet, mida teadis kindlasti tulevat. Kõne tuli. Olen kaotanud hea sõbra ühe parimatest sõpradest. Sõda lähenes lõpule Suurbritannia saatkonnas Moskvas kuulis Klementa Enn Mussolini vangistamisest Hitleri surmast sakslaste massilisest allaandmisest. Kui seitsmendal mail teatati Saksamaa tingimusteta kapituleerumist oleks ta tahtnud olla kodus ja jagada seda rõõmuhetke Winstaniga. Saatkonna raadiost kuulis ta, kuidas rõõmujoovastuses rahvahulk saates Winstoni autot Downing Streetilt parlamendihooneni kuulis, Winstoni ette lugemas. Teada on, et mida maailm oli pikisilmi oodanud. Teada on, et sõja lõppemisest Euroopas 14. mail maandusklementannie lennuk Norforti lennuväljal ning hetke pärast sööstis Punase Risti ametimundris Klementaaenn Winstoni väljasirutatud käte vahele. Kuna Vunstanin oli olnud vähe aega siseasjadega tegelemiseks, olid Clement ainult see, kes kogu sõja aja oli hoidnud alal kontakte rahvaga. Ta hoiatas meest tööliskonna ja keskklassi järjest kasvavast igatsusest muudatuste järele. Churchill kuulas tema nõuanded ära, kuid tähendas, et ka tegelema parteipoliitikaga enne kui sõda on lõppenud ja Inglismaa taastamise suur üritus jalad alla saanud. Ei mingeid valimisi enne, kui Jaapan on purustatud, ütles ta. Paraku oli leiboristide surve liiga tugev koalitsioonivalitsus, kus ja valimised määrati 1945. aasta juulisse. Winston oli nördinud, et peab alustama valimiskampaaniat, kui tal selletagi oli palju tööd. Nii langeski suurem osa Winstoni valimisvõitluse raskustest Klementayni õlgadele. Üheskoos läksid nad 1500 kilomeetri pikkusele ringsõidule mööda Inglismaad. Kõiklementanud polnud aastaid avalikkuse ees esinenud, astus ta nüüd taas kõnepulti. Mida päev edasi, seda kärsitumaks muutuv Winston, kes oleks praegu tahtnud tegeleda hoopis teiste asjadega. Ühes raadioesinemises ründas Churchill leiboristide hoiatades, et nende poliitika viib ükskord gestaapo nii. Paraku pöördus tema taktika bumerangina tema enda vastu ning avalik arvamus hakkas töötama järjest enam tema vastu. Klementa tundis vaistlikult neid meeleolu muutusi ja hoiatas Winstoni. Winston, kes alati oli arvestanud tema nõuannetega, oli seekord kurt ja pime. Valimiste eelõhtul viivisklementaaenn Winstoni valimis piirkonnas vut fordis esines seal mitmekõnega ja vastasrohketele küsimustele, kui hääli hakati lugema. Jäiklementant tummaks märgates, kuidas Winstoni vastaskandidaadi häälte hulk jätkuvalt kasvab. Ta helistas Winstoni leia, sai kuulda vapustavaid uudiseid leiboristide saavutatud võitudest kõikjal ülema ootamata ära uut Fordi valimiste tulemusi, sõitis Klementa koju. Ta peab olema Winstoni kõrval. Kuigi Churchill ei kaotanud saadiku kohta parlamendis, hämmastas tema partei lüüasaamine kogu maailma. Klementa kandis koos temaga kaotuse raskust. Sõbrad soovitasid Unstonil hakata kirjutama teise maailmasõja ajalugu. Klementa enne oli teist meelt. Ta mäletas, mida Winston oli kord öelnud. Ma ei kujuta ette, et võiksin jätta parlamenti. Olen alamkoja laps. Winston jätlementan, kolisid Downing Streetilt välja. Ometi oli Churchill kindel. Me tuleme siia veel tagasi klemmi, ütles ta. Kui uks nende järel sulgus. Ta oli tark naine, ta viisu Winstoni pikale reisile Inglismaalt ära. Sellega päästis ta Churchelli hingeseisundi, tema väärikuse, nentis nende perekonnasõber sörk, mao prajem. Mõistes mehe kibestumist, otsustas Clement ainet, sellele tuleb teha lõpp peale lõppuda, sellele tegi, kus nad ka poleks peatunud. Igal pool kohtus Churchill inimeste lugupidamist ja sümpaatiat. See aitas Clement aineil puhuda Vunstonisse uut elu ja võitlustahet. Churchelli olid elanud väga paljudes kohtades, kuid neil oli olnud vaid üks õige kodu paik, kus nad olid veetnud elu õnnelikumad aastad. Saatvelli mõis kändis. 1922. aastal ostetud Chataval oli Winstoni eaklementanni kõige armsam paik. Üheskoos olid nad siia kavandanud Kelline peenraid ja muruplats. Winston juhatas isiklikult ehituslikke muudatusi majas. Klementa Enn keskendus maja sisustamisele ja aia kujundamisele. Sõja ajal olid Žaotval ametlikult suletud, kuid muinstoneljaklementanniale oli mitmeid kordi tekkinud igatsus tema järele ning nad olid korduvalt näpistanud aega, et seal viibida. Halbade uudiste puhul tavatses Klementa öelda. Täna õhtul läheme koju. Winston oli ettepaneku alati tänuga vastu võtnud. Kuigi Churchilli veetsid enamiku sõjajärgsest ajast oma Londoni korteris. HayParketil avati Lemmik mõis taas ning seal saadeti mööda suurem osa jõude ja puhkehetkedest. Luuderohtu kasvanud kivi ja tellisehitis seisab keset 33 hektarilisest põllu- ja metsamaad. Ruumid majas on tagasihoidlikud, värvigamma soe ja pehme. Kõik siin kõneleb Klementayni veendumusest, et kodu peab olema õnnelik, rõõmus ja hubane paik, kus saab kasvatada lapsi ja nautida rahu. Winston ja Clementine olid eraldi magamistoad. Teisiti oli see mõeldamatu, sest Winstoni magamistuba oli ühtlasi ka tema töötuba, kus ta teinekord varase hommikutunnini raamatute ja kirjatöödega istus. Klementa ärkas tavaliselt kell seitse hommikul. Tema magamistuba on ruumikas, sisustus lihtne ja napp voodi riidekapp tualettlaud. Esimese kerge eine tavatses Klementa in süüa poodis. Winston ennetas poole üheksa ajal ülakorruse söögitoas. Harva, kui abielupaar enne lõunat kokku sai. Oleme naisega paaril korral üritanud üheskoos hommikust süüa, kuid pidime sellest loobuma, sest see ähvardas meie abielu karile ajada, on uuenstana öelnud. Klementanni magamistoa kõrval oli Winstoni ateljee paljas puupõrand. Seinte veeres lõpetamata tööd. Laual värvi ballett, värvid, lõunaseinal naise portree, kes esimesena ulatas Winstonile maalimiskasti. Mahedate sinistes toonides naeratama. Alates kella üheksast dikteeris Clement ainult kirju, tegeles majapidamisega. Pärast lõunat mängis krooketit, vahetaval nähti teda, pikad püksid, elas kampsun seljas, kindad käes, roosiaias askeldamas. Veel 78 aastaselt liikus Klementandžatvalis ringi kergelt ja elegantselt. Mida aasta edasi seda veetleva maksta muutub, rääkisid inimesed. Suurim osa Clementine ajast kulus selle peale, et mõelda välja uusi mooduseid, kuidas Vunstanit ajakavas hoida. Winstoni ebatäpsus ajastada hulluks mehe korralekutsumiseks tulik läementanniel talle korduvalt karme õppetunde anda. Üks nende koduabilisi meenutab. Õiendasin midagi Winstoni magamistoas, Winston lebas voodil. Klementa valmistus kõrvaltoas õhtuseks väljaminekuks aeg-ajalt pistist. Pea Winstoni magamistoa ukse vahelt sisse ja küsis. Winston, kas sa polegi veel hakanud riidesse panema? Kell on juba palju külma. Paan, vastas Winston. Ta ütles ikka, et tal kulub pesemiseks riietumiseks 13 minutit. Ei, rohkem. Ma ei oska öelda, mitu korda Clement ainuWinston taga torkimas käis, enne kui too lõpuks vannituppa otsustas minna. Krementan kutsus mu oma magamistuppa, kas Winston läks juba vanni? Küsis ta. Ütlesin, et läks küll. Mille peale Klementa sõnas. Hüva, tulge öelge mulle, kui ta valmis on. Tegin nagu kästud. Suurepärane, vastas Klementaid. Nüüd lukustage uks. Dimeestasinguid täitsin korralduse. Ja nüüd kostis Klementa. Ta Ooenston mind Klementenali täiesti mineku valmis, isegi kübar oli peas, kuid need kooris ta seljast viimse kui hilbu ja ütles, las Winston ootab, kuni ma riidesse panen. Ning asus rahulikult riidesse panema. Clement nali, Chaat, võlli valitseja, tema hea haldjas. Seda võisid märgata kõik, kes seal kas või ühe korra olid käinud. Winston polnud kodus iial nii jõuline, nii energiast pakatav kui alamkojas. Temas oli küll sama fantastilist väge, kuid saatvalis andis Klementa endale selgesti mõista saabule Downing Streetile ka valitsuse istungil ega parlamendis vaid kodus. Selline olukord oli vältimatu, sest ilma selleta oleks Winston end ammu läbi põletanud. Klementa oli ainus inimene maailmas, kellel Winston laskis ennast ohjes hoida. 1951. aastal. 77 aastaselt naasis Churchill peaministri toolile. Chatrullivoolast tähtsaid mehi pidada oinstaniga läbirääkimisi uue valitsuse moodustamise üle. Ning Lääne Daniel olid käed-jalad jälle täis perenaise kohustusi. Kuigi Klementanniel oli tulnud korduvalt asendada meest, kui too ühel või teisel põhjusel ei saanud ise esineda sõidab kõige suurema esinemiskogemuse 1953. aasta detsembris, kui Churchill. Mida ta ise Bermuda konverentsi tõttu ei saanud vastu võtma minna. Reglemendi järgi esindab sellistel puhkudel laureaati tema maa saadik. Seekord aga kutsusid rootslased Klementayni oma meest esindama. Valmistudes kõneks Stockholmi kuningalossis, tunnistas Klementa oma tütrele. Maryle põeb esimest korda elus. Rambipalavikku. Aimates naise üleelamisi, läkitas Winston talle ver muudast julgustavaid telegramm. Viimane, mis saabus tähtsa päeva hommikul, lõppes sõnadega. Õnne ja armastust soovides. UM-i õhtul seisis Clementine 950 inimese ees. Luges selgel häälel ette Winstoni 500-st sõnast koosneva Nobeli kõne. Kui ta lõpetas, tervitati teda kiiduavaldustega. Leeventaine elu kõige hirmutavamad minutid olid läbi ametlikule tseremooniale järgnes pidulik vastuvõtt, mida Klementanniameri jälgisid rõdult. Terashallis õhtukleidis Klementa ennistus aukohal. Rootsi kuninga ja kuninganna kõrval. Vastuvõtule oli kutsutud 550 üliõpilast. Äkitselt võttis keegi üles laulu, millega peagi ühinesid kõik Aumaideaal Enn aumadiaalsin, hoomad ja lehikleem. Saen kõlas inglise keeles. See oli harukordne unustamatu hetk. Klementannies harva näitas välja oma tundeid, ei suutnud hoida pisaraid. Nobeli preemia, mille ta äsja oli vastu võtnud, olid tunnustus tema mehele. See aga olid tunnustus temale endale. Söör Winston oli ainuke, kes teadis, mida Clement ainult tema jaoks on tähendanud. Abielu on kõige ilusam ja õnnelikum asi, mis minuga on juhtunud, kirjutas ta. Mis võiks olla parem, kui olla koos inimesega, kes pole elus mõtelnud ühtegi alatut, mõtet ja edasi? Minu elu kõige hiilgavamaks saavutuseks on see, et suutsin veenda oma naist minuga abielluma. Need, kes tunnevad Clement Churchilli, teavad, et tema kesta alati imetledes naisi, kes olid suutnud teha hiilgavat karjääri, oleks võinud ise sellesamaga hakkama saada. Selle asemel pühendas ta enda aga oma fantastilise selle abikaasale kes teavad, milline oleks võinud olla Winston Churchill. Ja maailma ajaloo kulg. Kui Klementa n oleks valinud teisiti.