Päevakaja vaatab tagasi lõppeva aasta olulisematele sündmustele, mina olen toimetaja Mari Rebane. Maailma julgeolekuolukorda muutsid pöördumatult islamiäärmuslaste pealetung araabia maailmas ning veelgi rohkem kriis Ukrainas. Meelse meeleavaldusena Kiievis alanud protsess võttis aasta alguses tõsise pöörde. Kohe, kui see laskmine oli alanud, hakkas meeleavaldajate pealetungi suunas tulema järjest haavatuid kümneid ja kümneid onni vigastatud inimesi, kui on hukkunud inimesi. Hukkunute arvu koguarvu mina loomulikult ei oska öelda. Viit laipa olen näinud. Kaks laipa oli meie hotelli fuajees. Aasta lõpuks on Ukrainas arenenud välja sõjakolle, mille käigus annekteeris Venemaa Krimmi ning osa Ida-Ukrainast okupeeritud Kriis Ukrainas ning läänemaailma aina halvenevad. Suhted Venemaaga ei jäta puudutamata ka Eestit. Eesti õhuturvet asusid tugevdama Ämari lennubaasi saabunud liitlaste hävitajad ning ja saatis siia maaväeüksuse USA presidendi Barack Obama külaskäigul saadud kinnitusele. Eesti julgeolekust järgnes aga halb üllatus. Nähes, mismoodi see protsess on kulgenud, siis ilmselgelt Preston kohvrit ootab Moskvas süüdimõistmine ja eks siis on näha, mis edasi saab. Eestit vapustas sügisel ajaloo esimene koolitulistamine. Viljandi Paalalinna kooli üheksanda klassi õpilane lõpetas pingelised suhted saksa keele õpetajaga. Relvaga. Noormees on raviasutused, ekspertiis tema seisundi kohta valmib jaanuari algul. Poliitika-aasta 2014. Olulisemad sündmused olid peaministri ning valitsuse vahetus. Võin teile kinnitada, et vastlapäeval esitan vabariigi presidendile lahkumispalve Europarlamendi valimised ühiskonda lõhestada. Kooseluseaduse arutelukultuuriaasta suursündmus oli üldlaulu ja tantsupidu, mille kunstiline juht Hirvo Surva Saiga aasta muusiku tiitli. Kriis Ukrainas, mille käigus Venemaa annekteeris Krimmi okupeeris osa Ida-Ukrainast ning tulistati alla reisilennuk ligi 300 inimesega pardal sai tegelikult alguse rahumeelsest meeleavaldusest. Igor Taro võtab ajatelje kokku. Kusjuures oli see lihtsalt üks rahumeelne demonstratsioon, mis meenutas õigupoolest rohkem rokk-kontserti või festivali inimesed kogunesid õhtuti kesklinna, kus laval esinesid sotsiaalset sõnumit kandva loominguga. Muusikud, lauldi vabadusest ja paremast homsest. Inimesed arutlesid oma riigi tuleviku üle ning aega, häält kõlasid lavalt ka loosungid, mis kutsusid üles toetama Ukraina euroopalikku valikut. Nii algas Kiievi Maidan, mis ei tõotanud esimestel päevadel vägivaldset vastasseisu. Otsuses loobuda Euroopa Liiduga lähenemisleppe allakirjutamisest, kuid nende sõnutsi pole väljakul seismisel enam mõtet. Järgmisel nädalal tuleb minna kooli. Magalarajooni sõitev noor naisterahvas räägib, et ukrainlased on väsinud elama korruptsiooni ja seadusetuse tähe all ning just sellepärast on tung Euroopasse liikuda sedavõrd suur, kuid kõik muutus tööga. Ukraina võimud otsustasid protestiliikumise eos summutada ning tegid oma elu saatusliku vea. Nüüd tulid tänavale ka need, kes siiani kirusid võimu koduseinte vahel. Sellise kolinaga lagunesid Putini marionettrežiimi alustalad Kiievis. Chi režiim üritas lõppeva aasta esimese kahe nädalaga käia läbi sama tee, mille naaberriigi Venemaa president Putin käis pooleteise aastakümnega kopeeritud seadusi ja kohtuotsuseid. Kodanike vabaduste piiramisest vormistati konveieril, kuid ühiskondlikud protsessid olid juba jõudnud vaatamatu lõpuga spiraali aeg. Isiklike garantiide välja kauplemiseks oli jaanuaris käes lastud jõukasutuse suurendamine võimude poolt siis lõpuks enam kui 100 meeleavaldaja mahalaskmise instituut. Ja rääkigu vandenõuteoreetikud ja vene propaganda mida tahes inimeste pihta tulistasid valitsuskvartalisse taganevad miilitsaüksused ning vastutust nende surmade eest kannavad Janukovitš oma nõuandja Putiniga solidaarselt. Hukkunute piltidest moodustub Kiievi südalinnatänaval terve alleelse tänava otsa hakkab tulevikust kandma taevase 100 nimetust. Varsti ilmub alleel pataljoni Donbass. Annetusi kogub vabatahtlik ning Ukraina ühiskond kistud uude vastasseisu, sedapuhku välise agressoriga. Putin hindas maidani revolutsiooni ohtlikuks eeskujuks ning otsustab kiire vallutussõjaga panna Ukraina maa Euroopa valikut kahetsema. Samal ajal, kui kõneleme Ukrainale raadija diplomaadi Sergei Boschowski Kiievi korrusmaja köögis viivad Venemaa üksused Ida-Ukrainas läbi ulatusliku pealetungi, et paisata tagasi terrorivastase operatsiooniüksused vedu. Tema sõnul soovib Ukraina rahvas hetkele ja et Vene võimud laseks neil oma tuleviku üle rahus ise otsustada. Arus käin soiku kaevur, kelle sillani. Rase muud varem Putini kiiluvees seilanud Janukovitši korruptiivne režiim suutis riigis sedavõrd laastada, et esmase kaitsevõime puudumisel ei saanud Ukraina agressioonile adekvaatselt reageerida mitu kuud tulemuseks on seitse protsenti okupeeritud territooriumist ning riigi majandust kurnav sõda. Minskis sõlmitud relvarahu kokkulepet, millele kirjutas alla ka Venemaa suursaadik Ukrainas, pole siiani tööle hakanud. Putini lootuseks oli nende abiga võita aega ning panna lääneriikide juhte uskuma Venemaa koostöövalmidust. Kokkulepete eesmärgiks polnud rahu, kuna Putinil pole siiani võimalust demonstreerida, et Ida-Ukrainas võitjana värsked hauakünkad Pihkva dessantdiviisi kalmistul ning Vene sõjaväelaste kaotuste kajastamise lauskeeld andis tunnistust, et Kremli sõjamasin kiilus donetski lennuvälja lähistel kinni. Üheksast Novorossijas tituleeritud oblastist jäid Putinile vaid Ukraina vaesema piirkonna riismed. Igor Taro rahvusringhäälingule Põlvamaalt. Meie idanaaber Venemaa sattus Krimmi okupatsiooni ja Ukraina sõja tõttu üha suuremasse rahvusvahelisse isolatsiooni. Kuid Neeme Raualt Moskvast kuulame, vastas Vene juhtkond omapoolsete sõjakate avaldustega, süüdistades läänt endavastases vandenõus. Vahetult aasta lõpu eel võeti vastu uus sõjaline doktriin, kus peamiste vaenlastele nähakse USAd ja NATOt. Venemaal. Tunneb end petetuna pärast Nõukogude Liidu lagunemist alanud suhete soojenemine läänega jutud koostöös osutusid Moskva arvates vaid silmapetteks ning Venemaal ei jäänud muud üle kui ise uuesti jõudu koguma hakata, kõneleb riigiduuma välisasjade komitee esimees Aleksei Puškov. Saime aru, et lääne areaalis meie jaoks midagi head ees ei oota ning nii liikuski Venemaa järjekindlalt praeguse positsiooni suunas, ütles Puškov. Ka president Vladimir Putin märkis aastalõpu pressikonverentsil, et lääs ei kõnelenud Venemaale tõtt juba alates Berliini müüri langemisest. Kas pärast Berliini müüri langemist ei räägitud meile seda, et NATO idasuunalist laienemist ei toimu, aga see algas praktiliselt kohe kaks laienemisvooru. Kas ei ole uue meie vastase müüri loomine? Selles ongi peamine probleem tänases rahvusvahelises poliitikas meie partnerid jäänud oma varasemate positsioonide juurde. Nad otsustasid, et on külma sõja võitjad, et neist on nüüd saanud impeerium ja kõik ülejäänud vasallid tuleb alla suruda, Venemaa seda endaga teha ei luba, deklareeris Putin. Rääkides Venemaa peamisest vaenlasest maailma areenil, pidas ta silmas mõistagi Ameerika Ühendriike, kelle eesmärk on Kremli hinnangul kogu maailm oma ülemvõimule allutada ja kes seepärast püüab igal võimalikul moel Venemaad nõrgendada. USA tõmbab selle maailmavaate kohaselt niita ka Ukrainas ning selle rahvusvahelise võrrandi teisele poole. Sellel on Moskva sõnul siis üha tugevneb Venemaa, kes peab oluliseks multipolaarse maailma sel aastal astutud otsesteks. Venemaa vastasteks sammudeks peetakse üha uusi ja uusi sanktsioone, aga ka kaasaaitamist sellise olukorra tekkele maailma nafta ja valuutaturgudel, mis seadsid löögi alla vene rubla ja majanduse. Kuidas edasi, aastavahetus imet ei too, see on selged ja suhteliselt kiiresti paranema ei hakka. Oma mõju toimuvale avaldab kindlasti see, kui kauaks jääb kestma praegu vene rahva seas valitsev trotslikult patriotistlik seisukoht, et saame igal juhul hakkama, ükskõik mida meie vastu ka ei tehtaks. Eelolevad kuud näitavad, kas praegune kriis hakkab seda murendama ning teiseks ja see võib olla Kremli jaoks veelgi kardetavam areng. Kui kaua soovib vaikides kannatada Vene eliit? Rahvusringhäälingule raadiouudistele Neeme raud, Moskva. Olukord Ukrainas on sundinud inimesi valima konflikti osapoolte vahel paljudes riikides ning sellised konfliktid võivad mõjutada suhteid erinevatest rahvustest kogukondade vahel. Kuidas on sellega lood Eestis, räägib Sergei Actšenkov. Noor neiu hinnakoolis Ukrainast Eestisse umbes aasta tagasi siin Tallinnas ta abielus, kuid tema sõnul on Ukraina sündmused ka siin tunda ja ta pidevalt jälgib, seal toimuvad hinna. Muidugi, ma jalge, mis seal toimub, seepärast, et Ukrainas elavad minu vanemad ja vend mu vend on sõjaväes juba teine aasta ja ma ei saa öelda, millal ta tuleb tagasi. Ta pole Ida-Ukraina tainas, aga ta ütles, et ta pole kedagi tulistanud. Mine ja minu vanemad ka keelas sõita tulistamise ära. Minu ema ootab ja loodab, et ta tuleb tagasi. Aga millal see toimub, mitte keegi ei tea. Kas see konflikt on mõjutanud venelaste eestlaste suhtlemist? Mul on raske öelda, et mul on praegu nii vähituttavat eestlasi, aga nendega, kellega ma suhtlen, maja, rutta Ukrainas, sündmus, sinka tätsimu Kreina. Kuna me köik erinevad allikad, siis meil on erinevad arvamused, ma arvan, et meil on vaja säilitada häid suhteid sõjas ei ole olemas õigeid või valesid. Ma arvan, et see pole tähtis, kes selles ja võidab. Okei, las seal tulvad Nato või Vene sõdurid, aga kõige tähtsam on see, et inimesed peavad lõpetama tulistamise. Ma arvan, et Eesti valitsus peaks selles konfliktis võtma neutraalse positsiooni. Mul on tunne, et keegi kontrollib meie valitsus nagu käpiknukke ja meie valitsus väljendab oma arvamust mitte tavaliste inimeste arusaami. Ja me peame olema nagu neutraalses Šveitsis. Meil on vaja laveerida kahe või kolme suurriigi vahel, mis nõud jagavad maailma. Muide kus toimekaks vitseeri. Ajalehe MK Estonia peatoimetaja Andrei Titov arvab, et Ukraina konflikt on oluline teema, aga Eestis on palju oma probleeme ja neid on vaja lahendada. Kui me räägime eestlaste ja venelaste suhtes, siis ma arvan, et see mõjus ka, aga sind tuleb eraldi võtta seda, mis toimub poliitikas ja seda, mis toimub tavalises elus. Ma võin öelda, et oma eestlaste hulgast sõpradega ma eriti palju sellistel teemadel ei räägi, aga kui me vaatame, mis toimub näiteks istudes või televisioonis, raadiosaadetes, siis muidugi selle pööratakse palju rohkem tähelepanu. Kui aga vaatame, kuidas mõjus meelehetööd, siis. Ma ei saa öelda, et see teema oli sel aastal meie jaoks teema number üks. Rohkem pöörame tähelepanu igasugustele kommunaal, Tarbijakaitse ja nii edasi küsimustele. Teine põhjus on selles, et praegu Ukraina sündmused on igal pool ja mulle isegi tundub, et inimesed on teatud mõttes väsinud sellest teemast ja neil tuleb ka puhata natukene. Ja kui me vaatame, mis meeleküsitlus näitas, siis ja et üks neljandik praegu ei jälgi Ukraina sündmusi ja 10 protsendi iialgi, absoluutselt vastupidi, see tähendab seda, et kaks kolmandikku ikkagi jälgivad ja vaatavad Ukraina poole ja on huvitatud, et teada saada, mis seal toimub. Eelkõige halvendas relvastatud konflikt Ukraina idaosas julgeolekuolukorda Euroopas. Eesti õhuturvet asusid tugevdama Ämari lennubaasi saabunud liitlaste hävitajad ning USA saatis Eestisse maaväeüksuse. Olulisi otsuseid võeti vastu ka NATO tippkohtumisel Walesis. Kaitseminister Sven Mikser tõdes, et Eesti on praegu kindlamini kaitstud kui aasta alguses jätkab Janek Salme. Põhja-Atlandi nõukogu kiitis aprillis heaks NATO sõjalise komitee ettepanekud liitlaste kohaloleku suurendamiseks Balti riikides. Ämari lennubaasist alustasid esimesel mail balti õhuturbemissiooni neli Taani õhuväe hävitajad F 16. Läänemerele suunati NATO esimene miinitõrjeeskaader. Ka lepiti kokku, et NATO vaatab üle Eesti, Läti, Leedu ja Poola kaitseplaanid, võttes aluseks Euroopas muutunud julgeolekuolukorra. Lisaks teatas USA Euroopa väejuhatus. Aprilli lõpused saadab Eestisse Lätti, Leetu ja Poolasse ühe õhudessantkompanii. USA 173. õhudessantbrigaadi 150 liikmeline kompanii saabus Ämarisse 28. aprillil ja kohal oli ka meie toimetaja Mall Mälberg. Ühendriikide sõdurid osalevad Eestis koos teiste liitlaste üksustega suurõppusel. Kevadtorm Ameerika Ühendriikide kompanii haka proteeruma teiste USA üksustega. Vastuvõtjate seas oli ka riigikogu esimees Eiki Nestor. Ma arvan, et see on väga vajalik samm täna seda ühtpidi mõjuma meile siin hästi rahustavalt, aga teistpidi on ta kindlasti sõnum ka meie naaberriigile, et siin asub nato riik. Vahetult enne NATO Walesi tippkohtumist külastas Eestit USA president Barack Obama. Ta ütles kolmandal septembril Tallinnas, et USA teeb kõik endast oleneva toetamaks liitlaste julgeolekut. Fresh võib hooldefänn. Näeb mind. Esiteks kaitseme oma NATO liitlasi ja see tähendab igat liitlast kaitseväe absoluutselt iga toliikme territoriaalset terviklikkust. Tallinna, Riia ja Vilniuse kaitsmine on just niisama oluline kui Berliini, Pariisi ja Pantani kaitsmine, ütles Obama nordea kontserdimajas peetud kõnes. Liitlasvägede püsiv kohalolek Eestis sai kinnituse septembris NATO Walesi tippkohtumisel heaks kiidetud valmisoleku tegevuskavaga. Kaitseminister Sven Mikseri sõnul annab raamistiku Eesti ja kogu NATO idatiiva julgeoleku tugevdamiseks. Ta keskendub ka kiires reageerimisvõimes üksuste loomisele ja mis oleksid vajadusel väga kiiresti paigutatavate nendesse NATO liikmesriikidesse, kus siis nii-öelda julgeolekuolukord on eriti pingeline või habras. Seal räägitakse vajadusest luua staabi juhtimiselemendid just nimelt NATO Sis idapoolsetesse liikmesriikidesse, kes oleksid võimelised kiirreageerimisvalmiduses jõudu vastu võtma ja juhtima. Räägitakse varustuse eelpaigutamisest. Et kõik need asjad on teostamisel. Valitsus otsustas tänavu sõlmida ka kaks suuremahulist relvastuse hankelepingut USAga, allkirjastati leping tankitõrjeraketisüsteemi, Javelini ning Hollandiga jalaväe lahingumasinate hankimiseks. Välisminister Urmas Paet ning Vene välisminister Sergei Lavrov allkirjastasid 18. veebruaril Moskvas Eesti-Vene piirilepingud. Nende ratifitseerimise eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise aprilli keskel. Väliskomisjon on otsustanud, et teine lugemine, ühtlasi lõpphääletus, saab toimuda siis, kui ratifitseerimisprotsess on alanud ka Venemaal. Vene riigiduuma väliskomisjoni esimees Aleksei Puškov ütles novembri lõpus, aga meie Moskva korrespondendina ette ei näe ratifitseerimiseks praeguses poliitilises olukorras võimalust. Kaks päeva pärast USA presidendi visiit Eestisse rööviti, miks see küla lähedal Eesti territooriumilt kaitsepolitseiametnik Eston Kohver. Vene föderaalne julgeolekuteenistus ehk FSB toimetas Kohveri Moskvasse refortova vanglasse ja talle esitati süüdistus spionaažis. Kaitsepolitsei kinnitusel täitis Kohver teenistuskohustusi seoses piiriülese kuriteo tõkestamisega. Algatati kriminaalasi vabaduse võtmise ning kontrolljoone ebaseaduslikku ületamise tunnustel. Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu vastas ligi kaks nädalat tagasi eetris olnud ETV saates kahekõne muuhulgas küsimusele, millal võiks Kohveri juhtumist tulla mingi lahendus. Nähes, mismoodi see protsess on kulgenud, siis ilmselgelt Eston kohvrit ootab Moskvas süüdimõistmine ja eks siis on näha, mis edasi saab. Kaitsepolitsei ametniku röövimise järel tõusis teravamalt päevakorda ka idapiiri väljaehitamine. Septembri lõpus andis valitsus riigimetsa majandamise keskusele korralduse kõik vajalikud eeltööd ära teha. Siseminister Hanno Pevkur selgitas, kui kaugele on aasta lõpuks jõutud. Vaadates ka alates juba Krimmi sündmustest tegelikult Venemaa poole piirivalvekäitumist. Selge, et me ei saa Omalt poolt jätkata nii nagu me oleme piiri valvanud siin viimased kümmekond aastat ja mul on hea meel, et need, me oleme praeguseks juba ligi 10 kilomeetrit piiri puhastanud. RMK lähevad edasi loodetavasti tööd kiiremini, kuna Piusa jõe säng on olnud üsna keerukas koht piirijoone puhastamiseks aga või kontrolli ana puhastamiseks. Aga kui jõutakse laust maale, et siis läheb see kindlasti kiiremini. Pevkur ütles, et 136 kilomeetri puhastamisega loodetakse lõpule jõuda suveks. Järgmiseks aastaks on idapiiri väljaehitamise investeeringuteks kavandatud üle kolme miljoni, eurotööd vältavad aga veel mitu aastat. Hanno Pevkuri aasta ei alanud aga sugugi siseministrina, vaid hoopis justiitsministrina Andrus Ansipi valitsuses. Valitsusvahetuse ja teised olulisemad sündmused poliitika aastast 2014 võtab kokku Uku Toom. Esimene sündmus sel aastal, mis järgnevad poliitilist elu mõjutas, toimus jaanuari teisel poolel, kui riigikogu muutis lihtsamaks uute erakondade loomise. Aasta lõpuks ongi meil kaks erakonda juures, kuigi ega nad eriti domineerivaks muutunud ei ole. Veebruaris läks lahti peaminister Andrus Ansip. Tuli välja ettepanekuga, et pärast teda võiks peaministriks saada Siim Kallas. Ma olen veendunud selles, et Siim Kallas oleks väga hea Eesti vabariigi peaminister. Sel ajal kui Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa Nüüd oli tagasiastumine üksnes aja küsimus, arvati, et Ansip teatab sellest oma kõnes enne vabariigi aastapäeva ja nii juhtuski. Võin teile kinnitada, et vastlapäeval esitan vabariigi presidendile lahkumispalve. Igaks asjaks siin elus on mõistlik aeg. Igal asjal on algus ja lõpp. Ja läkski nii. Siim Kallas oli nõus Eesti peaministriks tulema. Reformierakonna üldkogu kinnitas Kallase üksmeelselt, aga veel enne hakkasid levima jutud koalitsiooni muutumisest IRL-i väljavahetamisest. Sellele vihjas ka mitmel korral sotside juht Sven Mikser. Savisaar oli veendunud, et IRL-i jääb koalitsiooni alles, kuid sotsid võidakse juurde võtta. IRL kinnitas, et kõik on endine ja rahulik. Sven Sester. Ei ole küll ühtegi märki ei tänaile ega, ega ka mõned päevad või nädalad tagasi siis võimalikest ärevustest. Valitsus astuski tagasi president Ilves tsiteeris tahtlikult või tahtmatult Ansipit. On aeg tulla ja on aeg minna oma, kinnitan kõigile, et Eesti on hästi juhitud ja kindlalt kaitstud. Reformierakond aga alustaski läbirääkimisi sotsidega, kinnitades, et kindlasti räägitakse ka IRL-iga, aga nende seisukohad on ju niigi teada. IRL oli sunnitud lõpuks silmad lahti tegema. Urmas Reinsalu. Kui Reformierakond alustab paralleelselt läbirääkimisi ka kolmanda poliitilise jõuga, siis tähendab, et sellisel kujul see koalitsioon Reformierakonna vaates on lõppenud. Ja siis tuli skandaal, küsimused Eesti Panga 100 miljoni dollari väärtuses antud pangagarantii kohta. Esialgu Siim Kallas selles ohtu ei näinud. Ärge nüüd seda liiga suureks teemaks pidage, sest et noh, neid läbirääkimisi peeti, aga mingisugust garantiid ei antud. Kuid möödas vähem kui nädal ja jutt oli hoopis teine. Mina täna loobusin, tegelikult see põhjus on see, et see klaperjaht, mis on nagu minu vastu alanud ja, ja see ei lõpe kunagi. Loomulikult küsisid kõik, kes lekitas ajakirjandusse materjalid, millega Kallase vastu välja tuldi. Enamikus süüdistati IRL-i, sama meelt oli Edgar Savisaar. Ta tegi ühe vea, see viga oli see Isamaaliiduga ei läinud koalitsiooni. Asi oleks läinud väga rahumeelselt ja eriliste probleemideta, kui see nii oleks olnud. Reformierakond tegutses kiiresti, uus peaministrikandidaat pandi paika juba samal päeval. Andrus Ansip. Reformierakonna juhatus otsustas täna konsensuslikult nimetada peaministrikandidaadiks Taavi Rõivase. Rõivas edestas selles võitluses napilt Hanno Pevkurit aga samal ajal jätkusid koalitsiooniläbirääkimised ja Sven Mikserilt küsiti, kas midagi on muutunud. Olukord on, on täiesti uus peaministrikandidaat, on uus või nii-öelda pruut poolel teel altari ette asendatakse, et siis kindlasti ei saa öelda, et päris sama olukord. Igal juhul said läbirääkimised edukalt peetud, koalitsioonilepe kirjutati alla. Loomulikult ei muutunud ainult valitsus, kuhu tulid juurde uued ministrid Ossinovski, Anvelt, kütt, aga ka riigikogu sai uue esimehe Eiki Nestori järgmine oluline tähispoliitikaelus oli eurovalimiste päev, kuuele kohale oli pretendente palju. Viimaseid arvamusküsitlusi arvestades jäi vaid üks küsimus, kes parteidest saab kaks kohta sest kõigi eelduste kohaselt pidi Indrek Tarand oma hääled täis saama ja saigi, kuigi umbes kaks korda vähem kui eelmisel korral. Aga sellest jätkus ning esmakordselt oma pea parima koondisega välja tulnud reformierakond korjaski kaks kohta endale kõrbes eelmisel korral napilt kolmest kohast ilma jäänud Keskerakond ja kõrbes ka Edgar Savisaar, kes jäi alla Jana Toomile. Toome ise, väljendas oma meeleolusid nii. Ma praegu ei saa öelda, et ma tunnen rõõmu, pigem vastupidi nüüd tuleb ikka maha istuda ja mõelda, mida me tegime valesti. Sest noh, tõepoolest väga kahju, et ainult üks Seejärel järgnes poliitikaelus mõningane vaikus. Elu algas taas sügisel, kui hakkad juba mõtlema riigikogu valimistele, alustas IRL, kes tegi teatavaks, et nende peaministrikandidaat ei ole mitte erakonna esimees Urmas Reinsalu, vaid hoopis endine peaminister Juhan Parts. Viimane ise oli resoluutne. Moosijuttu ma ei kavatse Eesti rahvale ajada. See on minu esimene lubadus. Keskerakonnas ei läinud analoogiline katse läbi Jüri Ratase initsiatiiv esitada peaministrikandidaadiks Kadri Simson suruti maha. Simpson ise oli täiesti ilmselt pettunud. Ta oli küsimus, et kas esimest korda 23 aasta jooksul tänan, täitub meil see 23 aastat. Nimetame ka erakonna esimehe kõrvale peaministrikandidaadi. Otsustati, et ei, me teeme nii nagu 23 aastat teinud oleme. Pärast hoovõttu jõuti uute erakondade loomiseni. Üldkogu pidas Rahva Ühtsuse Erakond liidriks. Kristiina Ojuland asutati Eesti Vabaerakond, juhiks Andres Herkel, parlamendierakondadega aga samal ajal huvitavaid asju. IRL-ist lahkusid Reformierakonda aseesimees Eerik-Niiles Kross ning üks uue põlvkonna liidritest Yoko Alender. Urmas Reinsalu reageering. See tuli nagu välk selgest taevast vahel poliitikas on nõnda, et tulevad uudised üllatusena, vahel nad ei tule. Seekord tuli üllatusena. Reformierakonnas endaski ei olnud igav rahandusminister Jürgen Ligi nimetas haridusminister Jevgeni Ossinovskit sisserändaja pojaks roosast erakonnast ja kuigi ligi vabandas ja astus lõpuks ka ministrikohalt tagasi oma seisukohta ei muutnud. Seal taga oli tõepoolest mulje sellest, mida Jevgeni Ossinovski tegelikult ajab, mis asja ja mis on ta ilmavaade? Ja veel Andrus Ansip, kes kandideeris europarlamenti üksnes selleks, et minna sealt edasi eurovolinikuks, läkski tema asemele filise ava Urmas Paet, kes teatas aga, et loobub. Kes ma olen praegu otsustanud loobuda Euroopa Parlamendi mandaadist, jätkata välisministrina? Igor Gräzin pakkis juba asjuhi ostis pileteid kui nädal hiljem oli Pathingi mõelnud Leidsin, et siiski on aeg teha muudatus. Uueks rahandusministriks sai maris Lauri, välisministriks Keit Pentus-Rosimannus, keskkonnaministriks Mati Raidma. Aasta lõpp läks juba täiesti valimisteks valmistumise vaimus. Ei hakka neist reklaamidest lubadustest ja nimekirjadest rääkima. Lõpetame aga Edgar savisaarega, kes jõulude eelkepi sipelgapessa torkas. Ma usun, et me saame selge mandaadi moodustada valitsus ja mõistagi on minu kohus erakonna esimehena seda valitsust juhtida. Kõik muidugi naeravad, aga kas põhjust on Lääne märtsis? Lõppeva aasta olulisteks märksõnadeks on ka kohtu all olevad poliitikud. Juuni lõpus jõudis lõpplahenduseni niinimetatud maadevahetuse kaasus. Lõppeval aastal algas ka keskerakondlaste Priit Toobali ja Lauri Laasi kohtutee ning kohtu all on ka nende erakonnakaaslane Urbo Vaarman. Mirko ojakivi Tartu Ülikooli kriminoloogia professorilt Jaan Ginterilt, mida riigikogu liikmete ja endiste ministrite kohtu alla andmine ja süüdimõistmine ühiskonnast räägib. Korraga on praegu kohtu all kolm riigikogu liiget, oma süüdimõistva otsuse said kätte riigikohtust aga endine keskkonnaminister ja rahvaliidu pikaaegne esimees Villu Reiljan ning kunagine põllumajandusminister Ester Tuiksoo. Küsisin Jaan Ginter Elde, et mida näitab ühiskonna kohta parlamendiliikmete ja eks Ministrite kohtus süüdistatav ana käimine Jaan Ginter. No kahtlemata see on ääretult negatiivne ühelt poolt, et tõepoolest poliitikud on ja siis toime pannud tõenäoliselt ses tegusid, mis on karistusseadustiku järgi tunnistatud kuritegudeks, aga teiselt poolt on kahtlemata positiivne see, et Eesti õiguskaitseasutused on võimelised selliseid kuritegusid ka menetlema ja nendega gaasis otsusteni jõudma. See näitab ühiskonna tugevust, ei ole kindlasti seda ka. Kahtlemata oli kõige olulisem poliitikuid puudutanud kohtuotsus niinimetatud maadevahetuse oma kus kõrgema astme kohus ehk riigikohus tunnistas Ester Tuiksoo ja Villu Reiljani lõplikult süüdi. Interi sõnul ühineb temaga õigusteadlasena selle riigikohtu liikmete seltskonnaga, kes jäid süüdimõistva otsuse osas eriarvamusele. Jaan Ginter maadevahetus. Asjas minu jaoks kõige valusam oli just nimelt see, et ikkagi ei saanud ka riigikohtus paika päris hästi see, et kui hästi ja kui korrektselt tuleb meil ikkagi jälitustegevust, siis dokumenteerida ja kui palju võib sellises väga tugevasti inimeste põhiõigusi Riia lahest tegevusest, siis olla ka mingeid komistusi, rikkumisi, eksimusi ja ikkagi sõltumatu nendest eksimustest lugeda neid tõendeid veel kasutatavaks. Kogu maadevahetuse kaasuses oleks kokku tõenäoliselt varisenud riigikohtus, kui erinevaid jälitustoimingutega teada saadud teadmisi oleks saanud kohtus kasutada. Karta on, et kui jälitustoimingutega saadud tõend oleks kõik jäetud välja, siis oleks tõenäoliselt olnud õigeksmõistev lahend tõesti. Ginter sõnul pole maadevahetus siiski kohtu kaasusena lõplikult läbi, sest uude aastasse jääb otsus, kas Euroopa Inimõiguste kohus seda menetlema asub või mitte. Kui vaadata nüüd Euroopa Inimõiguste kohus varasemaid lahendeid, siis Euroopa Inimõiguste kohus umbes samasugustes asjades on nii Bulgaaria kui Rumeenia osas teinud päris tugevaid lahendeid ja riigi poolt võetud siis positsioone tugev, kas te kritiseerinud ja mis puudutab nüüd jälitustegevuse regulatsiooni, siis kahjuks jah, sel perioodil, mis puudutab seda maadevahetuse uurimisaega, siis meie regulatsioon oli üpris samasugune nagu Bulgaarias Rumeenias. Sügisel langetas Harju maakohus riigikogu liikmete Priit Toobali Lauri Laasi suhtes süüdimõistva otsuse, mille saadikud ise edasi kaebasid. Ühiskonnas küsiti, kas süüdimõistva lahenduseni jõudnud saadiku kohta on ikka riigikogus. Jaan Ginter. Nüüd puht eetiliselt, siin on küsimus selles, et eks inimesed ise pea teadma, kas nad on ühte või teist liiki kuriteo toime pannud. Ja kahtlemata siis, kui inimene on kuriteo toime pannud, siis võiks olla eetiline ka siis panna rahvaesindaja hoolitsejad maha. Mis puudutab konkreetset kriminaalasja, siis seal tegelikult on ka küllaltki palju ikkagi küsimusi selles, et kas kihutamine Toobali ja Laasi poolt on piisavalt hästi tõendatud, sellepärast et nendest tõenditest, mida siis praegu meedia kaudu välja on tilgutada, sealt ilmneb, et eks Onksjonile endal oli Ma juba algselt päris palju seda tahtmist sees olemas, et neid meile siis pakkuda vastavalt teisele erakonnale. Põikame veel korra välismaale 2000 neljateistkümnendat aastat on imestanud Vägivaldsete äärmusrühmituste esiletõus ning relvakonfliktide brutaalsus araabia maailma on raputanud ISISe ehk islamiriigi-nimelise terroriorganisatsiooni kiire kasv. See on paisanud kaosesse Iraagi ja Süüria ning viinud USA õhurünnakuteni ISISe võtmepositsioonidele. Mall Mälberg annab ülevaate. ISIS on kasvanud räbalais, Extremistlikust pandest ilmselt kõige sularaharikkamaks ja võimekamaks terrorirühmituseks. Maailmas räägitakse kahest miljardist dollarist, mida nad pööritavad. Juuni lõpus teatas ÜRO, et islamiriik on ajanud oma kodudest põgenema üle miljoni iraaklase ning ameeriklased saatsid Iraaki vägesid ja sõjalisi nõunikke juurde. Juulis võttis ISIS oma kontrolli alla Süüria kõige suurema naftaväljal Omaari. Tuleb 75000 barrelit naftat päevas. Augustis lubas president Obama kasutada õhurünnakuid. Kui peaks vaja olema kaitsta USA töötajaid või rahvusvähemusi, keda ISIS ründab augustist raiusi, siis pea maha USA ajakirjaniku James Foley, mille kohta pandi YouTube'i üles video. Praeguseks on ISIS viiel Lääne ajakirjanikul ja abitöötajal avalikult pea maha raiunud aises Ivo Ivo. See on USA senaator Charles sumer, kes ütles, et ISIS on puhas kurjus ja tuleb teha kõike, et see peatada. USA ei pea oma vägesid nende vastu saatma, arvab summer vaid õpetama välja Iraagi armeed, et see saaks ISISe vastu võidelda. Türgi president Tayyip Erdogan arvab, et õhurünnakud islamiriigi positsioonidele ei lahenda kriisi. On vaja laiemaid meetmeid oma elu ja kui mu jobu, mis Süürias on vaja plaani, mis võtaks arvesse ka Süüria režiimi. Türgit, kellest on saanud oluline piirkondlik jõud, Peetakse võtmetegijaks ISISe vastases koalitsioonis. Nii läksid suvi ja sügis ja siis pole õhurünnakutest kartma löönud. Oktoobri lõpuks olid nad korraldanud Iraagis vähemalt 808 rünnakut. Kas islamiriik jääb ellu, seda orientalist Vladimir Sazonov hinnangul keeruline öelda. Islamiriik on mõnes mõttes. Nad suhtlesid lisaks liikumiseks, kellel on suur toetajaskond, kellel on ka raha ja vaatamata sellele, et mitmed lääne ja Lähis-Ida riigid ühinesid islamiriigi tegevuse vastu, siiski islamiriik püsib pikemas perspektiivis. Sellel liikumisel vist sellist tulevikku ei ole, sest ei saa olla sõjas kõikide vastu islamiriik sõdib nii kurdidega, süüde, kes võimuga nii railist, võimuga ja islamiriik sisulise sõjas ka mitmete Lähis-Ida ja lääneriikidega. Süürias, kus valitseb niikuinii kaos, on islamiriik olukorra veel halvemaks teinud. President Assadi pooldajate ja vastaste konfliktis on 200000 inimest elu kaotanud tervet küla, aga ta on hävitatud. Üheksa miljonit inimest oma kodudest põgenenud. Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini ütleb, et Süüria kriisi ei saa lahendada Brüsselist, kuid Euroopa liit saab sellesama osa mängida Nobeli Sirje Snap. Soo from Assadi režiimi allesjäämine ja islamiäärmuslaste gruppide kasv on hirmutav väljavaade, mis Süürias saab. Vladimir Sazonov ütleb, et ennustada on raske ei Süürias ega Iraagis pole kiireid lahendusi, ainult aeglased javaloolised. Oletame, et kui Süürias siiski Assadi režiim oleks kukutatud islamistide poolt, siis Süüria ootaks sees kiire islamiseerimine aga see on võimalik vaid juhul, kui Assad kukutatakse, mis hetkel ei näe küll väga tõenäoline hetkel tundub, et need riigid langevad veelgi suuremasse kaosesse. USA kaitseministri Chuck Heigeli ei peetud õigeks meheks islamiriigi taltsutamisel ja ta lahkus novembri lõpus ametist. Teda kritiseeriti ka afganistani olukorra pärast. Afganistanis pidid USA ja NATO lahingoperatsioonid selle aastaga tema nagu president Obama aasta algul ütles. Uivoogem koju, aga me oleme siin, näeb jäänuste, aga päris nii ei lähe. Obama pikendas novembris salajase korraldusega Ameerika sõduritel lahing rolli Afganistanis aasta võrra. Mitme vaatleja arvates on muutus tingitud osalt islamiriigi kiirest edasitungist Iraagis, mis on põhjustanud kriitikat, et Obama tõi väed Iraagist liiga vara välja. Seega algab homme NATO jätkumissioon. Missiooni peaülesanne on toetada Afganistani vägesid võitluses Talibaniga. New York Timesi sõnul on aga toimunud strateegiline nihe ja Obama on allkirjastanud korralduse viia kogu tuleva aasta vältel läbi sõjalisi missioone islamirühmituste vastu. Kaua kestnud sõja tõttu on Afganistani tulevik endiselt tume ja ebakindel. Aasta lõpp näitas, et vajadus kaitsta lapsi, kes on sattunud Elva konflikti keskele, pole kunagi suurem olnud. 16. detsembril pessa paaris Pakistanis aset leidnud koolirünnak, milles hukkus 132 last, oli Pakistani kõigi aegade verise terrorirünnak. Kahjuks läheb tänavune aastaga Eestis ajalukku koolis lõppenud eluga. Õppeaasta teise veerandi esimesel koolipäeval, 27. oktoobril tulistas 15 aastane Vahur Viljandis Paalalinna koolis surnuks saksa keele õpetaja Ene Sarapi. Tegemist oli esimese koolitulistamise juhtumiga Eestis. Margitta otsmaa käib selle sündmuse veel kord läbi. Koolitulistamised on meile tuttavad vaid uudiste või filmide kaudu kusagil mujal kaugemal. Kõige vähem osati seda oodata Viljandis, mistõttu esimene reaktsioon uudisele oli, et see on õppus. Meenutame veel esimesi hetki, mida vahendas Viljandi korrespondent Sven Andresoo. Et tuleb öelda, et ega siin kohapeal informatsiooni toimuva kohta jagatud ei ole, et mis siin sees on tegelikult juhtunud. Inimesed sõidavad siit paarikümne meetri kaugusel koolihoonest ümber heki ja politseiametnikud toimetavad lapsed on koolimajad koondatud aularuumi aga kedagi koolimajast justkui välja ei ole lastud. Kiirabiauto lahkus siit pool tundi tagasi, pärast seda sisenesid hoonesse veel kuulivestid ja kiivritega politseiametnikud. Veidi hiljem saime teada, et 15 aastane Vahur tulistas tunni ajal oma saksa keele õpetajat. Noormees tegi mitu lasku, sel hetkel oli klassis veel neli inimest. Üks neist kutsus sündmuskohale kooli direktori Aavo Palo. Noormees oli relva lauale pannud, istus laua taga, tõstsin relva ohutusse kaugusesse. Loomulikult. Me helistasime päästeametisse, kutsusime välja vajalikud jõud, eks ole, evakueerime õpilased võimlasse. Esialgu tundus, et surmav lask oli juhuslik, kuid poisil oli kindel plaan. Ta oli kodust lukustatud relvakapist võtnud kaasa oma isa seaduslikku relva. Vahuri arvates ei olnud tema ja saksa keele õpetaja omavaheline läbisaamine hea. Direktori sõnul probleemidest aine või õpetajaga ei teatud. Olekski jutuks saanud, siis me oleksime sellega korralik. Miks noormees ei mingisugust käitumishäiret, õppimine keskmine, pigem parem. Edasi kõneleb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire hänilene. Selle kriminaalasja eeluurimine jätkub koolitulistamises kahtlustatav noormees on kohtumääruse alusel paigutatud ekspertiisi tegemiseks raviasutusse. Momendi seisuga on siis ekspertiisi valmimise tähtajaks määratud jaanuarikuu algus, mis saab edasi, sõltuvalt siis ekspertiisi tulemustest, et tuleb otsustada, et mis saab kõigepealt siis kahtlustatavaga edasi, kas siis tuleb pöörduda kohtu poole, tema suhtes tõkendi taotlusega otsustada, aga edasine menetluse käik. Politsei ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri sõnul pälvis Vahur politsei tähelepanu juba tänavu aprillis. 16. aprillini toimus narkooperatsioon, osad lapsed viidi narkokontroll ja tõesti, politsei tuvastas riies aastasel poisil kaasas noad. Eesti koolipsühholoogide ühing ütleb, et juhtunus ei saa kogu vastutust panna lapsele, ka täiskasvanud peavad oskama ohumärke näha ning vastavalt sellele tegutsema. Tulistamise toime pannud noormehe isa kuulus kooli hoolekogusse, kuid astus sealt välja. Hoolekogu juht Kristjan Mändmaa iseloomustas teda kui aktiivset inimest. Töötas kaasa, mõtleks kaasa, andis häid nõuandeid koolide edendamisel, tegeles aktiivselt siin kooliümbruse korrastamisega, erilisi ohumärke ei hakanud silma. Viljandi elanikud tunnistasid vahetult pärast traagilist sündmust, et ei suuda seda uskuda. Lase lapsel öelda, et jah, olen turvaline, kui ma seda hetkel ise ei usu. Mina olen hirm. Minu meelest õpetajad on riskigrupis ja mida te selle eetika, nii pahviks, et väikelinn, kus ainult positiivsed saab kuulsaks sellega, et üks õpilane Eestimaalase erutas tänavu palju teemasid. Alguses liinile tulnud uued mugavad rongid tõid esialgu kaasa suure segaduse. Sügisel selgus, et kahe aasta pärast lõpeb saarte ja mandri vahelises parvlaevaliikluses terve ajastu, kui seda hakkab korraldama uus tegija. Ükski neist teemadest ei toonud kaasa sedavõrd tulist arutelu kui mitu tänavu menetluses olnud seadust. Ühiskonna ühtsusele ega poliitikute mainele see midagi head kaasa ei toonud. Kai Vare räägib lähemalt. Poliitikute eriti riigikogu liikmete võõrandumisest rahvast on räägitud aastaid. Kui varem püüdis kodanikuühiskond end jääkeldris ja rahvakogus poliitikutele sõbralikult meelde tuletada oma teadmisi, oskusi ja jõudu appi pakkudes siis tänavu tõi rahulolematus poliitikutega rahva mitmel puhul tänavatele ja eri huvigruppide viha võttis lausa äärmuslikke vorme. Kui mulle saadetakse näiteks pakitäis anaalseksiks mõeldud kondoom ja siis ma arvan, et see on nagu kindlasti mitte vähem agressiivne, inetu liigutas. Nii juhtus sihtasutuse perekonna ja traditsiooni kaitseks juhataja Varro vooglaiuga kooseluseaduse arutamise päevilt. Isamaa ja Res Publica Liit püüdis kooseluseaduse asjus välja pakkuda rahvahääletuse ideed, et pingeid maandada. IRL-i esimees Urmas Reinsalu. Me oleme vastasseisu olukorras, kus parlament enamuse otsusega ühele või teisele poole kiires korras taastoodab seda vastasseisu. Ja nii täpselt läkski iga järgmise arutelu või artikliga taas toodeti vastasseisu. Samas on raske näha, kuidas nii emotsionaalsel teemal rahvahääletus oleks lõhet vähendanud. Kooseluseadus võeti vastu aga napilt 40 poolt, 38 vastu. Seadus peaks jõustuma 2016.-st aastast, aga rakendusakte veel pole. Paljudele jäi siiski mõru maitset. Poliitikud ei arvesta rahva arvamusega. Endine riigikogu esimees Ene Ergma. Paa Janertult valeks, kui poliitikud ei tunneta, milline on ühiskonna suhtumine mõningatele seadustada. Mul on tõlgitud rääkida ka veel, et on palju teisi seadus, kus on inimesed, on vastu, aga siin oli ikkagi niivõrd suur hulk inimesi vastu. Ulatuslikku vastukaja tekitas ka tööhõivereform, mis idee järgi peaks kaasa aitama vähenenud töövõimega inimeste toimetulekule. Puudega inimesed rõhutasid korduvalt, et nad ei ole selle reformi idee vastu kuid seda ei saa teha poolikult ja kiirustades, nii et osa vajalikke ümberkorraldusi jääb tegemata ja tugiteenused loomata. Tallinna puuetega inimeste koja tegevjuht Tom Rüütel tõi näite enda elust. Mul on hästi palju abi vaja, võib-olla töökaaslane kolleeg peab aitama mul päeva jooksul noh, ühe korra vetsus käia. See, et sulle antakse kolmeks kuuks tugiisik, see ei lahenda probleemi. Puudega inimesed tulid tänavale, selgitasid ja selgitasid, aga nagu nad lõpuks pettunud nentisid. Asjatundjate arvamus ei huvitagi otsustajaid. Lõbus otsustati ise poliitikasse minna, et midagi ära teha. Liikumispuudega inimeste liidu juhatuse liige Tiia Sihver. Te teate kõike, et meil on toimunud pikeki. Me oleme teinud sadu ettepanekuid, istunud sadu tunde. Meid ei ole kuulda võetud. Meediakonstrueerisime seda kõike teerulliga, ka sellest ei olnud mitte mingit kasu. Ka tööhõivereformiga läks nii, et seadused kiideti heaks, jääks pärast vaadatakse, kas ja kuidas neid rakendatakse. Kui kooseluseaduse ja tööhõivereformi puhul võideldi seaduste uisapäisa heakskiitmise vastu, siis korrakaitseseaduse puhul hakkasid opositsioonipoliitikud iseenda tubli toetusega vastu võetud seadust ära kasutama ja naeru vääristama. Jällegi rahvast kahte leeri lüües. Suvel kehtima hakanud korra kohaselt polnud avalikus ruumis alkoholi tarbimine enam keelatud taustal peamiselt see, et politsei ei jõudnud kõiki õlle või siidripurgiga ringi huvitavaid inimesi naguniikorrale kutsuda. Osa poliitikutest aga hakkas rääkima sellest, kuidas riik mahitab inimesi jooma ja tänavad on Pummeldajaid täis. Enne aasta lõppu tehti seadus jälle ümber ja nüüd on kõik nii nagu enne. Alkoholi võib tarbida ainult selleks ette nähtud kohas. Riigikogu liige Kalle Laanet. Politsei jõudnud ka siis kõigile napsutamistele avalikus ruumis reageerida ja kas ta nüüd täna siis ütleme niimoodi pool aastat hiljem suudab reageerida väga selles kahtlema. Ja nüüd saavad poliitikud jälle oma mänge mängida ja hakata määrama kohti, kus avalikult alkoholi tarbida tohib. Aeg-ajalt aga see kõik aitab kaasa poliitikute maine tõusule ja võõrandumise vähendamisele, mille pärast nad vähemalt sõnades muret tunnevad. Aastas oli muidugi ka rõõmu, eriti kultuurirõõmu ja suure osa sellest rõõmust tõi 26. laulu ja 19-st tantsupidu. Selle järgi valis Riina Eentalu ka oma aastalõpuvestluskaaslase. Tallinna lauluväljak aasta lõpu eel meie koos koorijuhi Hirvo Surva kaadame praegu kaks ainsat inimest, kes tühja laululava ees seisavad. Mis tunde see pilt teis tekitab? Kummaline kui sellisel tühjal lauluväljakul. Aga kas te olete tühjana lava kõla eksinda kunagi proovinud ja olen? Üldiselt olen üleval seal Lasnamäe poolses servas ja, ja ma läksin siis sinna kaare alla ja siis me proovisime, et kui rääkida ja kui laulda või üldse mingit tugevamat häält teha. Et tegelikult see akustika, mis siia on projekteeritud, see toimib täiesti ja mida kaugemale oleme siin üles läksime kuulama seda paremini tõustoli. Kui nüüd küsida inimeste käest, et mis oleks lõppeva aasta olulisem kultuurisündmus, siis ma olen täiesti kindel, et vastus oleks üld, laulu ja tantsupidu ja Hirvo Surva aedi laulupeo kunstiline juht. Missugune laul hakkab teil kõlama, kui te paneksite silmad kinni ja manaksite pilgu ette laulva lava ja väljaku. No tegelikult tuleb Lüdigi koitu siis midagi teha ja ka Ernesaksa Mu isamaa, et need on jah, minu jaoks on kaks sellist jäävat suuruste väärtust. Sel peol pärandati teile üle Ernesaksa taktikepp, mille eriklass teile üle andis. Mis oli teie jaoks? Sellel on ikkagi minu jaoks väga suur väärtus ja, ja mida see minu jaoks tähendab, on vast kõige rohkem see, et sinna usaldatud. Mis on see laulupidu või selle sõnum meie enda eestlaste jaoks ja mis see võiks olla väljapoole maailma? Ta on tõesti meile endile vajalikke tähtis selleks, et ennast tajuda ühise rahvana. Et saada mingit vaimujõudu ja pärast seda jälle edasi tegutseda. Oleks nii suur soov, et see see hoidmine, selline üksteise mõistmine ja teineteise tunnetamine kestaks ometi natuke rohkem kui mõni pärast laulupidu, me näeme seda laulupeo ajal. Kuivõrd toredad on eestlased. Et see aeg võiks olla pikem pärast pidu. Aga see oli üldse tore kultuuri aasta, mida teie veel esile tõstaksite? Esimese asjana mul tuleb kohe silme ette Tõnu Kaljuste trenni. Nüüd veel ju mandariini film ka, väga palju häid kontserte tegelikult ja rikas kultuurielu üldse, mis meil on. Et peaksime tundma rõõmu. Ja soovida võiks ka seda, et oskaks rõõmu tunda, seda jääb ka tihtipeale. Just nimelt, et me ei pea kuhugi virisema kõikide asjade üle, et kui meil on midagi toimunud ja Tagin ilusti läinud, siis retsekossest rõõmu tundma. Lõpetuseks teateid uuriva ajakirjanduse radadelt. Rahvusringhäälingu raadiouudiste andmetel on Eesti kõik parlamendierakonnad kokku leppinud uue valitsusliidu loomises ja seda juba enne esimese märtsi riigikogu valimisi. Ka uue peaministri nimi on meile teada. Indrek Kiisler käis valitsusliitlaste salakohtumist pealt kuulamas ja luuramas. Külm ja tuisune õhtupoolik Stenbocki maja siseõues poliitikud juba kogunevad ning parklas läkski madinaks. Vaata, ma tahaks teada, kes aitas mu laps. Niisiis algasid kõnelused hoopis väikese liiklusavariiga ning Edgar Savisaar ähvardas üldse ära minna. Savisaare väitel sõitis tema autole otsa Juhan Parts, kes sellega ei nõustunud. Tüli jätkus juba valitsushoones sees. Teie väited on sellise suhteliselt keskpärase läbi kukkunud, propagandisti ebatäpne ja et mitte öelda vale. Olukorra rahustas maha Taavi Rõivas, kes ütles mulle hiljem, et palus Savisaare vabandust. See vabandus tuli. Seda, kas vabandus vastu võetakse, eks seda näitab aeg. Niisiis kõnelused algasid ning loomulikult vaieldi kõige rohkem selle üle, kes saab uues valitsuses peaministriks. Ekspeaminister Andrus Ansip üllatas kõiki osalejaid Reformierakonnapoolse pakkumisega. Tema sõnul on nende kandidaat Taavi Rõivase asemel hoopis tuntud horoskoobimeister. Igor Mang. Energiline kogemustega kiire reaktsiooniga, tal on hea võime eristada kiiresti olulist ebaolulisest. Ansip väitis koosolijatele Edgar Savisaar olevat mongi kandidatuuriga nõustunud. Savisaar ise ka nii ei arvanud. Esimest korda kuulen sellist juttu, ärge mõelge välja igast asju, joote liiga palju õlut. Helistasin kiiresti IRL-i juhile Urmas Reinsalule, mida ta Reformierakonna ettepanekust arvab. Tundide jooksul uute kandidaatide väljakäimine pärast nende nende poolt serveeritud parima kandidaadi loobumist ei ole. Kindlasti ei ole küps tegutsemine. Sven Mikser aga tahtis nii väga valitsusse, et oli mangi kandidatuuriga nõus. Meile on tähtsam kindlasti programmiline ühisosa kui konkreetsed persoonid, nii et inimesed ja nendevahelised suhted ei peaks saama Eesti poliitikas selliseks takistuseks, nagu nad teinekord minevikus on olnud. Mida arvab aga Igor Mangi väljavaadetest politoloog Rein Toomla? Mina olen seda meelt, et Eesti ühiskond kannatab selle ära küll, kui ta hästi on piisavalt väike selleks, et selle tööga hakkama saada. Mõnetunnise vaidluse järel olid kõik neli Eesti parlamendierakonda nõus ühiselt valitsusliitu astuma ning nende peaministrikandidaat ongi Igor Mang. Juhan Partsi lühike kommentaar. Peame suutma noh, lihtsalt kaasajastada neid arusaamu. Ka Savisaar ütles, et Almangidajal töötamisega nõus ning ta loobub Monika Potrakova esitamisest peaministriks. Savisaar ütles, et ta ei tunnegi säärast inimest. Täiesti tundmatu tüdruk pärast üks osalejatest ütles mulle, et tema ei tea, kas see oli siis provokaator või jobu, lihtsalt ükskõik, kumba ta oli, see on tema asi olla need on võib-olla ta ei saanud minust lihtsalt aru, sest ta oli nii noorekesed. Küll polnud aga nõus valitsusega liituma Jürgen Ligi, kelle sõnul peab peaminister olema samasugune nagu tema tagasihoidlik ning oma sõnu valib. Tema natuuris on astuda ainult edasi jõhkral moel ja oma agendaga. Olen seda näinud. Indrek Kiisler Stenbocki maja lähistelt Selline sai aasta 2014 läbi raadiouudistetoimetajate pilgu, saate pani kokku Mari Rebane. Head vana aasta lõppu ja uue algust.