Ka kätetõmme tõi eemal tervendava kaldajoone ikka lähemale ja lähemale. Ilm oli ilus, päike paistis ja soojendas mõnusalt selga. 1998. aasta maikuu laupäev oli Lõuna-Aafrika suvituslinnas Kõrbuustrandis õhtusse veeremas. Nii ilus Stephens on kõhud tahes väikesel kitsal lainel laual ja tõmbas end aeglaste rütmiliste liigutustega kalda poole. Nelja meetri sügavusel tema all. Valendas hele liivapõhirand, millele ta lähenes, kandis nimede uway lained ning oli igati oma nime vääriline. Neli kodu oli 12 kilomeetrit eemal, blattenber päis. Siin oli ta ka päev otsa ratsutanud just sellistel aeglaselt murduvatelt lainetel, milliseid ta kõige rohkem armastas. Merja surfamine, olitsitkele ja liha sellisele 22 aastasele Niilile elu ja armastus. Ta oli tegelenud selle alaga 10.-st eluaastast peale ja õppinud valitsema kõiki selle element nii hästi, et meetri pikkune laud naiskuuletuvat igale tema pisimalegi liigutusele. Ta võis peatuda laine murduval harjal, muuta siis äkitselt suunda teha pirueti ja hüpata viimasel hetkel laineharjalt lahti. Juba kaks aastat oli ta osa võtnud surfi suurvõistlustest tulnud Lõuna-Aafrika meistriks ning valmistus nüüd osalema oktoobris Portugalis toimuvatel rahvusvahelistel laine lauga võistlustel. Niile heitis pilgu kellale ja nägi oma suureks hämmastuseks, et see oli juba kaks läbi. Ta oli olnud vees juba kaks tundi. Neil otsustas, et võtab veel kaks kolm lainet ja siis aitab nagu tellimise peale lähenes merelt Tore lainete sari. Niil ujus aeglaselt neile vastu. Samal hetkel libises tema alt läbi suur hall vari, mis varjas ära liivase merepõhja. See oli oma neli meetrit pikk, tublisti laiem kui tema laud. Eluka pea polnud pehme joonega nägudel fiinil. Sellel peletisel oli nüri otsaga koonusekujuline pea ning tema kere läks saba poolt järsult peenemaks. Õudusest võpatades taipas neela, et see ei saa olla keegi muu kui üks merede kardetavamaid kiskjaid. Hallhai. Neil peksis lestadega vet, laskis käsivartel käia, nagu vähegi jaksas. Kui end 100 meetri kauguselt rändava kalda poole tõmbas. Ta märkas, et tohutu haigestuma, vasemale küljele oli ujunud, teeb järsu pöörde sinakashall seljauimed, Kolmnurk lõikas vett, saba kerkis veest välja ja sähvas läbi õhu nagu piits. Neil klammerdub mõlema käega laua külge ja töötas palavikuliselt jalgadega. Kalda Need tundus olevat lootusetult pikk maa ning ta oli üksi. Kõik teised surfajad olid juba minema läinud. Rannalt tagasi peegelduv järellainetus. Tas hetkeks liikumise Niil kordas mõttes, et mis ka ei juhtuks, ei tohi ta lauast lahti lasta. Samal ajal, kui ta järel lainetusega võitles tundis ta, kuidas tohutu pihitab parema jala. Oma haardes Frapsavad valu ei tundnud, kuid ta karjatas õudusest, kui ta vee alla kisti ning rebiti väntsutati seal koera lõugade vahele sattunud kaltsunuku. Vaistlikult sirutas ta parema käe kompas liivapaberi karedat hai nahka, kuni leidis üles pehme silmakoopa ja surus sõrmed selle sisse. Pihtide haare nõrgenes, hoides vasema käega kramplikult kinnilauast, vupsas Niil õhku ahmides veepinnale. Ta vaatas selja taha ega suutnud mõista seda, mida ta nägi. Parema jalalest oli kadunud. Laual tuuritas vaid valge luu könn. Tema sääreluu, mis oli otsekui lihunikusaega viis sentimeetrit altpoolt põlve ära lõigatud. Hai oli hammustanud ära neli jalalaba ja osa säärest. Vesi tema ümber oli verest punane. Meri pahises ja kees. Kui hai oma esimest suutäit hävitas siis tuli ta hankima lisa. Seekord lähenes Hay oma ohvrile eestpoolt samal ajal kui eluka saba kolme meetri kaugusel Niilist laksu lõi. Paindustama kere U kujuliseks ja tud lõuad napsasid neli vasema jala järele. Kui kaheksasajakilone lihasmass, kaardus, keerdus elukas kogu pikkuses Niili ümber ja väntsutestada siia-sinna, nii et laud plärtsuse vesi lendas nelja sentimeetri pikkuste valgete kolmnurksete hammastega. Lõuad laksusid, kui haisaagist kinni haarata. Ta püüdis ja suuremat tükki napsata üritas. Hai hambad tungisid ohvri sääremarja. Nii pigistas vasaku käega kramplikult laua serva. Parema käega tagus ja küünistas haid nagu jaksas. Ta tundis sõrmede all hai kaarduvat ots Mik kui ja seejärel silma ümbritsevat pehmemat kudet. Ta surus, küüned ai silma. Koletisel lõuahaare nõrgenes. Niil üritas tõugata jalgadega, kuid ei tundnud enam kumbagi neist. Mul vist polegi näide, ta mõtles ta õudusega. Helde jumal, palus ta. Aita mind, et ma külma verd ei kaotaks. Tänu heale ujumisoskusele ja suurepärasele füüsilisele vormile oli Niil veest välja toonud kümneid inimesi. Kaaslased imetlesid tema rahulikku ja sihiteadlikku tegutsemist keerulistes olukordades. When Craig oli üks, kes temaga alati meelsasti koostööd tegi. Paistis, et ta teadis alati, kuidas tegutseda. Isegi kui tegemist oli esmakordse juhtumiga, tegutses ta nii, nagu oleks teinud sedasama juba sadu kordi, rääkis Uueim. Nüüd võitles nii omaenda elu eest ning selleks vaja osta kogu oma vaimujõudu. Ta tõmbas laua kindlamini rinde alla. Kui kallas alles mõni minut tagasi oli olnud käeulatuses, siis nüüd tundus vahemaa olevat ületamatu. Kätega kaldapooles õudes märkas neile laua esiserv, vajub vette ja aeglustab liikumist. Ta nihutas end pisut tahapoole ja liikumiskiirus paranes kohe. Tema taga murdus väike laine ning kandis teda hulk maad kaldale lähemale. Lauda õõtsus küljelt küljele, kuna ta ei saanud juhtida selle liikumist jalgadega. Selja taha vaadates kartis ta, et näeb endast maha jäänud vere viirus lähenemas kolmnurkset, uime kiilu. Ta teadis, et haid haistavad verd isegi siis, kui seda on vees vaid näpuotsatäis. Ning et kõige sagedamini on Haider ründeid ette tulnud vähema kui kahe meetri sügavuses vees. Meil ei tundnud valu, kuid ta keha oli raske nagu tina ja suu kuivas kümnekonna meetri kaugusel kaldast peatustama laud lainete uuristatud kanalis. Tavatingimustes poleks tal selle ületamine tekitanud mingit raskust. Nüüd aga ei suutnud tema käed võidelda järel lainetusega. Samal hetkel silmas ta endale lähenemas vana surfikaaslast Ooeslimäkilonit. Viska mulle nöör, hüüdis Vasli Niil harutas randme ümbert lahti kinnitusnööri ja viskas sõbrale, kes ta selle otsas kaldale lohistas. Väike järellaine kergitas laua tagumise otsa veest välja ja paljastas meeli jalad. Neiu, kes neid nägi. Karjatas õudusest. Grilli ümberkohad sisse võtnud, kui helises telefon. Helistati kiirabijaamast, nõueipsis on hai inimest rünnanud, peaksid sinna sõitma. Meie oleme kohal 20 minuti pärast. Charlie vaatas kella 14 24. Ta jättis sõbrad grilli äärde, suudles naiste, tõttas minema. Doktor Jon Donald, kes võimaluse korral Klettenberg päi vetelpäästjaid aitas oli parasjagu eakat gripihaiget läbi vaatama temas, kuid pik Parpinisema hakkas Donaldi suuga, kus lahti hai ründas inimest ei või olla, pomises ta. Ta oli elanud siin 13 aastat ning selle aja sees polnud kordagi midagi taolist juhtunud. Pean kohe ära minema, ütles ta oma patsiendile. Hädaolukord ning juba ta kihutaski piki rannateed õnnetuspaiga poole. Jõudnud kuivale maale, üritas neil mõtteid koguda. Ta teadis, et rannas viibijatest ei tea esmaabist keegi mitte kui midagi. Ta pead katsuma elus püsida, kuni kiirabi kohale jõuab. Viige mind veest kaugemale, ütles ta tasa ja keeras enda selili. Mäkel on kattis neili jalad käterätiga ning neli surfajad kandsite ettevaatlikult kümmekond meetrit edasi. Neli peas keerles kaks päästeoperatsioonide põhitõde, mis olid talle aegade jooksul pähe kulunud. Peata verejooks. Väldi šoki, tõstke mu jalad kõrgemale, ütles ta. Tema sõber ja surfikaaslane 11 aastane neel Grifis asetas käsivarre ettevaatlikult miili jalgade ümber ja tõstis need üles. Nii teadis, et selles staadiumis pole verejooks suursest ellujäämis. Refleks on vigastatud veresooned sulgenud. Reflektoorne verejooksupeetus võib katkeda millal tahes ning verejooks võib alata uuesti. Neli süda, aju ja muud elutähtsad organid olid pandud suurele katsumusele. Vere kaotustest ja selle tagajärjel tekkinud vererõhu langusest hakkas arenema šokk. Ta teadis, et see tähendas aju verevarustuse häireid. Kui asi hullemaks peaks minema. Aju sureb. Neil teadis ka, et kõrvaltvaatajate paanikat saab kõige paremini ohjeldada, kui anda neile tegevust. Kui nemad säilitavad rahu, on ohvrilgi kergem olla. Too mulle juua, ütles ta. Neli koolivend Loren Frey jooksis parkimisplatsile ja tõi sealt karastusjoogi purgiga vett. Jõi purgi ühe hetkega tilgatumaks. Grifis, kes neli jalgu hoidis, oli näost kaame ja palvetas tasa. Nil ootas kannatamatult kiirabi tulekut ja kordas mõttes iseendale, et ei tohi kaotada. Teadvust, peab olema rahulik ja kogu aeg rääkima. Kümnekonna minuti pärast jõudis kohale Charlie'ga uus Niilia Cherry tundsid teineteist paljudelt tühistelt pääste oporatsioonidelt. Kaus harutas käteräti Niili jalgade ümbert ära ja katsus kõigest väest säilitada ükskõikset ilmet. Ta teadis, et ei tohi mingil juhul näidata välja oma kukkumist, kuigi vigastused olid kohutavad. Kauskatsus, miili, pulssi, süda lõi nõrgalt, kuid hämmastavalt ühtlaselt ja rahulikult. Ihu oli külm ja niiske. See oli halb märk. Aja- ja kohataju oli alles. Ta liigutas jäsemeid ja rääkis selgelt. Kaus oletas, et neil on kaotanud oma poolteist liitrit verd. Kui ta veel pool liitrit kaotab, on surm vältimatu. Vahepeal olid Donald ja veel üks juhuslikult kohalviibivatest arstidest hakanud tegutsema. Nad asetasid miili veenitilguti kõhus, jooksis kanderaami tooma. Ega nad rohkemat teha saanudki, kui sidusid miili jalakõndi kinni ja surusid lõhki kistud vasema jalalihased ettevaatlikult õigesse asendisse ning panid peale sideme. Nüüd põlvitas isa-poja kõrval ema nuuksus lohutamatu. Ära muretse, memm, küll kõik saab korda, lohutas poeg. Poole tunni pärast oli näsna erahaigla operatsioonisaal Niili vastuvõtuks valmis. Operatsioon kestis kolm tundi ja 10 minutit ning läks hästi. Neljandal päeval pärast operatsiooni hakkasid arstid aga muretsema. Neil tõusis palavik, valud läksid ootamatult suureks, pulss sagenes. Kui parema jala ümbert side maha võeti, oli see turses. Selliste vigastuste korral on see tavaline, leidsid arstid. Laupäeval, 23. mail aga märkasid nad, et koed on hakanud kärbuma. Nad ambuteerisid neli parema põlve ja jäid lootma, et suudavad sellega peatuda. Infektsiooni leviku koeproov näitas pats illust seeerreuse nimelise bakteri olemasolu. Tavaliselt esineb see toidumürgitus matuste puhul. Seda leitakse lagunevatest korjustes võimalikelt Hay. Enne miili ründamist mõne sellise kallal maiustanud oli. Raviskeemi muudeti. Penitsilliin asendati tõhusama antibiootikumi ka kaks päeva hiljem, kui Niil naerdes lausus keegi võix haid korralikumalt hambaid pesema õpetada võisid arstid tõdeda, et ravimid on teinud oma töö. Kaus ütleb, et nii tuli eluga väljaõnnetusest, milles enamik inimesi oleks surnud. Lisaks erakordsele füüsilisele vormile oli tal hämmastav võime iseennast rahulikuks sundida ja enda ümber kogunenud inimesi juhendada. Iga teine inimene, keda ma tunnen, oleks siia rannaliivale surnud. Meil pääses haiglast välja. 22. juunil 29 päeva pärast operatsiooni. Kuu aega hiljem veeres Hõbedane automaatse käiguvahetusega Honda. Klettenberg vei kõigi soosituma surfamis, paigad, valsi parkimisplatsile, kõik kohalikud lainelaudurit ja muud meile tuttavad olitada, seal juba ootamas, näost kahvatu. Lühikeste säärtega, sukeldus, ülikond seljas, ronis autost välja. Terve jalg oli täis Synerdavaid arme. Seda, mis teisest jalast järele oli jäänud. Katisside. Neil kinnitas vasema jala külge lesta. Ja vedas enda merre. Neli õde Shanell sammus lainelauaga tema järel jõudnud vett, neil peatus. Silmist käis läbi tilluke hirmuvälgatus. Siis hakkas lest plärtsuma. Pärast kahekuulist vaheaega. Läks neel taaslainet püüdma. Kui ta laineharjal kalda poole sõitis. Kaikus Ron tervitushüüetest. Järgmise aasta oktoobris tehti neelile veel üks operatsioon, mille käigus pikendati tema vasema jala pahkluu. Kõõlused. Nii loodab, et suudab üks kord veel normaalselt kõndida. Ki võistlus. Surfamine on tema jaoks muidugi läbi kuid oma lõbuks tegeleta sellega edasi. Aevurs Sims istus 67 meetri kõrguse kraanajuhikabiinis ja laskis silmadel üle afoltoni puuvillavabriku käija. Viiekorruselist punast Telliskivihoonet oli hakatud kortermajaks ümber ehitama. Seest oli ehitis juba tühi. Töömehed võtsid parasjagu katuselt maha vana tõrvapappi. Järsku köitis miski simsi, tähelepanu. Vaevalt meetrise läbimõõduga katuseaugust tuli suitsu. 49 aastane detsembris oli kogenud ehitustööline ega kaotanud niisama lihtsalt pead. Ta vajutas pöidlaga raadiotelefoniklahvile, kutsus kuuldele töödejuhataja kiithelmandi ja teatas tollele rahulikult. Katusel paistab olevat, tuli lahti. Mõni minut hiljem kell 14 40 1999. aasta Kaheteistkümnenda aprilli jahedal päikesepaistelisel. Esmaspäeval ronis tuletõrjuja-päästja Nat muuseumi koos teiste oma komandomeestega raudteetreppi mööda üles tehasehoone neljandale korrusele. Osa õlist läbi imbunud põrandalaudu oli leekides. Redelid ja voolikud pidid iga hetk kohale jõudma. Kinegi Mously, et leegid lehvivad viiendalt korruselt alla. Tuli on viiendalt korruselt läbi murdnud, hüüdis ta. Mehed kiirendasid sammu, kuid peatusid siis, kui naelutatud must suitsupill roomas neile vastu. Selja taga vuhises tohutu tulekera mehed keerasid otsa ringi ja lidusid alla tagasi. Peagi olid kogu hoone tule võimuses. Sims nägi ülal kraanatornis, kuidas tuli mööda katust edasi roomab ning kuulis oma raadiotelefonist, kuidas keegi hüüab kõik välja. Tühjendage hoone. Seemsel polnud muud taganemisteed kui kraana terastorni sees paiknev redel. Samal hetkel, kui ta seda kasutama valmistus, kuulis ta häälekat mühinat. Vaatas alla ja nägi, et kraana alus oli muutunud torm lavaks tulemereks. Leigiide mühisesid redeli ümber. Simms tundist tulehingust tungimas läbi aknajuhikabiini. Ta mõtles palavikuliselt, kuidas täbaras olukorrast pääseda. Kuulis siis raadiotelefonis Almandi häält. Püsi paigal ja ole rahulik, saadame sulle kopteri järele. Okei, vastas Semms. Klomp kurgus. Trepp kolises raskete saabaste all kui paarkümmend tuletõrjujat mööda seda alla tuiskasid. Tugev loodetuul puhus tühjadest aknaaukudest sisse ja andis korruselt korrusele levivale tulele hoogu juurde. Mühisev tule. Laine ajas mehi enda ees alumiste korruste poole. Kui Mosley põhja korrusele oli jõudmas, varises tema kõrval, kui madal seinajupp ja kuumad tellised veeresid mööda põrandat laiali. Ülal 100. alla hõõguva metallitükke ja must suits muutis päeva ööks. Oli hetk, kus Mously mõtles, et sureb, kuid siis silmast lahtist ukse avamisväljeviis õhku haugatest tormas ta koos teiste tuletõrjujate ka sellest tule põrgust välja. Tuul kandis kuuma tuhka ja tulesädemeid naaberhoonete katustele. Mauslik käis meestega ukselt uksele ja käskis kõikidel majadest lahkuda. 10 minuti pärast juhtus üks mees kraana poole vaatama. Ta pilk järgnes leekidele, mis lehvides üles juhikabiini poole roomasid ning mees võpatas ülal kraana tõste noolel. Ukerdas inimene. Kui Almand kopteri välja kutsus, ei teadnud Mosley kraana all olevast mehest veel midagi. Kaalunud. Olukorda mõistis ta, et redelit mööda simsi juurde ei pääse ja et päästeoperatsioon tuleb läbi viia ülalt, seega õhust soontesse paiskuva adrenaliin võttis maos nisu kuivaks. Päästetöö oli kolmekümneaastase moslik kutsumus sellest saati, kui ta kümneaastasena päästis ära reoveetorusse kinni jäänud kutsika. Ta oli kavatsenud arstiks õppida, kuid sattus siis päästjate kursustele otsustas hoopiski tuletõrjuja-päästja ameti kasuks. Kiire tegutsemine ohturid Mooslid võlunud esimesest väljakutsest peale. Sims lahkus otse tule kohal asetsev Ast kabiinist ja roomas mööda kraana lühemat, 15 meetri pikkust tõstenoole poolt betoonplaatide poole, mis vastukaalu otstarvet täitsid. Kõrvetav kuumus tungis läbi paksud tallast. Töösaabaste betoonplaadid on paremad isolaatorit, seepärast ronissemms nende peale ja laskus kõhuli. Kraana ei jää enam kauaks püsti, ütles ta hingeldades raadiatelefoni. Heitnud pilgu ülespoole, silmas sims kopterit, mis seisatas hetkeks tema kohal kuid lendas siis minema. Varsti tiirles põlengukohal oma pool tosinat raadio- ja telejaamade ning pääste- ja politseiametikopterit, miks nad teda ära viima ei tule. Mõtlessemms siis taipas, kui ohtlik see on. Kuumalained loopisid kopterid siia-sinna, panid üles-alla vibama kraanat tõstenoole. Kui kopterid kraanale liiga lähedale tulevad, võivad nende tiivikud riivata terasvai räidmis betoonplaatide alt. Kraana tippu jooksevad. Kui kaua mul siin veel oodata tuleb, küsis Simms raadiotelefonist. Olukord on kontrolli all, vastas Almand. Samal hetkel kuulis Sims, kuidas tema taga miskit raksatas. Ta vaatas selja taha ja nägi, et juhiga piin on tules ja aknad purud. Masleid teadis, et aega napib taolisest tulekahjust tekkivast rohkem kui 1000 kraadisest kuumusest on küllalt. Kraana ümber kukuks. Ainuke võimalus oli köis. Mouslik kujutas ette, kuidas ta ripub köie otsas. Ta oli kõhu all ja mehest kinni, haarab. Ta jooksis tuletõrjeauto juurde, kinnitas endale rihmad ümber ja teatas päästetööde juhile. Olen valmis proovima. Georgia osariigi uhke mustvalge kopter laskus kell 15 45 sajakonna meetri kaugusel põlevast vabriku hoonest haljale kingule. Kopteri tagumised uksed olid eest ära võetud, kere alla oli kinnitatud toekas köierõngas ja päästekorv. Mosley raputas pead, korve ei kõlba, ütles ta kopterimeestele. Ma ei tea, millises vormis mees on, kui ta oma jõudu ülehindab ja mööda hüppab, pole päästa enam midagi. Mously ronis kopterisse, käevangus lisarihmad. Kui mind tema juurde lasete, panen need talle ümber, ütles ta kopterijuhile. Tooli Vietnami sõja ajal toonud rindejoone tagant ära mitu erirühma ja teadis, millisesse ohtu päästeköiekasutaja ennast seab. Okei, ütles ta tuletõrje peale, kui valmis oled. Asume teele. Kopteri komandör lääri roodides kinnitas konksu otsa 25 meetri pikkuse kahe ja poole sentimeetrise läbimõõduga polüester köie ja asetas köievihi kopteri alla maha. Kaks, ütles ta ja viipas Mously enda juurde. Hämmeldununa hüppas tuletõrjuja kopterist välja, rošerd ulatas talle köie teise otsa ja ütles kinnitas endale külge. Alles siis taipas Mously, et tal tuleb kobuse aega rippuda köie otsas. Ta oli arvanud, et lastakse kopterist alla alles siis, kui nad kraana kohale jõuavad. Rangers ronis tagasi kopterisse, kui see aeglaselt õhku tõusis, kõndis mousse'i murul ja juhtis köiejooksu. Hetke pärast tundis ta rinda Oll kerget tõmmet. Juba ta rippus õhus. Ta nägi suitsupilvi tehase kohal, tundis tule kuuma hingust. Talle tundus, nagu ründaksid teda herilased. Instinktiivselt tõmbas ta peaaegu nii kõrvuni kuue kaeluse sisse. Sims kuulis raadio telefonis Almanni häält. Sulle tullakse rele. Ta oli aga juba niigi end istuli ajanud ja naelutanud pilgu mehele, kes köie otsas talle lähenes. Ta taipas kohe, mis teoksil. See õnnestub, peab õnnestuma, julgustas ta iseennast, kui vaid aega jätkuks. Tänav oli puupüsti rahvast täis. Ümberkaudsete büroode ametnikud seisid akende juures ja jälgisid pidevalt kord ülal kraana nokal ootavat meest. Kord appidatajat Nauslik kõlkus 100 meetri kõrgusel põleva vabriku kohal ja lähenes kraanale. Tuulepealsest küljest. Jõudnud kuuldekaugusele, hüüdis ta simsile, ära minust kinni haara, tulen ise sinu juurde. Kopterikabiinis istuva Klandsip pilk oli suunatud horisondile. Kogenud võtetega juhtis ta kopterit, nii et kopteri kere all rippuv mees vaevalt mingeid võnkeid tundis. Turvavööga istme külge kinnitatud Rogers rippus samal ajal poolest kerest saadik tagauksest välja ja katsus asendada lendurile silmi. Oleme peaaegu kraana kohal, ütles ta mikrofoni natukene allapoole veel veel. Nüüd aitab jää siia pidama. Esimesel katsel oli Mously pool meetrit kõrgemal, kui tarvis. Ta sirutas kere välja, üritades tabada jalaga trossi, mis betoonplaatide juurest torni tippu kulges. Mõni sentimeeter jäi puudu. Teisel katsel sai ta trossist kinni ja vedas ennast tõstenoole poole. Kuni sai jala selle peale. Sims, kes jalad rippu betoonplaadil istus, oli temast napilt kolme meetri kaugusel. Ole ettevaatlik, ütles Sims. Raud on kuum. Rogers vaatas kopterist alla, tähendas rahulikult. Mosley on kraanal. Seejärel hingas ta pahinal sisse ja jätkas. Aga ta on endiselt köie otsas kinni. Lions võpatas. Nad olid arvestanud, et kui päästja kraana peale jõuab päästab ta enda köie otsast lahti ja kinnitab selle uuesti siis, kui Simson rihmad ümber saanud. Nüüd aga paistab, et ta kavatseb jääda kogu ajaks kopteri külge. Klint peab hoidma kopterit täpselt paigal ja laskma köit nii palju järele, et Mously saaks teha mida teha vaja. Samal ajal, kui tule lõõsk kopterit siiasinna loobib. Kui nad vastu trossi või vastu kraana noolt lähevad, on kõik kadunud. See pisut ettepoole, ütles Rogers. Ta katsus aidata Klainzil hoida köit nii pingul kui parajasti tarvis tahapoole. Nüüd on hästi. Mõlemad mehed kopteris olid nii täielikult töösse süvenenud, et kumbki ei märganud, et kopteri eesotsa akrüülpõrand tõmbub kuumusest kummi. Mosley nägi simsi silmist, et mees on hirmust kange. Et pinget maha võtta, küsis mahuslik päästetavalt tema nime. Ja üritas nalja heita. Sims ütles oma nime, kuid naljatamisega kaasa ei läinud. Ta mõtles vaid sellele, kuidas säilitada rahu ja endaga toime tulla. Panen sulle nüüd rihmad ümber, lausus mousse'i reipalt. Istu rahulikult, Calm, mina teen kõik, mis tarvis. Kiirete ja kindlate liigutustega kinnitas mauslil rihmad, simsi jalgade ja rinnaümber. Katsu ise näid pisut kõrgemale tõmmata, ütles ta. See, mis tegi, mis kästud ja mausly, kinnitas rihmad köie külge. Läksime, ütles ta ja andis kopterile märku, et nad on valmis. Korras, ütles Rogers juhile. Las minna. Kui kraana, mousse'i ja simsi jalgade alt kadus. Põimis mauslik käsivarred ja jalad Sempsi ümber. Ning kopter eemaldus kraanast. Kell oli 16. Null kolm. Simson ei olnud lõksus. 90 närvesöövat minutit. Rahvahulk tänaval juubeldas mausly endagi rõõm jootsata. Kopteri all rippudes juhtis ta tähelepanumaastikule liiklus ummikule endi all. Kingu kohale tagasi jõudnud, laskis klins oma reisijad ettevaatlikult ja õrnalt maapinnale, nagu teetassi alustassile. Kiirabi sööstis kohale. Sõims viidi kanderaamil minema. Mously käed vabisesid, kui adrenaliinieritus järsult vähenes. Ta keel kuivas ning ta palus vett. Atlanta keskhaiglas uuriti sõimse igast kandist tunnistati terveks, tema vererõhk oli stabiilselt 120 80-le. Kaks päeva hiljem korraldas Atlanta linnapea kangelaslike päästjate auks vastuvõtu. Sims klammerdub Mooslik käsivarre külge ning tema ette kerkis taas pilt, kuidas Mously viimasel hetkel tema juurde leekiva põrgu kohale ilmus. Aitäh sulle, mätt, aitäh kõige eest, mis sa minu heaks tegid. Sõnasta liigutatult. Noorloomaarst Lukreetsia Naatše saabus väikesesse Horgesti külla tallu Rumeenias kanu vaktsineerima oli 2000. aasta August Lucretia koputas väravale, astus õue oma suureks hämmastuseks, silmastad tare uksel vana tuttavat. Mis ime tegi ta siin 30 kilomeetri kaugusel nende kodukülast Saskutist. No terekest, Camioora, ma ei teadnudki, et sa Askutist ära oled kolinud, imestas Lukreetsi ja ma ei ole Meivoora MINA OLEN Daniela, tema polessas küttis, kunagi elanud, imestas naine omakorda jahmunult, astus konkreetse sammu tagasi ja vaatas naist tähelepanelikumalt. Tollel olid samasugused pruunid silmad ja hele ruuged, juuksed nagu mjaa oral, keda ta väga hästi tundis. Samasugune meeldiv oleks samasugune ilmekas suu. Samasugune hääl. Ainult juuksed olid ehk pisut pikemad, kui seal pole Miora. Ehk on sul siis kaksikõde? Küsis Lucretia. On külg kaksikõde, vastase Daniela, aga mee pole öelnud see sarnased. Kui Lukreetsija seda kuulis, välgatas tal peas üks mõte. Arvan, et sul on siiski kaksikõde, kes on täpselt sinu nägu, ütles ta ja palus, kas naine ei võiks talle laenata mõnda oma pilti. Daniela sterkis uudishimu. Ta andis Lukreetsele kaks pilt. Ühel neist oli ta jäädvustatud vanematekodus lillelise tapeedi taustal. Teisel poseeris ta koos isa ja emaga. Paar päeva hiljem oli Lucretia Saskutest tagasi. Täiesti juhuslikult oli ta leidnud lahenduse ministeeriumile, mis olid kahte peret vaevanud peaaegu 30 aastat. Rumeenia idaosas paiknev Bacao on 200000 elanikuga. Kuulge tööstuslinn, selle ümber on sadu väikesi külasid. 1972. aasta augusti lõpul saabus Pakov sünnitusmajja kahe vastsündinud lapsega. Liina ennatše nimeline naine. Olgugi et perekonnanimi oli üks, polnud nad Lukreetsega sugulased. Lapsed, poeg ja tütar olid sündinud paar päeva tagasi Saskutis. Ämmaemand leidis, et lapsed on nõrgavõitu ja soovitas emal nendega bakausse sõita. Enam-vähem samal ajal saabus pakasega marja vastasse Parindžea külast ja sünnitas seal teisel septembril kaksikud tütred. Mõni päev hiljem oli ta valmis lastega koju minema. Kallina Enatše oli valmis haiglast lahkuma. Arusaamatuse tõttu sai kumbki kaasa ühe oma teise võõra lapse. Ehkki imikud tunduvad kõik üsna ühte nägu olevat, märgati eksitust üsna varsti. Natside pere väikesel Mariaanil olid isa tumedad juuksed, välkuvad silmad ja oliivikarva nahk. Samas kui tütar Meuro oli heledat verd. Tal olid heledad juuksed ja pruunid silmad. See pole minu laps, ütles Joan Enaatše. Nastased Parintsiast panid tütardele nimeks Daniela ja Anna. Daniel all olid heledad juuksed pruunid silmad, hele nahk, anal vastupidi, olid tumedad juuksed, oliivikarva nahk ja mustad silmad. Sa oled sünnitanud mul mustlastüdruku narris Jenitša Nasdasse naist. Kuigi vanematel olid omad kahtlused, ei võtnud nad ometi asja selgitamiseks ka midagi ette. Mõlemad pered olid vaesed, polnud neil telefone ega autosid ega isegi mitte hobust. Pealegi oli kurtmine ja hädaldamine Nikolajev žescu Rumeenias taunitav. Jäänudki neil muud üle, kui alistuda saatusele. Möödusid aastad. Daniela ja anna polnud erinevad mitte üksnes välimuselt, vaid ka ise loomudelt. Anna oli rahulik, uje, sõnakuulelik, usaldusväärne, töökas. Ana oli paras jutupaunik naerukajakas, kes armastas nalja visata ja poistega flirtida. Kuigi isa talle vahetevahel laiskust ette heitis, oli temast nii palju rõõmu, et ta oli kaheldamatult isal lemmiklaps. Tüdrukute Lapsepõlv. Barentsi aas oli õnnelik kuigi elu väikesel kahehektarilise maalapil oli üksluine ja kaugelt küllusest. Tüdrukud said omavahel hästi läbi, armastasid teineteist ja oma vanemaid. Miora Ena lapsepõlv nii helge, poolnud. Ta ei sarnanenud põrmugi pere teiste lastega, keda oli kokku seitse ja tundis ennast tõrjutuna. Vanemad rõhutasid pidevalt tema erinevust teistest lastest ja kutsusid teda ungarlasega või katoliiklaseks, nagu oli kombeks, kui taheti märku anda, et teine pole rumeenlane. Kaheksa-aastaselt saadeti Emiorra kodunt ära internaati. Ta jäi sinna kuni 16. eluaastani ega käinud selle aja sees kordagi kodus, ei koolivaheaegadele. Igal nädalalõppudel, kui ta Saskutes tagasi tuli sai temast põllutööline. Miora oli tagasihoidlik ja vaikne nagu tema kaksikute taanagi. Külarahvas oli ühte meelt selles, et Miora on hea ja töökas, kuid paraku ei sarnane põrmugi teiste enneaegse lastega. Vaevalt kahekümneseks saanud abiellus Miorra noore talumehed mitruvassiljega ja asus elama väikesesse üürimajja. Tema oletatav kaksikvend jäipois mäeks. Kanaastaste tütred abiellusid talumeestega, ana jäi elama Parintsiasse. Vääna kolis naaberkülla korjestisse. Sellega oleks asi võinud lõppeda Ki kuimiorras. Sõbratar Lukreetsija poleks loomaarstiks õppinud hoolsestisse tööle suunatud jaotarna koju kanu vaktsineerima läinud. Disbussist maha astunud, läks Rukreetšiia otseteed ora juurde. Mul on sulle üllatus, ütles ta. Nad läksid tarre ja Lukreetsijat, laotas fotod voodile. Mioray väljendanud vähimatki üllatust. Mina, aga ma ei mäleta põrmugi, kes ja kus need pildid teinud. Kust sa need said? Küsismiora imestunult vaatasid Miorrat pika pilguga. See ei ole sina. Arvan, et siin on sinu kaksikõde, ütles ta ja ulatas sõbratarile teise pildi. Ja need siin on sinu isa ja ema. Sama vapustus, mis tabas mõni päev tagasi luukreetset tabas nüüd Miorlat. Ma tulen sinuga hoolistesse kaasa, ütles ta. Paari päeva pärast sõitsidki naised pöidlaküüdi ka hoolsestesse. Emarssasid pikka väsitavat tee mööda järsku mäekülge üles. Talu juurde. Oota mind siin, ütles Rukreetšeami world. Väravani olid jõudnud taana, polnud Lukreetsee juttu kaksikõest eriti tõsiselt võtnud. Kindluse mõttes olid ometi sexpuks paremad riided ümber pannud roosa kampsuni, mille kaalust kaunistas pits ja üks suur haben Lokreetschelleks uksele, et ta Nat õue kutsuda. Taanlanna jäi jahmunult seisma, kui Lucretia avas värava ja Miorra nähtavale ilmus hulk kaega seisid naised sõnatult teineteise vastas ja vaatasid teist nagu oma peegelpilt. D. Seejärel langesid nad teineteisele kaela. Ja puhkesid ohjeldamatult nutma. Järgmisel päeval sõitsid Miorajathanna pöidlaküüdi k Parintsiasse vanemate juurde. Uudis oli vaenlane neid sinna jõudnud. Kohe kui Aanamiorot nägid, taipas ta, et Aarna on leidnud oma õige õe. Aga kes siis tema ise oli? Ära kurvasta, ana Sulonzaskutis, vend, lohutasimiora teda järgmisel päeval embas Joanne Naatse Saskutis, annad oma kadunud tütart täpselt oma ema moodi, lausustab pisaratega võideldes. Tema naine linna oli jaanuaris ajuverevalumid tagajärjel surnud. Kuule, Marian koju jõudis, piisas annal ühestainsast pilgust mehe tõmmu näole mõistmaks, et see on temal, liha ja veri. Vend, õde embasite teineteist. Tegemist oli tõepoolest kaksikute paariga. Kuid erinevalt taanast Jamiorest polnud ana ja Marian sarnased ei välimuselt ega ka mitte iseloomult. Hannale tegi pisut nalja, kui uje ja napisõnaline oli Marian võrreldes tema jutukkuse ja väljapoole suunatud loomusega. Aga tühja sellest, ta võib rääkida ka kahe eest. Kaksikud katsusid harjuda oma uue identiteediga. Jora on omaks võtnud oma õige sünnipära ja peab ennast pigem naastaseks kui Enaatseks. Nad on taanaga lahutamatud isegi sedavõrd, et Norra on koos perekonnaga Horgiasti üle kolinud. Tõele lähemal olla. Hannale pole harjumine nii lihtne olnud. Kui temalt küsida, kuidas tundub, kui sul on kaks peret? Vangutab ta kurvalt pead. Minu meelest on nastased minu ainuke õige perekond, nemad on mind kasvatanud ja minu eest hoolitsenud. Ütleta Anna suve kaksikvenna. Marianiga on soe ja sõbralik kuid selles pole niisugust lähedust nagu taanalia njoaras. Kaks mõistatust on aga ikka veel lahendamata. Kuidas lapsed vahetusse läksid? Miks vanemad sünnitusmajja tagasi läinud, kui eksitust märkasite? Vacaus, sünnitusmaja arstid ja haiged talitajad eitavad kategooriliselt, et lapsed oleksid võinud vahetusse minna võimatu, ütlevad nad ja räägivad sünnitusmaja piinlikust täpsest asjaajamisest. Ühte võimalust nad siiski tunnistavad, kuidas selline eksitus võinuks juhtuda. Sünnitusmajast lahkudes vahetavad emad haiglariided oma riiete vastu. Ruumis, kus see toimub, on imiku voodit, kuhu lapsed selleks ajaks pannakse, kui emad riideid vahetavad. Võimalik, et lahkudes liina NAC ja paarijannastase võtsid ise kaasa valed lapsed. Miks siis aga vanemad midagi ette ei võtnud? Kõik viitavad tollasele raskele olukorrale. Olid kohutavad üleujutused, me jäime ilma oma kodust, meenutab Jennyt, sõnastas olime vaesed kui kirikurotid. Ei meil olnud aega laste pärast muretseda, nägime küll, et lapsed teineteisele mitte üks põrm ei sarnane, aga mida me teha saime? Joan Enatše seletus on süngema. Kartsime, et kui kaebama hakkame, võetakse lapsed meilt hoopis ära. Kas Lucretia tegi õigesti, et õiged kaksikute paarid kokku juhatas? Sellele küsimusele oskab kõige paremini vastata taana. Mul oli kogu aeg selline tunne nagu miskit oleks puudu. See polnud armastus ega mees, vaid mingi osa minu elust. Nüüd ma tean, mis see oli. Ja seda tunnet mul enam pole. Nüüd olen ma tervik.