Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku laupäeva kolmanda jaanuari olulisemad uudisteemad. Mina näen, Liisu Lass. Öösel alanud Me ei ennustatust nõrgemaks ja nii suurt pahandust kui kardeti ei teinud. Tugeva tuule tõttu on õhtuks üle Eesti elektrita veel üle 600 majapidamise. Eestis meenutati, et 95 aastat tagasi hakkas vabadussõjas kehtima vaherahu ja nenditi, et meie kaitsetahe on sama tugev kui 95 aastat tagasi. Indoneesia pääste ja otsingumeeskonnad on leidnud eelmisel pühapäeval Jaava merre kukkunud reisilennukist veel neli suurt tükki. Võimude teatel ei olnud ER reisija lennukiluba sel liinil lennata. Ligi pooled Eesti täiskasvanutest on kokku puutunud loomadelt pärinevad parasiidi toksoblasmaga, ilmneb Eesti maaülikooli tervise arengu instituudi ja Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudi koostöös läbiviidavatest uuringutest. Eesti Kultuurkapitali nõukogu välja antava kultuuripärli tiitli otsustas Pärnumaa ekspertrühm anda ajakirjanikule ja kirjanikule Kaupo meielile. Spordist Saksamaal Ooberst orfis alanud Tour de Ski proloogi võitis Taarja kolonia. Aivar Venemaa oli 69.. Ilm läheb külmemaks, hakkas sadama lörtsi ja lund, mitmel pool on oodata ka tuisku. Õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni pluss kaks, homme päeval langeb õhutemperatuur aga miinus ühe kuni miinus kuue kraadini. Ja nüüd kõigest lähemalt selle aasta esimene torm jäi kardetust nõrgemaks ja väga suurt kahju kaasa ei toonud. Sellest hoolimata viis tugev tuul voolu sadadalt majapidamistel üle Eesti. Elektrilevi teatel on õhtul kella kuuese seisuga vooluta üle 600 majapidamise. Hommikul oli kõige rohkem vooluta majapidamisi Saare, Viljandi ja Lääne-Virumaal, õhtuks aga Virumaal ja Harjumaal. Elektrilevi käiduosakonna juhataja Taivo tunne. Valdavalt teile, see tormiasjad on meil enam-vähem tehtud muidugi ilma niisugune keeruline, et puhanguline, tuul ja need rikked tekib aeg-ajalt igal pool juurde, siis parandame ka neli tuba, et homme loba nagu vähemaks. Et usun, et siis saab selle pidama, et saab tehtud need asjad, et on jäänud üksikud rikked veel siin teha, kus on brigaadid peal ja, ja see töö käib kuigi jah, ega seisab dünaamiline. Aeg-ajalt tuleb neid juurde ka. Praegu vast ongi, Virumaa madalpinget on palju, mis on kaitsnud väljaliinid, löönud, et käime vahetama, kaitsnud ja parandama neid. Võlval on üks suur katkestatud piirkonna alajaamas. Et seal on palju kliente ühe katkestatud seotud. Vabadussõja võidusamba juures toimus tseremoonia, kus meenutati 1920. aasta kolmandal jaanuaril Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud vaherahu ja mälestati. Vabadussõjas võidelnud Uku toom käis kohal. Vabaduse platsile võidusamba jalamile oli kogunenud mõnisada inimest, tõsi, üle poole nendest vormis või vähemalt tudengimütsiga tuldi meenutama, et 95 aastat tagasi vaikisid vabadussõjas relvad. Peeti kõnesid, pandi pärjad. Tallinna reaalkooli õpilane Katariina Sophia päts rääkis koolinoortest ja nende osast. Kindel usk iseseisvasse Eestisse ja selle võimalikkusesse oli ka paljudel Eesti kooliõpilastel noortel inimestel, kes iseenesestmõistetavalt tahtsid kaasa lüüa pöördelistes sündmustes, kes tahtsid olla vana maailmamuutjate, eks, ja ise oma elu kujutajateks. Just noored suhtlesid ka lootusrikkamalt oma riigi loomise ideesse. Asjata ei nimetata Eestist mõnikord koolipoiste vabariigiks. Ning Eesti korporatsioonide liidu esindaja Igor Kopõtin, üliõpilastest. Vabadussõja algetapil, mil mobilisatsioon rahaväkke esialgu kukkus läbi, aga vaenlane tungis ootataval peale, läksid rindele kõhklemata akadeemilised organiseeritud õpilased. Heitluse vaenlasega asusid võitlema ligi 400 üliõpilast, kellest kolin kaheksa. Sai lahingus surma. Iga kolmas rindele suundunud üliõpilane sai autasustatud Eesti kõrgemast sõjalis-autasu. Eesti Vabadusristiga. Aga kõigis kõnedes räägiti ka praegusest pingelises olukorrast Eesti ümber ja maailmas üldiselt. Kaitseminister Sven Mikser nentis. Ja tänagi küsivad paljud, kas me ise suudame ja kas meie liitlased tahavad meid kaitsta. Need olid kriitilised küsimused vabadussõja ajal ja on tänagi. Ja täna võime kindlalt öelda, et Eesti inimesed on oma iseseisvuse kaitsel sama vankumatut kui toona kindlaks tõendiks meie kaitsetahtest on kas või viimase aasta jooksul suurenenud aktiivsus kaitseliiduga liitumisel ja samuti võime olla täiesti kindlad, et meie kõrval seisavad meie liitlased teevad seda vankumatult ja kindlas pühendumuses meie iseseisvuse kaitsele. Ja jätkame välissõnumitega. Indoneesia pääste-otsingumeeskonnad on leidnud eelmisel pühapäeval Jaava merre kukkunud reisilennukist neli suurt tükki. Päästetööde juhi sõnul on lennukiosad umbes 30 meetri sügavusel vees. Suurima tüki mõõtmed on umbes 10 korda viis meetrit. Veealune sõiduk on saadetud ka lennuki osadest pilte tegema, kuid operatsiooni takistavad endiselt, et ilmastikuolud. Indoneesia transpordiministeerium teatas aga täna, et lennufirma Eiša lennukile ei olnud luba sel ajal sel liinil lennata. Indoneesia õhutranspordijuhi sõnul rikkus lennufirma talle antud liiniluba ohviku luba. Nüüdsest on ei Reiša liiniluba lennuõnnetuse uurimise lõpuni külmutatud ja võimalik, et lennufirmal ei lubata Indoneesias enam üldse lennata. Jaava merest leitud pardal olnud 162-st inimesest siiani 30 surnukehad. Ukraina, vene, saksa ja prantsuse välisministrid jätkavad lähipäevil nõndanimetatud Normandia formaadis häkkimise Ida-Ukraina olukorra ülateatas prantsuse välisministeerium kohtumises lepite kokku prantsuse välisministril Orafab Jussid telefonivestluses kolleegidega. Välisministrid arutasid septembris allkirjastatud minski lepete täitmist ja rõhutasid vajadust kutsuda kiiresti kokku kontaktgrupp. Samuti lepiti kokku, et üksteisega konsulteeritakse Laos lähipäevil. Ukraina president Petro Porošenko ütles esmaspäeval, et kohtub 15. jaanuaril prantsuse presidendi François Hollande'i, Saksa kantsleri Angela Merkeli ja Vene presidendi Vladimir Putiniga. Kohtumine korraldatakse Kasahstani pealinnas Astanas. Suurbritannias võimul olev konservatiivne partei teatas, et osana oma valimisprogrammis tahetakse kehtestada avaliku sektori töötajate koondamistasudele ülempiirid. Vaatlejad ennustavad, et järgmise viie aasta jooksul Ottab Suurbritannias TÖÖ miljon avaliku sektori töötajad. Konservatiivid ja nende koalitsioonipartner liberaaldemokraadid on viimase nelja aasta jooksul vähendanud avaliku sektori töötajate arvu 400000 võrra, et vähendada riigi suurt eelarve defitsiiti. Parlamendivalimised toimuvad Suurbritannias mais. Tagasi Eestisse toiduga sovhooside levikut ja riskitegureid on päris palju uuritud, aga nüüd on Eesti maaülikool, tervise arengu instituut ja Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituut põhjalikult kätte võtnud ka Sonooside teise suuna. Nimelt uuritakse neid nakkusi, mis kanduvad loomadelt inimestele muude allikate kaudu. Marii Kangur jätkab. Loomadelt inimestele kanduvad nakkushaiguseid ehk Sonoose uuritakse praegu kahes uuringus. Eesti maaülikooli juhtimisel uuritakse nii bakteriaalseid kui parasiit, seid sõnuse. Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo viltrop räägib esialgsetest tulemustest. Taksoplasmauuringuid on tehtud Eestis ka varem 90.-te aastate algul ja nüüd me tahtsime teada, kas on midagi selles olukorras muutunud ja tuvastasime, et ei ole muutunud, et olukord on sarnane sellega, mis oli 90.-te aastate algul Eestis ehk siis, et pool elanikkonnast on nakkusega kokku puutunud. Teiseks Q-palavik selline roos ka Eestis kunagi ei ole uuritud. Esmakordselt tuvastasime selle nakkuse siis ka inimestel Eestis kusagil Ligile ja nad on sealt neli protsenti inimestest on sellega kokku puutunud. Sovhoosid võivad inimestele kanduda nii lemmikloomadelt kui karjaloomadelt. Arvo viltrop selgitab nende mõju organismile. Kõikide nende rooside puhul, mida me siin uurime, võivad teatud puhkudel olla tagajärjed tõsised, aga enamus juhtudel muidugi see nakkus võib mööduda täiesti märkamatult, tokso plasma puhul näiteks jah, seal on lootekahjustused, võtame selline tõsisem tagajärg, mida me teame, aga lisaks sellele võivad olla ka silmakahjustused ja muid tervisehädasid võib sellest tuleneda. Arvo Viltropi sõnul saab end loomadelt inimestele kanduvad nakkushaiguste eest kaitsta väga lihtsalt. Nimelt käsi pestes. Enamus takusime, saame mustade käte kaudu ja toidu valmistamisel, lõikelauad peaksid olema meile eraldatud see, kus me liha lõikama ja see, kus me oma salatit lõikama, et need peaksid olema kaks eraldi lõikelauda ja ka noad võiksid olla eraldi, eks ole, need on need sellised kõige elemente, varasemad enesekaitsevahendid, aga noh, see on selge ka, et ei suuda kõikidest nakkustest ennast taba hoida. Seetõttu ei maksa muidugi kellelgi paanikasse sattuda, ega meil mingisugust suurt epideemiat ju ei ole, eks ole tekkinud. Aga siiski me peame seda olukorda analüüsima, mis meil on ja pürgima sinnapoole, et see paraneks nakkusi vähe. Siiski oleks. Tervise arengu instituudi juhtimisel tuvastatakse ka neid piirkondi, kus inimestel on suurem oht loomadelt kandvaid nakkushaiguseid näiteks puukentsefaliiti saada. Tervise arengu instituudi viroloogia osakonna teadur Julia Geller jätkab. Tuvastame need kohad Eestis ja nakatumisriski, et selles mõttes on profülaktiline, kasvub projektil, et inimesed saaksid teada rohkem situatsioonis Eestis, et millised siis haigusetekitajad on, kus kohas võib need saada ja millised siis nakatumisteed on ja millised siis võib-olla haigus, et nad toovad ja nii edasi. Marii Kangur Tartu. Eesti Kultuurkapitali nõukogu välja antava kultuuripärli tiitli otsustas Pärnumaa ekspertrühm anda ajakirjanikule ja kirjanikule Kaupo Meijel eile. Meil teeb oma igapäevatööd Pärnu Postimehes, aga on ka tihedalt seotud rahvusringhäälinguga Ester Vilgatsi lugu. Kaupo Meijel igavesti terane, humoorikas ja sõnaosav oskab küsijal sõnast haarata ja sellest toreda vastuse vormida. Oleme meeliga vanad kolleegid ja minu küsimusele oli see esimene kord sellist suurt tunnustust saada, vastas ta. Nii. Tähendab kindlasti talle esimene suur tunnustus, et enne on ka Pärnu linnas ja maakonnas inimesi tunnustatud, aga, ja minu jaoks personaalselt on see Pärnu maakonna tunnustus tõesti selline esimene niisugune märkimisväärsem tunnustus küll ja kultuuripärl, mis üldse tähendab, seda peab muidugi küsima nende inimeste käest, kes seda välja annavad ja kuidas see nimi on üldse tekki, mul puudub vähimgi aim. No ma ei tea, võib-olla ta on seotud sellega, et Pärnumaal merd hästi palju ja siin püütakse pärleid ja enamasti on sellised aunimetused, sellise büromaanliku alatooniga nagu säde ja sära inimesega. Siis Pärnu Pärnumaal tahetakse mitte nii väga põletada, vaid rohkem niisama Kiisata. No kui nüüd siin neid ametid hakata üles lugema, siis peamine leivaandja on sulle ikkagi Pärnu Postimees, aga siis oled sa veel kirjandusministri nõunik. Nojah, see ministri nõunik on niisugune tore, mänguline, kuna saate nimi on kirjandusministeerium ja sellega seoses võiks siis saatejuht Mart Juur olla tõesti kirjandusminister toimet. Reet Weidebaum võiks olla kantsler ja mina kui konsultant võiksin siis tõesti olla võib-olla nõunik, mis minult nõu küsitakse, siis ma annan nõu ja siis. Ja kuulatakse ikka. Meeskond on äärmiselt meeskond-naiskond võistkond, kirjandusministeeriumi kaader, ütleme nii, on äärmiselt tore ja suisa lust on koos töötada ja sel aastal läheb kirjandusministeerium kenasti edasi ja ja siis anname nõu üksteisele ja võtame nagu vastu ja siis tulevad ka head saated välja. Peale selle on meiel avaldanud arvamuslugusid publitsistikat ja kirjanduskriitikat mitmes ajalehes ja ajakirjas. Ester Vilgats, Pärnu. Kas torm hakkab ka vaibuma, teab sünoptik maile Meius. Homme jätkab tsüklon liikumist üha kaugemale Venemaale, selle lohk laskub aga Soomest Eesti kohale ning kannab lisaks uutele sajupilvedele siia külmema õhupühapäeval. Sajab lund ja lörtsi, kohati tuiskab. Lääne-Eesti saartel tuleb ka vihma. Tuul pöördub läänest loodesse ja põhja seitse kuni 12, puhanguti 15 meetrit sekundis. Meeldis 10 kuni 16, rannikul puhanguti kuni 25 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni pluss kaks kraadi. Päeval langeb Mandri-Eestis miinus ühe miinus kuue kraadi piiresse, Lääne-Eesti saartel püsib aga nulli ja pluss kahe kraadi vahele. Ja tänased spordisõnumid võtab kokku Juhan Kilumets. Saksamaal Oberhofis alanud Tour de Ski 4,4 kilomeetri pikkuse vabatehnikas sõidetud proloogi võitis Dario koloonia šveitslased. Järgnesid rootslane Kalle Halfarssoni, Jan norralane Petter Northug, kes kaotasid vastavalt viie ning 5,5 sekundiga. Rehemaa sai parima eestlasena 93 osaleja seas 69. kohaga, Kaotust koloniale 46,3 sekundit. Karel Tammjärv oli 83., Algo Kärp 84., Raido Ränkel 87.. Naiste 3,2 kilomeetri pikkusel prioloogil said nelikvõidu norralannad. Võitis Marit Björgen, kes edestas Heidi Vengi 10,7, Raagninud Haagad 12,2 ja Therese Johaugi 13,2 sekundiga. Eesti naissuusatajad Tour de Ski'l ei võistle. Eesti korvpalli meistrivõistluste aasta esimeses kohtumises võõrustab BC Kalev Cramo Rakvere tarvast. Enne jõule jäi karikavõistluste poolfinaalis napilt peale tarvas. Täna juhib Rakvere meeskond avapoolaja järel 47 41. USA korvpalli üliõpilasliigas kaotas Janari Jõesaare koduklubi Texase Pan-Ameerika Kent State'i läheb 54 74. Suurepärase mängu teinud Jõesaar viskas 37 minutiga 27 punkti ja võttis üheksa lauapalli. Texase Pan-Ameerika on nüüd viis võitu ja üheksa kaotust. Võrkpalli Eesti-Läti ühisliiga aasta esimeses kohtumises alistas Rakvere geimidega kolm. Kaks liidermeeskonna Pärnu. Teises juba lõppenud kohtumises oli Järvamaa kolm üks üle kuld igast. Anett Kontaveit kaotas Ooklandis alanud WTA tenniseturniiri kvalifikatsiooni avaringis poolatarile Ursula Radranskale viis, seitse, kuus. Kolm, kaks, kuus. Kontaveit on maailma edetabelis 159. kohal, Radwanskaa 179.. Aitäh sporditoimetusele selline sai laupäeva kolmanda jaanuari Päevakaja, mille pani kokku toimetaja Liisu Lass rahulikku õhtut ja kuulmiseni.