Varaõhtune tere vikerraadiost ja Parmarokeile Pärdilt algab saade, lubame õue ja tuppa, mis seekord lindistatud ja mere taga Vilsandi saarel. Ja seetõttu esialgu saatjakski paadimootori pabin. Sedakorda õue ja tuppa pääseda pidi peremees mulle ise vastu tuleb midagi kaarele minut ka jalgsi praegu ei lähe. Tere Arvo Kullapere. Kus me siis nüüd praegu olevedest papisaare sadamast oleme me juba otsad lahti andnud. Nad hoopis sellest, Vilsandil on 11 kilomeetrit ehk viis meremiili ja me oleme enam-vähem ühest laevast kihelkonna lahest läbi jõudnud jõuda käkisilma, mis on meile nagu kompromiss. Siit saab paadiga läbi ja saab ka jalgsi Vilsandile, nii et me oleme poolel teel ütelnud. Te olete ise päris tõeline Vilsandi pois sündinud-kasvanud, seal on millised need mälestused teil on, lapsepõlvest, kuidas siis käidi, praegu on meie all vist üks suisa moodne. Alas ja ta näeb moode välja, kui alus on isegi 20 aastat vana ja meresõiduks täiesti veel kõlblik. Meresõit või üle merekäimine on muidugi viimastena seda kümnete jooksul läinud moodsamaks ja kindlasti inimlikumaks, sest kui me vaatame, kuidas siin sajandi alul inimesed sõitsid, kuidas siin nõukogude korral sõitsite, kuidas täna sõidad, siis siin on tõesti suur vahe sees. Ja algul oli põlisvisandas siis väikeste purjepaatidega sõudepaatidega sest mootor oli niivõrd kallis ja, ja võib-olla mõnda valgesse kiriku paati ta kulusäraga. Ja tol ajal olid siin kasutusel äärmised, väiksed kalapaadid, kolme inimese paadid ja liiklussõltus väga palju. Ilmastikust täna, kui alusena natuke suuremaks läinud, kiiremaks siis me saame juba enam-vähem liikuda ka siis, kui on tuule kiirus 10 15 meetrit. Kui vaja ka natuke enam. No siin on ilmselt väga palju vee all salapärast Pi riskantne üldse siin vees sõita. Kui ma vaatan, kuidas meil uued tulijad merele tulevad ja väga hoogsalt sõidavad, siis tõepoolest hiljem on kas mootorijalgne vint või ikkagi saanud kannatada, kahjustada. Need meri on tõesti siin selles piirkonnas, esiteks väga madal, aga kividerohke ja ka saarde. Ja kui me räägime 160-st meresaarest, niisiis tegelikult ta Ongiks lõpmatu avastamine ka mullu, olgugi et siin on juba aastakümneid merest sõidetud ja madalamates kohtades teeb talvine jää oma töö, nii et tead, et seal on puhas, kuid kuid näed järsku kividel tekkinud loodus on pidevas muutumises merepõhi ja kuna maa kerge on siin päris kiire kaks, kolm millimeetrit aastas, siis tõusud ja, ja muutused on ikka pidevalt merdab pidevalt õppima tundma. See on pidevalt muutuv protsess. Kui oled kasvanud väikesel maalapil ja siis saad teada, et kuskil on veel hoopis suurem saar ja siis selle taga hoopis suur maa. Vilsandi on olnud sedavõrd paeluv ja põnevat et ei saanud, ei ole olnud lapsepõlves mulle sugugi väikese arvu, et on olnud ikka täitsa omaette maailm oma looduse ja ja kogu selle juurde kuuluva merega, sest elumere saarel on selles mõttes põnev, et saab ju kokku kolm maailma seal maismaal meri ja õhk. Ja sellisele elujoonele ei hakka nagu võib-olla kunagi igav, võib-olla mandri metsas või soo peal tundub see elamine isegi minule küll tunduvalt igavam, aga kui siin olla mere saarestikus üles kasvada, siis see on väga põnev ja, ja selliste Suletus küll ei tulnudki kulul. Igatsuse kaugus tööle ja ma ütlen, et seal ei ole kunagi olnud väikesearvuline. Kes aga kodunurmede paadile? Siile koduga peatagi viis last. Männid kadakad. Ta on Eksama. Ei? Saanud. Ka. Las. Ta olla. Nüüd me võime siis öelda teist korda tere, sest me oleme õnnelikult Vilsandile jõudnud. Tere, tere. See on Kusti talu. Arvo Kullapere täitma juba alguses tutvustasin, teie abikaasa on Kadri ja poisid. Noorem poeg Marko sa eile natuke vanemaks ja täitsa teiste kõrval on juba natuke rohkem maas 21. Väikese poisi, nüüd peaks nagu mõõdus olema juba. Peaks ennast ikka meelest on, et kelleks saada, mida teha tuleks. Teie olete isandi rahvuspargi direktor ja abikaasa Kadri aitab teid ka rahvuspargitöödes jõudumööda. Ja ta on spetsialist tänase tööjuhendi järgi ja nii ta on, et meil tuleb tegeleda tõesti kõikide küsimustega, mis meil eluvõte söödab ja siin päris kitsalt, võib-olla seda ametinimetust ei saagi järgida. Sest nii külastustegevus kui kui muu tegevus nõuab kõiki oskusi ja kui jääda ainult oma väga väikese küsimusteringi juurde, siis peaks meil kaitsealal töötanud küll üks, 50 inimestega. Täna on meil ainult kaheksa. Kadri kui rahvuspargis on Arvo direktor Kassin Kusti talus, kus elumaja nii ilusasti värskelt kollaseks värvitud olete direktor, teie? Ei ole? Ka veel, on ikka ütleme niimoodi. Kollektiivne töövõtt. Kui vana arvate, teie kodu on? Inimesed saartel ehitasid nii, nagu oskasid, jõudsid, ja see maja on sisuliselt nagu Tootsi gloobusel. Sees on palju vanem maja, kui paistab ja üks osa on korda 30 aastat, teine on 70. Vastavalt jõukusele ehitati edasi ja ja tehti nagu elutube juurde. Kui kaua aja tahad, teate oma suguvõsa või esiisade lugu? Täna kogu genoloogilini selline uurimus meil endil vahetult puudub, kuid minu ema on rääkinud, et siin alustas oma mehe tööd keegi must Mihkel ja ja tõesti, see vanem majaosa ongi siis rajatud eelmisel sajandil ja sellest osast Me oleme teinud ka küllaltki korralikud toad ja kogu see Vilsandi saare asutus hakkaski kuskil 1000 870880 peale ja ja täna võib öelda, tekigi. Tubli sajand on siin saadaval, elatud. Ai, nüüd on hakanud kangesti vihma sadama, kas me ei läheks mitte sisse? Kadri, teie olete pärit tegelikult vist Tallinnast? Tallinnast küll, jah, aga minu lapsepõlveunistus oli kogu aeg niisugune maastikupilt, kus on sile ja ja kraadised ilusad kenad veed voolavad ja kiivitajad lendavad selle kohal ja teevad oma kenasid linnuhääli, et see oli minu lapsepõlveunistus, et ma võiksin öelda, et see on täitunud. Kuidas siin saarel kohanesite? Ei, see pole raske midagi, kui kena kena ümbrus ja, ja, ja kena pere on Need kaks tähtsat asja on, on olemas, ega siis ei ole kohanemisega kellelegi kindlasti raskusi. Et tõepoolest, et need, kes on Saaremaale tulnud ja need, kes on Vilsandile tulnud mandrilt, need ütlevad, et ainukene asi, millega tõesti väga raske kohaneda, on see pidev tuge, tuul. Et see surub kõrvalestad vastu pealage, et noh et see on enneolematu niisugune asi, et seda tunnet öösel seda tunnet päeval seda tunnet merel ja ta tunnedsa absoluutselt kogu aeg, et see on kõige tuulisem paik. Aga elutempo on ka selles mõttes tuuline, vähemalt suveajal. Et väga palju tuleb teil ikkagi külalisi siin kostitada ameti ja, ja isiklikus elus. Mind aitab selle juures ikka kõvasti kaasa see et sellel perel, kuhu ma nüüd siia siis liitusin, sellised traditsioonid juba varasemalt olnud ja teiseks, et noh, nende inimestega tegeledes, kes siia tulevad ja neid siis siin looduses juhtides on väga hästi kasutatav kõik see, mida ma olen pedagoogilises Instituudis kunagi õppinud Võib-olla teeme väikese põike sellesse aega, kui te tuttavaks saite, sest teie päritolu on ju nüüd teada nii erinev. Sellest on tõesti päris mitmeid aastaid tagasi, kui Tallinna tütar Vakse Sattus siia ühe tavalise ekskursiooni käigus ja tormamist natuke segas ja peatusi natuke kauemaks. Minu eesmärk oli tulla vaatamata linnu rividki. Ja siis oli ka kirja pandud nendes raamatutes, et linnuriiki pidi valitsema linnukuningas. Ka seda tahtsin ma üle vaadata, kuigi Artur Toom oli selleks ajaks juba surnud. Linnuriik oli küll vägev ja torm oli ka vägev. Aga veel jättis mulle sügava mulje Vilsandi rannik, kus oli väga palju fossiilija imelisi kivimeid. Meid sõiduga terve seljakott täis korjatud. Ja kui siis tagasi matk oli, siis niivõrd vaevaline tulid seljakott siis tühjaks teha ja valida parimatest parimad. Siis leidsin ma järsku keset seljakotid, kes suure maakivi, mis oli lihtsalt võetud kiviaia pealgi, pandud sinna veel lisaks ja sinna oli peale maalitud Vilsandi maja. Kivikotipanija istubki siin, meie vastas praegu. Näe, Niukest uudistavad tüdrukukest kes kogus kive ja neid oli tõesti palju, sai siis üks juurde lisatud. Et annaks asjale nagu rohkem Chloé, eks me pärast seda käisin veel päris pikalt ja, ja vaatasime, õppisime 11 tundma. Ja tahaks loota, et postil oleks samamoodi käimisraamat, mitte kohe abielluda mingi kiirotsust teha kadrit nüüd tunnen tõesti juba aastakümneid ja ja see on väga, väga õige tunne olnud esimesest päevast peale. See oli nüüd otsus oma pere loomise kohta, aga otsus, mida õppida? No kui meenutada seda ikkagi mis aastatel, nagu olen sündinud ja kasvanud, siis meri oli neer kõige rannapostile absoluutselt kinni ja oli suletud, sest mis siin salata, sugulased olid kuskil läände jõudnud ja ja vähegi kellel oli ankeedis, et mingi onu või tädi on kuskil Rootsis või Ameerikas, siis tuli see mõte lihtsalt Muhammad ja mere peal nagu tol ajal küll kunagi ei saanud ja minu vend, kes oli kogemata avaldanud tädi, endal Ameerikas, nägi küll 15 aastat vajavat üldse kusagil Läänemere Sadamasse oleks saanud väljasõiduloa. Ja kuna mere ääres elamine on ikkagi selles mõttes huvitavat et siin on tõesti väga liigirikas elu, olgu see vetikamaailm või, või kalastik või mis iganes taimed, linnud, siis oleks olnud imelik, et neid mitte märgata juba varases lapsepõlves ja Tartu Ülikooli minnes, mis muidugi ei olnud väga lihtne, sest ikkagi sellise piirkonna haridustase ei olnud selline, et saada kohaga kooli sisse. Aga see sissesaamine on näidanud ja Tartu Ülikooli lõpetamine bioloogiateaduskonnas, et see valik ei ole vale olnud ja ma saan oma õpitut siin ilusti rakendada ja, ja nii administraatorina kui ülikoolist saadud teadmistega neid asju edasi viia. Ma usun, et see valik, et õppida bioloog kogu aeg, et ei ole olnud vale ja, ja Mertsab tänase töö käigus ka väga palju seilata Suguvõsasid, kes on tegelenud looduskaitsega, on võib-olla Eestis mõne nägugi läinud ära lugeda. Siis võin ma öelda, et Narva ema oli looduskaitses tööle. Arvo õde. Töötas looduskaitses Arvo Aemmeesoleerimine, Vilsandi looduskaitseala direktor. Arvo õetütar ja poeg on mõlemad. Kuidas kaitsetöötajad? Ma ei saa veel tarnitud Le valli täitsa maa ka seal, kus. Seal on tausta peal, kui. Nad. Tahavad olla? Praegu arvate, olete Vilsandi rahvuspargi direktor, milliseid nimetusi? Loodust kaitsev piirkond on üldse kandnud või kui pikk see ajab? Vilsandi rahvuspargi eelkäijaks on kahtlemata onuda vaika linnukaitseala, mis on rajatud aastal 1910 14. August. Ja Euroopas oli olnud ainult üks pretsedent sellise kaitseala moodustamiseks. See toimus 1907. aastal heal väikesel Saksamaa merre saarel, mis täna on ka käest kätte käinud Taani reidi ja tänada jälle saksa riigi käes. Jood saanud eurotsoon on hästi väikene liivasaar ja ainult kolm aastat enne meid meie vaika linnukaitseala moodustamist, siis leidis aset ka roopas taolise linnukaitseala rajamine. Kui meil täna, mil me liigume Euroopa liitu, näeme, kui kiirelt on need ideed omal ajal omaks võetud Eestis, siis on selge, et me tõesti oleme kogu aeg kuulunud sinna Euroopasse ja vahepealsed eksirännakud, mis ei ole meist tulenenud vaid võõrast süsteemist on noh, neid asju püüdnud unustada. Ja vahepeal nõukogude korra ajal on olnud haiga linnukaitseala õigusjärgne vaika riiklik looduskaitseala. Aastast 1009 57. Ja ta sai 71 vaika linnukaitseala laiendati Vilsandi riiklikuks looduskaitsealaks ja pärast seda 93. aastal visandi riiklikust looduskaitsealast sai Vilsandi rahvuspark. Ja siis toimus samuti kaitsele laienemine. Nii et täna me hõlmame küllalt unikaalse suure Saaremaa loode läänerannikuosa, kus on kuskil 150 160 meresaart ja nende aastakümnete jooksul. Me teame, et on ju vahetunud, riigikorrad, on toimunud kaks suurt maailmasõda. Ja seesama väike looduskaitseidee on ikkagi siin kestnud kõik muud. Tegevusvaldkonnad siin suured merre sõidud ja põllumajandus ja isegi kalandus on, on paranenud. Nii et ime küll, et läbi mitme inimpõlvede ja Läbisõjakeeriste ja läbi kõige on ikkagi see kaitseala jäänud püsima ja täna selles küsimuses me küll enam ei kahtlasest rahvust. Paraku on saanud mitmeid sertifikaate Euroopast ja Eestis on neli rahvusparki ja need on kõik tehtud riigikogu seadusega need rahvuspark kui selline on meie kultuur loodus- ja keskkonnakaitsesse ikka päris põhiliselt juba juhtuda jõudnud. On muidugi ka tehtud selliseid töid, mille tulemusi pärast ise enam nautida ei saa. Mul on hea meel, et mis me nende aastakümnete jooksul läbi v ministeeriumi rahastatud täna on tehtud, on tehtud kõik Vilsandi saarel ja ja tõesti üks kapteni talu, mida me taastasime 17 aastat koos minu eelkäijaga kokku 23 on nüüd läinud eravaldusse ja ja midagi ei ole teha, Eesti riik on institutsiooni suunas liikunud ja ja ma usun seda, et kõik need hoonet, tuulikuid, kiviaiad ja sadamad, mis me oleme siin Vilsandile mujalgi teinud on ikkagi milline on meie kohaliku rahva uue ja ja selles mõttes, kui aga enam küll neid ei oma, on nad ikkagi siin saarel või me kaitsealal, kuna me oma keskusest Vilsandil nagu ilma jääme, andes selle omanikult tagasi siis kolmneli aastat olime natukene raskes olukorras, kuna eesti rahva siseturism on kasvanud, kosunud ja inimesed otsides meie kontakti, meil puudus, keskus ja Loona mõisaehitamine vältas tõesti mitu aastat, nimelt selle mõis, kui Vilsandi rahvuspargi külastuskeskuse loomine on tegelikult olnud ikkagi kolme otsuste massiivi hea ja eduka lahendamise tulemus, nimelt kõigepealt vältes kolm aastat Taevuvad apoliitiline otseselt kuusekeskus siis uuesti taastada. Ja nüüd kuna inimesi on pidevalt hakanudki rahvusparki külastama ja mitte sajad tuhanded ja kümned tuhanded siis keskkonnaministeerium eesotsas minister Villu Reiljani ja keskkonnakantsleriga, et aga leidsid, et kui me ei tee seda keskust Saaremaale siis tõenäoliselt siseneja transpordil ei ole tulevikku ja see on täiesti arusaadav, sest kõiki inimesi Viljandi saar tõenäolisust vastu võtta ei suuda. Seetõttu Nende otsuste tulemusena eelkõige leiti, et see koht oleks loona, teine, et leiti selline kogus raha, kolmandaks. Nii arhitektuuriline. Kui ehituslikku osa läheks kokku just tänapäeva rahvusparkide funktsioonidega, siis kolme aasta jooksul leiti väga suurt ringkondade töö tulemusena, et see koht võiks olla loona ja see oleks olnud meile tõesti asenduseks sellest, millest me jäime Vilsandil ilm. Nii et täna me saame täita tõesti Eesti riigi keskkonna-looduskaitsefunktsiooni, nii nagu ühele väikeriigile on see kohane. Ja ma usun, et Vilsandi saarelt selle keskuse ärakolimine Saaremaapinnale küll rahvuspargi territooriumil on olnud õige erinevad. Riikide külastajad on nüüd Loonal palju paremini teenindatud ja saavad palju paremat informatsiooni kogu ala kohta. Kui see võib-olla oleks jäänud omal ajal Vilsandile, sest Vilsandi on olnud ikkagi kolm kuud lahti, suvel aga üheksa kuud talviti sügiseti olime praktilist ikkagi inimestest ära lõigatud, et seetõttu. Me oleme ikkagi rahvale lähemale kolinud, mitte rahvast, eemaldab. Kadri Sid kodu juures kiviviske kaugusel on Vilsandi rahvuspargi bioloogiajaam ja see on nüüd kas teie pere, niisuguseid kindlaid töökohti suvisel ajal ja see bioloogiajaam asub vana elu maa peal, see on siis jaagu talu ja siia on siis see vene piirivalve kordon kunagi ehitatud ja see on siis ümberkohendatud siis selliselt, et siia saab mõjutada neid teadlasi, kes siis teevad oma teadustöid siis Vilsandi pea. Vilsandi on siis teaduse saar, siin on teadust tehtud juba 1855.-st aastast, mille esimene märge meie linnustiku kohta ja teadlased armastavad just selliseid kohti, kus on pikad-pikad, tead peadusse read, nii et siin nad siis saavad teatud ja siin saavad nad nii mõndagi oma märkmeid üles kirjutada ja suuremaid mugavusi siin pole, aga dioloogid pärast väga askeetlikult igasugused need lepingud, mis on teadvusesuunalised, need on ikkagi siis rahvuspargi poolt sõlmitud, selles mõttes partneriks olete ükskõik missugusele, külalisele ikkagi teie ja Vilsandi rahvuspargis on, on päris mitmeid niisuguseid teadustöölepinguid sõlmitud, aga meie oma keskkonnaministeeriumi allasutustega, teadlasi käib siit siis läbi 50 ringis igal suvel ja mõned käivad kohe mitmeid kordi, sest et seiretöö mis meil on siis need viimasel ajal nagu siis kõige niukseks valdavamaks tööks siin olnud selle klassikalise looduskaitse kõrval nõuab siis pidevalt niisugust jälgimistööd ja, ja, ja siis Vilsandi pakub siis transporttöid ja, ja pakub siis nende proovide saatmist ja võtmist seirealadelt, nii et siin jätkub tööd nii oma Vilsandi inimestele kui ka siis teadlastega mujalt. Kui jutt läheb Islandi peale, siis just nimelt selle linnukaitseala tõttu mõeldakse kõigepealt ikkagi Vilsandi linnurohkusele. Aga viin bioloogiajaama saali seintel on väljas näitus orhideedest ja, ja sildandi liigirikkus nii maa peal kui vee sees on vist ikka kadri üsna suur. Vilsandi rahvuspark tehtud tõepoolest õigel ajal ja õigesse kohta, sest et see, mis siin ei ole mitte lausa ainult loodus, vaid ma ütleksin, son looduse kontsentraat. Kui palju on neid orhideeliike, mis on leidnud tee siia piltides, meil on väljas selle 85.-le 86. aastal Tõnu Tamme poolt maalitud orhideede näitus, mis on siis need Vilsandi rahvuspargile nüüd ostetud ja see on siis väljas meil kui õppevahend. Et need inimesed, kes on huvitatud nendest imekaunitest lilledest, võivad neid siis pärast looduses tundmaõppimist veel ka siis kinnistada. Et need maalid on tõesti niukse esimese armastusega maalitud sinna sisaldav mitte ainult selle lilleteave, vaid ka siis selle muinasjutu sulle lille kohta. Nad räägivad siis sellest paigast, nad räägivad siis sellest, kellega nad kõige rohkem on seotud ja nad räägivad siis ka sellest seotusest eestimaaga, nii et need on kaunid maalid, mida tasub tulla Vilsandile vaatama. Aga kui me nüüd räägime neist, kes vees elavad, siis on vist hüljes see, kes ka väga armastab seda Teie kanti ja Eestis on kaks liiki hülgeid viigerhüljes ja hallhüljes ja Vilsandi rahvuspargi vetes kohta tuhkem hallhülged, suured hallid loomad. Ja et Vilsandi veedan küllaltki kalarikkad. Ja on väga vaiksed ja rahulikud ja et siin on palju saari. Ja siis on siin aastasadade jooksul on niisugune hüljeste traditsiooniline kohtumise paik. Üks väike pisikene saarekene diameetriga kusagil 100 meetrit on ümmargune, keset suurt merd, ta nimi on hinnarahu. Selle ümbruses on igal talvel rohkelt hülgeid ja eriti siis, kui ei ole meres jääd. Siis tuleb selle innarahu ümber, kas pole huvitav nimi? Seina rahu tähendab seda, et see saare ümbrus on hüljeste pulmamängu täis. Ja pärast poegimist veebruari keskel kuni märtsini algavadki hüljestel pulmamängud järgmiseks aastaks poegimiseks ja sinna koguneb siis kogu meie Balti merest 2000 kuni 2500 hüljest on saar, kus peaaegu et igal sammul on pisikene hülgepoeg. Muide, hülgepojad on sündides hoopis valged, pole üldsegi mitte hallid. Ja nad vahetavad oma karvastiku kuu jooksul ära ja siis on nende lapsepõlv läbi ja nad tunduvad siis oma iseseisvale elule siis merre enne seda nad on ainult siis kas seotud jääga. Või siis, kui jääd ei ole siis selle pisikese saarega või mõne teise väikese saarega. Vilsandi ümbruse meri, anna huvid kogu Eesti jaoks, sest me paikneme ju Läänemere keskosas. See tähendab seda, et meil on meres rohkem soola seitse, kaheksa promilli on meri soolane. Ja kui me nüüd liigume siit visandi suunast ida suunas, olgu see siis Soome laht või, või, või Liivi laht siis seal vee soolsus väheneb. Ja bioloogias on teadete, mida soolasem meri, seda liigirikkam, seda parem on põhja provokatsioon. Seda suuremad on elustiku vormid. Oleme selles mõttes päris rikas ava bioloogiliste liikide ja eluvormide osas võrreldes mõne muu Eesti magedad lahega, näiteks kaamer õmbluses särab täna kuskil 25 miljonit inimest ja Need liigid, mis siin on, need peavad meiega jätkuvalt kaaslama ja, ja on imelik. Kui nüüd näiteks täna Läänemerre jäänud kolm või 4000, millest oleks järsku 25-le miljonile inimesele segavaks faktoriks. Ja siin ongi, et peab looduskaitsjate ja looduskaitset esindavad ministeerium teinud mingi kompromissi, mingi väljapääsu, et need inimesed, kes elavad rannikualal, tegelevad oma põlise merekultuuriga saaksid edasi elatud liigid, kes elavad meres, peaksid samuti edasi. Samm elatud riigid on võtnud endale teatud kohustusi, mis kõlavad konventsioonide nime all. Ja Vilsandi rahvuspark on saanud ka konventsiooni sertifikaadi just mis puudutab märgalasid nimelt Ramsay konventsiooni sertifikaadi. Ja meil on ka kohustus säilitada neid liike ja samuti tagada nende liikide elupaiga kaitstus ja samuti nende liikide hetkeseis peab olema meil täpselt teada. Ja kuna Eesti on ratifitseerinud Ramsay konventsiooni, siis Eesti vabariigi kohustus nende alade suhtes, millele ta on käe alla pannud maailma üldsus ja looduskaitseorganisatsioonid ja linnuühingud on välja töötanud kriteeriumit, näiteks kui mingi linnuliigi eeldavatest arvukusest üks protsent peatub kuskil alal siis on see piisav põhjus, et tekitada uus raam, sai kaitseala. Meil näiteks siin peatub üle 30 merelinnuliigi kelle arvukus Lääne pal Arktika lennupopulatsiooni seisukohalt ulatab kaugelt ühe protsendi on 10 15 protsenti, mõne maailmaliigi puhul ulatub 45 protsendini. See tähendab seda, et näiteks pool sellest linnupopulatsioonist talvitub meil ja toon ühe näite, nimelt kirju ahka, mis on väga huvitav linnuliik. Norrastada võib näha talvel, võib näha talvel Vilsandi vetes ja pesitseb tundraalal. Vilsandi on selles mõttes aga huvitav koht, et loomad, linnud, liigid on teinud ise selle valiku ja meie ülesanne on seda teaduste kaitsta ja tagada, et need liigid koos inimesega siin jätkuvalt pesitsesid. Sihiksid kestaksid. Kui me veel mere peal olime ja ma küsisin mis nende laidude nimed ka siis ütles ta, et tõepoolest igal laiul, igal kivil on oma nimi ja kui me seisame nüüd siin bioloogiajaamas Vilsandi kaardi ees, siis Kadri võib öelda, et siin on ka nõnda palju nimesid, et need ei jõua kokku lugeda. Ja Vilsandil on palju palju nimetusi selles mõttes, et Vilsandi saart teatakse bioloogiliselt juba 2000 aastat, siis ta kerkis merest ja siin peal on siis juba kuue erineva Beattoobiga loometsi. Mida on olnud asustatud üle 400 aasta ja inimesed on siis selle aja jooksul jõudnud siis nimetada kõik Vilsandi erinevad viisikesed, lahesopid ja neemet ja saared ja nukid ja laiud siin ümber. Nii et Vilsandil on olnud siis enne sõda 32 talu ja Vilsandi on olnud julgete ja väga ettevõtlikke ja küllalt rikaste inimeste saar, sest et need inimesed, kes siia asumaa saadeti mõisate poolt, need on nüüd ühe põlvkonna jooksul pidanud Vilsandi sellest kivisest pinnast loobuma ja minema mere peale. Ja kui inimene on mere peal, siis peatuma, tundma teisi rahvaid, teisi keeli, mere erinevaid niisugusi, eluvaldkondi, nii et need olid väga arenenud ja väga ettevõtlikud mehed. Ja naised muidugi ka, nii et igas 30. kahes talus oli siis oma meremees, nendest oli 16 paberitega kaptenit siis Saaremaa merekooli rajaja ka pärit, siis Vilsandi tollitalust ja see oli Juuluste jäär, kes siis kõikidele teistele nendele kaptenite-le, kes Saaremaalt võrsusid, andis võimaluse siis seda paberit saada. Vilsandi talumajapidamised olid suured, avarad suurtele peredele mõeldud ja Vilsandi inimeste peredes oli ikka kas viis, kuus või rohkem last. Isad vennad läksid ikka merele ja tulid hooaja lõpuks tagasi või siis tuliitsist jõuluajaks kirjad kus olid siis ikkagi dollarit sees omandi kuna püha olemine on siin eriti tugevasti selles mõttes, et kõige julmem asi, kui sa vaatad teiste inimeste küünistesse, kala püünistesse või tunned huvi, siis teise inimese asja vastu näide sellest on siis ka see, et kui inimesed põgenesid siit teise maailmasõja alguses ära siis need majapidamised, mis siin siis olid, need seisid kaua aega tühja Vena, nii seisis siis sees pööbel, nendes rippusite siis laen olla ilusad lambid. Nende kummutite peal seisid paljudest riikidest kaasa toodud igasuguseid nipsasjad. Seda on aidanud siis hävitada ka väga paljud siia rännanud ja lühikest aega peatuma jäänud inimesed. Muidugi Istki, see sõjavägi, kes siin siis oli väga noh, nii igaüks siis lühikest aega elati lihtsalt need suured kaptenite talud ära. Praeguseks on siin Vilsandi peal 32-st talust, kus elas üle 200 inimese enne sõda jäänud järele põliselanike, ainult 17. Suvel on siin vähemasti kümnekordne parv aga talveks jäävad siia siis ainult 17 inimest, kes saavad siis oma palga kolmest asutusest, need on siis Vilsandile tuletorn, Vilsandi ilmajaam, mis teadvustab siis üle Eesti kõige soojemaid temperatuure talve läbi. Ja siis Viljandi rahvuspark. Ülejäänud inimesed on siis kas koolilapsed või siis pensionärid kinnises koosluses. Inimestevahelised suhted lähevad väga sagedasti teravaks. See on klassikaline väikeste kogukondade probleem maailmas, mida väiksemaks muutub kogukond, seda teravamaks inimestevahelised suhted. Mina olen ühte sellist imelist juhtumit näinud Ahvenamaa saarestikus, kus ühe saare peal elas väga ilus ja korralik pere ja väga häid maju oli ehitatud. Ja mees oli oma maja teinud nähtavale kohale kõrgendikule et sealt siis paistaks ära tema taluga naabersaarele. Ja ta oli ehitanud ka vaikset torni, kus käia vaatamas inimesi. Nii kui seesama inimene tuli tema saarele, siis ta läks raevu ja ja ühe merehädalise lausa lausa tappis, kes tuli abi otsima. Et see inimene on tõesti oma käitumise poolest ettearvamatu. Samal ajal eksponeerib ennast, et teda nähakse, on täna meie saarestikus probleemiks. Seetõttu, et 50 aastat ei ole olnud normaalset perede elu. Näiteks oleme saarestikus enam et vanaisa, vanaema ja mitu põlvkonda elaksid koos, vaid kõik need pered on ära lõhutud. Leia elambatist, saartel terveid peresid, suurtest peredest rääkimata ja see ongi raske enda jaoks asjaoluks iis ettevõtluses külaliikumises, et need pered ei ole enam sellised nagu kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel, kus tehti ühiselt ja yldiselt mindi räimevõrgule ja sõideti talvel hiliselt üle jää ja kõik see on ka mingil moel aja märkate et inimene võib-olla sellel mere saarel ühendatud internetiga ja kasutad mobiiltelefoni, kuid samal ajal suhtluses teistega võib ta olla vaenujalal. See on kummaline nähtus, tänapäeva rahvastikuelus. Vilsandi on läinud nagu seda teed, et kui siin on eraomandusse, siin kehtib ka muidugi rahvuspargi eeskiri, siis on selle võrra enam võimalik tekkida probleeme. Ja nüüd on juba siis 1993.-st aastast iga kahe aasta järgi kutsutud kokku kogu Vilsandi kogukond ja kõik need niisugused teravamad ja vähem teravamad, aga kogukonda siis hõlmavad probleemid on disühiselt ära lahendatud. Ja selle otsuse järgi siis järgnes Vilsandi päevadeni kajastus käitutud nii, et Vilsandi päevad ma ütleksin, et on kõvasti Vilsandi elu edendanud ja suhteid parandanud. Meil on praegu kaks kadu. Jah, siin ei saagi nagu teisiti, nii kui linnud hakkavad tulema rändlinnud kevadel, nii, aga meiega rändama, siis Viljandi poole jääb pisikestele leidudele Vilsandi ümber on. Ja sügisel siis, kui lapsed rändavad kooli, no siis on meil ka siis enam-vähem otsade kokkutõmbamine siis siinpool, et me käime muidugi terve sügise veel ja, ja ajuti talvel iga kahe nädala tagant kindlasti sigi, aga, aga kahel pool peavad olema sellised tugevad tugipunktis. Kas Saaremaa tundub Vilsandil minnes juba päris suuremana? Ja Wilson täidetud, ütlevad, et kui nemad lähevad isandiltraažid, nad lähevad maale ja kui nemad lähevad, siis sealt edasi, siis nad lähevad mandrile. Marko ja Tarmo, teie olete nüüd kullapere, pere, järelkasv, niisugused kenad, heledat verd, pikad poisid. Mismoodi teie olete nüüd siis kasvanud siin Vilsandi ja Saaremaa vahel, suvel Vilsandil ja kooliajal Saaremaal? Nii palju kui mina mäletan, on see nõnda olnud, et ma olen suvel siin olnud. Lõpetasin põhikooli kihelkonnale, läksime Orissaare kõik suvedel on siinkohal veetnud sama Haats kurasardops Kuressaare gümnaasiumis. Ma olen nii palju juba asja uurinud, et seal Orissaares õppisid sa mereklassis. Lõpetasin ära 95. aastal läksin merepooli kalandus, kalakasvatuse ja kalapüük erialal edasi õppima. Praegu on kolm aastat kaks neil Orissaare praktika ajal, siis ma küsin sama vahet, sõitsin, päämlad. Nüüd tulebki aasta praktikat on kalalaeva peal. Millega te siis olete siin ka oma aega veetnud, tähendab, kas te olete saanud siin ikka ise käia, kala nõudmas ja olete niisugused oma pead mehed, ka isal on palju neid rahvuspargi asju ajada kogu aeg. Põhiliselt on kalapüük, teine tegevusala, mis on isa ja ema või maite mingi. Muidu ei saa. Angerjad püüamegi muugi viia v kaalu kinni, aga siin kalasaagid on nii väiksed, et siis ikkagi suured mõõtsin neile kilosid. Mitut eelistate suitsuangerjat või soolasiiga? Dicki põhjust on see, kes sellega tegeleb, seal enam seda ise ei taha ja see on igal pool lane. Kes kommidesse kommiseen. Kas teie teed ka võivad kunagi niimoodi sellesse kodukanti tagasi tuua, kus te siin lapsena kasvanud olete, nii nagu te isa Teedu toodud. No ei oska nii pikalt ette planeerida, aga põhimõtteliselt ju majad ja kõik on olemas. Siin ei kujutaks ette, kui suve veedaks mandrile keset maad kuskil elama läheks? Ikka mere äärde. Ma mäletan oma lapsepõlvest kahte ilusat nipsasjakest, need olid väike lilleaas ja tassike heledast portselanist Vilsandi piltidega. Ja ma ikka küsisin siis, et kus on sõidus Kaunissaar, nüüd olen ma ise sellel saarel. Arva, kas praegu ka on midagi sellist, väikest, ilusat ja igavesti meeldejäävat Vilsandi saarel juba turistile pakkuda? Tolleaegne vaid ka linnukaitseala juhata kapten, naftal toom. Näes järjest kasvavat külalistevoolu leidis võimaluse nakate Tallinna ärimeeste abil tootma väikseid portselan. Soe nii-öelda need olid mitmesugused seal kohvikoore jaoks nõu ja tuhatoos ja muud ilusad väiksed nipsasjakesed. Pealkirjaga tervitusi Vilsandil, tervitusi vaikadelt. Need on tõesti paljudes Eestimaa kodudes ka täna Allas ja täna meil nii ilusat suveniiride kompleti küll oma külastada veel pakkuda ei ole, kuid me oleme läbi viimaste aastate pakkunud mitmesuguseid meeneid, mis on tehtud Saaremaa dolomiidi-ist. Kuid ma usun, et me oma suveniiri vajaduse lähiaastatel rahuldame. Ja rahvuspargil. Täna on seda palju teha, et see on lausa uskumatu, kui palju on vaja külastust tegevuse jaoks teha asja. Kõik võimalik õpperadu stende viitasid kuivkäimlat, voldikuid, trükiseid, et me lihtsalt külastuskeskusest, rääkimata videofilmidest. Ots Tarblastest materjalidest, et me ei ole oma rahvuspargi välja arenes täna veel selliste asjade juhte lihtsalt veel jõudnud. Midagi ei ole ära unustatud. Meil on meie varasem pika ajalugu meeles. Ja kindlasti me taolisi suveniire hakkame lähiajal ka tootma, mitte rahvuspark ise, vaid tellime mõnelt kunstnikult. Aga et vastata tänapäeva Euroopa rahvuspargi tegevusele, siis ma olen muidugi tänulik jaama ministeeriumini, kes on tõesti kõikidele Eesti rahvusparkidele viimase kahe aasta jooksul Euroopa tasemel külastuskeskused ehitanud ja, ja sealt edasi kõigi nende väikeste suveniiride fotoalbumite kõigi juurde. Me jõuame lähiaastatel See aeg, kui teil kõige rohkem külalisi saab käia, on vis kevadel, siis, kui sealt koosneme balt laidusid, pidi siia päris jalgsi või, või suure veoauto kastis kohale jõuab. Kui palju Vilsandi tahab üldse võtta suve jooksul külalisi vastu? See on hea küsimus selles mõttes, et me kogukond on sel teemal ka aastaid juba sõna võtnud ja arutanud, meie võib-olla külastuskoormus siin Vilsandi seal kuskil 3000 5000 inimest ja kuna meil väiksel saarel maareform lõppenud omandireform samuti kõik hooned on tagastatud endistele omanikele siis omanikud tunneksid ennast turvaliselt ja meie ei oksi ja suure rahvamassi, siis me oleme kokku leppinud oma saare kogukonnaga. Et see arv võiks olla tõesti siin kolm-neli-viis 1000 ja mitte enam, sest vastasel juhul on siin sadu ja sadu inimesi iga päev liikumise inimesed, kes on omale ilusad kodud rajanud ja tulnud tagasi nii Rootsist, Ameerikast. Nad ei tahaks, et iga päev nende õuedesse metsadesse sajad ja sajad tundmatud inimesed käisid. Nüüd, kui on septembrikuu keskpaik, mida võiks teile soovida? Ilus pikk sügis on väga tähtis kõigile, sest sügis on ikkagi see aeg, kus inimesed valmistuvad talveks ja koguvad siin mingit talvevarusid ja hobuse siis kütus või mingi muu energia mida siis viie kuu jooksul talvisel ajal saaks kasutada ja vähem sõltuda siin looduse tujudest. Lõppeva saatele panna õue-tuppa lindistas Vilsandil Kusti Tanusti jagan maru. Muusikaga, kujundas Hille Pärt. Kuulmiseni kahe nädala pärast.