Maran õhtune tere vikerraadiost, saadet luban õue ja tuppa on valmis ette mängima Tiia Palmaru ja Silja Vahuri. Täna oleme külalised Põlvamaal Mooste linakasvatuse katsejaamas teejuhtideks Kaie ja Kalju Paalmann. Tere õhtust, Kalju Palman. No pärit talumees ja nüüd siis natuke koolis käidud ja nüüd jätkame sellist eripäradest põllumajanduskultuuriga tegelemist nagu lina. No ta on väga raskepärane kultuur, ta on aegadest aegadesse olnud täiesti nagu Eestimaale tähtis. Aga momendil on ta turupuudusel, on ta nagu tagaplaanile, aga on taas tekkimas tor. Pärnu on taas käivitunud ja eestimaal tasust lina kasvatada. See lause, et olete natuke koolis käinud, tähendab seda, et te käisite EPAs ja ja olete tegelikult olnud ka enne ikka selle maaeluga. Teatud ja sündinud Paalia ja õppinud ma nagu tarbeks, siis olin aspirantuuris veel paarisinstituudis, haridus on olemas ja et võiks teha ja teadmisi on, aga nagu ma enne ütlesin, turg torust tuleb alustada, turuga tuleb lõpetada ja kui need asjad korras, siis majandus läheb edasi. Raie Palman, kas teile on see linakasvatus lihtsalt nüüd abikaasa poolt kaasa toodud ja pakutud ka samme niimoodi või, või on teil endal ka selline maalapse päritolu ja see ei ole sugugi ootamatu valik? Ootamatu jah, sest mina olen sündinud täpselt siinsamas Moost Essini samas koolimajas olles ma käinud kaheksa aastat ja, ja siin ma olen nagu üles kasvanud ka siis üks 20 aastat olin ma siit eemal ja nüüd olen siis ringiga tagasi. Sest nagu siis kooliajal kasvatas ka majand lina ja juba siis me käisime teda kitkumas põllu peal, niimoodi juba ühte kui teist. Ain Pizza, teie olete nüüd selles? Ütleme siis ikkagi firmas, jah, agronoomi ametis. Meie töötame väga hästi, koostöö klapib meil. Kalju Paalmann on väga energiline mees, ta on selle linakasvatuse oma võtnud väga südameasjaks ja kui linakasvatus saaks kunagi tõesti jalad alla, siis minu arvates Põlva maakonna töötute probleem laheneks ja annaks inimestele tööd. Ja ta on vajalik kultuur. Mina olen lina, ma olen näinud neid praktiliselt noh, need aastad. Ma olen Põhja-Eestis agronoomi ametit pidanud pikki aastaid ja ma pean ütlema, et lina on väga ilus skulptuur, aga ta on väga töömahukas, tema kasvatamine aga lõpptoodangut, kui temast saada siis seal väga tänulik kultuur. Kas seda tsüklit, kuidas teie töö käib? Me saame ainult kirjeldada. Kõik algab ikka seemnest, Seemel peab olemas olema ja, ja sortab sobilik olema ja seemnest tulenevalt siis on meie see linaseemnejaam ka siin Põlvamaal, mis on ainukene Eestis. Meie põhiline ülesanne on ka seemne paljundamine ja sihile müümine ja ütleme laiali jaotamine, c kultuur kasvatamine, jaks seemne pärast ka seisma. Ja siis teeme teenust rahvale seemnepuhastusteenust. Linaseemned on väga lihtne ära tunda, et ta on omapärale, kui ta on korralikult kasvanud ja korralikult koristatud, korralikult kuivatatud, korralikult sorteeritud on väga ilus, seeme on nii-öelda alasti seeme. Nii ilus kattekiht peal. Teda ei saa teiste seemnetega segamini ajada. Tal on jah, nagu väikene emaili kord peal. Jah, see siin peale ongi see limaaine ja see on väga rahvameditsiinist tuntud lina keedise tegemiseks vajalik ja loomakasvatuses maasikatele kõhu, mitte korrasolekul väga vajalik aine. Kolme jootmiskorra järgi on vasikal tervis korras ja seejuures ta ei kaota kehagalsvete. Tavaliselt muidu kõht korrast ära, siis ei kasva juurde, aga vasikas juues joogina sinna linaseemne keedist, nädalil medki ja piima koos tema kehakaal kasvab. Pannakse see seeme enne vasikale andmist lihtsalt siis. Kuuma vett kuuma vägedatakse üks 10 minutit ja siis tekibki selline sültes mass. Sedasi segatakse piimaga ja vasikad meeldi, jood seda. Mõttes me oleme nüüd seal siis, et on kevad ja teil on seeme olemas. Kui te olete ise selle eest hoolt kandnud, et teil oleks seeme, aga kui te nüüd alustasite mõned aastad tagasi, kust tõsis selle seemne, saite? No ega linaseeme Eestis ei ole kunagi päris otsas olnud. Mõnel aastal on teda vähe, mõne aasta rohkem, aga lina ega üle 3000 aasta Eestis kasvatatud ja ta järjepidevus on pidevalt olnud, ainult olles nüüd NSV Liidu koosseisus, siis too seeme tuli põhiliselt nagu Venemaalt ja Eestis oli oma sort kah, Jõgeval aretati kah linasort. Algul oli eliit üks seeme hasart ja siis nüüd viimati oli Valdo momendil küll teda enam ei ole, aga oli päris arvestatav sort. Aga tänapäeval on meil põhiliselt Lääne-Euroopa sordid Belgia, prantsuse, hollandi vorstid, ja neile meie Lõuna-Eestimaal, siis sobib? Jah. Oma olemuselt ei muutu Lõuna-Eesti mulda, sest pärast sobilik, et on nõrgalt happeline ja kiuline vajabki üsna nõrgalt happelist mulda ja sellepärast ongi see Kagu-Eesti kant nagu sooduslinakiulina kasvatamiseks seltsina happelised mullad. Millist töötlemist vajab siis põld, kus lina hästi kasvab? Linapõld tahab hästi korralikku harimist ja linapõld peab olema haritud, tihedaks ta peab küllalt külvatav sellisele maale Ta linaseemet sügavale. Ja muidugi peab olema tasarohkem, ta nagu ei vajagi. Ja nii veel öeldise linaseemne täienduseks, siin meil on väga noh, niisugusel heal järjel osaühistu põlva nemad viivad meilt linakooki ja kui nemad nüüd seda on oma vasikatel andnud, siis nemad ei tea, mis tähendab vasikate lõppemine. Seda tasuks nagu meelde jätta, sellepärast et ta on väga tervislik vasikatele ja on siis noorloomade kasvatamise probleem nagu kergemini. Kaljud Õiga need koogid meile kohe teise kotiga nina, et need on niisugused. Ja seda võib linnas ka näha, siis kui koeraomanik on läinud oma koeraga just mööda, siis jääb ka midagi taolist nii-öelda muruplatsile. Tähendab jah, niipalju lisada. Ta oli 95. aastal oma raskete lõppemisega hädas ja 96. aastal lakkas kahe nädalastele vasikatele söötma. Seda linakooki ja nendel vasikate lõppemine vähenes kolm korda ja Põlva osa ühist on üle Eesti tuntud kõige kõrgema piima väljalüpsilehma kohta ja nemad on pidevalt kliendid ja ja kõik, mis me pressime, ära need covid, kasuta põlluosaühing ära. Ja tema põhiline koostis, nagu siin näete, tort, rutiin 32,3 protsenti ja toorrasva sisaldab, et ühelt poolt annab ta proteiini ja teiselt poolt energiarikas ka. Et kui vasikas noorest peast täiesti terve olnud, sisenes suureilis tugevale piimaniga lehma saamiseks linaseemne kiituseks ütlema seda veel, et soomlased alal teda kasutanud seda kooki linaseemnest õlipressimis kookiad ka oma kookide valmistamiseks tähendab küpsetisi. Ja meie Kalju Paal, manni abikaasa Kaie, tegime proovikoogi, tegi Soome retsepti järgi ja see õnnestus. Ja siis, kui ma küsisin ta käest, no palju sa sinna lisasid seda linaseemnekooki, siis ta ütles, et ega ta väga palju ei ole, aga kolmandiku võid panna, kui oli maitsev ja ta on tervislik üldse linaseemnekooki kasutada ka inimestel. Teine tarvitate neid õlisid või või mingeid seemneleotis. Teate, mina pean ütlema niimoodi, mina olen hädas olnud vererõhuga, sellepärast pidin oma agronoomiametiga Põhja-Eestis maha jätma, sellepärast et vererõhk hakkas liiga kõrgele minema ja hakkasin oma tervise pärast muretsema. Ja ma nüüd ausalt öeldes, tunnistan, ma ei ole. Ma arvan, et arst mõnd ei kuule. Ma olen tarvitanud linaõli värskelt. Ma sain seda teada, Kanadas on mul sugulane ja nemad ei soovitatud ja mina hakkasin seda linaõli võtma. Iga päev võtsin tühja kõhuga kaks supilusikatäit ja minu ateroskleroos, kus noh, andis nagu. Ja kolesterooli ma sain. Mul oli 7,9, sain 5,35 peale, nii et ma olen sellele nagu linaseemneõli õli tänulik. Ja, aga muidugi ma seda päris soovitada ei julge, sest ega seda peagi ka, kuidas seda, kuidas seda teistele mõju Padarit edaspidi nagu värskelt oli. Pressitakse siis ma ikka võtannia tarvitamises. See on siis kõik praegu meeste tööpõld ära harida ja, ja külvata Kaie midagi, Katrin, teie siis teete? Järve kivikorjajad. Ainuke, mida siis usaldatakse meile, kevadeti, põhiliselt on 10, on põhitöötajat, mehaanik, siis on raamatupidaja, siis on aednik, meil on suur aed, siis on mesinik, mesila on olemas. Ja siis sekretär, kassapidaja seal siis ühes isikus ja siis traktorist Arvo Klaus ja Russing, Silver, olenemata kellaajast kella. Need mehed ei tunne nii palju kui vaja. Ain öelge, kas adronoomil nende agronoomi murede kõrval jääb aega vaadata siis ka seda kui see kevadel mulda pandud seeme nüüd kasvama hakkab. Nagu ma ütlesin, minule linane hirmsasti meeldima hakanud, olen agronoomi ametit pidanud tõesti aastaid ja ja kõik kultuuris on ühtemoodi armsad kui ka ühtemoodi, neid on raske kasvatada kõiki nagu põllumajanduses ikka, on. Aga linapõllust kui tema ärkamisest, kuni siis noh, õitsemiseni ja, ja ka kuni kitkumiseni saabun, seni ei saa vaadata niimoodi noh, ainult kukul põllukultuuri. Ta on ääretult ilus, kui ta kõigepealt tärkab, kui ta on ilusti, põld haritud, ühtlaselt tärkab ühtlaselt umbrohtudele, jää seal nii asu. Ja ta väga ilusti katab maa ja tema areng algab eriti kiiresti kutsutakse kuusekese faasist, kui ta hakkab viskamist, ta noh, on, võib öelda, isegi nagu omal ajal seda maisi mõõtsime, kasvatasime ta kasvab niimoodi nädalas 10 sentimeetrit. Ja no eriti ilus, nõnda kui linapõld õitseb, sellest on ju meil laulgi sinine, kui linapõld on väga ilus. Lõpus, kui ta kuprad on, seemned on sees. Kui tuul sahistas, siis kõik lagunagid nagu kellukesed on kuulda niisuguste ilusate häälekest naene kahinat ja kui niimoodi öelda, et ta on väga ilus kultus. Ain Püssa, teie olete nüüd agronoom siinsele Mooste katsejaama juures, aga ütlesite, te olete olnud palju aastaid seotud ka Põhja-Eestis agronoomiametiga, kus see teie kodus siis õieti on? Minu kodu on Elva linna külje all neli kilomeetrit Pangodi poole, väga ilusas kohas on mul seal vanaisa talu kohakene väiketalu ja ma olen püüdnud seda korras hoida ja kõik oma vabad ajad olen ma veel seal. Muidugi elamine on mul Moostes ka ikka, aga kahjuks ma pean jah nende kahe kodu vahet sõitma ja siin siis Moostes tööd tegema. Seal Elva külje all olete te siis niisugune väiketalupidaja oma tarbeks või on ka võimalus midagi müüa siis siin oma agronoomi sissetulekule lisa teenida? Ja peab ütlema, nagu kõik kurdame, ega seda raha ei ole nagu jalaga segada ja, ja see riigitöö ei anna korraliku äraelamise võimalust niimoodi. Ja siis ma seal kasvatan kartulit. Mul oli omal ajal isegi, oli seal 10 sorti kartulit, nüüd on ainult kuue peale jätnud ja siis ma seda turust on jõudumööda ja teenin oma palgale lisa, et ma saan oma lapsi toetada ja nii lisada võib siis veel, et ma olen töötanud 15 aastat Antsla katsejaamas seal Saku maalilisi instituudi liinis ja nüüd siis ma olen seoses Antsla likvideerimisega olen ma nüüd siis Mooste katsejaamas ja teeme siin ka jõudnud mööda teadustööd koos Kalju Paalmanniga. Ja muidugi siin on maagilise instituudi katset ka mõned olemas. Ja siis veel teeme Kemira firma tellimusel diste võrdluskatset nendele. Niimoodi te näete nüüd kohaliku elu kahes paigas siin Moostes ja kas seal Elva kandis, kas inimesed elavad erinevalt? Ja minu arvates siin on probleem on väga tõsine, ühesõnaga väga palju inimesi on, kellel ei ole tööd ja paistab, et tööd lähemal ajal ei, nagu ei tulegi. Ja eriti seda tasuks mõelda nüüd nendel, kes üleval kõrgel Tallinnas seal on. Sest selle peale peaks nagu mõtlema hakkama, sest inimesed on väga raskes seisus. Kui ma seda ütlen, ise tahate saatesõna tõsises mõttes ikka väga raskes seisus. Töötu inimese elu on pidevalt stressis, peab vaatama, kust ta siis saab toetust, kuidas lapsed saavad kooli. Nii et kerge ei ole ja nagu seda mitte lina propageeriv defineeritud üles tõsta, aga võimalus oleks selle inimestele tööd anda. Vähemalt selles piirkonnas ja siin on ju väga pikad traditsioonid ja seda tasuks mõelda suurtel teistel. Andres Kumari, teie olete Mooste abivallavanem ja kuigi see katsebaasmaast, millest ja kelle inimestest ma täna siin räägin, on niisugune riiklik ettevõte, ütleme nii. Missugune seosta sihukesele teie vallaga, on? Ta on üks valla suuremaid tööandjaid. Kuna seal on pidevalt ametis on kümmekond inimest ja samal ajal munale neile kuulub õunaaed, siis leiab küllalt suur hulk inimesi sügisperioodil rakendust veel õunte korjamisel samuti kartulivõtul ja siin muude labi töödel põllul. See on asja üks pool, teine pool on, kuna ta on riigiettevõte, siis ka osa investeeringuid siin ideedele, kui ka muudel olmeobjektidel liigub riigi rahade näoga läbi katsejaama, kuna territoorium on ühine, siis noh, see on nagu abi abi meile mõlemile. Kui palju te siis siin on niisuguseid ettevõtlikke inimesi? Ütleme Mooste keskuses on, siiski on siin endise majandi baasil on noh, päris mitmed farmid on jäänud kokku ja töötavad edasi nii sigalatega, vormidena ka masinaühistu töötab ühiselt ja üks eraldi osakond on veel, aga teine pool ütleme vallast, mis enne kulus sõpruse kolhoosile on selles mõttes natuke halvemas seisus, seal jaotati kolhoosireformiga vara ja praktilise müüdi maha ja mingit tegevustega tootmist. Käigud. Mis te arvate, kui Pärnu linakombinaat hakkaks nüüd tööle, noh, kas just nii suure võimsusega, kui seal endise riigikorra ajal, aga siiski ja Eesti oleks võimalik seda lina kasvatada ja aasta katsebaas oleks võimeline siin teie maadel seda korraldada. Ma hakkasin selle kandi inimesed oleksid nõus töötama, kas see oleks niisugune ühendatav perspektiiv? Teie meelest? Ja kindlasti, sest kuna siin on Moosten aastaid olnud linakasvatus kesk üks keskusi vabariigis see oligi üks põhipõhjuseid, miks Moosteriga näidis sovhoos? Kuna siin oli linakasvatus hästi arenenud, siis on ka siiski veel väljaõppinud kaadrit olemas, kes on selle linnaga aastaid tegelenud. Ja samal ajal see annaks ikkagi tagasi väga-väga suure tööhõive, sest noh, töötajate hulk on nagu maalik randa suur meil ka. Ainult praegu on jah, takistuseks on küllalt suured investeeringud sellel tööstuse väljaehitamiseks, siin orienteeruvalt 200 90 miljonit, mis on kõik kokku paigaldada, kuigi noh, see ei ole muidugi ühe aasta küsimus, see on aastate jooksul tuleb selle raha sisse panna. Ja, ja see on täiesti perspektiivikas vallandanud vallasteleme igati, üritan seda asja toetada, aitan ta äriprojekte teha ja raha taotleda fondidest ja eelarvest ja aga praegu veel nahkhiiri kindlaid vastuseid ei ole, kuigi meid välja arvatud nende ringist, kellele neid abirahasid anda ja Sart mängufondi või teistesse on tehtud edasi. Taotlusi aga tähendab, meil ei olnud ei, aga meile ei antud. Meeli Valner, teie olete siinkandis olnud aastakümneid kooli õpetaja, nüüd te peate oma vanaduspuhkust, aga kas teie mäletate ehk ka seda, kuidas lina kasvatamine, linaga ümberkäimine siin aasta kandis on olnud aastate eest ja võib-olla veel ka enne seda, kui elama tulite? Mooste vallas? On linakasvatus olnud väga kõrgel järjel. Kõik talud, mis omal ajal osteti päriseks nende ostmiseks raha on andnud linakasvatus. Ja kõrvalt külas Kauksi külas oli lina töötlemiseks kohe ja noh, ühesõnaga veski omanik, kes kohandas kõiks, kellel oli vastavat masinat, millega sai lina ümber töötleda. Nii, ühesõnaga teha kõik korraga kõlblikuks. Kas kooliõpetaja ka siin omal ajal võis veidi maad harida või teie sellist tööd ei ole teinud? Mina olen kõiki töid teinud, minu vanemad on talupidajad olnud ja eks nendegi sissetulekud Annanud linakasvatus. Ja olen isegi lina kitkumise selgeks saanud, et ei ole peaaegu maatööd, mida ma ise teha ei oska. Nii et ka teie näete siin juba elukogenud inimesena, et linakasvatus oleks selle piirkonna niisugune tulevikuala jah. Linakasvatus ja teine, mis on andnud mõisa ajal ja riigimõisa ajal sissetulekud on kartulikasvatust kahjuks praegu kartulikasvatus noh, tase ka langenud, sest lihtsalt pole talusid enam. Kõik need osaühingud, mis on, ei suuda sellega enam tegeleda, ei olegi rahval sellega sissetulekut. Millega teiega oma vaba aega veel veedate? Kodu-uurimisega põhiline, olen riigimõisa ajalugu uurinud õhkkirjaga pannud põlva välja antavad kogumiku jaoks siis sovhoosina ajalugu ja nüüd siis vallavald on 175 aastat vana loodud 1000 820. aastal mõisa vallane ja enam-vähem taolistest piirides säilinud tänase päevani. Jõudsime mängida siis seda kevadist aega, kui seeme mulda läheb ja ja Ain rääkis ka sellest, milline see linapõld välja näeb ja kui ilus Ta on, aga ristilinaga siis edasi saab, ütleme, et on augusti algusse aeg, kuhu me oleme nüüd jõudnud. Võtame tagasi. Külvamist kirjajärgne hooldamine tähendab, et umbrohtu ei tahaks sealt keemilist umbrohutõrjet tegema, väga palju on neid igasuguseid, umbrohi ka ei tule jälist umbrohud ja ja üheidulehelised kõrrelised ja peale selle on savikeelsed ja need, kui need sisse jäävad, siis seda ilu ei ole märgata, sest nad lämmatavad selle lina ära. Ja lina on selles suhtes tänulik, et temale tees umbrohutõrjet, hävita pulasse heina ära, et kui tahad põldu orasheinast puhtaks sisus mõistlik lina kasvatatud. Tean siis kõik keemia, mida te sellega arele taimele siis kaera saadate ta umbrohupoolt lisaks. Ta sai, jääksid temale õige toitainete ja valgus seastele nagu olema ja siis tal on üks kriitiline periood, kolme nelja sentimeetri kõrgune lina ja tal siis võib tekkida selline nõndanimetatud füsioloogiline stress. Tähendab, kabinet ja stress ja, ja see tuleb sellest, et põllud on üle lubjatud ja ta ei suuda mullast omastada tsinki boori ja siis peab sel perioodil teda andma lehtede kaudu. Ja see, selline lehtede kaudu andmine suurendab saaki ja, ja kvaliteeti, mis eelkõige suurendab ikkagi ju väljatulekut ja selle kvaliteeti, seda teha siis lina hargnema. Kuigi, nagu tuleb poisi palju, aga siis kiudu isa korraliku. Nii et selle vältimiseks on see väga vajalik. Tehase kasvuaegne pritsimine. Aga nüüd võime siis ikka öelda tal augusti algus, et, et see ilus helesinine põld hakkab muutma värvi. Jaa tähendab, Valgul on see roheline küpsus, tekib kuparaga don roheline, siis tekib varane kold, küpsus juba hakkab natuke kollasemaks põld tegema. Tähendab päike paistab ka sel aastal kahjuks päikest vähe, väga viibisse kollaseks minek, teatud põllud ei läinudki pikakasvajaga, ordut ei läinudki päris kollaseks, tuli keemiaga aidata, siis tuleb küpsus ja täisküpsus cold küpsusest, siis on paras koristada teda q otstarbeks ja täis küpsuses siis seemneks need kahte korda ühte põldu ei saa koristada ja sellest tulenevalt, kui tahad kiudu saada, siis peab varem koristama ja kui tahad seemet saada, siis natuke hiljem. Selle Cupra sees on veel õige mitu pesa. Kuprosson 10 pesa ja igas pesas kaks kodanent kokku, kokku võib lina komparandaja 20 seemet, aga see ei pruugi alati olla alati ka on midagi puudu, midagi liiast ja tekib tavaliselt teie 10 12 seemet. Kobras, aga paljudes koefitsient on ikkagi suur küllalt seal 100 kilo maha tonni saatma, siis on ju väga tulemus. Lina kiputakse vaevalt et teie nüüd oma suuri põlde kitkuma. Ja siiski topsid, kui ta seda teeb, masin, ja seda teeb kombain ja et vene kombainid on küll töökindlat ja kui on korralik püstine põld ja ja korraskambainzis neli-viis hektarit päevas kitkuda. Kombainiga muidugi vanasti hektari kitkumiseks kulus ikka 10 inimese ühe päeva, tööviljakus on ikka 40 korda masinaga suurem. Ja nende kombainide peale on siis needsamad traktoristid, mis meie kevadise jutu juures siis tegid kõik need põlluharimise tööd ja seemne mulda. Ja nad on omandanud selle spetsiifilise jah, linatehnoloogia ja enam ei pea ise põllu peal käimegi nende teada, ütled põlve ära ja minnakse, aga suurem polga hakkab selle ülesvõtmisega kahjuks. Teda ei saa nii nagu heina üles võtta. Kuigi taolised riistad on pääle ligunemist. Nina leotub neli kuni kuus nädalat, sõltuvalt siis eelkõige ilmast, niiskusest ja temperatuurist. Et lina leotuseks on soodus ilm, on selline niiske ilm, aga seejuures peab päikest tulema päike pleegitatud päeval ja öösel siis kaste nagu leotamine ja sellest tulebki nime kaste, leotuskast leotatud lina. Siis võetakse kuuendal nädalal üles, aga vahepeal peab seda veel pöörama ka, sest pealmine kiht leotub ära, aga alumine on roheline. Lääne-Euroopas eriti ollakse hädas, seal on kontinentaalne kliima ja Päikest on, aga seda niiskust on vähe ja siis see oli otsus, läheb väga pikalt ja vilets leotus jääb. Kiud jääb sellise pruunika-kollaka värvusega, ehtne hea korralik kiud, näeb hall välja. Ja see ongi nagu kvaliteedi näitaja, mida hallim linakiud, seda kvaliteetsem ta on. No nüüd on nii, et oleme jõudnud juba sügisesse ja Kaie, te ei ole üldse veel põllule rohkem lastud, kui kevadel kive korjama hakkas, on üldse nii vähe usaldusväärseid hammetit selle linateo juures, et naised ka veel põllule saavad? Ikka ikka nüüd hakkabki see naiste põhitööks mullaga kokkupuude, eks ole. Me oleme platsis, olid kindlad käte kummikud jalga ja siis hakkame hakkisid maast üles võtma niimodi tõmmatud rehaga jäätise puntidesse, et paneme kaks tükki kokku, köidame tutikese kinni pealt, et tuul teda ümber jaoks jääb ta sinna seisma põllu peal ja siis kui me põllulõppu ära saame, siis me tuleme algusesse tagasi, siis on ta niimodi rajalt ära kuivanud, tuule käes ära nõrgunud. Et siis me köidame endale siis suured vööd ümber, kus meil on siis nöörid, millel otsas sõlmed ja siis me paneme need kaks punti siis kokku, võtame nad ülevalt lahti ja tõmbame siis nööriga kinni ja siis läheb ta masina peale ja läheb. Kus vanasti käis linaleotus, nii et seoti peodes ja siis pantivali vete seal Annaroobses tingimustes tähendab vees, siis laguneb. Ta, see tselluloos laguneb seal ühtlaselt. Aga see võtab ikka aega ja ta on töömahukas, peale seda tuleb seda kuivatada ja keskkonnaohtlik kahtesid pidined. Väävelvesinikuühendid satuvad põhjavette, need reostavad nagu joogivett. Vähe mehhaniseerita on see tiigi leotus, kuigi ta annab väga hea kvaliteedi isegi momendil Belgia seal isegi eriti hea Kiur saamiseks seda tehakse. Kaie, kui teie olete nüüd siis selle põllumaa siiski ütleksin, et oma kätega tühjaks teinud, mis siis edasi saab selle lina? No siis edasi tulevad jälle mehed tulevad suured masinat, tõstetakse ta koormasse. Nii kirjutame talle saatelehed kaasa ja ta läheb Võru linavabrikusse. Ja siis hakkab temale vabriku töö, kus siis teda masindatakse ja võetakse siis sorteeritakse kiud vastavalt siis pikem ja lühem ja nendel on oma sordid ja oma numbrid töödelda seda ümber, siis ta pannakse pallidesse, tuleb pehme, ilus palja, siis tuleb ta meile tagasi. Aga teatud ja mis on mõeldud teaduse jaoks, selle jaoks, teil on ikka siin kohapeal ka see võimalus, et lina töödelda. Jah, selleks on selline lauamasinas, kus lastakse Valtside vahelt läbi ja murrab selle varre väikesteks osadeks. Luu eraldub, keset saab Q kätter väga saab, Kuubal kogutakse haagisesse ja siis tuuakse siia linaseemnejaama kuivatamisele ja kuivatatakse ära ja siis seejärel annab selle seemne välja peksa. Ja see niiskus peab olema seal 11 protsendi juures, siis on linaseemnenõu standard, niiskus säilib ja on külvatav. Kui liiga kuivas saab, siis võtab idanavus ära näiteks pressimiseks. Et saada õli sellest seemnest, siis peab see niiskussisaldus neli kuni seitse protsenti olema, muidu tuleb voli vaikse kvaliteediga ja kvaliteediga, ei säili ja teiselt poolt on õli kogus ka väikimisele eratud. Mida kuivem seeme, seda paremini eraldub. Teil on siin välja pandud kõik need asjad, mis siis tegelikult linast teie võimaluste juures on ka võimalik. Kannud toota õli on peagi sissevõtmisest, milleni välja kuni roostetõrje vahendida võib roostet tõrjuda. Autodel masinatel võib puitu immutada. Maalijad kasutavad oma maalingute juures, kas ta ei saa täis ega tarvitata. Ain rääkis, et tema oma tervise peaaegu korda saanud. Juurest tere kindlustele telgi oma kapsa ega tervis on hea asi, aga enne tast aru ei saa, kui taraga. Rääkisime nendest koogikestest rääkisime seemnest, mis on veel siis niisugust, mida te praegu ise siin saate mulle näidata. Et me olime sunnitud selle pika kiuga minema leetu mõtlesime seal ümber ta riidesse ja siis tegime siin säriks nende särkidega isegi Berliinis käidud. Aga noh, kui ei ole tuntud firma, siis on raske turule pääseda praktiliselt võimatu. Kui näiteks seda särki õmblex mõne maailmakuulsa mingi särgi firma nime all, siis oleks turgu küll või pead temaga litsentsi saama, aga sellise üksiküritaja nagu Mooste katsejaam, sind keegi tunne. Avas ostab aga hulgi osta suuski endale parka praegu seljas tähendab õpetaja viisite kiul eetaja, saite sealt riide vastutava lage salmi, samblasangari õmbles tuntud särgi, õmbleja sangari, õmblus valmistasid, aga kui edaspidi? Vaevalt küll sai juhtuda, et tellimused lähevad suureks ja siin kohapeal tööjõud on. Võib ka kohapeal mõelda, kuidas seda särki hooldada ja algul oli ta väga võõras, esimese pesuniaatriga kavatses peale pesu, aga nüüd ma olen nipi kätte saanud, ma lihtsalt natuke teda niisutan ja hoian rollis ja triikrauaga ei ole mingi probleem. Hasan ta täitsa siledaks. Aga kuidas on kandjal mõnus kanda? Laseb hästi õhku läbi ja ta on niisugune sõbralik, ümber kaela ja pehme ja noh, eks ta päris ei ole siin natuke puuvillaga suhestuda natuke pehmemaks. Ja kuuma ilmaga on teda kanda niiskus, õhuvahetus ja, ja meeldiv käia, uhke tunne ka enda põllupalgast. Erik, sina kolmeteistaastane koolipoiss ja olete Palma, need pere pesamuna ja sa kuulasid meie jutuajamist siin pealt ja sa said aru, et on nüüd need meeste tööd ja naiste tööd selle linakasvatuse juures kuu poole sind kaasa võetakse võid, mõlemaid kohaline jumala visuaal geni Salavissile traktori peal. Kui näiteks, et sügisel on see koristamisaeg, siis kas lehes abikoormat teema või siis traktoriga sõitma edasi sõita. Aga kuidas sul nii kooliga läbisaamine on? Keskmine küllatki ei ole, laskis, tahaks kooli minna ja et noh, võib käia ka. Kas see on nii, nagu tõelisel koolipoisil pea võtab, aga eriti ei viitsi-le. Et võtab, aga ei viitsi eriti vaadata, õhtul lai. Vaatad ikka, aga kas ei käi põhjalikult mitte nii põhjalikult millegagi tegeleda, käin palli mängimise, jooks on raske, ma olen siin maakonnas käinud võistlustel ja saavutanud teise koha ja kolmandaga. Kas sa oled ka mõelnud sellele, et vähemaks juba kasvavad ja pead hakkama ka valima seda kooli, kuhu sa tahad minna? Kas see võib ka olla seotud see amet, mida sa õppida tahad? Maaga tahaks minna õppima elektrikuks Tartusse. Lowinkijaga SL siit me jõuamegi Eeriku juures teie pere juurde, et teil on tegelikult kolm poega. See vanem on 22, juba, tema on praktiliselt juba nagu oma elu peal töötanud, aga linnas on ta firmas tööl. Suvel oli ta kolm kuud Norras proovis talutööd tuli tagasi, ütles, et kui teeks talutööd, siis ainult seal. Siis tähendab siis, kuni poiss tema sai 20 kevadel. Nüüd EPAs jah, kolmandast kursust Hilektrifitseerimist. Ja nüüd on ta siis praktiliselt jah, on ta kogu aeg nagu kombaini peal isal abis olnud, minu sel aastal nagu reedene päev vaba, siis ta tuli eile õhtul juba koju ja täna läks juba oma kombainiga välja talle nagu oma Sampo andud. Seda ta siis hooldab ja sellega ta töötab ja siis augusti kooli ta põllu peal teraviljavõtmise ajal ja töödel ja ikka täis põlluvees. Kaljo, teie olete elanud sellist elu, et te olete kangesti palju õppinud, kas laste kasvatamine poiste kasvatamine on jäänud Kaie tööks või on ikka teie mõju ka olnud? Vajus üha ja sellega on jah rohkem emal tegemist olla, aga noh, poistega tehnika tehnikavärgid ja nii palju, kui siin tööga seotud. Töökasvatus on ikka. Eeskuju näol ja, ja nad ise ka lahtistega tega poisilik aju, Köök motiveeringule, mille jaoks ja kui palju see asi maksab? Ja eks neid teie töö, et kui teie katsejaamas hästi läheb, siis see motiveerib võib-olla ka maaga seotud tulevikuplaane rajama. Ja noh, siis peab eriti hästi minema. Siis nad võtavad sellest tuld, aga aga ei, nad ei ole ühegi tööga hätta jäänud, aga noortel ikka oskavad kõiki, aga vastutus tuleb ajapikku. Nagu meilgi. Ma kasutasin ka noorelt olemine kõikjal. Te elate praegu siin Moostes, aga ta ei ole siin elanud väga kaua, teil on olnud ka teine kodu, kas te praegu olete rohkem nii-öelda linnatüüpi inimesed selles mõttes, et te olete maamajapidamise jätnud maha? Ja ei, nüüd nii ja naa, nagu öeldakse. Juured on ikka löövad kuld, otsustasin, et isakodu seal ja ja seal on maa. Kaks hektarit sellest põldu on 26 momendil, mis on käibes, osa on sellest renditud ja kasvatasime teraviljavahepeal vahelduseks nagu külvikord lubab fon kassalt lina läbi lipsanud. Aga hoiame seda, katsume. Neid juuriga säilitada sealsest poiste elu käib siin ja seal persiga võimalus olla neil ka taganeda vajan ja nii palju, kui jõuab, katsume seda hoonestust hoida, aga loomimiga. Siin on meil jah, kuskil neljas aasta me elame nagu siin nagu linnainimesed, meil on neljatoaline korter Ameerika käib siin koolis ja ka noh ühesõnaga, laupäeval ja pühapäeval me oleme ikkagi maal neemes seal oma põlluharimistöid ja seal on veel aiamaa ja, ja Kanaton ja Kalju ema on ka juba 80 aastat vana, nii et ta tahab kõvasti tuge saada seal niiet oma aiaviljad siis sealt pühapäeva õhtul ka seda, mida ta oma korvikeses Portsu nagu kaasa ja ja munakoti, näpuotsa ja. Te olete olnud mitme ülemuse juhtida ja praegu siis te kuulute nagu Jõgeva sordiaretusjaama instituudi alla, jah. Tahab head ja halba. No kõik need alused on riiklikud olnud ja ja toob võib-olla nii palju see, et sealt saab uuemaid sorte ja neid paljundada siin kohapeal ja jaotada siin kohalikele talumeestele vastavalt vajadusele pääseb nendele kõige parematele soostes kiiremini juurde seotud head. Aga noh, halb on see, et see vahemaa on ikka 90 kilomeetrit. Asjaajamine Telefon on olemas, praktiliselt olemas, saab ikka ajada. Halvem oleks veel Saku alluvus, võib-olla tost suhtes, aga kuigi teadustöö on rohkem profiiliga, läheb kokku Saku omaga. Aretusega me nagu ei tegele kuigi seemne kõrk paljunduste paljundamisega. Küll, et ega siin ei ole meil ant linaseemnetega paremaid teraviljasortidega ja leida nende sobilikke siiakanti ja nende seemneid paljundada. Katedraal saataks vist pikisilmi seda, et üks mõisahoonetest, mille küll juba katus ongi uus pandud, saaks teie niisuguseks katsejaama. Keskseks hooneks. Ütelda, kui keegi oma pää korterid hakkavad väga suureks ja ilusaks tegemisest tähistab suurt langust, aga ja, aga no ütleme, see käib pankade kataainetesse. Teavade kohta ei käi, võib-olla, ja siis saaks see jah, laboratoorium, paremad võimalused ja miks mitte töötingimused ka parem näeksid jaole. Esinduslikum võib-olla ka. Ega seda meie üksi jõuaks ka tõenäoliselt vallaga kaasse asju vallamajaga seal ühe poole peal olla ja teise poole peal Yanatooriumidega ja, ja kes siis oleks suurehoonele parem kasutus autonoomne kütte sinna sisse ja, ja oleks üks hoone jälle nagu rohkem päästikutega, kui keegi sees ei ole, siis ta laguneb ikkagi ära. Katsejaama juures ongi ette nähtud justkui see, et teete oma uuringuid, oma katseid ja samas te peate kandma ka teatud osa toodangut teenima. TALO ja igapäevaraha ikka selle pealt, sest neid riiklikke programme üks aasta on teine aasta ei ole. Üks aasta vähendatakse, teine aasta suurendada, seal paraku tükivad nad ikka alati vähenema. Need oma tootetoodang on ikka põhiline, mis sissetulek annab. Kui need. Tehke see, millest me saate alguses rääkisime, et Pärnu linakombinaat läheks tööle täisvõimsusega ja tahaks Eesti toorainet. Kas siinkandis te näete, et need inimesed on tahtmist täis, et nüüd seda toorainet kasvatada? Siin on väga paljudest teguritest sõltuv kõige ja see lihtne talumees, kes Küllopia pooldab, pärast lõikab, tal peab ikka kindel olema see asi, et ta toodang ära koostataks täies ulatuses ja nii ka mõistliku hinnaga. Teine asi. Pärnu tahab suurt kogust ja stabiilse kvaliteediga. Peale selle. See, mis Pärnusse läheb, see peab olema täiendavalt veel töödeldud missid, ütleme, põlu pealt minema, läheb ta eelkõige peab selle nagu q eraldama, teiseks peab selle sugemusele q ära. Peab veel siis nagu linti veel, Kraasime enne seda linti sele kiusama see eeldab vahepeal said investeeringuid siiakanti kuskil 80 90 miljonit, see võtab aega, enne kui selline investori leida või selline raha leida. Aga muidu hea võimalus. Aga see ei saa üle toimima, see on juba neljas järgus, saab olema. Aga selle üle tasuks nagu intensiivselt töötada ja mõttetööna ja siin me tahtsime ka Kagu-Eesti kera praami kaudu sellist uurimust teha, et millised on need tehnoloogiad, mis oleks Pärnule vastuvõetavat ja ja mis need maksma lähevad ja ja kui ta üldse seda ümbertöötlust korraldada. Sest inimesed on olemas ja foonedki seisab siin tühjalt hulgim. Et tehnoloogia sisseostmine ei oleks võimatu, kui Neid asju rea peale ajada, aga see tahab väga palju paljude inimeste koostööd ja ühtemoodi mõtlemist ühte poole pürgimist. Nüüd koostöös vallaga oleme hakanud seda taotlema, nüüd ei takerduma Kagu-Eesti programmist seepeale, et tahetakse sellele projektile ekspertiisi majanduslikes siis see võtab jälle aega ja, ja selle aasta rong on läinud. Aga muidugi, ega need rahad raad liiguvad ja peavadki liikuma läbi tihedate Selte, sest raha ei teki kergesti ja teda ei saa kergelt kulutada. Aga kas linatoodetele nii maailma plaanis turgu on? Pärnu väidab, et nende emafirma, kes selle Pärnu nagu ära ostis et nende toodang, mis Pärnus tuleb, see moodustab heal trendi aastal neli korda on väiksem. Kius minekut kogu sellest vajadusest, aga halvad rendi korral ta kaks korda väiksem, et igatpidi see toodang ostetakse ära ja nende turg linasaadustele, mis nemad müüvad on põhiliselt Saksamaa, Austraalia ja USA ja sellega on maailma majanduskriisi korral mingit mingit, noh, langusi tuleb, aga, aga nad väidavad seda, et linase tarbijaid on alati igasuguses olukorras olnud, olgu majandus all või üleval, aga linatooteid tarbitakse. Ja nad on sellel aastal väga suuri investeeringuid teinud, sinna suunad ketrusliinid sisse, uued masinad välja ajanud ja nad põllule veel ei jõua. Nad tegutsevad selle ümbertöötlemise ka kohapeal. Aga Nad ei välista seda. Kui me suudame kvaliteetset lina vard kasvatada, et nad kunagi hakkavad põllu peale ka investeerima. Nüüd me oleme lasknud hästi palju ja pikalt rääkida kaljul, sellepärast et eks tema ole nüüdse tark mees taskus selle linakasvatuse koha pealt. Aga kui nüüd küsida selle teema juurde veel tagasi tulles, mida me Kaiedeegaab enne rääkisime, et kas ikka maal on võimalik elada, kui endal on pisutki ettevõtmist ja veidi kaugemale nägemise võimet? Jah, ma arvan, et on küll. Sellepärast et on ikka võimalusi, et saab teenida ja saab tööd teha ja saab ka midagi ette võtta ja just laste seisukohalt. Et ei püsilat mul seal laupäev ei püsinud mul pühapäeval, et esimene asi on ikkagi tahame maale ja tahame koju. Ja, ja ma loodan, et kunagi nad tulevad siia. Sest nagu ühte poissi ootab ikkagi talu mis tahab jätkamist, kus on maad ja kõik on välja ostetud, ühesõnaga ja ma ei kujutaks seda elu ette, et panna need asjad kokku ja minna linna, sest maa saab ka elada nagu linnas ju. Et kui sul on korter olemas, oleta nagu linnas ja, ja laupäev pühapäev oleks kättpidi mullas. Nii et süda on igati rahul. Aitäh Mooste inimestele ennekõike Kaie ja Kalju Paal mannile. Et kuulsime nii põhjalikku lina jutuseemnest särgini. Saate lubame õue ja tuppa, tegijad ja pall maru ja Silja Vahuri on teie ees jälle kahe nädala pärast.