Õhtune tere vikerraadiost, MINA OLEN Tiia Palmaru, algamas on saade, lubame õue ja tuppa. Virumaal Lüganuse vallas andsid kolm kanget naist mulle õue ja tuppa astumiseks loa. Urve takjas, vallavanem Marika Uudeküll, volikogu esimees ja Lüganuse kooli matemaatikaõpetaja ning rahva Maja juhataja Helga SaluV. Ja üle jäi ainult küsida, on siin tõesti, naiste valitsus tuleb nii välja, et tõesti nii on, aga noh, ega naised ei ole kõiki kohti nüüd ainult sellepärast, et meil on ikka tublisid mehi ka. Mis paikse Lüganuse siis niisugune aga on. Lüganuse on üks ehtne Ida-Virumaa maavald mis on väga kauni loodusega paikse rahvaga. Peab ütlema, et kui Ida-Virumaal räägitakse meil palju muulastest, siis meil on 92 protsenti on põhirahvust. See on ka väga näitaja. Ta on järgne vald kus on kõik elamiseks vajalik olemas, tähendab, öeldakse, et kui paigas on kool, kirik ja kõrts olemas need olemas. Peale selle on meil ettevõtlusnoh, ma ütleksin, et võib-olla põllumajandusettevõtlusolemast. Peale selle on meil 28 kilomeetrit ilusat merele rändamisson arengupotentsiaal. Tugev ja tubli. Ja peale selle läheb meil meie vallast läbi ka üks Eestimaa põhimaanteid Tallinn-Narva ja selle ääreelus, me saame gaasis ja ettevõtluses kenasti kaasa rääkida. Teil on selline komme tekkimas, et aasta alguses te tahate tere öelda kõigile oma valla tublidele ettevõtjatele. Kui palju te neid olete täna siia kutsunud? Oleme kutsunud ligi 50 ringis neid ettevõtjaid. Me oleme, ütleme, et noh, meil on nagu 40 asutust, ettevõtet ja firmat. Aga peale selle oleme me kutsunud ka noh, ütleme, et juhtivamad talunikud. Nad on ka ju võrdväärselt firmadega. Austatud valla ettevõtjad, ettevõtete ja asutuste juhid, talunikud, mul on hea meel tervitada teid täna siin vallamajas meie traditsioonilisel uus aasta ettevõtjate vastuvõtul? Jah, öelda Teile tere tulemast selle sajandi viimasesse aastasse. Me teame täpselt, et nii hästi, kui läheb teil nii hästi, läheb ka vallal. Ja soovin, et järgmisel aastal, kui me traditsiooniliseks jälle kohtume, oleks teil hulga rohkem ehk sellist saate alguse meeleolu luua siis on tänadeid tulnud tervitama, siis ütleme, Ida-Viru Lääne-Virupereansambel kattude poeg. Kui judo kitsama õega siin aasta alguse meeleolud eile laad on mehel võimalus siis nende tublid ettevõtjatega juttu rääkida, keda Lüganuse vallavalitsusse kutsutud Teiega ta jääger olete. Mulle öeldi niisugune mees, kes saab elus ilmselt kõigi asjadega hakkama. Kaevur ja nüüd aratade, tegelikult põllumees või loomakasvataja ja tootja ja kes siis kõik veel? Kes on minu ettevõte, töötab praegu põhiliselt seakasvatusega ja töötlemisega mingil määral ka vaikselt põllumajandusega tootmisega. Kui nüüd võtta terve Ida-Virumaal põllumajandus selle aasta, siis võiks öelda seda, et vabariigi taseme järgselt me võiksime olla ikkagi kusagil allapoole, keskmist. Sest sel aastal, nagu me teame, noh kõik teavad, et põllumehel oli väga raske aasta. Me ei saa võtta praegu väikeseid ühistuid või talunikke. Eraldisest osa on täiesti toodavad, päris efektiivselt osa mitte. See sõltub muidugi palju sellest, kuidas on neid toetatud. On saanud ka palju tagastamata laene, seda näiteks Ida-Virumaa on saanud mingi mingi null null protsenti Ida-Virumaa võrreldes Lääne-Virumaa või, või näiteks Paide nende rajoonidega oleme me küll võib öelda, halvas seisundis. Aga teie ise oma firmaga, tähendab, kuidas te üldse selle peale siis tulite, kui te olite kae korraga muidu alati maapoiss olnud vä? Põhimõtteliselt ja ma hakkasin juba tööle praktiliselt 14 aastaselt 16 seitsmeteistaastaselt kaks aastat töötasin kahe traktori brigaadi peale olin ma Ader siis nimetati seda ala arvestav hankija. Huvitav raamat, see oli, see oli siis arvestaja, tanki nimetati salvestaja, arvestas välja traktoristidele kümned, haaratud, seal oli siis pehme könt, küttekulu töötasu ja selleks oli siis antud selline arvestusmasin nagu Felix. Siis oli see töö tegemine teisiti, sest siis tuli töötada päev läbist. Majandi seal oli ainult üks või kaks traktorit. 57. aastal, siis näen turistide seas Eesti meistriks tuli. Kuna mulle endale traktorist näiteks, siis tema mulle selle põllumajanduspisiku kindlasti sealt andis. Ja kui ma sõjaväkke läksin 62. aastal, siis kolm aastat Modenilisele vaes Scoon lennujaamast tagasi tulin sõjaväest, siis noh, majanduse olukord oli kodus raske, tuli kaevandusse tööle vaadata, mis seal allmaa peast elumajaga teadsime. Rahast ma töötasin 11 aastat maal neljandas kaevanduses, siis oli selline kolhoos nagu võidutee seal Vabareisteks paremaid kolhoose. Ja paluti mind, tullasin osakonna juhatajaks ikka kõik Ida-Virumaal Ida-Virumaal, Sakal mere ääres. Ja siis ma pean siin osalema, juhatas osakonna juhatajana, ma töötasin seal seitse aastat. Ja siis kutsus mind Lüganuse kolhoosi esimees pärast mind aseesimeheks ja siis ma sain seal Lüganuse. Punase ma töötasin 12 aastat seni, kuni hakkasid lagunema kolhoosid. Ja siis moodustasin siin esimese ühistu. Seitsmel tekkiski ühistlasega segada, tuleneb siis kahest sõnast saan varia ja sügavamad, panime nimeks segame varia karjakülas härjakülasse. Ja siis hakkasime seda tootmist arendama. Mõtleks, esimesed aastad olid tõesti rasked, see asi nüüd kaks aastat, kuid peale selle nagu läks kergemaks, siis sa juba töölised ja sai süvendada inimestele juba. Tegelikult kuidas tuleb ikkagi tööd teha, mitte nii, et tööl käia, tuleb tööd teha. Ja nõudsin tõsist töötegemist tänasele suurele tegemisele oleme jõudnud siiani sellele tasemele, et oleme tulnud ots-otsaga kokku ja natuke paremini ka. Kuna ma olen ka viha tulija, siis on vabariigi informatsioon, tähendab, see ongi üks suur põllumeeste viga talunikel kõikide maaniaste vigad, meieni ei jõua informatsioon, kuidas edasi olla, kuna informatsioon on kõva olemas, siis sa tead, kuidas vähemalt pool aastat ette arvestada. Vabariigis ei ole sellist regulatsioon organit, kes tegeleks otseselt põllumajandusega, nii nagu on see euroopas. Et tähendab, tuleb stabiilselt teletagada, need hinnad, tootja vähemalt viis aastat teaks, missuguse hindadega toota planeerid oma tootmist. Aga meil on ka niimoodi, et üks aasta kasvatata Põlumist teravilja teisel aastal kasvatavad, no ütleme, seal veiseid, veised nii ruttu ei saaga, Siguus tõstetakse järsku järsku see sigade arv üles sisejätkuteravilja. Järgmiselt laste tootaksele, teravilja palju sead hävitatakse ära. Sellega tähendab, meil ei ole regulatsiooni üldse sama tootmises kui ka turumajanduses siseturumajanduses. Ja sellega ongi meil ka, põllumajanduses on väga raske olukord ühel aastal, nüüd ootan vilja, teisel aastal hakkame tootma liha. Kui oleks olnud nii nagu mujal maailmas, tähendab riik ostab aastal seda töödeldud teravilja kokku, ta teab, kui pole seda teravilja toota, siis teavad ka, tähendab selle teravilja tootmise järgi põllumehed kasvatada kas seal veiseid, sigu või nii edasse. Aga seda meil praktiliselt praegu jala. Ja ega ma ei olegi taodelnud riigilt mingit raha, tähendab, Me oleme taodelnud riigilt seda, et riik riik sisepaneks korda meie siseturul tootmise reguleeriks. Tollid. Ja minu ettepanek oleks ka doteerida nagu mujal maailmas, sest minu meelest on praegu on Eesti Euroopas ainuke vabrikusse, ei doteerita põllumajand, siis toodangut ja tootmist. Kui näiteks soomlane makstakse praegu lihakilo eest juurde kusagil kuus krooni. Ja meil räägivad Reformierakonnast räägitakse, et meie põllumees toodab kallist toodangut, siis minu meelest vastupidi. Eesti toodab praegu kõige odavamat toodangut. Sest meil ei ole doteeringuid peal. Ja siis me müüksime ka sama odavalt nagu praegu Soomest sisse tuuakse 14 krooni liha kilo. Kui me saaksime sinna kuus krooni otsa siis oled 20-ga 20-ga juba tasuks toota. Sest neile praegu Rakvere maksab 14 krooni lihakilost. Aga praegu, kui kõik see on puudu, mida teie teeksite, kui oleks teie käes riigi poliitika juhtimine, kuidas te ometigi praegu olete siis omadega välja tulnud ja veel hästi välja? See on kahe otsaga küsimus. Inimestelt sigadelt viimasena. Täpselt nii üks põhimõte, aga teine põhimõte on siin see, et me ei saa oma tehnoloogiat uuendada. Kui me tahame edasi minna, siis me peame täielikult uuendama tehnoloogiat kui tootmises, kui ka ümbertöötlemises. Aga seda me praegu teha ei saavad. Me. Toodame praegu võib öelda, et nulltsükliga kuna meil kasumit suurt ei tule, ühel aastal ta tuleb, teisel aastal jälle ei tule. Sel juhul me ei saa ka investeerinud uue tehnoloogia peal ja sellega ma Euroopa liitu minna nii ei saa. Tähendab, riik peab seda arvestama. Kui me tahame Euroopa liitu minna, siis kas hakkab doteerima või anda pankadest väikse krediiti laenu? Praegusel põllumehed on ikkagi väga kõrge laenuprotsent. Kui me saaksime kusagil viiest kuni seitsme protsendini pangalaenu krediiti, siis juba tasuks mõelda edaspidiseks, mis selle ja uuel tehnoloogial. Ja meil on muidugi ka ümbertöötlemisvabrik, jah. Me teeme vorste, sinke vorste, teeme me. Üheksa sorti sinki, teeme kuus, viis, kuus sorti me ikkagi suurem osa töötlemise ringi. Kas kurikaelalt kaan teie vastu huvi tundma? Nojah, aga aastatel oli aga asi on selles, et me muretsesime siis rad meil on Sigalas seitse koera, kes vallad, kaks valvurit ja ise olen ma jõudnud alati kusagil viie kuni seitsme minutiga kohale. Oli juhuseid, kus oli löödud maha neli suurt siga, taheti leppe ACTA välja viia, kuid ei jõutud, kuna ma jõudsin kiiresti kohale. Noh, ega siin saladusi oleme, ikkagi on seaduslikud relvad ja me peame oma vara kaitsma selleks maaelu edasi viia, tähendab, tuleb ikkagi põhiliselt olla ise eestvõtja näidata, kuidas seda tööd tuleb teha. Sest tähendab, ilma selleta on mina ise, olen isiklikult hommikul praegu kell kuus ülesse. Kusagil kolmveerand seitse olen tööl. Õhtul kusagil kella üheksane üheksani läheb kindlasti tööpäev ja tähendab sellepärast ma arvangi, et firmajuhid peaksid oma eeskujuga näitama töölistele, kuidas seda tööd teha. Lüganuse valla ettevõtjate hulgast üks olete teie Silva reisija, teie firma siis Osaühing, Lüganuse saeveski, te ise ütlesite tagasihoidlikult, et te olete väga vähe aega siin tegutsevad, et teist pole nagu veel miskit rääkida, aga prooviks siiski. Üldiselt ma olen hästi vähe aega, kuskil kolm-neli kuud oleme siin tegutsenud, saeveskis tööd annan ma praegusel momendil kolmele inimesele. Aga enne seda, kui te siin selle saeveski ostsite, oli tegelikult selline puiduga tegelev firma teil juba enne olemas. See teine firma on nagu meil juba viis, kuus aastat. Ise lõikasime, puit siis müüs ja mida ta sellepärast ei olegi nagu vajajat. Metsast tuleb igasugust palki, mida ei saa aidata müüa, siis seda saagidega. Sellepärast saigi osta Lüganuse saeveskit, aga teeme siin teenust kohalikele inimestele. Aga lööme laga teda. Põhimõtteliselt teeme sellist meta iiliti kvaliteetset lauda. See tähendab seda, et aluse materjali kätte arendada. Kindlasti, aga praegusel momendil on need seadmed, mis meil seal saeveskis on küllaltki vanad juba nõukogude ajast jäänud. Ja peab nagu algul vähekese tööd tegema, et siis tekiks raha, millest uusi seadmeid osta. Kuidas ettevõtja sidemed kohaliku omavalitsusega, teie meelest? Omavalitsusega on sõidavad meil küllaltki tugevad kapla, tegeleme koideldajaid ja kellele on vaja sinna valla rahvale puitu siis abistama ikka jaanitule seal olena aidanud puiduga ja. Lüganuse kaks talupidajat olid nõus ka minuga rääkima teie Juhan Part noorete lisaks sellele, et te olete oma Toomiku aja talu peremees, olete Lüganuse külavanem ja marus Venemaa, teie olete Reino Jaani talu pidajad, millega te olete siis otsustanud seal oma talus toime tulla, et see annaks nii-öelda äraelamise võimalusi. Ja kus see stardipauk millal oli ja millest tuli? Stardipauk sai alguse 90. aastal, olime Rein olnud taludega ka esimesed seitse kest pidanud valla, alustasid ja kes need kinnitati? Põhiline veised, piimatootmine ja viibime mõlemad otse turul piima, see on need elada aidanud sest kombinaatidega suheldes kindlasti oleksime jänni jäänud. Muidugi ka taimekasvatus, mis natukene hoiab hinge veel peal ja, aga ma usun, et kui nüüd riigi tuge ei suurene kindlasti põllumehel läheb raskeks. Parata olnud enne ka maamees või, või otsustasite siin nendel keerulistel aegadel lihtsalt mõne esiisade maa tagasi võtta? Pole siin maal sündinud, siin kasvanud olen õppinud põllumajandust kutsekoolis ja töötasin siin kuni talu alustamiseni. Praktiliselt lapsest peale seda aga marozdee. Mina käisin kutsekoolis, kord lõpetasin traktoristi massilise kutse siis praktikale kolhoosilkonnasele ja peale seda ma võtsingi talu talu pidama 90. aastal esiisade põlistalu. Mis siis see on, mis teie talust seda elamisvõimalust pakub? Enamus ikka veised, piimatootmine, siis liha, vähesel määral ja kartulikasvatusele. Kui te olete täna siin vallavalitsuse vastuvõtul, siis tähendab see seda, et teid on loetud niisuguste toime tulevate edukate talumeeste hulka. Kas te ise ka selle arvamusega nõus olete ja ja mis te arvate, mis edasi saab? Noh, siiamaani oleme hakkama saanud ja ma usun, et saame edaspidi hakkama, sest ega talumees peab olema väga universaalne mees ja riskijulgusega, sest keegi ju midagi niisama ei anna. Ja ma usun, et kõik, kes on kunagi talu pidama hakanud ja tänaseni veel peavad taluma arvanna pikema ettevõtet inimest ehkki see on vähe tulutoov amet ja võib-olla ka väga must, raske amet, aga ma usun, et see on elusa põline amet ja au ja kiitust väärt. Külavanem ajas teepeenrad sellel aastal nii uhkelt ja nii kaugelt siledaks, et teedevalitsus pidi pärast ise ka veel pingutama, et tema tee kaldad sama kaunid oleksid. Vastab see tõele. Ma arvan, et see oli hädapärane asi, kuna komisjon oli tulemas ja kui oli tööd tegemata pidi, keegi ta tegeleb, tegelikult see külaliikumine saab alles hoogu sisse ja ja ma mõtlen, et kui meil juba on, küll avanevad paljudes valdades neid ei olegi veel ja meilid algus hakkas eelmise aasta lõpus külavanemate koolitus. Ja need nüüd sellest aastast tahamegi käivitada külavanemate nagu muu koja või kuidas seda nimetada, et saame kokku ja oleme nagu konsultatiivne organ siin vallavalitsuse ja vallavolikogu juures, et hakkame omi plaane ja nõu andma ja ka no kui ellu sekkuma, et elu areneks. Need inimesed, kes ka iseenda eest hoolitsevad ja pole vaja öelda ei ole. Aga kindlasti tuleb nii mõnelgi uksele koputada ja öelda seda ei ole ka isegi mõne ukse tagus ise käinud, masinaga puhtaks niitnud. Aga kõige huvitavam on see, et kui juba inimesed näevad, et hakkab tekki ilusa majapidamine siis tekib kas häbitundest või soovist ka muutuda paremaks ja tegevuselu. Sest mõne aastaga Nügasele hall, ilus makstud arenen. Teie Marika, olete nüüd kooliõpetaja ja teate siis ka seda, seda haridust on ikka õige mitusada siin juba antud. Käesoleval aastal tähistame, kannan seal hariduselu andmise kolmesajandat aastapäeva. Lüganuse kool asub vanas mõisapargis looduslikult väga kaunis kohas, praegune koolimaja valmis siis 1924. aastal, tähendab, alustati ehitamist. 1926. aastal sai ta, mis algselt oli ta siis kuueklassiline aga praegu töötab meil siis keskkool, õpilaste arv on meil kusagil 300 piiris võib olla käesoleval hetkel mõni õpilane vähem. Ja noh, ma julgen öelda, et meie õpilased on päris tublid, väga paljud õpetajatest on ka siin kohapeal ise haridusteed alustanud ja lõpetanud on eriti hea meel selle üle, et me käesoleval aastal tänu paljude inimeste abile saime siis lõplikult oma koolimajaga renoveeritud. Tuleb ainult, kui ta teen ta Lüganuse kooli olete juhatanud juba kuus aastat. Mis te juurde saite? See on niisugune. Kahekümnendatel aastatel ehitatud maja, mis oli kahe õppekorrus, aga nüüd on see maja kolmekorruseline. Ja ta algselt on ehitatud 1924 pandi nurgakivi ja tööd alustas 26. aastal seitsmeklassilise koolina ja täiesti kalutsuselanud ainult kaks korrust ja kusjuures siin kooli mas olid veel siis tol ajal interna, et õpetajate ruumid ja siis klassiruumid. Aga nüüd, selle renoveerimise käigus saime me kasutusele võtta kooli pööningu, kus meil on väga palju ruumi juures ligi 400 ruutmeetrit. Siin on kolm klassiruumi, muuseum, õpetajate puhkeruum, arhiiv. Ja seerum ka, kus me praegu oleme seal teie kunstiõpetaja, niisugune. Kuidas te seda ütlete, minul baasköök, see, mis idee kõrval seisab, kas see nüüd on õpetaja või õpilase töö? See olnud õpilase töö, meie 12. klassi abiturient Hartman Piret on ta valmistanud ja maakonnas saavutas taga esikohase kompositsioon. Varem meie kunstiõpetaja töötas kõrvale majas väga kitsastes tingimustes. Aga nüüd õpetaja Riina kohvril on siin väga head tingimused ja, ja on ka näha, need tulemused kohe. Praegult oleme selles ruumis, kus on lauluklass ja siin käib meie, Lüganuse rahvamaja segakoor iga kolmapäev kokku harjutamas oma koorilaulu kõige staažikam kollektiiv ongi meil sega arsti ja see on siis loodud 1855. aastal. Naisteklubi on siis ka naisteklubi on ka ja, ja see on nüüd teist aastat juba käimas ja tänu jälle meie Riina Kohveri ess vedamisel. No täna on meil nagu see õpetaja, aga tegelikult on see klubi president ja kuidas mäda nimed, käen Anneliinak ja vaatasin ka tema oli Riina käe all õppinud neid ilusaid kompositsioone kokku panema, mis, mis ruume kaunistavad. Et ühesõnaga, direktor Me oleme praegu siis sellises endises tuvi kongis, kus praegu dirigendi arvates on päris hea. Hea akustika. Jah. Ja nii ta räägib ja see ruum on meil, nüüd on muuseumiruumiks muuseumi juhatajaks, juhendajaks on meil endinaar, õpetaja rohumäe, Eerika. Ja tema on ka meil kodu-uurimise ringi juhendajad ja kohalike inimeste käest on väga palju seda materjali kogutatsi. Kohaliku ajalugu. See vana internaadihoone on, saavad nii seest kui väljast ka täiesti uue nägemise, see, kus me praegu oleme, on siis mõeldud teil selline koolieelne klass. Ja kooli koolieelne ette valmistatud klass tuleb siia ja lapsed juba harjuvad kooliga kooli lähedal siin ja teine, mis on muidugi kõige tähtsam probleem on see, et lasteaia koha maksumus püssi lasteaias on ikka niivõrd niivõrd suur, ta tuli juba üle 120 krooni päevas mida meie vallavalitsus olime raske maksta. Ja kuna me majasin, kütame ja ruumid on olemas, otsesem tehase Hiiumaale. Selles majas on siis veel nüüd valla raamatukogu ja ja, ja on kooli. Söökla ei saa nagu ta, nagu ta ja köögitehnika on uus ja ja kõik Ruus. Billie sa välja, kas teie olete külalistemaja perenaine ja mis tööd te olete enne teinud, kas sellise töö vastuvõtmine oli Teie enda jaoks ka üllatuslik otsus? Ei olnud üllatuslik, kellel on olnud sekretär-asjaajaja ja raamatupidaja? Maja on avatud 97. aasta juunikuust. Ja külalisi on käinud Soomest, Rootsist, Venemaalt, Lätist, Ameerikast, Iirimaalt. Kas te võtate vastu nüüd ainult neid valla ametlikke külalisi või võib seda majaga reklaamida kui väikest küla hotelli selles mõttes, et kui keegi tahab siin peatuda? Jah, ta on ikkagi rohkem külalistemajana, kõik võivad tulla siia, kes soovivad. Palju te siis saate korraga rahvast magama panna? Kuus inimest paremal juhul võib ka rohkem panna, peretuba mahutab rohkem neli viis ja siis on teil siin võimalus, sellist hommikusööki on võimalik saada hommikukohvi. Ja kes tahab, saab väiksema seltskonnaga siin ka tööasju arutada? Jah, kindlasti oleme pidanud siin veel külakoosolekuid ja igasuguseid muid niisugune seevastuvõtmiseni, et väga hea jutus koht rahvale väga meeldib ja kes siin käivad, siis jäävad igati selle asjaga rahule. Kui palju näiteks sellesama haridustempli rajamise juures nii selle esimese vabariigi kui meie hilisemate aegade jooksul on olnud seda rahva, oma statiivi ja kaasalöömist. Lüganusel on üldiselt väga tore ja aktiivne rahvas on vaja ainult eestvedajaid, rahvas on nõus käed külge panema. Kui esimest koolimaja 24. aastal hakati ehitama, siis põhiliselt talumehed panidki oma rahad kokku ja võtsid laenu ja, ja panid oma käed külge. Nii et väga paljude kohalike talumeeste tööd ja energiat, higi on selle ehituse juures kulunud. Ja muidugi võib öelda ka seda, et ka hilisematel aegadel ei ole mitte lapsevanemad kohtadest kooliga loobunud. 60.-te aastate alguses, kui valmis Lüganuse keskkooli võimlahoone. Ka seal olid lapsevanemad ja vanemate klasside õpilased kõik koostööl ja, ja tänu sellele ka see võimla palju kiiremini valmis ehitati. Kuidas sellise koostöö ja kaasalöömisega on praegu? Minu meelest kõikides meie valla tegemistes on kaasalöömine väga hea. Kui me hakkame nüüd vaatama suuremaid üritusi, mis me siin sellel suvel oleme teinud siis üks oli nagu meie külaliikumise eestvõttel on toimunud. Maalaadad, esimene oli siis Narva lähistel Vaivara vallas ja teine Sid loosi tahtel tuli giveli regioonile, see tähendab Me pidasime Lüganuse vallas Purtse Annikus teise Ida-Virumaa laada. Ma pean ütlema, et ettevalmistuses Me meetoimkond, mis me Lüganuse valla siis kokku panime, töötas filigraanselt igaüks Lätis selle laadapäeva hommikul oma kohta tööpaika ja oma vastutuse suurust või õhtul oli väga ilus ja hommikul siis kell kolm ärkasin mina eestel üles ja vaatasin, oi jumal hoidku, vihma kallab nagu hirmud. Ja siis kõikidele Me varjualuseid panime müüjatele ja lotomängijatele kunstnikele kaardimoorile, mis ikka kõige staabile. Aga ühe asja vaatasime ära ja isetegevust lastele ka. Et Aseri puhkpill tuli mängima, vot sellel ei olegi seda varjualust. See tuli kell kolm öösel meeltega hommikul läksime Tõime siis kile lauad ja siis 10 minutiga kerkis siis selline hoone ja meie kooli direktor nii vahvasti rääkis, et jah, et võtsin siis oma selle sae käsisae välja, et hakkasin vaatama, et noh, et nagu orkester juba tuli platsi, et noh, et nagu pillimehi rohkem kui seda varjualust. Et hakka siis saagima siis käsisaega kamine, ehitus nõunnikul, kui vähemalt siis selle pagasniku lahtiselt tõmmati selle mootorsae käima ja ütles, et juba orkester mängis avalugu, et ega meie veel siis saagisime ja panime siis seda, seda varjualust. Ja, ja see selle laadaga seoses meil on väga head nagu mälestused ja see näitas jälle, et meie vallas kõik löövad kaasa. Teine asi on see, et meil vallas on juba aastaid toimunud oma heakorrakonkurss. Ja suur edasiminek on ikka, kui me vaatame siin eelmise aasta praeguse selle aasta või noh, nüüd juba möödunud aasta käimisi jälle kodud muutuvad aiad järjest ilusamaks, meie vald on Ida-Virumaa parimaks vallast tunnistatud heakorraalal. Ja kolm meie külakeskne esitasime siis konkursile, said siis kõik auhinnalised kohad Purtse esimese Lüganuse siis keskasula teise koha ja siis üks väike küla hirv alla sai siis kolmanda koha. Vaata, eestvedajad on just külavanemad ja küla aktiivid. Sai väga palju tööd tehtud Purtse külas, kuna seal hakkas külapäevad, hakkasid toimuma siin jaanipäeva paiku tehti isegi korda oma staadion, väike, kus saab jalgpalli ja võrkpalli ja kõike mängida, ehitati kiiged, varia külal, väga tublid inimesed. Küla sai kohe palju puhtamaks ja ehitati jälle kiik ja ja, ja, ja varja küla päev oli ka väga ilus, nii et vallavanem on absoluutselt ei saa kurta, et inimesed kaasa ei tule. Mina võin lisada võib-olla nii palju, et esimene Lüganuse küla vähem peeti maha 1995. aastal ja see oli just tänu sellele, et sai loodud 95. aasta sügisel küla arengurühma, sest et meie Ida-Virumaale pandi üldse alus ihkele, see tähendab Ida-Virumaa pade esindusele ja külade esindus, siis hakkaski haarama ja seda tööd nagu juhendama ja meie olime Lüganuse küla ka üks esimesi, kes siis sellele liikumisele nagu nagu liitus ja saigi loodud meil seitsmeliikmeline arengurühm ja, ja tänu siis selle rühma tööle sai siis esimene külapäev maha peetud ja siit siis hakkasid järgmised külad juba juba seda tegevust hoogustama ja mul on väga hea meel, et nüüd sellel aastal juba ühineb irvala ja lõhkuse küla ja ka siis A ja Voorepera küla. Ida-Virumaa piires on mul ka täita külade esinduse juhataja kohustused, siis oleme nagu, nagu püüdnud seda tööd ka ikka hoogustada ja, ja ikka edasi viia. Ja nüüd oleme need külapäevad alati seondunud millegi tähtsa sündmusega, sest läinud aastal ei olnud nagu seal midagi niisugust suuremat, aga enne seda tähistasime me pritsimaja 80 viiendat aastapäeva ja pritsimeeste seltsi üheksakümnendat aastapäeva, sest 1912. aastal ehitatud pritsimajas käib praegult vilgas kultuuritegevus ja sellest on saanud siis Lüganuse rahvamaja. Nii et tegelikult selga tee juhatad tekib praegu pritsimaja, kui nii võtta, siis ja Järvamaal Oisus ja Järva-Jaanis on niisugused vägevad pritsimeeste muuseumid ja, ja palju autosid ja värki, nii et võib-olla te saate sealt endale siis rahvamaja ette pritsimeeste autoga nimede eksponaadi rentida ja me käisime ühel aastal isegi seal kultuuritöötajatega ekskursioonile, meil oli võimalus isegi selle Tuvedarneriga seal koos olla ja rääkida ja, ja me arutasime seda ka, et noh, kui meil oli siinse pritsimeestepidu, et kutsume kohale, aga, aga noh, natukene kallis Ta oli see ja me lihtsalt läksime teistmoodi. Leidsime teise väljundi, siis me tegime maakondliku pritsimeeste võistlused. Te olete püüdnud siin Ida-Virumaa piires väga mitmeid asju ilustada, mis siin on ennevanasti olnud täiesti loomulikult olemas, aga kes teil jääb aega ka selleks, et et väljaspool Ida-Virumaad mingisuguseidki suhteid arendada või pidada. Me ei ole nüüd käinud suuri välisreisi, aga meil on sõprusvald Saaremaal Salme vald, head suhted on meil vallavalitsuse ja sealse naiste ühenduse küünal naistega olnud? Jaa, jaa. No kõik muigavad, me oleme isegi siin mõlgutanud mõtteid, et kui see haldusreform ikkagi tuleb ära teha, et et võib-olla võiksime ühineda ikkagi Salmega, et me oleme võrdlemisi sarnased, mereäärsed, vallad ja ja noh, siis nagu ühendust hakkame meritsi pidama. Algatusel paljud paljud asjad teoks saanud, üks selline tore rada on nagu maha märgitud, enamvähem. Loodame, et kevadeks saame avada, see on Purtse turismirada ja selle eestvedajaks on Boriss Matson. See tähendab, et kui Ida-Virumaa arenguprioriteedid on turism, transiit ja haridus, siis meil on ka soodne arendada turismi ja küllaltki ilusad paigad on nii, et on tsirka 10 kilomeetrine rada ja loodame kevadel avame siis ka kõikidele huvilistele. Ja siis meil on üks väga huvitav vaatamisväärsus Purtse kindluselamu juures. See on siis hiiemägi ehk praegu kurjuse ohvrite park, kõik need küüditamised ja eesti rahva ajalugu just selle karm ja selline halb ajalugu on kokku võetud sinna hiiemäele, seal on tehtud siis looduslikult Eestimaa kaart, kus igast maakonnast on siis pandud väiksed tahvlid, palju siis küüditati sinna niga maakond istutanud oma tamme, sinnanistitanud Tamme ka Eesti vabariigi president on istutanud valitsuse liikmed. Ja seal on möödunud aastal avati ka siis selline päike, sammas, kus on siis mis kujutab siis ennast sellist graniitalusel sellist kella. Et noh, et mida siis Nende raskete aegade mälestuseks siis helistada. Terve Eestimaa valu on sinna künkale kokku toodud, selle pargi rajamise aluse on pannud siis Alutaguse Memento ja ja noh, organiseerija ja korraldaja ja on Uno säästla Te rääkisite mitmest niisugusest ühistegevuse võima, sest siin kas selle Kiviõli piirkonna valdade vahel või Ida-Virumaal üldse, mis oli seotud nagu kultuuri ja isetegevuse ja ja siis vaba aja veetmise ka ja meeleolu tõstmisega, kas on ka selliseid asju, kus teie koostöö on tõsistes ja praktilistes asjades edenenud? Ei, on küll, sest meil on 90.-te aastate valgusest eksid, eksisteerib kivini regiooni omavalitsuste liit, kuhu kuuluvad siis neli valda, need on Lüganuse, Maidla, Sonda ja Aseri ja kaks linna Kiviõli ja Püssi. Ja me oleme teinud palju-palju asju koos transport ja haridus, arstiabi ja me nagu kasutame üksteise teenuseid. Aga me oleme asunud nüüd oma keskkonnaprobleeme ka koos lahendama ja kuna meil valdadel ei ole keskkonnanõunik, kuid siis me tahame võtta regiooni peole ühe keskkonnaga tegeleva inimese. Teatavasti Purtse ja Kohtla jõgi on Eestimaa reostatumad, jõed. Neid reostavad nii karjäärid kui kaagi Kiliter. Ja me oleme koos rootslastega asunud selle probleemi lahendamisel. Purtse jõevesi lausa vahutab. Siin mehed ütlevad, et hean käsitestade hästi, lähevad puhtaks. Aga noh, rootslased on koos Kadrina vallaga siis koostööd alustanud ja koos me tegime näiteks jäätmekäitluse kava aitas meid keskkonnafond ja kõikidel valdadel ja linnadel on uued prügikastid, mis on, noh, kaasaegsed. Ja üks firma, siis teenindab tervet regiooni ja tõsiseid probleeme, meil on päris palju ja me kord kuus, tavaliselt käime koos ja räägime tõsist juttu, aga meil on tekkinud ka sellised head traditsioonid juba Krulli liinis ka. Eelmisel suvel pidasime maha siis teise rolli lauludest, no Kiviõli, nii, te kutsute siis seda valdade liitu või nii? Me kutsume jah, valdade liitu ja kõik kõik omavalitsused võtsid laulupeost osa, küll olid tantsurühmad, laulukoorid ja, ja teine traditsiooniline üritus, mis meil on juba kaks aastat vist käinud või kolm isegi on regiooni perepäevad noore perepäevad. Siis on siis alguse siin ülemöödunud aasta Lüganuselt, Kristali aseris oli Sondas ja järgmine on Maidla. Ja meil on selliseid traditsioone küll ja veel ja kuna meil Lüganusel on kirik, siis ja surnuaed, siis Krolli liinis me käime ka kirikuga väga tihedasti läbi. Me aitame surnuaeda korrastada. Meil on ka üks traditsioon, et kirik kuuendal jaanuaril kutsub siis kõikide omavalitsuste juhid siis nagu kirikusse seda kolmekuningapäeva tähistama. Nii et meil on töised traditsioonid ja, ja on siin sellised regiooni liitvad traditsioonid, ütleksime. Te olete nüüd rääkinud õige mitmetest ühistest asjadest, mida te siin teete, et ma olen näinud nüüd neid renoveeritud maju siin Lüganuse ümbruses ja olen näost näkku vaadanud ka neid tublisid inimesi, keda te siia oma ettevõtjate austamise päeval olete kutsunud. Aga ometi on ka need, kes ei tule oma eluga toime kuidas neile kätt ulatada. Loomulikult on ka need olemas ja lasteaiavalguses teedki natuke murelikuks ka valda see, et Viru ranna Purtse tsehhi on praegu kinni ja, ja Viru rannaga me ei tea veel, mis toimub, arvatavasti pankrot kuulutatakse välja ja seal töötab 60 meie valla inimest. Aga ma usun, et meie sotsiaaltöötaja on tubli. Ta suhtleb väga palju valla inimestega ja Me teame, kellel on probleemid. Ja me oleme alati püüdnud aidata, kasvõi koolis maksame viis krooni lapse kohta lõunat ja 3000. Me anname kuus nagu koolile raha, et siis selle summa ulatuses anda lastele süüa seda määra Valdvaid. Seda vaatavad klassijuhatajad, kes teavad rohkem ikkagi õpilaste kodust olukorda ja ma usun, et need kõige hädalisemad saavad süüa. Me oleme meeles pidanud nii vanureid ülikoolis õppijaid igakuuliselt, me toetame neid kõiki, kes õpivad päevases statsionaarses osakonnas. Me oleme toetanud siin invaliide, lapsi, invaliide ja ka noori peresid, sest aasta lõpul me andsime ka alates kolmest lapsest iga lapse kohta 200 krooni nagu peredele, jõulutoetust ja loomulikult ka haljastuses. Ja me kasutame ära neid töötuid ja tööotsijaid, kes on ennast arvele võtnud siis tekib nendel õigus ka mingit kompensatsiooni saada. Aga no loomulikult on ka selliseid inimesi, kes ei tahagi ennast aidata ja nad ei olegi tööd teinud. Nendega meil on tõesti probleeme ka tega meil töötusprotsent nii suur ei olegi, nad keskeltläbi 40 inimest on, kes on siis noh, nagu Tööotsid ja töötud praegu, aga me ei tea, mis nüüd edasi hakkab saama, meil on ikkagi maavald ja, ja, ja noh, maainimese elamisviis on selline, et tal on ikka omal aialapp pea, põllutükk ja see lehm ja siga ka seal laudas. Et noh, et maainimene on sitke ja tööd töökas inimene, ta elab lihtsalt ära ja ta ei, ta ei viriseks. Te olete rääkinud õige mitmetest headest asjadest ja võib jääda mulje, et teil ongi juba kõik tehtud, aga ometi karva maa, vallal arengukava palju konkreetsem ja tegelikkusele vastava võib-olla see mõte, et eakate saarlastega ühist valda laama, et mis siis teie arengukavas on ja kas see on teie oma jõududega? Jah, meil on saanud kaante vahele Lüganuse valla arengukava aastateks 1998 kuni 2000 komme, kus me oleme siis valdkonniti planeerinud, mida meil siis lähiajal nagu plaanis teha on, selge on see, et sellise väikese eelarve juures nagu Lüganuse vallal see on me korraga vaja teha väga palju, aga korraga kõike me lihtsalt teha ei suuda. Ja siis me oleme nagu pannud üles prioriteedid, mida me siis, mis on need hädatarvilised asjad, mis tuleb kõigepealt ära teha, et mitte nii nagu vanasti, et ainult keskus ehib ennast ära ja kõik, mis ümberringi on, elab kuidagi omast vanast rasvast. Praegu jah, selline tunne jääda, sest et noh, valla maja sai ka eelmisel aastal nagu ehitatud, muidu me olime siin vanas koge kombinaadi kontoris. Aga noh, me ehitanud seda vallavalitsuse jaoks, mehitasime Lügan seal inimese jaoks, et tal on ilus ja mugav siia tulla. Aga paralleelselt valla arengukavaga, mis praegu on siis küladesse nagu noh, heakskiitu saamas või siis täiendusi saamas on meil valmis ja kooskõlastamisel naaberomavalitsustega ka valla üldplaneering, see tähendab, et me oleme teinud kindlaks valla maa kasutamise ja, ja sinna siis kavandatud meetmed. Ja peab ütlema, et vanuserahvas on selline, keda huvitab, mis, mis toimub ja mis toimuma saab. Siis kui me hakkasime üldplaneeringut tegema, siis me kutsusime ka külade esindused kokku, siis oli lausa lust jälgida, kuidas ikkagi näpuga vedasime kõik need kaardid läbi ja ikkagi inimesed olid huvitatud, mis sinna tuleb ja mis sinna saab kunagi tulevikus tulema. Ja me elame ikkagi mõelnud nii et me ei hakka, et oma neid firmasid, kellele me peame tõesti need andmed ette söötma, sest no üks võõra firma ei tea situatsiooni ja olukorda. Sest noh, tavaliselt me ikkagi põhitöö peame ära tegema ja siis tohutu raha sinna peale maksma. Me oleme ise teinud vallas selle arengukava panime kondikava kokku ja volikogus arutasime ta läbi ja ma usun, et noh, võib-olla ta ei ole nii hea kvaliteediga ka põhiline, mida me tahame näha ja mida vallarahvas tahab näha. Helga, mina nüüd ikkagi ütlen teile, et kui nad selle rahvamajadel korda teevad päris siis kutsuge sealt Järva jaanisse Tuve Kärneri puhkpillimeeste punt kohale avamiseks. Selge leiame kutsuda. Õue ja tuppa on seekord kuulatud kuulmiseni kahe nädala pärast ütlevad toimetaja Tiia Palmaru ja muusika valinud Silja Vahuri.