Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju ja ma vabandan väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Tere päevast tere tulemast kuulama olukorrast riigis 2014 2014. aasta viimast saadet. See saade on veidi ebatavaline see selles saates. Täna me võtame kokku siis kogu aasta olulisemad sündmused ja me teeme seda tunni jooksul ja mul on hea meel, et minuga koos on seda tegemas stuudiosse peaminister Taavi Rõivas ja peatoimetaja Merit Kopli. Tere päevast. Tere. Tere päevast. Aga alustame saadet. Nagu on tavaks saanud uudiste edetabeliga ja seekord me panime siis kolmekesi kokku kogu aasta uudiste edetabeli 10-st olulisemast sündmusest. Olukorrast riigis. Esikohale paigutasime Venemaa kasvanud agress agressiivsuse ja mis väljendus siis nii Krimmi annekteerimisega kui konfliktis Ida-Ukrainas ja mis illustreerib väga hästi seda, et Euroopa julgeolekuolukord on muutunud ja, ja selle reaalsusega peavad kohanema nii Euroopa riigid kui rahvusvaheline üldsus tervikuna. Ja teisel kohal on valitsusvahetus. Andrus Ansipi asemel sai peaminister Taavi Rõivas ja koalitsiooni tulid sotsiaaldemokraadid. Kolmandale kohale paigutasime palju erimeelsusi tekitanud ja palju emotsioone tekitanud kooseluseaduses vastuvõtmise sel sügisel, mis siis võimaldab kõikide erinevate seksuaalset orientatsiooni taga inimestel registreerida oma kooselu. Neljandal kohal on Eesti kaitsepolitseiametniku Eston Kohveri röövimine Eesti vabariigi territooriumilt piirialal kokku lepitud kohtumise käigus. Ja kaal number viis on Viljandi koolitulistamine, kus õpilane tappis saksa keele õpetaja. Tegemist on esimese koolitulistamisega Eestis. Kuuendaks märksa rõõmsam sündmus. Esimest korda sai Eesti film Eesti-Gruusia ühisfilm, mandariinid pääses kuldgloobuse parima võõrkeelse filmi nominentide hulka ja on ka Oscari parima võõrkeelse filmi siis üheksa, üheksa nominendi seas. Ja positiivsete uudistega jätkame seitsmendale kohale, paigutasime. Võib öelda mõnes mõttes uue, positiivse kangelase, paljude eestimaalaste jaoks või vähemasti nüüd väga tõsiselt rambivalgusesse tõusnud väga heas mõttes on Euroopa meistrivõistluste hõbe ja Eesti rekordiomanik Rasmus Mägi. Ja kaheksandal kohal on palju vaidlusi tekitanud töövõimereform mis annab inimestele, kelle töövõime on vähenenud, võimaluse võib-olla kergemini tulevikus tööd leida. Üheksandale kohale paigutasime Eesti startup'ide edulu, mis sel aastal väljendus eelkõige võib-olla kahe ettevõtte edus. Üheks neist oli käed, mis müüdi 100 miljoni eest uutele omanikele. Teiseks transfer mais. Siis ettevõte, mis vahendab kasutajate vahel valuutatehinguid ja mille uute investorite sekka tulid sellised nimed nagu Richard, oranž on näiteks ja mida, mida kuuldavasti väärtustavad investorid juba miljardi dollari väärtuseliseks. Ja tabeli lõpetab heas mõttes hull idee võimalus tulevikus pakkuda Eesti riigi e-teenuseid ka nendele inimestele, kes ise eestimaalased ei ole ehk siis e-residentsus ja kõik sellega seonduv. Olukorrast riigis. Aga alustame, alustame päris algusest ja, ja kui nüüd meenutada minna tagasi selle aasta algusesse, siis ausalt öeldes on päris hull aasta ja päris päris pöördeline mitmes mõttes. Selle aasta alguses olid samas olukorrast riigis stuudios sellised inimesed nagu Anvar Samost ja Kalle Muuli mõlemad tänaseks saatejuhi ametist läinud poliitikasse. Ja, ja see üks intsident, millega, millega Anvar Samost siit saatest poliitikasse läks, oli see, et ta alustas siitsamast raadioeetrist kampaaniat, et Andrus Ansip ei peaks minema Sotši olümpiamängudele. Kuidas Taavi tundub nüüd tänases seisus, kui me oleme 11 kuud hiljem, et kas arutelu, ühesõnaga, et kas Andrus Ansip või kas peaminister peaks peaks minema Venemaale olümpiamängude avamisele või olümpiamängusid külastama, kas, kas, kas see täna tekitaks ühiskonnas teistsuguseid emotsioone, reaktsioone kui, kui see toona tekiks? No kahjuks on nii, et praegune olukord on tõepoolest hoopis teistsugune, kui ta oli veel aasta alguses, vahepeal on toimunud nii Krimmi annekteerimine kui, kui agressioon Ida-Ukrainas. Ja praegu suhtlemine Venemaa võimudega on ikkagi väga piiratud, soovitakse küll dialoogi hoida ühelt poolt Euroopa liidu poolt, aga teisalt mõistetakse, et selle dialoogi hoidmise aluseks on ikkagi ka see, et Venemaa omad tegudega näitab, et Ukrainal on võimalik tulevikus jätkata vaba ja iseseisva riigina, mille territoriaalne terviklikkus on tagatud. Ja, ja seetõttu ütleme praegu me ei pea aktuaalseks ühistel pidustustel osalemist mina isiklikult osalenud ühel üritusel, kus osales ka Vladimir Putin ja see oli väga tõsine see kohtumine, kus ka mul oli võimalik otse välja öelda on meie, eurooplaste arusaam julgeolekuolukorrast ja, ja see, mis Kirjanduses kirjutati, et Vladimir Vladimiri õitseda väga hoolega kuulasse vastas tegelikult ka tõele, et see oli selline formaat. Täna ühistel pidustustel osalemine ei ole aktuaalne, aga toonases ajas seda tagantjärgi arvustama kindlasti õigesti. No seda muutunud olukorda illustreerib veel võib-olla see fakt, et et samas jällegi jaanuaris selle aasta alguses oli veel kaitseminister Urmas Reinsalu, kes käis visiidil Washingtonis, kus ta tegi avalduse, et ta sooviks näha Eesti pinnal USA vägesid, millele järgnes ka kriitikat ja sellist mõistmatust mitmelt rindelt. Muuhulgas näiteks Ants Laaneots ütles, et USA üksuste toomine Eestisse oleks kui punane rätik pullile ja pidas seda väga ebamõistlikuks mõtteks. Täna on Ants Laaneots tõusnud Reformierakonna ja läks. Ma ei tea, kas juhtivaks noh, eks kindlasti kaasamõtlejaid Reformierakonna julgeolekupoliitikas ja julgeolekupoliitika on muutunud ka Reformierakonna üheks põhiteemaks ja, ja USA väed Eestis on asi, mille, mille ülem vist valdav enamus meist tunneb rist kergelt headmed. Jah, seda praegu on, ütleme, NATO NATO kohalolekut võtnud teravalt kritiseerida vaid üks erakond ja see on Keskerakond, vähemasti osad Keskerakonna juhtivliikmed on selles suhtes väga tõsiselt sõna võtnud. Aga võib-olla siin praktiline lihtsalt eristada seda toona aasta alguses välja käidud selline natuke ajad hoki, see tuua siia midagi kähku, mis, millel tegelikult praktiliselt pikemalt tausta taga ei olnud, versus umbes Kuu hiljem alanud väga põhimõtteline tegevus selle nimel, et tagada jätku NATO vägede süstemaatiline kohalolek, mis konkreetseid võimekusi suurendab, mille esimene osa oli tegelikult ju Omari muutmine, õhuturbe missioonikeskuseks, see, et meil on omad nii-öelda omad read. D lennukid, mis meie territooriumi valvavad ja, ja seejärel hiljem ka USA kompanii roteerumine siia. Et nüüd idee ikkagi oluliselt paremini läbi mõeldud ja sellisena, nagu nad praegu siin on nad igal juhul teretulnud ja, ja ma arvan, et kõige suurem provokatsioon, mis Venemaa sula saab olla, on ikkagi nõrkuse demonstreerimine, et ei, ei ole see liitlaste kohalolek kindlasti kellegi jaoks provokatsiooniks. Ja noh, teadupärast jäävad, on vähemasti ameeriklased öelnud, et need sõdurid jäävad siia niipalju, kui on, kui, kui risk püsib. Et tegelikult ju kas nüüd otseselt või, või ka natuke kaudsemalt on ju seotud ka julgeolekuolukorra muutusega uus riigikaitseseadus, et mis tegelikult ju peaks muutma meie valmisolekut julgeoleku ohtudele vastu astuda märksa paindlikumaks, kui see seni on olnud. Et Taavi, mis, mis, mida sa veel peaksid nagu oluliseks märkida selle uue riigikaitseseaduse Ma arvan, et kõige olulisem lisaks sellele, et me oleme valmis veelgi paindlikumalt veel kiiremini reageerima, on, on see, et võtame omaks või oleme juba võtnud omaks riigikaitse sellise laiapindsus või laiema käsitluse, et riigikaitseosa on ka sisejulgeolek. Kui me vaatame neid stsenaariume, mida on näha nii Krimmis kui Ida-Ukrainas, siis need ei ole sellised, traditsioonilised sõjapidamised on tegemist. Seda nimetatakse hübriidsõjaks, seda nimetatakse ebakonventsionaalse sõjaks, aga see kõik väljendub selles, et tulevad mingid relvastatud tegelased, kelle noh, ütleme ja see on rahuolukorras, ei ole mingit sõda, keegi kuskil välja kuulutatud, kelle päritolu justkui ametlikult keegi ei tea. Ja siis peab olema sisejulgeolekuüksustel võimekus ja kindlus, et saadakse korraldus, sellised relvastatud tegelased ühemõtteliselt kasutada. Võiks teha seda riigikaitseseaduse, öeldakse, et seda on kolm aastat välja töötatud, see on väga põhimõtteline asi, samas tõesti selles riigikaitseseaduses senise arusaama järgi, et meil on rahu ja riigikaitsekorraldus ja sõjaaja riigikaitsekorraldus on nüüd selle uue riigikaitseseaduse järgi. Lisaks nendele nendele konsultatsioonidele, et meil on rahuaegne sõjaaegsel tulevad sisse sellised nii-öelda hübriidformant. Et meil on kõrgendatud kaitsevalmidus meil kaitsevalmidus, meil on võimalik mobilisatsiooni korraldada ilma et, et me saaks, et me ilma, et keegi kuulutaks välja olukorra, eks ole. Et need, need mõtted tunduvad olevat väga selgelt nii-öelda Ukraina sündmustest ajendatud ja sellest nii-öelda selle aasta sündmustest Ukrainas ühendatud, kui, kui palju on, on seda sel aastal Ukraina sündmuste tõttu me oma seadus ei pidanud nagu ümber vaatama. Jah, kindlasti on Ukrainaga üks põhjuseid või ütleme, Venemaa kasvanud aktiivsus üks põhjuseid, aga igaks juhuks lihtsalt raadiokuulajale rahustuseks ütleks seda, et valmistu kindlasti mittesõjaliseks konfliktiks või et ütleme et neid keegi kuskilt ründamas praegu oleks. Mis ei tähenda, et me ei peaks olema kõikideks võimalikeks ohtudeks valmis. Me peame pingutama selle nimel, et kõik teaksid, et me oleme hästi kaitstud ja me oleme kõikidele stsenaariumitele mõelnud, nii et kindlasti ei peaks sellest jutust välja lugeda seda, et nüüd keegi meid kohe ründamas on. Aga see öeldud siis jah, loomulikult. See, mida me nägime Ukrainas on ebatraditsiooniline sõjapidamine. Ukrainas ju formaalselt on rahuaeg ja ei ole ükski naaberriik neile sõjasõda kuulutanud ja see näitab, et peab olema riigil võimekus ka sellises olukorras toime tulla peab olema võimekus nii sisejulgeoleku mõttes kui ka kui ka mitmete teiste struktuuride mõttes, mis, mis tegelikult ka riigi kaitsmises panustavad. Ja mul on hea meel, et julgeoleku tagamisest on saanud selline teema, mis, mis on Eesti inimeste jaoks oluline, mis küllap pakkus kõneainet ka ka pühade õhtu õhtusöögilaudas. Kuidas Eestit kaitsta, kuidas tagada julgeolekut, et ma arvan, et need on teemad, millest tuleb rääkida ja, ja see on meie enda teha, kui, kui hästi me kaitsvad olema. No selle tõesti need see mure, et, et kas me ähvardab sõda, ma arvan, on olnud selle aasta läbiv teema ja võib-olla eelkõige aasta aasta esimeses pooles ja, ja kindlasti see mure on nende nato lennukite tänu tänu NATO lennukitele, mis aeg-ajalt on siin suure põrinaga üle üle Tallinna lennanud, on, on natukene võib-olla leevenenud. Samas mäletan vestlust Jüri Mõisa, kes kes rääkis, et ta esimest korda vist 20 aasta ostis endale igaks juhuks padruneid ja ma tean ühte kohtusüsteemi töötajad, kes on, eks ole noh, teinud endale väga detailselt Nonii, eks ole, et, et kuhu ta saadab lapsed, tamm, taasliitunud kaitse kaitseliitlastega. Noh, inimesed on teinud endale väga-väga selgeid plaane ja ma arvan, et see on asi, mida noh, eelmise aastal, mille peale eriti keegi ei mõelnud, et need mõtted olid kõigil inimestel rohkem seotud sellise majandusliku äraelamisega ja tõesti, selle aastal on, on järsku muutunud inimeste nagu põhimureks füüsiline julgeolek ja, ja riigi riigi julgeolek, see on ilmselt peegeldub ka nendesse rõhuasutustes, mis millest erakonnad räägivad oma oma põhi-põhisõnumeid. Nende üks, üks selle ilmingute seda on võib-olla ka see, et sel aastal Väga kaasa elanud erinevate relvahangetele, et need on olnud. Kuid, kuid need on vist ka olnud, eks ole, väga pikalt ette planeeritud ettevalmistatud asjale otseselt nüüd, et me vaatasime, et Venemaa siin ründab Ukrainat, eks ole, et, et me nüüd peame ka kiiresti oma varusid täiendama, padruneid ostma hakkama. Niisiis seda, seda kindlasti mitte kaitsevõimekusi planeeritakse ikka kümneaastase tsükliga ja ja selleks ongi vaja seda stabiilset rahastust, et kaitse planeerijad teaksid, et ka näiteks nelja või seitsme aasta pärast, kui on nüüd järgmised suured hanked, et siis on meil see raha kindlasti olemas, et kui me ostame endale soomustatud jalaväe lahingumasinad, nii nagu me sel aastal otsustasime või vormistasime õigemini varasema otsuse, et siis meil on ka olemas nii laskemoon kui kõik vajalik, et neid ülal pidada läbi aastate. Ja, ja need need hanked kindlasti suurendavad Eesti riigikaitse võimekust. Nii nagu suurendavad ka NATO liitlaste kohaloleku elemendid, nii, nii need juba sinu poolt nimetatud lennukit kui ka kui ka ameeriklasi kompaniide roteerumine, neid asju, mida me leppisime Walesis NATO tippkohtumisega kokku, on tegelikult ju palju rohkem ja, ja kõiki kohalolek, kuid ei ole ka võimalik silmaga väga hästi näha, nii et see kindlasti suurendab Eesti julgeolekut, et liitlased on siin kohapeal. Ja ma ei tahaks küll, et meil oleks selline üldrahvalik paanika, sest paanikaks küll põhjust ei ole, aga, aga on põhjust mõelda küll, et mida teha selleks, et oma riiki, kui hästi kaitsta, mis on minu roll, mis on sinu roll ja mida me saame teha selleks et lihtsalt oluline on aeg-ajalt nagu meelde tuletada, et ega iseseisvus ei ole asi, mis on iseenesest mõistetav ja mille nimel tööd ei pea tegema, peab küll ja, ja me peame, kui me teeme seda tööd, kui me mõtleme nendele teemadele, siis me võime olla päris kindlad, et mitte keegi mitte kunagi meid ründama ei tule ja me tegelikult saame oma riiki pidada igavesti. Ma jah, selles mõttes ma olen nagu nõus, et paanikaks ilmselt ju põhjust ja tegelikult ega seda paanikat nüüd otseselt ka välja ei paista. Samas inimeste hirmu muidugi on suurendanud ju veel ka Eston Kohveri röövimine, et see haakub samamoodi selle julgeolekuteemaga. Et siin on nii palju küsitavusi veel tegelikult, ega me ju ei tea ja tõenäoliselt mõnes mõttes ei peagi võib-olla ka kõike teadma. Aga, aga tookord kui see röövimine toimus, siis sa mainis, et tegelikult peaminister ei olegi kursis selliste asjadega selliste operatsioonidega, et kas praegu tekkinud olukorras on see läbivaadatud, see süsteem või korraldus. Et mulle näib, et tegelikult oleks õige, kui peaminister siiski teaks sellistest operatsiooni nendest, eriti kui nad toibuvad tundlikus piirkonnas tundlikul ajal. No põhimõtteliselt muidugi, ega ütleme noh, Eestis ei ole ei peaministril ega ega siseministril võimalik öelda, et seda kriminaalasja uurige või selle, selle ütleme menetlemisega tegelege sellega, mitte et meil on ikkagi sõltumatu sise, sisejulgeoleku ametkond, mille üle küll tehakse parlamentaarset järelevalvet ja loomulikult tehakse järelevalvet ka kaob vajadusel ministeeriumi poolt ja sellest konkreetsest juhtumist on ka tehtud väga tõsised. Noh, ütleme siis Lessons löönud või selline, ütleme järeldused, et mis toimus, kas oleks midagi saanud teisiti olla? Ma usun, et printsiibis sellistest operatsioonidest, millel võib olla rahvusvahelist kaalu. Peaks olema informeeritud ka vähemasti mõned valitsuse liikmed. Aga see on väga selline alati tundlik küsimus ja, ja see lõppotsus, mis hetkel keda informeerida, peab tulema julgeolekuasutustest ja ja nad peavad olema valmis ikkagi ka ka vastutama, kui, kui midagi halvasti läheb, et eks nende inimeste töö on riskidega seotud. Neid operatsioone, mis on väga keerukad, on olnud varem ju ka see, et, et tullakse Eesti territooriumile ja võetakse Eesti kaitsepolitseiametnike kaasa. No ütleme nii, et kuna tegemist on pretsedenditu juhtumiga, siis küllap oli seda üsna raske sellisel kujul ette näha, et seda saab täna tagantjärgi nii-öelda, aga aga kindlasti on igast sellisest juhtumist põhjust oma järeldused teha. Ja täna on meil muidugi peamine keskenduda sellele, et teha kõik pingutused nii nii erinevate ametkondade kaudu kui rahvusvahelise koostöö kaudu, et Eesti kaitsepolitsei ametnik koju tuua. Kas selles osas on toimunud mingeid muudatusi, mingeid arenguid? Midagi sellist, mille kohta saaks öelda, et nüüd on väga suur positiivne lootus kahjuks veel ei ole, aga, aga töö selle nimel käib ja seda survet on väga tublisti omalt poolt teinud ka rahvusvaheline üldsus ja mitmed meie liitlased. Selle aasta üks sündmus oli ka piirileppe allkirjastamine Eesti ja Venemaa. Mispärast sündmuste eskaleerumist siis ütleme, kasutame seda sõna Ukrainas on jäänud kuidagi nagu toppama ette, et kas selle nüüd pidu resele ratifitseerimise pidurdamine on. Kas me peame seda mingisuguseks nagu kaardiks, mida me saame nii-öelda enda enda huvide realiseerimiseks Venemaa Venemaa suunal ära kasutada seda selle tempoga mängimist või, või mis sellega seis on, et kas selle allkirjastamine ja selle ratifitseerimine on jätkuvalt meie huvides või mis me sellega teeme? See, et Eesti riik kõigil on oma kõikide naabritega kindlalt paika pandud piirid on igal juhul oluline ja, ja seetõttu ei ole ka mingit huvi meil kuidagi mängida selle ratifitseerimise tempoga või, või trikitada selleks, et seda ratifitseerimist kuidagi edasi lükata. Vastupidi, Eesti parlament on esimese lugemise ratifitseerimisel teinud ja nüüd on plaan või, või meie meie poolt ootus see, et kui Venemaal parlament seda samuti arutama hakkab, et siis oleks võimalik seda samaaegselt ratifitseerida nii Eestis kui ka Venemaal. Vea osaled, selle piirilepinguga lõpuni jõudmine on asi, mida, mida me tegelikult soovime ja ma usun, et ega ka Venemaa huvi ei ole segaduse edasi hoidmine või sellise määramatu olukorra edasi hoidmine, et igal juhul korras piirisuhted on, on oluline asi ja, ja meie huvi on ta kindlasti ette ratifitseeritud, saaks. Nüüd lisaks nendele lennukitele ja, ja sõjaväelastega olekule Eestis üks üks faktor, mis kindlasti suurendas meie kõigi turvatunnet, oli Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiit Eestisse, mis tekitas kõigis peab väga palju positiivseid emotsioone, kui ta seal Marie Underid, tsite tervise ja, ja muid selliseid ja NATO põhikirjad tsiteeris tema suu läbi kõlasse võib olla hoopis teistmoodi, kui, kui me tavapäraselt harjunud olema, et kas kas see, et me oleme saanud nii-öelda niipalju sellist positiivset kinnitust oma julgeolekuolukorrale, Ameerika Ühendriikide suunalt, et kas sellega Need paralleelsed sündmused, mis on olnud näiteks meie valmisolek võtta vastu kinnipeetav Guantanamo ost, kas need on omavahel olnud seotud, need on nii-öelda, et meie, meie anname sulle tee, annate meile sellised nii-öelda tehingud või kuidas need on nad sattunud lihtsalt ühele. Siin on nende taga on ikkagi aastakümnete pikkune sihikindel töö, et seda tööd on teinud erinevad erinevad riigijuhid erinevatel aegadel erinevad ametnikud, diplomaadid, seda me nägime tõepoolest siis, kui president Obama siin täis ja ma olen täiesti 100 protsenti kindel, et ta mõtles iga viimast kui sõna, mis ta siin ütles. Mul oli võimalus temaga pärast veel järgmistel päevadel vestelda nelja silma all ka NATO tippkohtumise raames. Ja ta võtab seda väga tõsiselt. Mida ta, mida ta ütles, et see ei ole mingi juhuslikult kellelegi poolt kokku kirjutatud kõne, mida ta lihtsalt ette luges, vaid vaid see ongi Ameerika Ühendriikide ametlik poliitika. Ameerika Ühendriikide sõpradega ei ole mõtet tüli norida ja seda kinnitasid mulle üle ka väga mitmed tippjuhid. Nii Joe Biden, asepresident kui, kui ka kongressi tipud just äsjasel Ameerika Ühendriikide visiidile, kus, kus Eesti peaministrit võeti vastu absoluutsel tipptasemel näitab ka mitte seda, et mina isiklikult teile hirmsasti meeldin, vaid, mis oleks ka tore tore arvata, aga tegelikult see näitab ikkagi pikaajalisi, väga häid liitlassuhteid, mille nimel on, on diplomaadid, ametnikud ja poliitikud, aga, ja ka kaitseväelased loomulikult väga palju tööd teinud. Nüüd, mis on argument, miks just Eesti neid NATO liitlasriike on ju teisigi, kuhu oleks saanud president Obama enne siia tulekut põigata. Ja kui nüüd hoolega vaadata, siis Washingtonist hinnates Eesti päris tee peale ka jää tuleb ikka päris selline mitmetunnine haak sisse teha, siis võib öelda, et üks nendest põhjustest päris kindlasti on see, et Eesti on üks riik, kes ei tingi oma kokkulepete täitmisega. Et kui me oleme kokku leppinud, et me täidame kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekulutusteks siis me teeme seda ilma igasuguse tingimusteta. Ja neid riike, kes sedavõrd kindlad on oma kokkulepet täitmises, on NATO-s paraku ainult neli, viis. Nüüd on päris mitmed väga jõuliselt suurendama kaitsekulutusi. Aga seda Eesti positiivset näidet tõi president Obama ja veel ka mitmed teised korduvalt välja ka Wellsi tippkohtumisel, nii väga väikeses ringis, kus olid ainult peaministrid ja presidendid omavahel kui ka suurtel foorumitel nii nagu ka siin tegelikult Eestis käies. Kas Alari poolt mainitud Guantanamo vang on juba Eestisse saabunud? Ei ole ja kui ta saabub, siis antakse sellest teada. Sel kevadel uue koalitsiooni moodustamise ajal oli üks huvitav muutus mulle tundub, mida, mida Reformierakond võib-olla eelkõige sõnastas esialgu siis neid läbirääkimisi juhtinud Siim Kallase suu läbi ja hiljem hiljem ka teie ja kolleegide poolt nii-öelda kontsepti on sellest, et sellise laiendatud julgeolekupoliitika kontseptsioon, mis siis sõnastas selle, et selleks, et tagada Eestis julgeolek selleks hoolitsema selle eest, et kõigil kõigil oleks Eestis hea elada, et välistada olukorda, kus mõnes piirkonnas tekiks inimestel suur tahtmine pöörduda kollektiivselt Vladimir Putini poole ja kutsuda ta endale appi ja nii-öelda oma kodu kodupiirkonda üle võtma. Kas, kui nüüd vaadata tagasi sellele aastale ja mida ka selles selles valdkonnas on nagu ära tehtud, et nii-öelda positiivset siduda ja siin elavad vene venekeelset vähemust kõik kogu ülejäänud rahvastikuga, et kas, kas selles osas võib nagu edusammudega rahule jääda või mis, mis on olnud võib-olla olulisemad tegevused? No see, et igaüks tunneks ennast Eestis hästi, on kindlasti julgeoleku küsimus ja, ja kui me vaatame erinevaid uuringuid ja vestleme noorte või vanemat vene peredest pärit eestimaalastega, siis võime küll kinnitada, et et kuigi selle propagandakanalite, mis Venemaal toodetakse, mida Eestis ka vaadatakse tõttu võib-olla võib-olla paljude eestimaalaste suhtumine Krimmi annekteerimist on natuke teistsugune kui, kui meil, kes me vaatame Eesti uudistekanaleid, kes me vaatame rahvusvahelisi uudise kanaleid. Aga neid inimesi, kes kes sooviks, et putin neitsid, päästma tuleb, neid mina naljalt kohanud ei ole ja neid õnneks tõesti Eestis, kui on, siis ikkagi kaduvväike hulk. Et see on, see on positiivne, kindlasti kasvab ja öelda, et see on nüüd lühikese ajaga tekkinud, ma arvan, pigem mitte, et kui me vaatame ka seda poliitikat, mida Andrus Ansipi juhtimisel on Eesti valitsused ajanud juba päris pikka aega, siis majandusjulgeolek, energiajulgeolek, sisejulgeolek ka integratsiooni teemat, see, et Eestis inimestele elatustase kasvaks, et need on olnud aktuaalset teemat ka varem ja, ja see ei ole olnud mingi suur paradigma muutus, mis nüüd praeguse valitsusega tuli, see on muutunud teatud mõttes aktuaalsemaks ja on olnud paremini fookuses. Aga see, et Eestis noh, võtame kasvõi nii, et Narvas on palgatase nii-öelda kuskil poolteist, kaks korda kõrgem kui, kui teisel pool jõge Ivangorodi, seda teavad kõik Narva elanikud väga hästi. Nende sammude seas on muidugi olnud niisiis venekeelse telekanali käivitamine või siis nii-öelda meediakanali käivitamine. Rahvusringhäälingugrupis on olnud Rida kodakondsus kodakondsus, poliitilisi muudatusi, mis koalitsioonilepingus said kokku lepitud, mis on veel vist riigikogus vastu võtmata. Aga, aga. Lihtsalt, et üle käia need, need tegevused olnud haridusminister Jevgeni Ossinovski poolt siis selline töögrupp kokku kutsutud, mis on madalad siis küsimus, et kas eestikeelsele haridusele üleminek on olnud toimunud niipäraselt ja, ja mõistlikult, mille mille vist päris lõppjäreldustega, ma ei tea, kas valitsus on saanud mingi ülevaate, kas kas on, on, on tekkinud arusaam, et kas on vaja selles osas ka midagi muuta, midagi midagi veel teha või on või on nüüd need asjad, mis on seal selle valitsuse poolt, sa saad teha, on need asjad nüüd tehtud? Ei kindlasti ei ole ka valitsuse töö veel tehtud ja ma arvan, et veel on ideid ja energiat veel vähemalt neljaks aastaks või kauemaks. Aga aga mis puudutab eestikeelset haridust, siis kohati nagu avalikkuses räägitakse, et, et justkui see oleks nagu hirmus kari karistus Eestis elavatele vene noortele, et nad peavad nüüd saama haridust osaliselt eesti keeles. Minu meelest on täpselt vastupidi, minu meelest see on ju võimalus tulevikus elus paremini hakkama saada, kui sa oskad lisaks oma emakeelele ka seda keelt, mida räägitakse selles ühiskonnas, kus sa soovita oma tulevikku. Planeerida, või kus sa soovid elada, et mina kindlasti ei võtaks seda, et Eesti eesti keele õpetamine kellegi jaoks karistus on, vastupidi, ma arvan, et kui me vaatame ka seda, et kes suurema tõenäosusega tasuva töökoha saab, siis eesti keele oskus on kindlasti üks argument, mis, mis aitab seda saada ja ja nende muude teemadega sama moodi, et telekanal on ju eeskätt selleks, et et oleks võimalik Eestis elavatel inimestel, kes ei oska piisavalt hästi eesti keelt, et vaadata rahvusringhäälingu eestikeelseid kanaleid või, või lugeda eesti keeles ajalehti. Meil oleks ka telekanal, kus siis saaks sellist kohalikust Puudist kas vabandust, et kas kaalusite ka seda, et ETV2 ikega võiks olla see galal, kus venekeelset programmi edastada, sest tegelikult praegu on ju olukord, kus ETV2 kujunenud selliseks ütleme, ette teisejärguliseks, kus näidatakse selliseid võib-olla vähe vähem huvitavaid saateid filme, et kas seal ETV2 üldse mõtet on. Siin on teie mõlemad oluliselt targemat kindlasti kui, kui mina, et, et ei pea mina ennast suureks meediaasjatundjaks, aga valitsuse poolt palusime terve seal meediaekspertidel kokku tulla, püüda leida see kõige parem lahendus, mis, mis tulemuse annaksid endale ettepanekutele valitsuses me tuginesime, et ETV2 tal on kindlasti oma roll ja, ja me kindlasti rääkisime ka seda, et kas ETV2 venekeelseks tegemine ja sinna siis nende programmide viimine, et kas annaks mingit olulist rahalist võitu sellega võrreldes, et täiendav kanal kõrvale teha. Ja ausalt see võit mõningal alal solvunud, aga mitte selline, mis, mis nagu suurt pilti muudab, nii et, et seetõttu otsustasime, et teab ka ETV2 sellisel kujul ja tuleb täiesti uus kaart. Lihtsalt remargi korras oli sel aastal ka positiivne uudised rääkides eestikeelsest haridusest vene koolides, et siis riigieksamite tulemuste põhjal osutus ju Eesti põhimõtteliselt kõige edukamaks kooliks Narva humanitaar, gümnaasium, mis on kindlasti positiivne positiivne trend, aga, aga korra seda nii-öelda julgeolekusituatsiooni nagu kokkuvõttes. Ja natuke edasi vaadates, et Reformierakond on ka öelnud, et julgeoleku teema peaks olema nende valimiste põhiteema. Kuidas siis ikkagi nende erakondade vaat et julgeoleku küsimustes erinevad, et mulle näib, et noh, kõige suurem debatt julgeoleku küsimustes erakonna on julgeoleku küsimuses erakondade vahel, on tekkinud Reformierakonna valimisreklaami filmimise üle Ämari Ämari lennuväljal või mille üle erakonnad selles selles küsimuses üldse erimeel eris erinevatel seisukohtadel. Kõige suurem selline veelahe või arvamust erinevus on minu hinnangul Reformierakonna ja Keskerakonna vahel, et, et see, kui Keskerakonna juhtivad poliitikud kiidavad mõne, võib lausa kiidavad heaks Krimmi annekteerimise või ütlevad, et nad saavad sellest aru, et see on õige asi või vähemasti mõista seda hukka või see, kui nad käivad erinevatel Kremli korraldatud üritustel, kus, kus räägitakse sellest, kui halb on Ukraina ja, ja kui hea on, on see, et Venemaa seal kedagi päästab või, või mis iganes retoorika siis parajasti on sekkunud. Kui juhtivad keskerakondlased ütlevad, et Eestisse ei ole NATO vägesid vaja, et teda siin ainult selleks, et iivet tõsta, mis on, on kindlasti kohatu ja solvav paljude jaoks, et et see on põhimõtteline arvamuste erinevus ja, ja ma usun, et seda debatti on vaja valik pidada, et ikkagi ühemõtteliselt kõik Eesti inimesed aru saaksid, et mis on erinevate erakondade suhtumine Eesti iseseisvudes, julgeoleku tagamisse ja ka sellesse, mis meie ümber toimub, et ei ole ainult Eesti isoleerituna siin maailmas, vaid, vaid meid mõjutab ka see, mis, mis toimub Ukrainas. Nüüd teiste erakondade puhul IRL oli ja, ja sotsiaaldemokraatidega meil kindlasti sellist diametraalselt arvamuste erinevust ei ole, nad toetavad sama liini, nad on kahtlemata eestimeelsed, et erakonnad ja mõlemaga neist on olnud väga hea koostöö, mõlemat hästi on olnud ka kaitseministri erakonnad viimaste aastate jooksul ja on, võib julgelt öelda, et ta on teinud tubli tööd selleks, et olulised otsused ellu viidaks. Mis võib-olla kui mina ei ole ju selles päris selles rollis, et teistele erakondadele soovitusi jagada, aga, aga minu selline kodanikuna soovitus ja mõtteaine neile oleks, et võtta neid teemasid ikkagi veel tõsisemalt ja mõelda ka omalt poolt läbi, et, et mis on need järgmised suured sammud, kuidas Eesti julgeolekut veelgi paremini tagada ja mitte ainult sõjalist riigikaitset, vaid just nimelt seda laiapõhjalist julgeolekut, mille hulka kuulub kindlasti ka majandusjulgeolek kindlasti ka energiajulgeolek, sisejulgeolek, et mulle tõesti meeldiks, kui kui erakonnad suudaks debatti pidada näiteks selle üle, kuidas me suhtume 26. detsembril Putini poolt alla kirjutatud uut bene sõjalisse doktriini mitte selle üle, et kas Ämari asfalt kuidagi teistsugune asfalt kui, kui Tallinna lennujaama asfalt, et tahaks nagu natuke sisulisemat debatti näha nendel teemadel. Te jätkuvalt ei näe selle reklaami filmimisega mingit häda, oli vaid sellepärast. Kuidagi vabandama peaks. Rahastamise järelevalve komisjon võttis selle ühemõtteliselt seisukoha, ütles, et hetkel, kui seda luba küsiti, oli kõikidel erakondadel samasugused võimalused, ma nüüd tsiteerin neid oma vabas vabas sõnastuses. Ja, ja, ja see, et teistes erakondades mitte lubada, oli hilisem poliitiline otsus, mida, mille peale mina ütlen, et see on selle inimese, kes selle otsuse, tekki, õigus ja, ja ma ei, ei tõtta seda arvustama, kuigi ma ei näe nagu põhjust, miks. Me peaksime seda kuidagi kuidagi nii eksklusiivse na käsitlema, et Andrus Ansip on oma intervjuudes väga otse öelnud, et kui me vaatame ükskõik millist Ameerika Ühendriikide presidendikampaaniaklippi, siis seal fosfanni president Obama kasutuses, kui erinevaid sõjaväebaase näeb, ka näeb ka erinevaid sõjaväe filmitud kaadreid ja, ja keegi meist ei arva, et et Ameerika Ühendriikide presidendil ei oleks õigust koos Ameerika sõjaväelastega ka klippe teha, nii et ma siiski veel kord tütrele prooviks rääkida ikkagi sisust, sellest, kuidas Eestit paremini kaitsta. Et aga vähemasti klipp mingil määral julgeoleku teemat kõneaineks tõi ja, ja see ei ole kindlasti halb. Debati puudumine on, torkab kõige rohkem silma selle selles olukorras vaadata seda debatti, mis väga paljudes Euroopa riikides toimus siis selle üle, et kuidas reageerida Venemaa käitumise Ukrainas ja debatt nende sanktsioonide üle Euroopa Euroopa liidu poolt ja, ja Ameerika ühendriikide poolt Ameerika Ühendriikides võib-olla sellist vaidlus selle üle oli võib-olla vähem või vähemalt näis vähem, ilmselt see puudutab juba neid ka natukene natukene vähem, nad vähem sõltuvuses Venemaast, eks ole, majanduslikult Euroopas selle üle, et, et millised sanktsioonid peaksid olema. Kas, kas need sanktsioonid võivad mõjutada mõnda Euroopa riiki? Majanduslikus mõttes negatiivselt seda, seda debatti me nägime. Seda debatti jällegi Eestis eriti ei, ei paistnud silma selle üle, et et kas nüüd, kas see, kas see, et me kehtestame mingid sanktsioonid, et see võib tuua kaasa mingeid vastu sanktsioone, nagu nagu ta tegelikult, eks ole, tõi, ja kas me oleme valmis nende sanktsioonidega elama, et kas selle debati puudumine ongi normaalne, et me, meil peabki olema selles osas selline väga ühtne ühtne positsioon või, või võib seda kuidagi üllatavaks pidada? Ma ütleks, et siin on põhjust olla südamest tänulik Eesti ettevõtjatele, kes on näidanud üles riigimehelikkust ja patriotismi, et küllap on nii mõnigi ettevõte, kes mõne tellimuse kaotas. Aga ma olen näinud Eesti ettevõtjatega suheldes mõistmist, arusaamist, et kui me riigina ei käitu oma põhimõtetest lähtuvalt käituma majanduslikest huvidest lähtuvalt siis kunagi saab, võib tulla hoopis mõni teine riik ja siis pole enam ka majanduslike huvidega midagi pihta hakata, et see on minu hinnangul väga oluline, et Eesti Eesti ettevõtted on olnud sedavõrd konstruktiivsed, olnud, sellist tõsist katset kuidagi lobistada, et peaminister või välisminister läheks nendele tippkohtumistele ja ütleks, et ei, et meil on siin olulisem praegu natukene servast vorstimüüja, et seal olulisem kui, kui Euroopas mõne teise riigi iseseisvus sellist loba ei ole olnud ja ma tõesti väga tänulik. Aga energiajulgeoleku teemadel on ju debatti küll ja veel ja, ja siis ka see on tegelikult positiivne. Kindlasti on olnud positiivne see, et nendest debattidest ja vaidlustest hoolimata üle Euroopa on, on jõutud kokkuleppele sanktsioonide kehtestamises ja nagu me oleme aasta lõpuks ka näinud, et need sanktsioonid on avaldanud ka reaalselt tunnetatavat mõju Venemaa maale ja, ja loodetavasti siis nendel on ka mingisugune pikaajalisem mõju. Aga teeme, läheme siit üle järgmisele teemale. Olukorrast riigis. Ja räägime, et rohkem sisepoliitilistest teemadest ja vaatame neid sündmusi mis selle aasta jooksul meie sisepoliitikat kõige rohkem kujundasid. Aasta alguses oli selles mõttes üsna üsna tormiline. Kas, kui nüüd vaadata seda, et, et valitsus, valitsus vahetus ja kui meenutada neid hetki enne enne seda siis kas noh, peale selle, et Andrus AnsipAndrus Ansipi ta oli vaja sellist nii-öelda väärikat kohta Euroopa komisjonis ja, ja Siim Kallasele oli justkui nagu vaja mingit silmapaistvat rolli Eestis. Peale selle, mis, mis peale selle veel oli üldse põhjuseks, miks oli vaja koalitsiooni. Muuta kõigepealt ütleks nii, et mitte niivõrd Andrus Ansipile ja ametikohta, vaid, vaid Eestile oli vaja võimalikult head Euroopa komisjoni liiget ja, ja nii palju ma olen selle viimasega üheksa kuu jooksul peaministrina küll näinud ja see veendumus ainult-kinnistunud, et mida tugevamad inimesed. Me saadame Eestit esindama nii Euroopa komisjoni kui Euroopa parlamenti, seda parem Eestile. Ja, ja, ja nii nagu Siim Kallas 10 aastat asepresidendina tegi väga head tööd ja, ja kindlasti ka selle väga olulise laua taga, kus Euroopa komisjon koguneb tegi Eestit selles mõttes suuremaks. Kui meie 1,3 miljonit rahvaarv, seda eeldaks siis samamoodi ka. Ma oleks suhteliselt võimatu, võib-olla isegi täiesti võimatu, et Eesti kandidaadist oleks saanud ja Euroopa Komisjoni asepresident peale seda, kui Siim Kallas on olnud 10 aastat järjest asepresident ja asepresident ei ole sealt just kõikidele riikidele jagada umbes iga neljas saab asepresidendiks, eks ole, ja ja see, et Eesti nüüd on sedavõrd tipptasemel seal esindatud on ikkagi tänu sellele, et Andrus Ansipit teatakse Euroopa koridorides kui nii, võib öelda väga hästi ja teatakse kui sõnapidajat meest ja, ja kui, kui endist peaministrit, kelle kaal kindlasti seal laua taga on, on selle võrra suurem. Nii et tagantjärgi nüüd juba mõnes mõttes tagantjärgi otsuse mõttes. Tagantjärgi võib öelda, et Andrus Ansipi nimetamine Euroopa Komisjoni volinikuks oli üks väga õige ja mõistlik otsus. Seejärel oleks Ansipit Euroopa Komisjoni liikmeks toetanud. Ma ütlen ausalt, ma ei tea seda, et see teema tõusetus, päevakord ta kirju juhitava valitsus algusaegadel ja siis sotsiaaldemokraatidega veel sellest suurt vaidlust ei tekkinud. Nad aktsepteerisid minu ettepanekut, et Andrus Ansip võiks volinikuks saada. Ja laiemalt vaata siis ka see koostada sotsiaaldemokraatidega. Paljude meie oponentide kurvastuseks on olnud vägagi konstruktiivne, et ega see ei ole ju iseenesest lihtne, et kaks erineva maailmavaatega erakonda valitsuse moodustavad. Seadsime endale päris kõrge lati ja panime päris palju selliseid ambitsioonikaid ülesanne, seda ka meie oponendid korduvalt hõõrusid meile ninale, ütlesid meie koalitsioonilepe on liiga ambitsioonikas ja seda ei ole võimalik ellu viia. Tänaseks näeme, et suurem osa kõige olulisemaid asju on on juba ellu viidud ja, ja see koostöö kliima, vaatamata sellele, et ikka otsitakse ka omavahelisi nägelemisi, vähemalt avalikkuse poolt, et see koostöö kliima on tegelikult tore. Tahaksin ikka meenutada veel neid märtsi sündmusi enne kui te saite peaministriks. Et kas nüüd saab ja öelda, et mis siis juhtus Siim Kallasega, miks ta, miks ta lahkus, kas see oli rünnak seest, rünnak väljast? Miks ta murdes? Ei, seda peaks ikkagi Siim Kallase enda käest küsima, et mis täpselt otsustavaks sai, aga seda, et kuidagi sisemine rünnak on, ma arvan, et see on ikka suhteliselt absurdne teooria, et seda on ju palju avalikult räägitud, et et seda, et Siim soovib ära minna, ei teadnud erakonnast mitte keegi ette või peale tema enda kõige lähema pereringi. Ja see tuli, tuli sokid ja kindlasti ei olnud see kuidagi ette valmistatud tohutu kaval poliitvangerdus üldse neid igasuguseid poliitvangerdusi ja ettekavatsusi ja tagatubasid müstifitseeritud nii palju üle, et seda lihtsalt Martna teie inimestele, kes, kes te näete poliitikat väga lähedalt, saate seda ka kinnitada, et mõnikord mõeldakse ikkagi nendes konstruktsioonides tohutu palju keerulisemaks asjad. Et tegelikkuses inimlikult ma mõistan, et Siim Kallas, kes kes on kes oli sel hetkel Euroopa Komisjoni asepresident tuli Eestisse, soovis heast tahtest valitsust moodustada, sai tohutu sopa endale krae vahele mingit 20 aasta tagused vanad asjad. Või isegi ma ei tea, kes on mingid teooriad, et et on meie poliitilised konkurendid, kes seda ajakirjandusse sokutasid või innustasid ajakirjandust nendel teemadel kirjutama. Ütlen ausalt, mul ei ole selle kohta mingeid kindlaid tõendeid, et just just need konkurendid olid, aga noh, arvata võib, et keegi, kes, kes ei soovinud sel hetkel Reformierakonnale head, oli see, kes seda, kes seda tegi, sest Reformierakond oli selleks hetkeks ühemõtteliselt rivistanud ennast Siim Kallas selja taha. Ja see rünnak ei olnud mitte ainult Siim Kallase vastu, vaid seal ikkagi selgelt ka Reformierakonna vastu. Ja, ja küllap Siim mõistis, et selle rünnakuga on keeruline toime tulla selles mõttes, et samal ajal rääkida sisepoliitikas olulistest küsimustest. Ja küllap ta nägi, et, et tema jaoks inimlikult on lihtsam ja ka mõistlikum jätkata Euroopa Komisjoni asepresidendile, mis ei ole sugugi mitte mitte halb roll teha, et või halb roll kanda. Mõned inimlikke nõrkusi on tõesti sel aastal poliitikute poolt väga palju näinud seda, et inimliku poliitikuna on inimesed ja seda Andrus Ansip pikalt rääkis, et ta ei ole suutnud endale Euroopa Komisjoni voliniku kohta enda jaoks ahvatlevaks mõelda ja ei, ei näidanud kuidagi välja, et ta sooviks sellele kohale asuda. Noh, Siim Kallas nii-öelda poliitiliselt üsna ebalus loogilise otsuse tegi ilmselt ka inimlikele inimlikest faktoritest tuginedes Urmas Paet siin aasta lõpus ka nii-öelda sellistest iniminimesena Ta mõtles, mõtles korduvalt ühte ja teistpidi ringi, et selle järgi võib tõesti aktaa tundma, et, et poliitikud ei ole sellised ratsionaalselt külmalt kalkuleerivad robotid, vaid vaid neil tuleb hetki erinevatel päevadel, erinevad erinevad mõtted pähe. No tahaks loota, et see nii on, et lisaks oma isiklikele kaalutlustel peab alati mõtlema ka meeskonna peale, peab mõtlema kindlasti Eesti peale, et, et see ei ole päris niisama lihtne, et, et vaatad, et minul isiklikult on seega värvivalik praegu parem ja siis ma uisapäisa tormangi seda kohe järgima. Kindlasti peab mõtlema peale, eriti kui puudutab, siis kuskile välismaale tööle asumist. Kõik need asjad tuleb, tuleb läbi kaaluda ja, ja täpselt nii nagu kõigile teistele inimestele, küllap seal ka poliitikutele keeruline ülesanne, aga nii palju võib küll öelda, et olles just hiljuti umbes nädal tagasi Andrus Ansipil Brüsselis külas käidud, siis tema on selle voliniku ameti endale päris kindlasti nüüd armsaks mõelnud ja ta on kõige paremas mõttes sõiduvees. Nii et me võime olla kindlad, et et inimene, kes Eestit Euroopa komisjonis esindab, teeb seda säravate silmadega ja seda on rünnatud. Kuidas te isiklikult oma ja ta neid üheksat kuud või kaheksat kuud peaministrina tunnete, et kas, kas, kas peaminister on Eestis piisavalt võimu? Kindlasti, ja on olnud ikkagi erakordselt tihe graafik, et selleks ei pea isegi võtma ette mingit sellist nagu sa aruannet, et kui vaadata ka ainuüksi avalikkuseni jõudnud suuri sündmusi ja suuri otsuseid, mis seal viimase aasta jooksul tehtud enamike nende kohta. Ta ütles, et meie konkurendid ju alguses, et see ei ole võimalik, et küll saab töövõimereformist meie valitsuse proovikivi, küll saab eelarve kokkupanekus, sest ei ole piisavalt katteallikaid lastetoetuse tõusuks ja ka töötaski. Või ta siis töötuskindlustusmakse ja tulumaksu langetamiseks. Ometi kõikidest nendest nii-öelda proovikividest on üle saadud ja eks see on loomulikult tullut ikkagi väga tõsise tööga, et niimoodi võib-olla mõned asjad, mis, mis väljapoole paistavad, et näed, juhtuvad enesest, eks nende taga on tegelikult mitte ainult valitsuse liikmete ja parlamendisaadikute, vaid ka paljude riigiametnike väga pikad tööpäevad. Et seda võib öelda küll, et on olnud erakordselt tihe graafik, ei ole andnud armu, ei endale, oma kolleegidele. Nüüd sellisel pühade ajal natukene võib-olla kolleegide kolleegide natuke sellile tänuvõlg ka, et ma pean ütlema, et ka minu lähim meeskond, mitte ainult valitsuse liikmed ja nõunikud, vaid üldse lähim meeskond on ikkagi pidanud ka seda üheksat kuud ikkagi päris hirmsas tempos kaasa tegema ja ma olen väga tänulik, et nad on seal väga professionaalselt tehtud. Kes lähim meeskond on? Ühelt poolt kindlasti peaministri büroo, riigikantselei seal riigikantselei kõige lähemate kaastöötajate hulka, kellega pidevalt teemasid läbi arutada kuulub nii strateegiabüroo, kes siis aitab selliseid kaugemale vaatajaid otse ette valmistada ja ka mõnes mõttes koordini keerib erinevaid nii-öelda pikaajalisemaid, riigiplaane ja teisalt ka Euroopa liidu sekretäriaat, kelle vastutusele otse peaministri otsealluvuses ja kelle ülesanne on kogu Eesti Euroopa liidu poliitikat koordineerida. Et need kindlasti nemad. Ta on ikkagi ka näiteks Rain Rosimannusel nii-öelda mõju ja võimu tõhusus sel aastal selle üle, mida peaminister teeb, mida peaminister ütleb. Äripäev valis ta ju Eesti elu kõige enam mõjutanud inimeseks tänavaga. Seda jah, ütleme, mis, mis me seal ikka äripäeva äripäeva lugudest räägib, et ega nad on igasuguseid asju erinevatel aegadel kirjutanud, et kindlasti oli Rain Rosimannuse roll märksa suurem ajal kui ta juhtis peaministri bürood siis kui peaminister Siim Kallas ja ta roll oli kindlasti suurem ka siis, kui ta veel aktiivses poliitikas osales, et praeguseks on see ikkagi, ta on avalikult välja öelnud, et ta on poliitikast tagasi tõmbunud ta elab kaasa, aga kindlasti ei ole mõtet siin otsida mingit mingit sellist müstilist rolli ja iseenesest isegi kui see oleks, mis seal halba oleks, kui meil oleks ka neid nõuandjaid, kes, kes ütleme kõrvalt kõrvalt ütleks oma sõna sekka, aga jah, tegelikult ütleme Rain Rosimannus on ikkagi aktiivsest poliitikast juba mõnda aega eemal olnud ja seda tegi juba, et mitte isegi viimase üheksa kuu jooksul, vaid, vaid juba umbes aasta-poolteist tagasi. Kui tihti te suhtlete kord nädalas umbes? Olukorrast riigis. Ja ETV jätkab olukorrast riigis aastalõpusaade aastat kokkuvõttev saade, mis on meil siis erandkorras täna kahe tunni pikkune, meil on saates peaminister Taavi Rõivas, Postimehe peatoimetaja Merit Kopli. Rääkisime sisepoliitikast ja ja muudatustest nii-öelda valitsuses, valitsuskoalitsioonis. Neid neid muudatusi valitsuses muidugi juhtus, juhtus veel lisaks lisaks sellele, et uus valitsus ametisse astus et muutus keset aastat või aasta lõpupoole raha rahandusminister Jürgen Ligi oli alates suvest tulnud Facebooki ja, ja siis seal ühe võib-olla mõtlematu võib-olla läbi mõeldud kommentaarist tekkinud skandaali tõttu pidi ametist lahkuma ja kuidas need nagu tagantjärgi tundub, et kas see kas see, et, et see postitus tõi kaasa ministrivahetuse tundub see tagantjärgi proportsionaalne, vajalik mõistlik? Kuidas? Kuidas tagantjärgi tundub? Alustame sellest, et Eesti järgmine rahandusminister maris Lauri on väga kiiresti andnud ja see valik, et, et valida Jürgeni järeltulijaks või mantlipärijaks majandusvaldkonna professionaal minu hinnangul oli õigustatud ja, ja see on juba ennast ennastki positiivselt tõestanud. Aga mis puudutab seda konkreetset väljaütlemist, Jürgen on ise öelnud, et et seda võimendati tohutult üle ja, ja see tekitas ka selliseid tundeid inimestes, mida ta kindlasti ei olnud mõeldud, esile kutsuma. Ja kõik see, mis puudutab tema tema tagasiastumist, eks pigem oli ikkagi seotud sellega soovis riigimehelikult taastada valitsuse töökliima ja, ja eks nüüd tagantjärgi hindamise küsimus, et, et kas selline südamest solvumine oli seal nagu põhjendatud või mitte, et ma arvan, et kõik, kes Jürgenit teavad, teavad seda, et ta võib-olla teatud, et aegadel väga terava ja täpse keelega ja küllap see võib ka inimestele hinge minna, aga kõik, kes Jürgenit tunnevad, teavad ka seda, et tal on süda õige koha peale ta kindlasti ei taha kuidagi halba oma väljaütlemistega. Kas jättiski mingi okka hinge või, või ma ei kujuta ette, et istuda seal nende inimestega, kes teie hinnangul ju ka ikkagi vindi üle keerasid ühise laua taga arutada, rääkida, et kas kuidagi hiljem ei seganud koostajad. Ei saa isiklikel solvumistel olla ka liiga palju kohta, et tuleb osata koostööd teha ja, ja mina isiklikult küll kuidagi okas sellest hinge jätnud, et Sven Mikser hiljem avalikult öelnud, et töökliima valitsuses on, on väga hea, vaatamata sellele, et, et aeg-ajalt meie oponendid püüavad kuhugi mingit sellist kaigast kodarasse pista, et oleme nendest üle saanud kõikidest nendest kangastest ja, ja valitsusel läheb tervikuna hästi. Et hiljuti oli Reformierakond ka esil seoses Siim Kallase kriitikaga erakonna aadressil, et Siim Kallas ütles, et erakond ei suuda uueneda, et 15 aastat on juhtinud erakond üks ja sama seltskond, et nad on arvavad, et nad on ilmeksimatud. Ja seal oli veel ja veel. Et kas seda oli valus kuulata? No kõigepealt ma rääkisin sellel samal teemal Siimuga paar päeva hiljem ja eks seal oli sellest lehes ka päris palju sellist, mis oli, ütleb ajakirjaniku poolt juurde võimendatud, aga see selleks, eks see ongi teatud mõttes ka ajakirjanduse töö, et püüda leida alati need kõige-kõige teravamad nurgad üles. No kui me vaatame nüüd erakonna uuenemist, siis siin ma nüüd istun, eks ole, 15 aastat küll poliitikas olnud, aga ma ei suuda küll kuidagi ennast liiga liiga stagneerunud pidada, et pigem ikkagi üldiselt on nagu tunnetus olnud, et Reformierakonda, Erakond Eesti poliitikas, kes on kõige rohkem viimasel ajal toonud poliitikasse uusi inimesi on ollut, nii nooremat põlvkonda on tulnud ka vähemalt põlvkond, et kindlasti ei ole see kuidagi põlvkonnavahetus valusa mõttes, küll aga põlvkonnavahetus teatud mõttes selles, et poliitikasse on tulnud inimesi poliitika kõrvalt. Nii maris Lauri juba nimetatud näide valitsuse liikmeks ja võtma ministriks kindlasti ka Anne Sulling, juba varasem tulek, aga ka mitmed teised, nii julgeoleku eksperdid kui, kui ka praegu oleme siin raadio kahes stuudios ja ka raadio kahe pikaajaline peatoimetaja Heidy Purga, ma olen täiesti veendunud, väga hea lisandus Eesti poliitikasse või see on kindlasti mitte ainult Reformierakonna, vaid Eesti poliitika võit. Et on olnud uuenemist küll ja veel ja ma pigem vaataks. Ütleme, kui vaatame teisi erakondi, siis sotsiaaldemokraatidel, teatud uuenemine toimus juba kuskil kolm-neli aastat tagasi, kui Mikserist sai, sai erakonna juht, IRL-is toimus ka, aga seal kuidagi pöördusse hiljem tagasi ikkagi mindi tagasi vanade juhtide juurde. Ja ainukene erakond, kes Eestis tegelikult ei ole suutnud uueneda, on, on Keskerakond, mida on maailma algusest alates Edgar Savisaar juhtinud ja kes Keskerakonna maailmalõpulise taga juhtima. Tead aga ütleme sellesama jätkuks ära, et üks liituja oli ju ka Eerik-Niiles Kross. Et tollal praegugi tundub tegelikult ikkagi imelik, et peaminister ei tea neid põhjusi, miks Eerik-Niiles Krossi ei lubata USAsse. Kas nüüdseks on see selgus saabunud või kas te olete küsinud, uurinud, milles asi on? Ma just käisin Ameerika Ühendriikides ja, ja uskuge mind, meil on Ameerikas nii asepresidendiga kui kui kongressis esindajatekoja spiikri kui, kui opositsioonijuhiga miljon muud teemat, millest, millest rääkida nii et tõesti ei ole, ei ole huvi tundnud, see on teema, mis on Eerik-Niiles Krossi endale ajada ja kui tal on võimalik see korda ajada, siis, siis on tal ka palju lihtsam Eesti poliitikas osaleda, et selge see, et see küsimus tekitab. Samas olgem nüüd selles mõttes kristalselt ausad, et kõik need küsimused olid olemas juba ka siis, kui Eerik-Niiles Kross oli IRL-i ase esimees, kui ta oli IRL-i linnapeakandidaat, esinumber kohalike valimiste käilakuju, et kõik need küsimused olid olemas ka ka siis, ja ma olen ka seda varem välja öelnud, et mõneti mulle meeldib, et, et Reformierakonna puhul küsitakse neid küsimusi märksa teravamalt, see näitab, et Reformierakonna ütleme siis reformierakonnalt eeldataksegi rohkemat ja suuremat läbipaistvust ja selle üle Erakondade uuenemist, sest rääkides siis tõesti Reformierakond on selles mõttes vaieldamatult uuenenud, et võrreldes noh, kui vaadata näiteks aasta tagasi, eks ole, siit siis tänase seisuga ei ole meil enam aktiivsete tegevpoliitikute seas Eestis enam. Andrus Ansip ei ole enam siin kohalikus poliitikas tegev Urmas Paet, et on nii-öelda Euroopa poliitikas tegev Rein Lang ei kandideeri. Jürgen Ligil lahkus valitsusest, küll kandideerib ja asemele on tulnud. Noored osalesid ka erakonna erakonnavälised, aga valdavalt siiski pikalt pikalt erakonnas S üles kasvanud noorte poliitikute põlvkond. Samal ajal, kui vaadata ta teisi erakondi ei vaadata laiemalt seda pilti siis ikkagi silma torkab, et sel aastal see uute inimeste tulek poliitikasse nende hulka on olnud oluliselt võib-olla kõige suurem pärast ma arvan, 2000 kolmandat aastat ja 2003. aasta riigikogu valimisi ja samas enamik nendest inimestest, noh nimetame näiteks Mihkel raud, Tanel Talve, Andrei Hvostov sotsidesse Samost-Muuli Evelin Samuel, Maksim, Kalski, Viktoria, Ladõnskaja, IRL-i enamik neist on läinud siis teistesse erakondadesse, et kas kas nende uute inimeste tulek kuidagi illustreerib mingisugust sellist pöördelist momenti. Eesti poliitikas on need eelseisvad valimised selles mõttes kuidagi tähtsamad, kui need on olnud. Võib-olla eelmised ülemised vaimsed. No kui me vaatame, ütleme, kaalukaid uusi liitujaid, siis ma julgeks öelda, et ikkagi Reformierakonna read on rohkem täienenud, et alguses nüüd nüüd viimasel ajal on tulnud tulnud mõned ka teistes erakondades võib-olla välja arvatud keskerakonda, kus, kus ei tulegi ühtegi meelde, et kes oleks, kes oleks juurde tulnud, et kohtunik Lõõnitalist jah, tõsi siiski teljega üle kohut neile kui, kui ja vist oli ka tere Toomseks. Sõnaga valitavatel on siiski ka keskerakonnas olnud, aga, aga kui me vaatame neid inimesi, kes on, kes on Eesti ühiskonnas olulist rolli mänginud, nii ka endised kaitseväe juhatajad tegelikult nende hulka minu hinnangul kuulub ka, kes, kes on Eesti ühiskonnas olulist rolli mängivad, kuulub minu hinnangul ka raadio kahe peatoimetaja endile. Ja, ja kui neid inimesi, kes on noh, rääkimata siis maris Lauri-st ja, ja Anne Sullingust ja veel tõesti neid, neid nimesid vaata, ma teen kellelegi liiga. Nikolai Novosjolov kui ma, kui ma nad nimetamata jätan, et neid on palju olnud ja selle üle on ainult hea meel. Aga ma ei ole päris nõus sellega, et et me saaks öelda, et, et oleks nagu väga paljud inimesed ka poliitikast kõrvale jäänud, et see, kui keegi läheb Brüsselisse tööle, olgu see siis Urmas Paet või Kaja Kallas või või võtame ka Marju Lauristin, et ega see ei tähenda, et või Tunne Kelam ükskõik kes neist, et me peaks võtma seda nii, et nemad saadeti nüüd kuhugi kaugele asumisele. Ei ole enam Eesti poliitikas kohta, on küll, minu meelest on nad jätkuvalt mängivad väga olulist rolli Eesti poliitikas, seda näitas ka see, kui näiteks oli väga oluline hääletus Euroopa Parlamendis, millest sõltus Eesti põlevkivitööstuse tulevik päris oluliselt määral. Ja seal Eesti saadikud peaaegu kõik suutsid teha väga aktiivset tööd selleks et Eesti asja ajada. Nii et kindlasti ei ole, ei ole põhjust arvata, et nad on Eesti poliitikast kuskile läinud. Andrus Ansipil on lihtsalt oma praeguse rolli tõttu võimatu aktiivselt päevapoliitikas kaasa rääkida. Aga uskuge mind, ta ikkagi südames elab Eestile väga kaasa ja ta on. Ega keegi meist ei kahtle, et ta on väga suur Eesti patrioot, kelle näol on, meil on meil väga-väga õige inimene ka seal komisjoni laua taga. Ja Jürgen Ligi, ma ütleks, et on oma poliitilise karjääri tipus praegu. Et see, et ta ei ole parajasti valitsuse liige ei tähenda, et tal ei oleks poliitikas aktiivset rolli, ta on Reformierakonna aseesimees. Ka meie sisevalimistel hinnati teda väga kõrgelt erakonna liikmete poolt. Ja ma arvan, et ka riigikaitsekomisjoni juht praeguses julgeolekuolukorras ei ole sugugi mitte mingi kerge kaaluga poliitiline amet, seda enam, et, et tema on nüüd see inimene, kes Peab vedama uue riigikaitseseaduse vastuvõtmist ja see saab olema ikkagi väga suur väljakutse, nii et ei ole need ei ole, et ka vanad tegijad tegelikult kuhugi kadunud ja selle üle on mul ainult hea meel, et, et ega ma ei tahagi, et nad kuhugi kaoks, et seda kogemust on poliitikasse vaja. No kõige stabiilsem on tõesti olnud Keskerakond, eks ole, kas küll sel aastal tehti selline väike katse mõttemäng nimetada erakonna peaministrikandidaadiks, Kadri Simson, see mõte ei realiseerunud. Erakond otsustas väidetavalt siis konsensuslikult ja ühehäälselt, et Edgar Savisaar jätkuvalt erakonna peaministrikandidaadina ja on nüüd vaikselt hakanud ka vist valimiskampaaniaga valimiskampaaniaga pihta, et kas see stabiilsus peegeldab nende sellist tuge, tegevust või, või on see pigem pigem nõrkuse märk? Noh, keeruline öelda, kui me vaatame erinevaid reitinguid, siis Keskerakond on absoluutses tipus ja, ja sõltumata sellest, et et kõik, kes Eesti julgeolekut tähtsaks peavad, peavad kliendi seisukohti pehmelt öeldes küsitavateks väga palju on, on Edgar Savisaart saatnud ka erinevad sellised maksumaksja raha kuritarvitamise lood. Aga ometi ta suutnud nendele kõikidele immuunne olla ja mis seal salata, ega ega väga enam ei kirjutata ka sellistest noh võibolla võibolla asjadest, mis kipuvad pidevalt korduma. Et ma, ma ei oska öelda, kas see, kas see on nende nõrkused teatud mõttes teatud mõttes võib öelda, et Keskerakond vaatamata kõigele on suutnud oma tugevust hoida ja, ja täna on ikkagi mina näen, et Reformierakonna jaoks on Keskerakond ikkagi selgelt kõige suurem konkurent ja, ja see on suhteliselt põhimõtteline valik ikkagi, et et ega me ei räägi ainult sellest, et kas Edgar Savisaar personaalselt võiks olla järgmise valitsuse moodustaja, kuigi ta oma siis ütles, et igal juhul ainult tema ja mitte keegi muu. Aga ma ütleks, et samavõrd problemaatiline või ohtlik Eesti jaoks on ka see, kui, kui Keskerakond valitsus osaleb, et niikaua, kui kui Edgar Savisaar ja tema lähikond kujundavad Keskerakonna poliitika niikaua kui kui tema juhib seda erakonda nii kaua, ei ole ka põhjust arvata, et, et Keskerakond oleks selline erakond, sellega oleks vähemalt minu hinnangul võimalus koostööd teha, et mõned erakonnad on siin teistel seisukohtadel, aga, aga mina ütleks, et et Eesti jaoks kindlasti hea lahendus ei ole, kui Edgar Savisaare juhitav Keskerakond valitsusse võtta, et ükskõik, kas ka Savisaar ise on minister või ei ole, see ei oma tähtsust. Nii et tundub, et Keskerakond on jätkuvalt piisavalt tugev, et valida oma valimiste valimiskampaania selliseks põhivastaseks põhides, kes sparringupartneriks No seda teevad muidugi ise öeldes, et kasvõi ütleme kõik need lihtsalt öeldud sind Krimmi ja Venemaa agressiooni ja selle sõjategevuse kohta aga ka ka ikkagi sellised põhimõttelised väljaütlemised, kus kus. Mul on väga raske unustada seda, kui Edgar Savisaar ütleb, et teise maailmasõja ja nõukogude okupatsioon, kannatused et nad polegi teab mis suuremad asjad, eks ole, et ma arvan, sellega ta solvas ikkagi või vähemalt olen põhjustanud solvaks hingepõhjani ikkagi põlvkondi lausa ja veel küllap kõigil on, on ka väga isiklikud, väga tõsised mälestused nii Nõukogude okupatsiooni kui kui teise maailmasõjaga, et et siin on põhimõtteline nagu väärtuskonflikt ja siin pole midagi valida, et see elu näitab, et, et noh, see, see valik on tegelikult mitte meie teha, vaid see valik on Eesti inimeste teha esimesel märtsil, et kumba, kumba teed siis Eesti valida. Hoolimata kõigest siiski on ja sotsiaaldemokraadid öelnud, et nemad oleks küll nõus Keskerakonnaga koalitsiooni moodustama. Nojah, sellest on mul muidugi kahju, aga, aga ma ei usu, et see tegelikult, et sotsiaaldemokraatidele kasu toob, et minu hinnangul ikkagi on väga palju Eesti inimesi, kes peab põhimõtteliseks seda, et Keskerakond ei pääseks valitsusse. Et ma siiski Bloodaks südames jällegi ei ole minu asi mõnes mõttes konkureerivatel erakondadele, mis siis, et head head partneri valitsuseta ei ole minu asi võib-olla neile nõu anda, aga aga ma siiski mõtleks nende asemel 10 korda järele, et kas nad tegelikult tahavad ikkagi olla need, kes, kes Keskerakonna Eestis praeguses julgeolekuolukorras valitsusse toovad. Et eelseisvatel valimistel me näeme taaskord konkurentsi sellele tiitlile, et kes on kõige tugevam ja parem Keskerakonna vastasjõud Ma arvan, et pigem me näeme ikkagi konkurentsis selle nimel, et kes suudab kõige paremini sõnastada valimiste peateema, on need asjad, mis on Eesti inimestele olulised ja kes suudab pakkuda kõige paremaid lahendusi. See, et, et Reformierakond minu juhtimisel Edgar Savisaare juhitava Keskerakonnaga koostööd ei tee, see on, ma usun kõigile küllalt hästi juba teada. Ja eks see valik teatud mõttes Reformierakonna ja Keskerakonna ja vahel on, et, et ma arvan, et see ei ole ka liialdused, star sellised välja öelda ja küllap meil kõigil on, on see üks hääl, mis väga kaalukas anda tuleb. Olukorrast riigis. Nii liigume edasi majandusteemade majandusteemadel, räägime natukene sellest, mis Eesti majanduses toimus sel aastal ja, ja võib-olla rohkem sellest, kuidas Eesti riik majandust mõjutades oma erinevate erinevate tegemistega. Palju on räägitud märksõnast. Märksõnast riigikapitalism sel aastal juhtusid mõned sellised märgilised sündmused, aasta alguses. Alustas siis rongireisirongiliiklusteenuse pakkumist Elron on, mis võttis üle siis rongiliikluse seniselt era eraettevõttest teenusepakkujalt. Aasta lõpus sügisel toimus range praamiühenduse praamiühendust pidada ja lepingule, mille võitis riigiettevõtte Tallinna sadam. Samamoodi aasta jooksul ostis või sõlmis lepingu riigiettevõte Elering, et osta eraettevõtjatelt ära enamusosalus gaasi gaasiühenduses neid erinevaid samme, mis justkui jällegi suurendavad riigi rollim majanduses. Neid oli siin väiksemaid, väiksemaid veelgi, et kas kuidas nüüd see läheb kokku sellise Reformierakonna, traditsionaalse liberaalse majanduspoliitikaga ja, ja ettevõtluse toetamisega, et riik on halb peremees. Jaa, ei, väga hea küsimus ja väga-väga nutikas küsimuse püstitus, sest tõepoolest ka ma olen väga veendunud vaba turumajanduse pooldaja ja samas me oleme pidanud osad otsused, need on küll see, mis puudutab ronge, on küll juba juba eelmise valitsuse ajast, aga ka mina olen eelmise valitsusega just nimelt, aga mina olin eelmise valitsuse liige otsuse tegemise juures. See, mis siin on, ütleme kõige olulisem nagu teada, on see, et kõikides nendes valdkondades on olnud monopoolne seisund ja mis on üldse riigi majanduses osalemise õigustuseks on see, et kui on a julgeolekuhuvi selliselt, et peab ühte või teist konkreetset strateegilist taristut kontrollima ja selle alla kindlasti strateegilise taristu alla käib nii elektrivõrk, mis on kogu aeg olnud riigi oma suures ulatuses vähemasti põhivõrgu mõttes ja ka gaasivõrk, sest mida tõsisemaks ohuks me peame Venemaa energiavarustuskanalina, seda olulisem on see, et Eesti gaasivõrku ei omaks mitte Gazpromi osalusel ette võtta Gazpromi kontrollitav ettevõte vaid omaks Eesti riik. Praamide puhul. Kahjuks oli nii, et et me nägime aitäh, et olemasolev vedaja oli küsinud aastast aastasse rohkem kui dotatsiooniks aha, kui, kui tegelikult võib olla praktiline oleks ja paraku ei tekkinud konkurentsi, et, et sellest on iseenesest kahju, samas teisalt tuleb öelda eelmise või praeguse siis operaatori ja laevaomanike kiituseks, et kvaliteet kasvas, tõsise kvaliteet tuli meile võib-olla liiga suure hinnale. Ja, ja seda püüdis justkui teha ju ka eelmine majandusminister, et, et saada siis selgus, et kas kui riik ise need praamid ostab, et kas siis on võimalik seda teenust odavamalt pakkuda. Paraku jooksis oma nende läbirääkimiste asjadega korralikult ummikusse. Nüüd uus majandusminister Urve Palo suutis selle probleemi ära lahendada ja me saime veendumuse läbi läbipaistva hanke, kus osales nii erafirma kui kui riigile kuuluv ettevõte, et riigile kuuluv ettevõte suudab teha ikkagi mitu miljonit aastas soodsamalt seda teenust ja ega me ei saa öelda, et riigi miljonid ei oleks kuidagi harvel ja noh, mis puudutab ronge, siis ka siin ka uute rongide tulek kuigi selle alguses ja hästi kriitilised ja küll oli kõik pahasti, aga kui me tegelikult mõtleme, siis eks me astusime ikka päris pika sammu edasi nende uute rongidega ja, ja ega ei ole selles kindlasti mitte halb see, et Eestis uued kvaliteetsed rongid tulid nüüd samal ajal, aga ma usun, et on põhjust vaadata ka neid kohti, et kus meil oleks võimalik riigi osalust majanduses vähendada. Mõned asjad, mis kunagi olid strateegiline infrastruktuur mis seal kunagi väga õigustatult riigi omandis, need võib-olla täna enam ei ole ja maja ei kindlasti ei põhimõtteliselt ei sulgeks nagu mõtlemiska selle ees, et, et kas on mõned riigile kuuluvad ettevõtted osad nendest ettevõtetest mis võiks olla ka kasvõi näiteks Tallinna börsil noteeritud, et miks, miks ka mitte ja pidevalt peab vaatama üle seda, et mida riik peab omama? Aga mis, mis siin võiks olla nagu esimesed näited, mis, millega võiks neid samme astuma hakata, et siin Estonian Airi osas sai välja käidud üks plaan, mis ootab vist Euroopa Komisjonipoolset heakskiitu, aga on nendest täna täna riigi omanduses olevatest ettevõtetest, et kus on need kohad, kus võiks nagu riigi rolli majanduses esimeses järjekorras kahandama hakata. Estonian Air on selles mõttes hea näide või peab vist ütlema halb näide sellest, et ega riik ikka ei ole osanud lennufirmat pidada küll ja need kümned miljonid mis me oleme sinna olnud sunnitud erinevate erinevatel aegadel investeerima, noh need plaanid, mis, mis suurejoonelist olid siis, kui Tero Taskila ettevõtet juhtis, et eks nad ikka tootsid päris korralikku miinust samal ajal strateegilises mõttes see, et lennud siit toimuks Tallinna lennujaamast olulistesse sihtpunktidesse seal meie jaoks ülioluline teema ja ma ütleks, et vähemalt sama või noh vähemalt sama oluline kui, kui näiteks rongiühendus, et ega me peame olema ühendatud ka teiste riikidega. Ma loodan, et plaan, mida majandus- ja kommunikatsiooniminister on esitlenud, et see reaalselt, et saab ikkagi Euroopa komisjonilt heakskiidu, see ei ole iseenesestmõistetav, et kõik täpselt plaanijärgselt läheb, aga aga ma printsiibina näeksin küll seda, et Estonian Air tulevikus oleks erainvestori kaasamise läbi siis vähemasti lõviosas ja eraettevõte ja saaks neid ühendusi pakkuda ka sellised. Ja neid ettevõtteid on ju teisigi, et on räägitud ka ja korduvalt sellest, et võib-olla mõned tulevased olgu selleks siis ma ei tea õlitööstuse osad, et kui on vaja suurt lisakapitali hankida, siis riigil vähemasti peaks olema see koht, kus kaaluda, et kas me uute õlitehaste rajamisse kaasame riigi kapitali ainult või me ütleme, et Eesti energia Õlitööstus, et näiteks on eraldi ettevõte, millest osa võib tulevikus kuuluda ja kas siis börsil noteeritavalt või, või eraomanikele, et vähemasti kaasa mõelda nendel teemadel tuleks. Aga kindlasti jääb ka neid strateegilisi ressursse, mis peavad jääma riigi omandisse, olgu selleks siis taristu, sadamat, kase, nii gaasi kui elektrivõrkpall. Siiski usun, et ka elektritootmine suuresti vähemasti see, mis puudutab põlevkivist elektri tootmist, et, et ma usun, et pigem need peaksid olema riigi kontrolli all, selleks et oleks kindlus, et seda ei oma mõni Eestile mittesõbralik riik näiteks mõne ettevõtte kaudu Üheks tänavuseks märksõnaks, millest on ka palju räägitud, et kas Eesti nüüd kaotas või võitis või on olnud LNG terminal. Et arvestades seda, et tegelikult ju gaasi tarbimine neil väheneb väga kiiresti. Ja kui me tuleb see toru ja Soomes on terminal, kas üleüldse meil ongi vaja seda SOS terminali, et kas me siis ei usalda Soomet või usaldame siis Klaipeda, et et mis mõtet siin tekivad veel? Ja see on tõsi, et ega gaasist räägitakse hästi palju, aga samas gaasi osakaal Eesti primaarenergia, miks siis on, on kuskil üheksa protsenti ja pigem näitab langustrendi enamik energiast, mida me tarbime elektrienergia ja elektrienergia puhul justkui nagu praegu enam mingeid suuri vaidlusi ei ole, et kuigi ka omal ajal oli Est linkidele rajamisel, ma mäletan, oli tohutu vaidlus üleval, et kas meil ikka on neid merekaableid soome vaja. Ja täna me võime ühemõtteliselt öelda, et eelmine valitsus või oli see juba üle-eelmine, et igal juhul Andrus Ansipi peaministriks oleku ajal on, need on need otsused tehtud, et väga targad otsused ja tänu sellele me enam elektrijulgeolekust selles kontekstis ei pea rääkima, et see ei ole meie jaoks enam sedavõrd aktuaalne probleem ja, ja asjad on hästi, et ühendused Soomega on olemas ja ühendused Lätiga on mõtlesime veel, rajame juurdegi. Ja mis puudutab gaasiühendusi, siis täpselt samamoodi nagu elektriga soovime gaasis olla osa suuremast turust, et ei oleks võimalik ainult meid kas siis ainult Eestit või Eestit, Lätit, Leedut poliitilistele põhjustele gaasitarbimisest välja lülitada. Et ükskõik mis põhjusel me isegi ei pea neid fantaseerima, me näeme, et Venemaa on kasutanud gaasi relvana, on erinevatel riikidel, on öelnud, et kui te ei tee nii nagu meie õigeks peame, siis jaanuaris proovige ilma gaasita hakkama saada jaanuaris ilma gaasita hakkama saada on suhteliselt keeruline, sellepärast et ikkagi päris palju on ka Eestis neid uuselamuarendusi ja kus, kus on gaasi gaasikatlad ja kust neid asendada väga kiiresti ei ole võimalik. Ja, ja seetõttu meie huvi on, on tagada see, et me ei sõltuks sellest, mida, mida Venemaa gaasitarnijale meile ütleb ja rajada ühendus Soome rajada ühendus ka Leedu ja Poola vahele ja rajada sellele turule ka võimalusi siis LNG ligipääsuks ja nii lihtne see ongi. Et julgeoleku mõttes hädavajadust, kui on olemas Soomes suur terminal ja Eestis Soomega ühendustoru kaudu siis julgeoleku mõttes ei ole Eestis peldi eraldi terminali ehitamine hädavajadus. Aga vähemasti me soovisime endale selle nii-öelda õiguse saada, et kui me seda ikkagi mingil põhjusel vajalikuks peame, et siis me teame, et me Euroopa Liidu toetusega võime arvestada. Ja ehk siis, eks siis aeg näitab, et toru on kindlasti kõige tähtsam selleks, et, et Eesti ja Soome oleks omavahel ühendatud ja sama sama tähtis on ka see, et Leedu ja Poola oleks omavahel ühendatud. Millega te ise oma kodu kütate maksetega gaasi, gaasi ülekandetasuga, need torud kinni? Ei maksa, ma olen küll gaasiga kütnud ja näinud ka seda, kui gaasikatel katki läheb, et siis kamina ja ahju ka näiteks sooja vett teha oli ikka üksjagu ebamugav, kuigi võib-olla maja maja saab soojaks ka ka ahju küttes, et pidulon on selline väga, väga vana maja, kus kus sa nii ahi kui kui ka elektriküte ja, ja praegu gaasi, gaasi ei tarbi, aga, aga neid peresid, kes Eestis gaasi tarbivad, on ikkagi päris palju. Ja, ja hea uudis on, on see, et ega see gaasitoru Soome ehitamine nende gaasiarved kallimaks liiga palju küll ei tee, et see jääb kuskil sinna ühe protsendi piiresse, mis selle, mis selle toru hind on ühe protsendi piiresse, siis inimeste gaasiarvest. Aga samas ta annab selle kindluse, et järgmisel kuul on ka kaasolemas, nii et selles mõttes ma arvan, et see üks protsent või isegi kui seal kaks protsenti ei ole liiga palju Ja noh, muidugi erakordne on see, et Leedu valitsus on otsustanud kinni maksta, eks ole, Leedu LNG terminali ja Soome valitsus maksab kinni suures osas või mitte valitsus, aga Soome, Soome riik, maagaasiettevõte maksab kinni Soome LNG terminali, mis ilmselt ka kaudselt seda gaasivarustuskindlust ka Eestis kasvatab. Aga räägime veel natukene riigitegevusest, siis ettevõtluskeskkonna kujundamisel on olnud sel aastal palju juttu ja kriitikat ka ettevõtete poolt erinevate riiginud initsiatiivide osas üks üks neist on olnud siis riigi otsus, et edaspidi ei saa enam täies ulatuses kanda ettevõtte kuludesse autode soetamist. Olnud regulatsioon, mis siin nüüd praktikas jõustus päris aasta lõpus, et tuleb deklareerida kõiki arveid, mis on suuremad kui 1000 eurot on olnud erinevad aktsiisitõusud keskkonnatasude tõusud, mis mida saatsid, saatis ka võimas raami kampaania selle kohta, kuidas see toob kaasa väga suure suuremahulised koondamised ida, Ida-Virumaal võib-olla lihtsalt märgiliselt sattus mulle ette üks äripäeva järgmise aastakonverentside kava, mis siis Valgas teatega, et esimene, esimene üritus on jaanuaris üks kena väike hommikuseminar, kus pakutakse väikest hommikueinet ja teemaks on siis karistatavad rikkumised majandustegevuses 2015. aastal, et viia ettevõtjad kurssi, siis sellega, mida kuidas oma tegevust sättida ja plaane plaane teha. Uuel aastal. No ma loodan, et seda ei ole tehtud selle rakursi alt, et keegi arvaks, et hakatakse hirmsasti karistavad, pigem ma usun, et selle ärimehi küll ei ole äripäeva konverentside korraldaja korraldamistoimkonnas kuidagi, aga, aga ma eeldan, Siret, et selle selle konverentsi mõte on ikkagi aidata ettevõtjatel õiguskuulekalt käituda ja ma usun, et me ju kõik teame seda õigeks, et me kõik käituks õiguskuulekalt. Regulatsiooni on tulnud nagu ikka kõvasti juurde, et osadel. See on oluliselt tegelikult suurenenud ja noh, ettevõtted ma selles mõttes täiesti mõistan, kurdavad, et bürokraatia hakkab juba peletama ettevõtteid Eestist ära. No see jah, kui, kui keegi suudaks mulle nimetada ühe riigi, kus on ligi lähedaseltki sedavõrd lihtne käibemaksu deklaratsiooni esitada kui Eestis ka peale seda 1000 arve deklareerimist siis ma oleks oleks kohe väga huviga vaatamas seda, et ma olen ise kokku puutunud. Käibedeklaratsiooni esitamisega ma tean väga hästi, kui lihtne ta on, kui keeruline või lihtne on seda riigi jaoks kontrollida. Ja tegelikult ta jääb ikkagi lihtsaks ka peale seda, kui kui tuhandeeurosed arved tuleb, siis paljudel ettevõtetel on raamatupidamisprogrammis tõsi, oli tülikas muudatused. Võib-olla esmapilgul tülikas, aga kokkuvõttes aitab kaasa sellele, et me võime olla kindlad, et ka meie konkurendid näiteks samas valdkonnas tegutsevad teised ettevõtted tulevikus suurema tõenäosusega on ausad maksumaksjad, sellest võidab ühiskond tervikuna ja, ja ma olen siin viimasel ajal väga paljude ettevõtjatega rääkinud, et eks nad tegelikult alguses ikkagi nägid sellest suuremat tonti, kui ta tegelikult on, aga eks iga uus asi tekitab, tekitab ärevust ka nüüd, mis on aus, aus maksutõus on, on alkoholi ja tubakaaktsiis ja selle kohta tuleb küll öelda, et tervist kahjustavate pahede puhul ei ole põhjust eeldada ka tulevikus et nad poes odavamaks läheksid, et sellega tõenäoliselt sõltumata sellest, kes järgmise valitsuse moodustab peab arvestama, et nii viinapudel kui kui suitsupakk lähevad poes aasta-aastalt kallimaks ja, ja vähemalt samas tempos kui palgad tõusevad aga võib-olla isegi kiiremini, nii et sellega peab paraku arvestama. No see graafik on seaduses korrani paika pandud paariks järgnevaks aastaks nüüd on samas valimistel juttu, et on kavas veelgi Sa tempot vaat kiirendada ja juba juba minna nende kokkulepitud ja ettevõtjate lubatud. Siis tempo suurendamisele. Ikkagi jääma selliselt, et on võimalikult pikalt, et ette teada, et muudatused või see kiirem aktsiisitõus on planeeritud. Et kui ma nüüd peast ütlen õigesti, siis aastatel 2018 19, mis ka ikkagi järgmistest valimistest alates on veel ikkagi päris mitme aasta taga ja ma arvan, et see on tegelikult õige, et ettevõtjatele pikalt ette teatada, et alkoholi ja tubakaaktsiisid tõusevad ka järgmistel aastatel. Olukorrast riigis. Ka lähmegi, siit sujuvalt edasi sotsiaalsemat teemadega alkoholist olnud sel aastal üks, üks läbiv teema võib-olla või, või ma ei tea, kas läbiv teema, aga üks teema, mille ümber on olnud väga palju arutelusid. Siin alates alates sellest, kus suvel jõustus korrakaitseseadusemuudatus, mis lubas avalikus kohas alkoholi tarbida, kui, kui see kaaskodanikke ei sega. See oli siis see eelnõu või see oli seadusemuudatus, mis juba mõned kuud hiljem läks uuesti muutmisele pärast seda, kui kui Edgar Savisaar oli alustanud oma võimsat vastu kampaaniat sellel samal samal teljel siis Edgar Savisaar käis välja ka ettepanekud, et võiks vähendada nende kaupluste arvu kus alkohol on müügil. Ettepanekud, et mõndadel päevadel võiks alkohol mitte olla müügil. Siin tundub, et erakondade vahel on omavahel selline võistlus, et kes on kõige rohkem alkohol, kõik kõige tugevam alkoholi alkoholiga võitleja. Kas võib-olla hoopis see nende valimiste põhiteema? Ei, ma usun, et siiski peateemad on, on see, kuidas, kuidas Eesti julgeolek tagada ja kuidas Eesti inimeste elujärge parandada, aga aga ei ole vähetähtis ka alkoholiteema. Ja see, kuidas alkoholi liigtarbimist vähendada. Et seda seadust, mis võeti vastu, kui ma nüüd õigesti mäletan, 2011. aasta alguses juba vist nüüd suvel kehtima hakkas, seda võeti selliselt, et nüüd peabki avalikus või vähemalt osade poolt võeti Saaki avalikus kohas alkoholi tarbima ja see ilmselgelt andis vale signaali, et ma rääkinud inimestega, kes selle seadused väljatöötamise juures omal ajal olid. Sa oled, ütles, et kindlasti see ei olnud see eesmärk, et ta alkoholi Lausaliselt hakata nüüd avalikus kohas tarbima. Aga üksik, mis, mis põhjusel selge signaal kahjuks inimesteni jõudis. Ja eks me kõik ikkagi nägime seda, et et avalikus kohas, et rohkem oli ka sellist alkoholi kuritarvitamist või ütleme siis purju joomist ja, ja see, et ta ära muuta. Ma arvan, et see oli tegelikult õige. Ma usun, et tegelikult, kui keegi kuskil vabaõhuüritusel klaasi veini joob kultuurselt, siis seda ei tule ka tulevikus politsei trahvima. Vähemalt kodanikuna ma eeldaks, et see nii on. Aga kui keegi ikkagi kuskil kooli läheduses pudelist õlut viina joob, siis küllap käpaga politseinik sekkuma, et see peab ikkagi kuidagi ühiskonnas see asi paigas olevat. Riigikogu ikkagi liiga kiiresti seda ümber ei vaadanud, et pärast suve, kuid äkki oleks lasta veel mõnda aega sellel seadusel kehtida, vaadata, kuidas see töötab? Tunnetus ühiskonnas sel hetkel oli selline, et, et see on probleem, riigikogu reageeris sellele küllalt kiiresti ja, ja ma usun, et kui riigikogu elamus nii on öelnud, siis, siis minul kelle näiteks riigikogu on, on see, see otsus ei olnud täitmiseks või, või, või teadmiseks võtmiseks, et ei, ma iseenesest arvan, et põhimõtteliselt nagu sellist avalikku joomist ja, ja me ei peaks seda tegelikult nagu sellised nagu põhimõtteliselt nagu tolereerima etet kultuurselt. Jah, aga aga siiski, et, et see ei ole asi, mis ütleb, et me peaks propageerima ühiskonnas alkoholismi või kuidagi nagu mõtlema, et kuidas seda, kuidas seda nagu noh, võimalikult palju tänavapilti tuua. Kindlasti selle seaduse eesmärk ka ei olnud, ei olnud see, et lihtsalt seda seda mõisteti mõnevõrra valesti, aga seadusemõistmise juures või seaduse jõustumise juures ka mõistmisel on oma oma surnuid. Kummaline on ikkagi see, et meil on valitsuses täna Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid, kes peaksid nagu seisma ja siis nii-öelda suurte isikuvabaduste ja liberaalse liberaalse maailmakorra eest ja, ja siis seda jõudu, kes Eestis ka vaidleks selle eest et inimesed suudaksid ise oma otsuseid teha ja oma oma elu kujundada ilma liigse riigipoolse sekkumise ja regulatsiooni ritta. Seda, seda valmisolekut seda debatti pidada kuidagi, nagu ei paista valitsus. Jah, peale seda, kui ma olen töötanud sotsiaalministrina, näinud seda, kui palju alkoholi liigtarbimine mõjutab ka teiste inimeste elu, siis ka selles küsimuses on minus liberaali tõesti vähem kui, kui näiteks majandusküsimustes või üldises enamikes ühiskonna ühiskonnaelu puudutavates küsimustes, et et alkoholi liigtarvitamine tekitab koormat mitte ainult sellele konkreetsele isikule endale, vaid vaid tegelikult kogu ühiskonnale, kogu tervishoiule ja, ja see on olemuslikult väga tõsine probleem, et me ei peaks selle eest pead liiva alla pistma. Samas muidugi me ei peakski kalduma sellises äärmis äärmuslikku ärakeelamise ja, ja lauspopulismi, et mõneti eks me saame aru, et, et võib-olla tõesti, et keldripoed, väikesed kauplused, et kus seal, kas seal ikka peab nüüd alkoholi müüma, aga kui selle hind on see, et, et kui seal alkoholi ei müüda, nii kahju ei ole, et siis ei saa sealt enam piima ka kodu lähedalt, siis ma usun, et see on kogu selle kogukonna jaoks ikkagi tõsine, tõsine probleem ja seetõttu tuleb kõik need teemad rahulikult läbi arutada ja ja ütleme, populismi ei tohi siin ka selles küsimuses langeda. Ma tooksin sisse uue teema. Kui alguses mainitud, et jõululauas inimesed arutavad julgeoleku teemal siis minu kogemus oli küll see, et ühest jõululauast teise käies et põhiliseks teemaks oli kooseluseadus. Et samas on tegemist ju seadusega, mis tegelikult puudutab väga väheseid et ta ei muuda kongress kellegi elu halvemaks, rakendub ta alles parimal juhul 2016. Kuigi järgmine riigikogu võib ju kõik ära muuta ja seda seadust isegi ei pruugi tulla. Aga kas te nägite ette, et vastuseis sellele seadusele on sedavõrd suur, see ühiskonda see teema niimoodi lõhestab, sest mis siin salata, jõululauas lähedased sugulased lähevad tülli sõbrad enam teineteisega üksteisega. Räägi, et see on asi, mis inimesi väga-väga erutab. Et jah, on, on muidugi kahju, kui, kui inimesed ükskõik, mis teemal omavahel tülli lähevad, et Eesti on sedavõrd väike riik, et et me peaks igaühte hoidma ja, ja meil ei ole nagu seda. Me ei ole nii palju, et me võiksime öelda, et teie, teie sobite osaks ühiskonnast ja teie ei sobi ja seda peaks, peaks igas, igas mõttes igas mõttes arvestama, nii et ma tõesti loodan, et peale seda, kui need esimesed kired on, on läbi käinud, et, et siis siis ikkagi see tüliküsimus ka kaalu settib ja me aktsepteerime 11 ja, ja ela, elame tervikliku ühiskonnana, et see ei anna kindlasti mingeid selliseid õigusi, mis, mis kellegi teise õigusi kahjustatakse, konkreetne seadus, ma olen täiesti nõus selle hinnanguga, et, et ta ei võta, ei võta meilt, kes me, kes me elame. Õnnelikes peresuhetes, et ei võta meilt midagi ära, aga samas, kui ta on kas või poole protsendini või ühe protsendi jaoks ühiskonnast väga-väga oluline, siis ei näe ka põhjust, et, et neid kuidagi mitte aktsepteerida ühiskonna ühiskonna liikmete ja meil on meid, on liiga vähe selleks, et et kedagi kedagi maha jätta või kõrvale tõrjuda. Olete te mõelnud oma kooselu registreerimise peale uues uue seaduse raames? Ei et jah, tõsi, tõsi on see, et et enamik, keda see ju võiks puudutada, on, on kõige tavalisemad peesraile perekonnad, kes, kes saavad ka läbi selle seaduse pakkuda, oli oma elukaaslastele kui lastele sotsiaalseid garantiisid. Aga uskuge või mitte, selles küsimuses natukene siiski ka vanamoodne, et ma ei ole küll ei ole küll sinna paali veel jõudnud, aga küllap küllap ikka hulga põhjustika nagu kosja minna, et, et eks see tuleb ikka sedamoodi ja mind see seadus isiklikult. Ei raadio kaudu vaja neid lubadusi. Nendele tüli vältimiseks sellel selles samas seaduseelnõus, eks ole, seda eelnõud ei algatanud valitsus, seda eelnõu algatasid riigikogu liikmed just selle eesmärgiga, et oleks selline võimalikult nagu laiapõhjaline baas selle eelnõu menetlemiseks. Ometi ometi tüli sellest tõusis ja tõusis noh, päris suur konflikt ja see lõpphääletus 40 38 oli ka noh, ülimalt-ülimalt napp, et kas nüüd aasta lõpuks vaadates siis nii-öelda nendega väärtuste eest seisjana mille, mille eest kooseluseadus seisab nende väärtuste eest peamiseks kõige selliseks jõulisemaks seiseks on hoopistükkis tõusnud. Swedbank, mis on võib-olla noh, mis on oluliselt suurema turuosaga kui ükski Eesti erakond, et nemad on julgenud nemad kuulge nüüd nagu selgelt oma väärtuste väärtushinnangud, eks ole välja öelda ja jõulisi samme selles osas teha. Kas, kas tagantjärgi vaadates oli see viga, et võib-olla erakonnad ei asunud nii selgelt seda asja vedama ja ja neid seda väärtus väärtus ühiskonnas kujundama ja väärtushinnanguid juhtima? Nii nagu erinevates jõululaudades, erinevatest suguvõsadest, nii on ka erinevates Eesti erakondades inimesi, kes arvavad nii ühte kui teistpidi, et tegelikult ega see, see on teema, mis, mis Eesti inimestele korda läheb, see on teema, kus, kus ei lähe meelsus erakondi pidi või täpselt erakonna piiripidi, et, et see on asi, mis jagas riigikogu pooleks ka tõesti hoopis hoopis muud muud kaudu, et ta oli seal peaaegu igast erakonnast ühte või teistpidi arvajaid, et järelikult siis tegemist on sellised, aga mis, mis sedavõrd mis ikkagi on olnud siiani ka ilmselt ühiskonnas võib-olla selgeks vaidlemata ja ei ole ta olnud ei erakondade programmides ega, ega seda ei ole nagu selliselt käsitletud, et seetõttu võib-olla tuli ka paljude jaoks üllatusena, et ta niivõrd palju kirgi Kirgi põhjustab no sel aastal üks teema, mis veel põhjustades päris palju kirgi ja võib-olla oma mõjult praktilises mõttes on oluliselt suurem, oli töövõimereform väga pikalt ettevalmistatud reform ja nüüd seda kriitikat selle reformi aadressil. Kokkuvõttes tundub, et võib-olla tõesti nõukogu selline kurioosne olukord, et kui, kui paljudes majandusküsimustes riik näeb, et erasektor ei ole piisavalt efektiivne ja tuleks nagu võtta asju enda kätte siis sellest töövõimereformist tundub, et riik, eks ole, tegeleb, siis jahtub, palkab juurde ja siis nii-öelda inimesi, kes siis hindavad inimeste töö võimekust või püüab neid suunata sobivatesse kohtadesse tööle. Toob regulatsioone, aga kogu kogu selle reformi juures riik ise kuskile nagu kaldeid juurde ei hakka ehitama, eks ole, et, et see kõik on see, see, see reform jätab kõik selle nii-öelda praktiliselt poole, et milliste meetmetega reaalselt inimene, kellel on, kellel on piiratud töövõimed, see inimene saaks kuskile minna tööd tegema, et kõik need meetmed on erasektori õlul ja kohaliku omavalitsuste õlul, kes peavad ise need need viisid välja mõtlema ja selleks toetust taotlema. No tänapäeva maailmas lõviosa töökohti luuaksegi ju erasektoris ja ja küllap on ka riigil endal põhjust ikkagi vaadata selle pilguga, et kas kõikidesse riigile kuuluvates hoonetes on ka erinevate puuetega inimestele ligipääs olemas ja küllap on ka riigil põhjust kas kaldteid ehitada või, või muud pidi parandada eriväelastega inimeste ligipääsu töökohtadele. Aga, aga selle konkreetse reformi tulemus on see, et et riik läbi läbi töötukassa aitab erasektoril finantseerida selliseid kulutusi, mis muidu oleks võib-olla konkreetse ettevõtte jaoks liiga suured. Ehk siis lihtsamalt öeldes, kui, kui üks potentsiaalne tööle tulija vajab selleks, et tööle tulla näiteks 1000 või ka 10000 euro suurust investeeringut ja seetõttu on ta vähem eelistatud selle tööandja poolt. Igal juhul isegi kui tööandja väga soovib, siis tema jaoks tähendab see lisakulu ja see on objektiivne asjaolu, seda ei saa kuidagi hukka mõista. Et siis seda lisakulu tulevikus riik aitab kompenseerida. Ja tulemus on see, et kõik inimesed, ka need, kelle töövõime on, on halvenenud, on tööturul väärtuslikud, nad on, nad on see objektiivne probleem, mis, mis neid takistab tööd tegemas, seda me püüame vähendada või, või lausa ära likvideerida läbi nende investeeringute või, või ka tervise parandamist, mis on samuti plaanis teha. Ja seetõttu ma usun, et ta kannab sama ideed tegelikult, et millest me siin juba rääkisime, et Eesti on sedavõrd väike ühiskond, et igaüks on väärtuslik, et me ei peaks kedagi kedagi maha jätma või kedagi eemale tõrjuma. Me peame, hakkame vaikselt saaled kokku võtma. Merit aasta alguses oli Postimehe arvamusliidrite lõunal oli põhiteemaks oli virisemine ja kontseptsioon sellest, et et meie siin Eestis v virisema oma elu üle liiga palju, et kuidas teile mõlemale tundub, et nüüd selle aasta peale tagasi vaadates, et kas kas seda virisemist. Mul on liiga palju, kas või kas on olnud liiga palju seda, mille üle viriseda. Eks jah, tuleb, tuleb tunnistada, et eks seda virisemist on vist olnud palju küll jah, et võib-olla isegi võib-olla isegi natuke rohkem kui varasematel aastatel, et ega kas need põhjused on olnud mingil põhjusel tegelikult ju peab olema päris tühja koha pealt ei teki isegi virin mitte tavaliselt. Et aga on olnud ka selles mõttes selliseid teravaid teemasid, nii nagu see koos kooseluseadus tegelikult samamoodi see töövõimereform ja niimoodi mulje tegelikult, et inimesi tahetakse vägisi õnnelikuks teha. Et. Moody nüüd virin, virin on ka ju, et kas see virisemine nüüd virin, ise juba ütleb, et see oleks nagu põhjendamatu, aga sageli on see ju lihtsalt ka kriitika, mis on mis peabki olema, mis viib edasi. No ma arvan, et me oleme ilmselt kindlasti muutunud mitmetes küsimustes järjest nõudlikumaks ja nõudlikumaks ja see, see, seda kriitikat võimendab aga ja peab paratamatult üks domineerima, jäid sündmusi, sel aastal oli see julgeolekuolukord, mis ma arvan, kellelgi otseselt nagu rõõmu või elu läheb paremaks, samas kui vaadata seda, et selle tulemusena on, on meil mõnes mõttes võib-olla julgeolekuolukord paranenud. Võrreldes eelnevate aastatega on ka mitmete meie partnerite seas läbi vaieldud see, mis on meie kohustused liitlaste kaitsmisel ja aitamisel, et võib-olla võib-olla see on hoopis hea, et, et need vaidlused said sel aastal läbi vaieldud ja said vaieldud läbi niimoodi, et ilma et oleks vajadus olnud testida nende inimeste erinevate liitlaste reageerimisvõimekust reaalselt Eesti pinnal. Ma olen, ma olen 100 protsenti nõus sellega, et nõudlikkuse kriitika on ka tegelikult ikkagi ühemõtteliselt positiivsed nähtused, me peame olema enda suhtes nõudlikud, me peame olema teiste suhtes sealhulgas valitsuse suhtes väga nõudlikud, et me me niimoodi saamegi parima tulemuse, et, et me ei tohi oma latti kuidagi madalal hoida. Aga tõepoolest möödunud aastal oli ikkagi väga palju ka positiivset meile üle siiralt rõõmu tunda ja mis, mis ka eesti rahvast ühendas, olgu selleks nii laulu- ja tantsupidu, olgu selleks meie sportlaste suurepärased saavutused. Ja noh, mis seal salata, eks ka, ka selline välis, välisoht teatud mõttes ikkagi liidab ühiskonda, et ma ei ütle, et see ka hea oleks. Loomulikult, palju lihtsam oleks elata Euroopas, kus kus julgeolek on iseenesest mõistetav, aga aga näen, et see, et Euroopasse on ikkagi märgata täiendavat sõjalist agressiivsust, lausa, et, et see on meid pigem pannud mõtlema selle peale, et see, meie oma riik, meie oma riigi iseseisvus, et see ei ole iseenesest mõistetav ja selle nimel me peame kõik ühiselt iga päev tööd tegema, et küllap see liidab meid päris hästi. No poliitteooria järgi ühine välisvaenlane, aga alati ka suurendab toetust nii-öelda koalitsiooni juhtiv jõudlusele ja, ja valitsusjuhile, et selles mõttes Kaimset aitabki sellisele stabiilsusele kaasa, et kas see omakorda garanteerib ka järgmise aasta valimistulemuse. Ei valimistulemuses ei ole siin mitte midagi veel garanteeritud, et iga küsitluse järgi võib näha, et vahe Reformierakonna ja Keskerakonna vahel on, on ülitilluke ja polegi kindel, et mis pidi ta täpselt on, et tehtud ei ole siin veel midagi. Aga mina usun, et kõige parem võimalus ikkagi inimeste usaldust võita on hea tööga ja seda tuleb teha. Aga sellega tänase saate lõpetame, soovime kõigile head vana aasta lõppu. Stuudios oli vabariigi peaminister Taavi Rõivas, Postimehe peatoimetaja Merit Kopli, Eesti Ekspressi peatoimetaja Allar Tankler. Kohtumiseni uuel aastal. Olukorrast õiglus.