Ongi meil 55 minutit veel saadet järelejäänud Anu Välba on ikka stuudios ja Taavi Libe kätekohalt stuudios ja stuudiosse on jõudnud ka Vaiko Eplik, tere paika. Ja viga on, et nad just nimelt sellepärast siia, et õige pea siis ka Vaiko on lubanud muusikat teha, Ron kaasas ja ma loodan, et laulusõnad on peas. Kõigile ei maksta lobisemise eest palka, eks ole, mõni polnud midagi tegema. Nii et sa lobised ka, kuid konkaim proovida, tegelikult sa oled kõige raadioprogrammi ja väga pikalt aastaid. Olen tõsi, igatsete vahel raadio järele, vahel harva ma igatsen just leida oma õhtuseid muusikasaateid, pigem et seda ma, seda ma küll ei oska puudust tunda, et need viis 25 igal hommikul ärgata ja uhada unesegasena läbi linna autoga, ma ei tea kuhu, aga kas nüüd siis enam ei pakuta või sa lihtsalt ei ole vastu võtnud? Tegelikult nad vist enam ei julge isegi pakkuda, sest et eks ma, eks ma olen teinud ka ma vist kokku vist kolm ja pool hooaega olen teinud hommikuprogramme ja igasuguseid muid saateid ka. Noh, see, see ei ole päris minu kutsumus. Tore töö. Ja see oli tore aeg, aga aga te ütlete natukene õhtuseid raadiosaateid, kas igatsed pigemini seda ette mängida inimestele nii-öelda head muusikat ja juhtida neid? Kuulama seda? Ei, mul ei ole mingeid illusioone selles osas, et mõned. Kusagil kedagi selles mõttes, aga, aga ma tunnen puudust sellest, et jagada mõnikord head muusikat, et on palju siukest muusikat, mida mida ju ei kuule raadios ja, ja mida on kahju ainult enda teada jätma. Oskad sa kohe praegu öelda, mis viimane selline elamus on olnud? Oskan. Tõtt-öelda ma olen viimased aasta aega tegelenud väliseesti muusika kogumise ja korrastamisega ja tegelikult ma tahaksin, see on järgmise aasta üks suur ülesanne on panna kokku kolmest CD-st koosnev väliseesti muusika kogumik. Ja näiteks seda see niukse näiteks asi, mida tahaks väga jagada, sest et selle töö käigus siin noh, neid väliseesti vinüülplaate ilmus sinna 58 kuni kuni umbes 89 aastat ilmus üle 300 nendest umbes pool on levi muusikalistest levimuusikast tahaks panna kokku siukse nagu valimikku praegu ongi, kuna neid levimuusikaplaate enam-vähem oli umbes seal 150 ringis sest nende hulgast nüüd aasta jooksul on välja valitud umbes 60, mida tahaks siis kajastada sellel plaadil see juba siis omaette jällegi tingib selle kolme plaadilise kogumiku vormi, kuna seal on veel läbi kolme kümnendi siis nii-öelda Eesti muusika, mida mitte keegi ei ole kuulnud, kust see muusika sinuni on jõudnud, seda on kogutud ja, ja me otsime tegelikult sõber Marttiga, et siis nagu korje reisi New Yorki kus oli omal ajal väga vilgas väliseesti kogukond, kus paljud need plaadid välja anti, siis sai seal neid erinevate väliseesti pensionäridel külas käidud ja ostud nende plaadikogusid kokku ja nii edasi. Mõned nimed, kes siis väliseesti muusika suurimad tegijad on olnud? No see on ju väga palju, noh, siin ei saa muidugi mööda. Perekond Kopwillem, Olav kobimine mõnes mõttes nagu see stardipauk, kuigi oli ka ennem seal Hi-Lo's, Hille loostraatid ja naan põld ja igasugused sellised nimed ja muidugi minu isiklik lemmik René uferi Los Angelesest ja Kanadast väga palju erinevaid artiste. Andres Raudsepp siis muidugi ta ei olnud küll Kanadast, aga Kanadas anti välja ka Reet Hendrikson, plaat, mis on rahvusvaheliselt, näiteks Ameerikas ja Jaapanis väga kogutakse osalist nendest plaatidest, nagu Eestis ei olegi. Kes need kõige viimasemad staarita praegu eestlastest on see väljaspool. Tiivselt nagu kaasajal tegelikult seda ei ole enam selles mõttes, et see on naljakas, et mõnes mõttes see välis, väliseesti muusika väljaandmine kulmineerus umbes samal ajal, kui Eestis sündis esimene põlvkond eestlasi, kes ei osanud enam vene keelt. Sest mina olen näiteks eel eelviimane aasta sünni järgi, kes vene keelt veel nii-öelda telkab. Seda rääkimiseks muidugi nimetaks. Iga taksojuht naerab ka selle vene keele üle, aga, aga põhimõtteliselt 84. aasta ESTO oli nagu selline kulminatsioon pärast seda nagu nagu vaibus küllaltki see asi, et see oligi nagu tõrvikuhoidmine tegelikult, et oligi niisugune paralleel nii-öelda Eesti muusika, aga mida tegid asjaarmastajad üle maailma igal pool, sest no näiteks see üks tähtsamaid siis alguse panijaid olevat Kopwillem, tema tegelikult oli ju keemik, töötas erinevates erinevates kütusefirmades enamiku oma elust ja näiteks René Uhwergis kodus tegi peaaegu paarkümmend plaat. Ta andis oma elu jooksul välja, millest Eestis noh, mitte keegi pole midagi kuulnud, arhiivides on ka nendest võib-olla kolmandik, mis on jõudnud arhiividesse. Tema tegelikult ju oli, töötas naasas insenerina ja, ja, ja räägitakse legende sellest, kuidas nad mehega, kes paljudele nendele eesti keelelauludele sõnu sõnad kirjutasid. Jüri Kork räägitakse legende, kuidas nad lasid Pentagoni salaja, ehitasid omale sauna ja igasugu selliseid hullumeelseid lugusid, et see on üks väga huvitav maailm ja väga huvitav selline asi, millega tegeleda ja aasta aega umbes olen, nende plaatide juurde võiks, võiks üks raamat ka tulla, sest tegelikult need lood on tõesti huvitavad. Seda raamatut kirjutab tegelikult praegu Torontos Andres Raudsepp, kes oli paljuski aga kõige viljakam nende plaatide väljaandja paguluses. Vaiko Eplik, kas see on selline tegelikult missioonitöö, et sa tahad seal nagu kokku panna ja, või on see nagu muusikaliselt sulle huvitav ja see, kui sa võrdled nagu päris hästi muusikate, toda muusikat, et on see siis selline on need võrreldavad suurused on seal nagu selliseid jah, põnevat muusikat. Esiteks. Mulle tundub, et ilma seda väliseesti muusikat nagu noh, et ma tunnen, et on suur nagu tegemata jäänud on jäänud liitmatavad sõita ka päris Eesti muusika ja siis see muusika, et tegelikult noh, see on palju rohkem päris eesti muusika nagunii mitut pidi, kui, kui see, mis meil siin välja anti. Sest et noh, näiteks 70.-test on aastaid, kus välis nakkuspaguluses ilmus eestikeelset näiteks levimuusikat rohkem kui seda kodus välja anti. Rääkimata sellest, et see on väga eestimeelne, noh, seal on valdavalt ikkagi väga suur osa, ma ütleksin, et umbes mingi 40, üle 40 protsendi kogu sellest loomingust on rahvalaulutöötlused ja nii edasi. On tegelikult see on ülieestilik. Kuigi seal on mõnes loos on võib-olla naljakas aktsent ja palju meie jaoks harjumatu, aga on ka mingid nagu traditsioonid, mis jõudsid nagu küpseda ainult paguluses näiteks sama Kublee traditsioon ja Kopwillem. See jõudis Kopwillem iga 50.-te lõpuks nagu küpses nagu oma oma kvintessents sini. Aga meil siin okupatsioonitingimustesse kuidagi Venetchest suuskade ja selle mõjul sai sellest mingisugune imelik asi, mida nimetatakse lorilauluks tegelikult nagu esimese vabariigi ajal nagu tegelikult nagu popmuusika liugu pleed. Aga see nagu haihtus täielikult ja ainult tänu kopile meile, nagu see jõudis mingisuguse modernse vormini. Et siin on väga palju sellist huvitavat, noh, rääkimata juba sellest, mis, mis toimub eesti keelega erinevate kultuuriväljadel, nagu mõjus väga huvitava näiteks võrrelda Austraalia väliseestlaste ja Rootsi väliseestlaste aktsenti Lääne ja Põhja-Rootsi väliseestlaste aktsendid on väga erinevad, sest et ühes osas olid eesti koolid teises ei olnud, on ju noh, see on, see on omaette, väga-väga minu minu jaoks isiklikult väga huvitav töö ja mis on siiamaani jäänud kuidagi kahe silma vahele kõigile, siis mul tuleb endal käised üles käärida. Ja kui palju kuulajaid seal muusikal üldse olnud on, kui väliseesti muusikat teed, et su kuulajaskond ei ole väga suur. Et kõige suuremad tiraažid, mida mina tean, on paar 1000 enamasti pressiti 500 500 kaupa neid eestiplaate ja neid pressiti oma päevatöö kõrvalt oma raha eest. Ja neid nad liikusid ainult läbi Eesti või, või soome, mingite raamatupoodide või siis ESTO-del ja nii-öelda koosviibimistel kontserditel, neid müüdi auto pagasnikus nii-öelda see, mistõttu neid ongi väga raske leida. Ja tänu millele ei ole ka kellelgi väga konkreetselt nagu ettekujutus sellest noh, mis kui palju neid tegelikult on, aga lihtsalt on olemas selline tohutu massiiv eestikeelset muusikat, mida me tegelikult siin ei ole kunagi kuulnud. Teema on väga huvitav, aga me ei kutsunud mitte ainult selle teema pärast vaikad täna meile külla, vaid meil on ka rõõm siiski mitte ainult muusikast rääkida, vaid ka muusikat kuulda. Mõne aja pärast me paneme siis pillid häälde ja ja sa pead häält lahti ka kuidagi laulma, kuidas see sinul käib? Ja mõtlesin, et võib-olla ma lihtsalt mängis kitarri, sest et laulmine on minu jaoks nagu teda, kitarrimäng on niisugune nagu lõbu. Aga ma tsiteerisin lennata, oled ise öelnud, et, et inimesi rahustavad alati kolm asja. Elav tuli, voolav vesi ja teiste inimeste töö. Et selles mõttes oleks kõik raadiokuulajaks väga rahunenud. Kui sa natukene võib-olla tööd teeksin? Vaat seda ei tea, seda peab vaatama. Vaatame, kas panen. Arutame tingima raadiokuulajatega muidugi sa jätsid selle, kui me puändi muidugi ütlemata, et kui need kolm asja ainult eestlast rahustavad, siis tuleb naabri maja põlema panna ja siis sätid ennast akna äärde, saab kõike seda kolme oma kodumugavusest nautida. Aga muidugi enne vana-aasta õhtut selliseid nalju avalik-õiguslikus eetris ei tehtud. Kumu kunstimuuseumis jutustatakse lugusid klikke, kui kollektiivsele mälule põhinevaid oma privaatseid tundeid jagavad Šveitsi ja Baltimaade kunstnikud. Ootame vaatama ja kaasa mõtlema. Vaiko Eplik on igal juhul pilli häälde saanud ja loodetavasti varsti me ikka kuuleme muusikapalaga, aga Vaiko ennem ma tahaks väga su käest küsida, et aasta lõpus tehakse kokkuvõtteid möödunud aastast. Kuidas sul saasta läinud on? Väga hästi, tänan küsimast. Tänan küsimast, minul on ka väga hästi läinud, mis sinu jaoks ei lasta eriti eriliseks teinud? No lihtsalt. No ütleme, niiet. Oli toredaid kontserte sai esineda ka niisugustes kohtades, näiteks varem ei ole väga palju sattunud näiteks näiteks minu jaoks kuigi noh, minu jaoks ei ole paide mingisugune avastamata maaga, minul on väga meeldiv üllatus oli see, et ma arvan, et üks mu kõige paremaid kontsert sel aastal paides näiteks kuu, kus mu, kuhu ma näiteks satun esinema üsna harva või olen elus sattunud seni. Aga viimasel ajal on sinnakanti nagu asjal sisendiks Saaremaal väga tore olnud ja no ühesõnaga oli siukene menukas kontserdi, nagu heaks teeb, on see publik. Ma arvan, publik jah, sest et noh, mina olen ikka, mis ma olen selles mõttes, et ei ole ju niimoodi, et seda nagu raske öelda, mis see nagu teeb kontserdi, sest et mina olen jahtimine. Teine päev ei tule ja ma usun, et sul on ka neid päevi. Noh, seda küll jah. Aga hea publik kindlustab halval päeval, et see ongi noh ja selles mõttes ole sa kui hea tahes, siis kui publik on niisugune apaatne ja leige siis ega head nahka ei tule. Kui sa rääkisid, palju muusika sai tehtud, siis ma lugesin ajalehest, et sa suurem asi ärimees just ei ole, et vanad järjest plaate välja ei mõtle üldse selle peale, kuidas turundada ja kuidas täpselt planeerida seda ja kõik. Nojah, aga samas noh, mul on jällegi talenti. Seal on väga palju talenti ja lisaks sellele sa oled selle kuidagi, seda loomingut tuleb väga palju. Ma lugesin tõesti kaheksa kaks plaati andsid välja, eks ole, nelgid nõgesed ja Priit Võigemastiga. Monsanto tuleb jah. See on väga hea küsimus. Kus sul see hääl tuleb ja kõik see värk, mis ta tuleb, istun, vahe, mõtlen välja. No ei ole niimoodi, ta tuleb, vot see on sinul siis, ei tule. Uku Suviste meil paar päeva tagasi rääkis, et tal mingile ikka tuleb, siis ta peab kiiresti selle üles kirjutama ja siis on too sina sina istud maha ja siis tuleb Eino muidugi Heureka hetki, aga ega see ikkagi ei tule selleks. Uku Suviste mõtleb ise välja, ei anta talle kusagilt kõrgemalt poolt, et see on imelik, nagu arusaam nagu loometöö kohta on see, et sa nüüd midagi hoopis teistsugust kui tavaline töö. Et selles mõttes ei ole, et sa ikkagi paned sinna teatud aja. Sa kulutad suure osa oma headest aastatest selleks, et Sul näpakaks jooksma, ma ei tea, mööda keeli või siis mööda klahve või mõte hakkas liikuma selles suunas, kus mõni ja meloodia konks on võimalik kinni võtta, eks ole, see, see ei ole tegelikult midagi nii müstilist läheb minu jaoks ei ole, võib-olla, võib-olla on aga siukseid müstilisi loojaid nii-öelda olemas. Aga mis sind ikkagi inspireerib, kui sa kirjutad ka kuskil intervjuus, ütled, et kui sa annaks kõik need plaadid välja, mis tegelikult muusikast, mis sa kirjutad aastas, siis peetakse sind napakaks. Nojah, aga keset hoiaksid kuulata ma ise ka, ma arvan nagu tegelikult väga loominguline sul iga päev midagi tuleb või sa kirjutad üles, kas inspireerib sind midagi või lihtsalt oled nii muusikaline inimene, et, et piisab sul nagu korraks nagu kuhugi taha istuda. Kui mitut saadet sa oled elu jooksul teinud, vaat siis selgita mulle mõistuslikult ära, nagu, kuidas see võimalik on, et noh, see on lihtsalt see, mida ma teen. Aga kas sa mängid ka midagi neile siis või mida sa otsustad mängivaid värskest? Ei no ma mõtlesin alguses, et ma mängin teile lihtsalt ühe valsi aga, aga ma isegi hääld nutta, sest ei ole midagi välja. Ma võin proovida mängida ühe valsi, alustasin ehk siukse selle nimel, august on ilusaim. Miks on augusti ilusaim sellest august on minu lemmiku. See algab juba väga hästi. Mulle esimesel augustil sünnipäev. Tsüklon. Rooma tänavad on olnud suurepärane. Sa ütlesid küll, et august on sinu jaoks väga ilus kuu, aga ma saan aru, et ka detsember on sel aastal sinu jaoks väga eriline olnud ja väga eriline, sest sa käisid oma elu esimesel juulil. Sõdurid, ja mul oli tõesti see privileeg, et koos Liisi Koiksoniga kärutada pool Eestit läbi ja väga tore oli, kuidas sind ära räägiti, siis jõulutuurile, miks sa seda varem teinud ele? Meil pole kunagi varem kutsutud, ausalt öeldes. Nii et esimest korda, vot see ongi. Kutsuti, mõtlesin järele. Olin nõus. Kuidas ei ole vabandus ja, ja see oli, see oli ka sellepärast minu jaoks ja miks ma olin nõus, on väga lihtne. On ju absurd, et me Liisiga ei ole kunagi midagi koos teinud, ei ole ühtegi lugu koos teinud, ei ole esinenud koos noh, ja siis pakutakse võimalust, et tahtsin liisiga minna sõitma. Nov jumal, jumal küll, miks mitte? Aga õppisid ja siis ka püha öö ja ta sajab valget lund. Ei, me tegime ainult enda lugusid, me tegime ainult siis Liisi ja minu lugusid lugusid ei teinud, sellepärast et me, aga miks me oleks pidanud, meil ei olnud niisugune nagu rõhutatud jõulutuur meie vaata, ütleme nii, et meie tuur oli võib-olla täpselt nii palju jõulukuivõrd on Eesti elanikkonnast tõesti tõsiselt usklikke inimesi, et võib-olla tõesti seal oli mingisugune paarkümmend 30 protsenti seda nii-öelda noh, jõulunagu rõhku, aga tegelikult meil rohkem see meie kava rääkis nagu aastaaegade vaheldumist ja ja mis on tegelikult see keset, mida me nagu elame, kõike, millestki paljuski tuleb meie kohalik muusika. Et noh, need asjad on ju nii otseselt seotud nagu noh, me seal samal kontserdil kontserditel näiteks võtsime selle asja väga lihtsalt kokku, et kui peaks selgitama, et miks just aastaaegade teema mis on alati tegelikult muusikuid võlunud, läbi aegade, valdis tallates, noh, tegelikult muusika ja loodus on niivõrd otsene seos, kasvõi juba nagu teoreetiliselt, kui sa võtad akordid, noh, väga lihtne neljakordiga võt aasta aed kokku, näiteks kevad on kindlasti midagi sellist noh, mingisugune teema, seitse, eks ole, suvi on kindlasti keetuur. Vana jaanipäevakord. Siis sügis on otse loomulikult mall. Natuke melanhoolne, võib ka null, seitse. Ja talv, no vähemalt kitarril kindlasti. Et noh, siin ja ja noh, see ongi näiteks lugesin Arvo Pärdi viimast intervjuud, seal küsiti tema käest, et sa igasuguseid baastekste kogu aeg te ütled seal, et kas eestlasena ei ole mõelnud kalevipoja peale või midagi sellist. Muidugi ei tea, et Kalevipoeg ei ole meie nagu kõige iidsem. Ja püham tekste, nad ei ole tõenäoliselt intervjueerija ei olnud regilaulust midagi kuulnud. Aga Arvo vastas selle peale, et noh, tema, tema Kalevipoeg on Jeesus Kristus, noh, mina ütleks, minu Kalevipoeg on noh, siis võib-olla pigem siis regilaul või kuidagi niimoodi, et inimene on alati ju näeb ennast ümbritsevat loodust on kui, kui tal veab, ta on sellega mingisuguses kontaktis ja siis see nagu töötab. Sa enne ütlesid, et sind kutsuti seekord jõulutuurile ja enne ei ole kutsutud. Milline mees sa oledki laiemas plaanis, kas siit tuleb kutsuda või sa lähed ise? Hea küsimus, ma vastaks võib-olla Savisaare sõnadega kõnet saab pidada siis ikka tulen. Et ma ei tea, noh, selle nii kontekstiväline küsimusele raske vastata mõistlikult. Teise Savisaare teema sisse, see on üsna kontekstis, et sellele sellepärast, et veebruaris tõepoolest see no 99 juba praegu väga palju kirgi kütnud muusikal ise tähendab ja minu meelest see on ka kõik välja müüdud vähemalt väga suur osa sellest püksikuid piletid kuhugi saada, sina kirjutad selle muusika. No kas võtaksite paar akordi, mis iseloomustavad Savisaart? Oh, Jeesus, Maria, noh, see on, aga ma arvan, et kõik akordid võivad, võivad savisaart iseloomustada, sõltub nagu jälle nagu sellest, millest me nagu räägime, et et seda peab tulema, isegi vaatama, kes, kes, kes saab pileteid. Kas räägiksid natuke, kuidas see muusika on sündinud, see on sinu teine suurvorm nii-öelda peale seda multikat suur maalritöö, mis möödunud aastal taas esilinastus. Et kuidas siis, kuidas selline muusika üldse hakkab valmima, mida sa teed, kas sa vaatad savisaart, kuulad või kuidas see käib nagu tegelikult? Et see alguse asi sellest, et see on tegelikult üsna pikk juba projekt aga, aga ma alguses ütlesin selle ära, sest et ma sain aru, et ma ei tule üksi toime sellega sest et see on niivõrd ikkagi suur ülesanne üldse, muusikal on asi, mis on mind alati huvitanud, proovida, et kuidas seda teha on. Ja noh, nüüd siis proovime, meil on nagu hea võimalus, sest et tuli selline tellimus tellimusi, juhtumisi on see teha muusika savisaarest mis esimesest küljest nagu teeb asjad nagu keerulisemaks, teisest küljest jällegi kui tellimus oleks, et tehke palun, muusikal Tunne Kelamist oleks veel keerulisem, eks ole noh et oleks võinud palju hullemini minna savisaarest tegelikult saab päris hea muusikali, sest et ta on. Üks asi on vastuolulisus, eks ole. Aga, aga teine asi on see, et seal seal ongi selles mõttes väga huvitavat vastakat materjali ja temasse suhtutakse väga eri moodi. Ühtede jaoks on ta üks teiste jaoks teine, eks ole, ja, ja, ja sellelt pinnalt tegelikult annab juba teha tegelikult ükskõik mida. Et Savisaar on selles mõttes, ma arvan, et kui, kui siin peaks, nagu ma arvan, et ma arvan, et see on igati põhjendatud, nagu selles mõttes teemavalik ja ma arvan, et see on, see on siiamaani olnud üsna viljakas sihukene, lõbus tegemine. Kas sa oled kuidagi kuidagi oma hinnangu Savisaare suhtes või oma, vaatad Savisaar sellega ümber pidanud vaatama selle muusika kirjutamise käigus või on see muutunud? Ei, mul ei ole kunagi olnud mingit otsest nagu Savisaare suhtes selles mõttes, et ma mul ei, mul ei ole noh, mul ei ole mingisugust probleemi temaga nagu või tema või temaga tegelemise tegelemine ei ole minu jaoks probleem, mis ei ole minu jaoks mingi isiklik asi. Savisaar on minu arust väga huvitav. Ja, ja noh, hinnanguid võib ju anda igasuguseid, aga hinnangud ütlevad rohkem nende andja kohta kui selle kohta, kelle kohta antakse, nii et sellelt pinnalt ka ma arvan, et ta kindlasti noh, see tükk mingis mõttes on nagu hinnangu andmine Savisaarele, aga tegelikult see ei ole mingisugune peamine rõhk või see ei ole mingisugune eesmärk, sest et noh see on ju tobe, et Savisaar on. Ja oli ja jääb. Ja nüüd on meil varsti temast muusikal ja, ja, ja samapalju kui võib-olla mõni inimene võib mõelda, et milleks see või, või kas on vaja ja millist milleks talle seda tähelepanu pöörata ja nii edasi, aga palun kirjutage siis Ansipist suusamuusikalise, tehke seda, palun ei ole siukest huvitavat materjali. Igast igast muusikalist, alati on ka hitid, mida raadiotes hakatakse mängima ja mis saavad kuumemaks kui teised. Kas sa juba ka tajuda, et on sinu muusikalist ka sellised hitid olemas? Me me otseselt selle peale ei ole olnud aega mõelda, sest et meil Jakobiga on see töö käinud nüüd sellises tuhinas me tegelikult oleme ainult elanud Kossabizariga kaks kuud järjest. Vahepeal käisin küll kaliisiga kontserditel, aga, aga enamus ärkvel oldud ajast ikkagi ma olen Edgariga, tema on minu muusa ja me Jakobiga tema, tema nagu mõjuväljas elame, me käisime isegi, või kui mina käisin ka tema kõnet vaatamas ja inspiratsiooni ja noh, ühesõnaga see on suur töö. Kas Savisaar on ka midagi öelnud selle kohta või ei ole sind lõunale kutsunud nagu Lauri Liivi, kui ei ole veel, aga, aga ma olen üsna kindel, et ta teeb seda, mingil hetkel läheb ma arvan küll jah, sest et nii palju, kui ma olen kuulnud, ta pidanud väga huvitav vestluspartner, väga erudeeritud inimene, oleks huvitav temaga lunastada. Kas sinuga on võimalik vestelda teemadel, et sa läheksid poliitikasse ja võib-olla sinust saab uus keskerakonnale? Nagu ma juba ütlesin, mul on talenti, mul ei ole vaja sinna minna, umbes nagu on niisugune ütlemine, et inimesed on ahvid, kes ei saanud puu otsas hakkama, mulle pahatihti tundub, et et meil sinna mäe otsa ronivad, kes mujal hakkama ei saa. Kõik teised nagu Eesti inimesed suudavad nagu omal nagu ausalt, nagu vorsti leiva peale meelitada kuidagi, aga siis on keegi mõned inimesed, kes tõesti midagi muud ei oska või ei saa, eks on muidugi ka seal toredaid jäädialistlike inimesi ja neid on igas erakonnas ja nii edasi, aga valdav enamus nii-öelda elukutseline poliitik, lihtsalt jäle nähtus. Ja no kes, kes, kes niisugust rumalust nagu võtaks, no ma ei arva, et nad ei söanda animalähedased uuel aastal on valimised esimesel märtsil, eelmine kord ma ei käinud juba täiesti juba täiesti põhimõtteliselt ei käinud. Aga sel aastal ma mõtlen veel, sest et sel aastal on, on, aga mul on, mul on keeruline värk, sest et eelmine kord ma tõesti motiveeritud valima minema, ma ei, mul ei olnud mitte mingisugust. Ma ei näinud, kuidas sellel mingit vahet on. Ma lihtsalt ei tahtnud osaleda kogu selles asjas ja sel aastal ei ole päris kindel, ma arvan, et ma pigem ei lähe valima. Aga samas jällegi noh, ma kodanikuna peaksin seda tegema, aga aga ma ei, ma ei tea, kas ma leian ka sihukse kandidaadi kelledele vahel, tähendab Maire Aunaste või Heidy Purga või, või Mihkel raud, see igal juhul ei ole, kelle poolt mina mehele annaks. Sellepärast et see on selline soga. Maire Aunaste, vabandage väga. Milleks Maire Aunaste Riigikogus, palun selgitage mulle mõistusega ära või noh, okei, et ma saan aru, sa oled olnud superstaari saate kohtunik, no mida sa seal kuradi mäe otsas teed, milleks sa ronid sinna, teen midagi asjalikku? Milleks teised totrus, noh ma ei saa sellisest asjast aru, ma ei saa seda heaks kiita, eriti kui on teada, et inimene on suuteline ka millekski muuks. No kuuldavasti Eesti juhtivad suhtekorraldajad on ojasood ikka hoiatanud, et selle muusikaliga lastakse Savisaar peaministrist ka valida, sai korda? Ei? Aga mina olen valmis oma tegude eest vastutama. Mina tahaks veel kord jõulude juurde tagasitulemise äsja mööda saanud. Sa ütlesid, et inimestel on surve minna valima või nagu otsus teha, kui palju sa tunned survet, et sa pead jõule tähistama ja kui palju sa paned endale neid jõulukellasid ja ülesse koju? No. Noh, eks ikka peab tähistama, ta on ju meil alati püha olnud, ega noh, on ju hüpoteesid selle kohta ka, et tegelikult ju Jeesus sündis hoopis teisel aastaajal, aga kuna meil on talvine pööripäev, on väga oluline, siis nihutati Jeesus. Ja kui juba nii palju on meile lääne nagu seal kultuuris nagu ju vastu tuldud, eks ole, siis miks mitte tähistada, sest et eestlane on alati tähistanud suvist ja talvist pööripäeva, need on väga tähtsad asjad sinu jaoks, jõuludest, jõulud, teed. Ma arvan, et jõuludes teeb jõulud ikkagi see teatud kogukondlik sihukene, nii-öelda koosistumine ja muidugi metsik, metsik ülesöömine. Ja kui, kes igal aastal tead, et jälle seda sel aastal teed ja sellepärast seda kahetsenud ja nii edasi siis ikkagi nagu asja juurde ja ausalt öeldes, kui tuleb järgmine aasta, oleks kaks päeva tagasi küsinud. Ma olen öelnud, et ma ei söö enam mitte kunagi mitte midagi. Senikaua kuni ma elan. Aga praegu on juba ütlen, tulgu aasta uus turg, uued jõulud, vaatame seda asja mineristeeteile. Õige pea on aastavahetus ka käes, oled sa vaba sellel ajal või sa oled ka plaaningutele mingeid töid? No meil on näiteks 30. on Jaan Pehki kontsert meil sinilinnus, aga üldiselt ma olen hoidnud vaba ja ma ei ole kusjuures mitte kunagi aastavahetusel mänginud. Ja ma ei ole kunagi mänginud jaanilaupäeval. See on pidu, noh, see on, miks mina pean tegema tööd, noh, uusaastaööl või siis või siis hoidku jumal sellest jaanilaupäeval, kas sa arvad, et mina ei tahagi seal jaanipäevaks kõrgeks? Kasvab rohi? Ei taha, niimoodi? Tahan küll, ei ole, ei ole niisugust asja, et mina pean siis lipsu ette panema ja seal laulma. Aga see, kui sa esined, see ikkagi ei ole pidu? On küll, on küll pidu, aga tead ikkagi tööl selles mõttes sa ei saa ennast vabaks lasta, olla selle peo osaline täielikult? No vaata, ideaalis ikkagi käib nagu saalis suurem pidu kui laval, idealist küll ja ideaalis on nagu ikkagi inimesed, kes on laval, on nagu siis artistid ja neil on midagi, mida nagu laulda ja neil on, mida näidata ja nad on uhked selle üle, mis neil on. Ja, ja ideaalis siis need inimesed seal saalis neil on. Neil on siis pidu ja nemad siis naudivad ja nende pärast on see kõik. Et ma olen sattunud ka kontserditel ja kus on vastupidi kus on saalis, eks ole, on, siis on siis kõik kontrolli all, aga, aga laval käib siis nagu kõigi aegade kõige suurem pidu ja enese imetlemine. Aga kuigi pidu peab olema laval, peab olema ka eneseimetlemist. Seda ikkagi teatud määral. Sest et inimesed selliselt, et see nagu õhtumise kohtuda oma selles mõttes parimate sõpradega. Sest et ma ei tea, kui palju näiteks sina tead oma sõpru, kes on valmis näiteks maksma selle eest, et sind näha. Aga kui ma mõtlen oma sõprade peale noh, nii mõnigi neist on selline, pahatihti ei võtaks isegi raha vastu, et. Et tegelikult ju mida on seal karta või mida on sul noh, need on sinu sõbrad tulevad kohale. Ja nad on väärt seda, et nad saavad elamuse. Aga millal viimati sa käisid sellisel kontserdil, kus sa tundsid, et nüüd sa oled tõesti sattunud õigele peole? Sa mõtled lavaloleku ei, ei, ikka publikule. Publikuna. Las ma mõtlen Need ei tulegi niimoodi suure hooga kohe meelde, aga neid on olnud küll väga-väga toredaid hetki sellest aastast, aga nagu kiuste ei tule nüüd just meelde. Ma käin muidugi harva, ma käin muidugi harva, sest et noh, ma ei tea, kui sa kuuled, et siin raadios on mingi pidu või või noh, et umbes, et keegi teeb mingit saadet või sa tuled vaatama seda ohtu lähedalt paned, teeb siin saadet. Wow. Et noh, see on umbes nagu ongi, et esitasin rumala küsimuse Jaanile näiteks meil oli hiljaaegu, mul oli Tartus kontsert taliga, Tartus juhtumise, küsisin ta käest, et kuule, tahad, et panen solistid, tahate kontserdile tulles vaikuses, loll oled peast, ma olen 15 aastat tantsinud, noh, mida ma. Paiga, kas sinul on kontserdil ka selliseid lugusid, mida rahvas nii-öelda küsib, mida sa alati nagu pead mängima või sa tahad mängida? No mingid ikka on ja millest ei ole pääsu näiteks? No kindlasti tuleb mängida sinu jälge, armastad, päästab maailma siis. Noh, mingid uuemad lood veel ka, mida juba tead, noh ühesõnaga on ikka mingisugune baas, repressilvestel otsustab surra nihukesed asjad, no mida inimesed ikkagi tahavad ja ma ise oleks ka pettunud, kui ma lähen, käin kontserdil näiteks ja mul on mingi konkreetne lugu, mis mulle endale väga meeldib ja ma seda ei saa. Siis ma ikka on pettunud, et tuleb ikka mängida seda, mis inimesed inimesed tahavad, seda enam, kui sa mängid oma loomingut, siis ei ole ka mingit põhjust seda mitte teha. Aga me ikka tahaks ka sinu loomingut ja veel täna kuulda, mis sa meile eelnenud Okima. Võin proovida teile laulda ühte bosonoovat. See on niisugune tagasihoidlik katse Raimond Valgre stiilis. Aga kas sa oled paneksid selle ahah, aitäh. Unustasin omanöövyydru. Unustage selleks nad ehk pingile tulude kub see hilja alles tulla. Unustasin šampus sulle tuua märtsis, soovides juua Miinaga minnes. Teatrisse siin tunnustele siin ja nüüd on päris kindel enam siia oodatud maa poole, sinus ümbritseb rada ja sa ei mängi Iijena meenuga. Unistades unustada või mõndagi, kuid õnneks sulle tõin ka kinopiletid, ei kahjuks meelde, mul polnud tulnuk kohal olla, tunnen reide. Mille õnneuimas Õigerdades rin tyhi, unistasin sinust ladva silmi, sina aga üksi keset filmi lahkusi, diabeet, Mobidid, silmi. Kuigi endist õrnus, armastus püsib meele, tahtsin sulle tulpi, siidiaru, see põhjustavatsus nädalaid, no see proovinud ma kõiki puuseen ja Skype'i kannisid ja mänguudu kes aasta pärast olemegi koos mehel ja millist armastuse ültse koosne? Nelke pillub rööbastele saatum. Mets vaatumis Igalühel kord taipab saabuma meile armastuse, seda Hinnita. Ja kui see ei aita, siis koidab milla armastuus müüdbaaneb. Vaiko Eplik, teie aitäh ega loo ka selle lasin viimane slaid ja tõele ma tahtsin küsida, sa oled pühendanud tegelikult nüüd eestikeelsele muusika läks, ja tõesti, sa oled ka öelnud seda, et eesti keel on nii rikas ja sa vihkad neid inimesi või mõista neid, kes ütlevad noortest muusikutest, aga paljud, et eesti keeles pole võimalik kirjutada. Mina tahtsin aga küsida seda, et vaatamata sellele, et sa teed nii toredasti eestikeelset muusikat, ma kuskilt lugesin, et sul on ikkagi 14 aastane hiina sõber, kes tahab eesti keeles anda välja plaadi, hurraa. Kuidas asjad lähevad, oled sa kursis? Plaadi nimi muidugi hurra natukene valesti sai see hiina poiss nagu sellest ta kirjutas mulle just eile tahtsin laulu akorde teada, aga noh, ma ei ma väga aktiivselt temaga ei suhteliselt, et minu arust on see ikkagi imelik, et hiinlane tahab eesti keeles muusikat, lugu, see on sellega. Mis lugu selle hinnapoisina on? No ma ei tea, lihtsalt praegu me elame sellises maailmas, kus kõik on nagu kõige, kõige on liiga palju ja kõik on kättesaadav. Et me oleme nagu noh, meenub kohe lugu sellest, kuidas Vladimir Võssotski oli esimest korda elus viidud supermarketisse kusagil prantsuse reisil ja ta pole kunagi nõukogude inimene, ta ei olnud kunagi nii palju toitu ühes ruumis korraga näinud, tal läks süda pahaks, lihtsalt oksendas kõik täis seal. Ja tegelikult me natukene nagu, mis selle info välja puudutab, siis me elame nagu sarnases situatsioonis nagu Vladimir Võssotski supermarketis esimest korda elus, ehk siis kõik on saadaval ja kõik on liiga palju. Ja nii siis tõenäoliselt see hiinlane siis leidis kuse kuidagi selle kõige hulgas seal supermarketi siis selle, minu muusika ja talle hakkas see meeldima. Millegipärast nüüd arvab, et tema peaks ka eesti keeles muusikat tegema, et noh, ma ei Ma ei tea, mina oleksin hiinlane, ma nagu pigem pigem nagu ei teekski, musike ma eestlasena ka pigem hiina keeles ei teeks, et ma ei tea, võib-olla talle meeldib eesti keele kõla. Kuna ta suhtleb ka läbi nagu Google translaatoreid, siis on väga see ühesõnaga ma ei tea, kuidas ta läbi selle Google'i ja kõige selle eesti keele peaks selgeks saama. No see on lihtsalt niisugune kurioossem, selline asi juhtub praegusel ajal. Et see on sümptomaatiline, see on nagu huvitav, aga see tegelikult noh. Ma ei tea, lihtsalt selline tore asi. Kas ise jätka mõnikord sinna supermarketisse lõksu, mille nimi on internet, noomika käin seal jah, oma sisseoste tegemas poodlemas aga ma olen, katsun olla reserveeritud seal või noh, ühesõnaga. Mulle tundub, et seal peab olema mingisugune ühesõnaga selle umbes nagu tühja kõhuga poodi minek, et et mulle meeldib minna internetti, siis mingi konkreetne asi, mida ma pean seal tegema. Kui sul tehnika inimene, sa oled Aifun kuus, on sul olemas tehnikavidinate tahvlid ja plaadid ja niuksed asja taskusse? Ega see oli ka mobiiltelefon, on, Mul on see kõige tavalisem mobiil Nokias 10 ussimänguga, Nokia läks katki ja mul on mingi kõige odavam Samsung praegu. Miks ei hooli neist asjadest kasvõi näiteks muusikuna, aga sinu elu kuidagi ei kergendaks? Tead, ma ütlen niimoodi mul näiteks ei ole kunagi olnud minu stuudio arvutis interneti ja ma arvan, et seda ka ei tule sinna mitte kunagi varem, aga ei update-i mitte midagi selle arvuti peal enam mitte kunagi. Sellepärast et mul ei ole seda vaja ja kui ma selle internet siin ühel hetkel paneks näiteks selsamal ajal kõlgutatakse jalgu, oleksin Facebookis, ega ma siis mingisugust väga head muusikat eriti ei teeks. Ja omavahel öeldes, kui mul on olemas niisugune aparaat taskus, tark mees, eks ole. Kui ma saan kogu aeg sinna internetti minna ja ma saan kogu aeg olla selles väljas, kus mind pommitatakse seal ma ei tea, millega kirjutatakse mulle, ma ei tea, hiinast või kust iganes ja ükskõik millega, eks ole. Ega see väga meeldiv minu arust ei ole ja sellepärast ma ei elaga situatsioonis, mulle ei meeldi see mina, ma käin päeva jooksul internetis, kui on vaja, käin isegi mitu korda. Aga miks ma peaksin kogu aeg internetis olema, vabandage väga, ma pole sellest aru saanud. Noh, see on mulle tundub, et noh, minu jaoks isiklikult on lihtsalt nagu mingisugune niukene piir, mis ei ole nagu enam kasulik. Noh, ma arvan, et minu produktiivsuses näiteks kannataks selle all, kui ma oleksin kogu aeg, näeksin iga, kui ma saaksin teada igast motifikatsioonist, kui ma saaksin igast kustutatud pämmist teate ja vaataksin seda, järgmine läks lolliks peast. Kunagi keegi tegi niisuguse huvitava võrdluse sellest, et et milline on nagu loova inimese päevaplaan võrreldes näiteks selle ajaga, kui meil tõesti eksisteerisid ka veel ikkagi täiesti meistrid, no näiteks umbes et milline on tänapäeva näiteks muusiku päevaplaan võrreldes šopääniga. Et kuidas nad nagu, kuidas me oleme nii palju vähem siis nagu produktiivsete teemaga kvalitatiivsemad, kehvemat tööd võrreldes nagu selle ajaga, kui tegelikult tehnoloogiliselt noh, isegi ei olnud tehnoloogiat selles mõttes, hobune oli kõva sõna. Ja sulg, eks oli, hanesulg oli kõva sõna, noh me räägime isegi me tänapäeva mõistes me ei räägi isegi üldse nagu tehnoloogiast. Ja päevaplaan oli tegelikult selline, kas nad siis nagu tegid palju rohkem tööd nagu kõik need pahide, nende, kas on siis tõesti nagu siis hommikust õhtuni, siis neil ei ole tõeliselt igav, neil ei olnud näppu telefonionju ja siis nad siis tõenäoliselt oli puudujääk ülejäänud päevad läbi ei olnud niimoodi nad töötasid umbes kaks pool tundi päevas. Aga enne seda nad liikusid, noh, näiteks Mozart käis hommikuti ratsutamas ja, ja, ja ja lihtsalt näiteks jalutas iga päev umbes neli tundi. Ja selle nelja tunni jooksul, mis ta jalutas, tal tekkisid mingid ideed ja siis ta istus maha ja siis ta realiseeris, näed, see ei võtnud väga kaua aega. Seal on umbes nagu minu isa rääkis, kuidas ta vene sõjaväes kirjutas kirju, eks ole, et seal päeva jooksul mõtled oma kõik kirjad välja, kui õhtul on sealpool tundi isiklikku aega, siis sa paned kõik kirja, on korras. Lihtsalt tänapäeval me teeme, meil on väga palju hästi palju, igasugu kõike on palju rohkem, meil on väga palju kõikvõimalikke vahendeid, mida me kunagi varem pole olnud. Aga meil nagu ei teki enam ideid, sest me oleme kogu aeg mingis müras. Me lähme jalutame, ei vaata merd ja ei mõtle, et kuidas klaveriga väljendada seda või mida iganes, et noh me ei sa kõike noh, ühesõnaga ei maksa hulluks minna päris nende asjadega. Aga sina siis jalutad ja vaatad merd ja käid ratsutamas. Ei noh, seda päris mitte, aga ma, mul on elu. Noh. Mul on reaalne nagu elu. Või kohe-kohe on aastavahetus, oled sa juba mõelnud, mida sa soovid ise endale uueks aastaks head uut aastat vaigu? Midagi sellist, mis peaks juhtuma, et selle aastaga tõeliselt saaksid öelda. Aasta lõbusad solid, rahulik. No kui sa juba aasta lõpuni pead ja kui sa nagu lõppkokkuvõttes tegelikult nagu päris loll ei ole olnud ja noh, kui juba hing on sees ja ei ole, no ühesõnaga, mis, mis seal siis nii väga on, et see on nagu algab lihtsalt uus uus tiir ümber Kesena et mõnes mõttes algab see nagu sünnipäev, aga minu jaoks on selles mõttes tegelikult nagu sünnipäev on olulisem Est minu sõit, noh muidugi me kõik koos sõidame nagu meie ühine see nii-öelda nagu uus ring algab. Aga minu tiir käib nagu noh, pigem nagu minu sünni järgi. Aga ma ei ole mingi suur uusaastalubaduste andja või midagi sellist, et tegelikult ju kui keeratakse see number viis selle nelja asemele sinna nagu aastaarvu lõppu, ega mitte midagi ju tegelikult ei muutu mitte midagi. Et noh, lihtsalt hakkab jälle kevad tulema ja noh, nagu ta on juba 33 korda varem tulnud, ma olen seda kõike 33 korda näinud. Ma olen 33 korda vahetanud aastat. Ma ei kujuta ette, mis väga rabav peaks olema nagu. Et samasugune kevadeakord nagu sa mängisid. Ja et lihtsalt, kui sa saad olla rahul sellega, kuidas sa selle aasta oled veetnud, siis ma arvan, et ongi nagu hästi, midagi enamat ei saa kellelegi väga nagu nõud. Vaiko Eplik sinuga on olnud suur lust. Vikerraadiosse lõpp hea, kõik hea stuudios. Ai teiega tunni lõbusal vaid. Ma hakkan nutma, ma ei taha. Aitäh tulemast ja väga head uut aastat sulle vaid lõpetuseks teed veel mõned akordid. Ja ma teen hästi kurjad. Praegu, kui aina kuuleb kurtmist, et häid ideid ei jätku, tutvustab tegija saade, tänavuse laulu- ja tantsupeo Aja puudutus, puudutuse aeg, idee autorit ja koos paljude teistega selle peo ideest teostuseni viinud Sten Weidebaum. Puudutus annab meie elule ja ajale väärtuse pääl, ütleb stend. Kell 14. Null viis algavas saates on küsitlejaks Kaja Kärner. Tegija. No näed, siis ongi meie aeg ühele poole saanud jälle tõepoolest lõpp hea kõik ja lõpetab siin vikerraadios, aga sugugi mitte saade ei lõpeta. Homme on teie ees juba Maian Kärmas ja Taavi otsus, nii et kuulake ikka, alates kella 10-st lõpp pea kõike saadetega vikerraadiot loomulikult, nii hommikul kui õhtul. Vikerraadio jätkab ka väga toreda tegija saatega ja nii et jääge ikka meie lainele. Olge mõnusad, aitäh.