Tere, hea vikerraadio kuulaja on rahva teenrid jälle nädalas sündmusi kokku võtmas ja täna on siin vikerraadio stuudios Külli-Riin Tigasson, Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juht Mikk Salu, Eesti Ekspressi uuriv ajakirjanik Lauri Hussar, viker raadios. Ja tänases saates räägime riigieelarvest, räägime ka Eesti spordi rahastamisest ja ühest kohtuotsusest. Kui meil aega üle jääb sellest kõigest, siis räägime ka pisut haldusreformi teemadel, sellepärast et Saaremaal on tekkinud Lääne-Saaremaa vald ja juttu tuleb tänases saates ka Saksamaast ja seda lausa kahe kandi pealt. Ühelt poolt on siis Angela Merkel teel oma neljanda ametiaja pool, ehk siis püüab kinni legendaarse kantsler kooli, aga teiselt poolt on saksa demokraatliku vabariigi kommunistliku partei õigusjärglane või, või aeglane Tilinke tegemas Saksa poliitikas võidukäiku ja ja me võime öelda ka, et Saksa poliitikas on siis lõplikult saksa demokraatliku vabariigi kommunistlik partei rehabiliteeritud ja ja miks ma niimoodi väidan, kuulake saadet ja saate teada. Talguses rõõmustame Eesti mängufilmi edu üle, sest Eesti-Gruusia ühistööna valminud mängufilm Mandariinid on jõudnud kuldgloobuse nominentide hulka parima võõrfilmi kategoorias ja ja noh, tegu on ikkagi sellise tunnustusega, mida, mille üle saab rõõmu tunda juba ainuüksi sellepärast, et, et film on jõudnud nominentide hulka, ehk siis viie filmi seast valitakse see, see kõige parem, aga, aga mine sa tea, võibolla läheb isegi veelgi paremini. Miks sa hommikul rõõmustasid selle filmi edu üle? Ei, ma jah, ma mainisin, et selle asja võiks ikkagi saates ära ära öelda, et et ma ei, ma ei tea, mis, mis hakkab edasi saama. Huvitav on see, et nagu sa ise lauri viitasid, et et päris mitu, nagu just Ida-Euroopa filmi on sellel aastal nominentide hulgas. Ja seal mandariinide produtsent Ivo Felt ütles ka ühes intervjuus. Tegelikult kogu see Ida-Euroopa poliitiline olukord, ukrainlase sõjafoon, see, nii kurb, mõnes mõttes, nagu see ka ei ole, aitab filme promoda. Sest ega ega nominentide hulka keegi niisama ei pääse, seal tehakse nagu väga kõvasti tööd felt ja ise ja grusiinid olid nädalad olid Los Angeleses, neil oli seal mingi PR-firma palgatud, nad kohtuvad, teevad, lobi jätnud. Aga eks näeb, kuidas neil läheb. Ja sellega ma olen ka nõus, et poliitiline olukord tõesti mingis mõttes paradoksaalselt aitab taas tõsta suuremasse huvi voog, huvi fookuses Ida-Euroopa kultuuri, et ma olen ka vaadanud, kui palju on hakanud, et Ukraina kriisi ajal ilmuma näiteks intervjuusid erinevate Ukraina kirjanik Valgevene režissööridega, Lääne-Euroopa meedias, et see kindlasti on nagu tõstnud selle piirkonna uuesti huviorbiiti, mida ma aga muidugi ei, ei saa arvata, et nüüd see kõnealune edu oleks tingimata poliitiliste sündmuste foonil, et see on kindlasti lihtsalt kummardus eesti kultuurile. Üks aspekt nagu paljude seas aetud ei saa ju muidugi, et film peab ise ka ikka midagi midagi väärt. Nominentide hulka on jõudnud üks Poola mängufilm kannab pealkirja ida ja räägib see siis eelmise sajandi 60.-test aastatest Poolas, kus siis jälgitakse ühe nuna tegemiseni. Et igatpidi EKP-d huvitavad filmid ja jääme siis ootama, et kes saab parima võõrfilmi kategoorias kuldgloobuse, aga mine sa tea, võibolla mandariinid teevadki järjekordselt Eesti filmiajaluga. Äkki ma nüüd Eesti selle nädala teemadest ja ja sellel nädalal kindlasti kõige kaalukam otsus on tulnud riigikogust järgmise aasta riigieelarve on heaks kiidetud ja vaatasin siis, eelarve maht on 8,45 miljardit eurot, et on siis tulusid, kulusid on rohkem 8,54 miljardit ja, ja kui ma hakkasin vaatama, et kui suur on Eesti SKP olnud aastate lõikes, siis 10 aastat tagasi oli Eesti sisemajanduse kogutoodang sama suur kui täna on Eesti riigieelarve, nii et et see näitab, milline on andnud meie riigi, areneks. Kui ma ei eksi, siis vanas rahas vist ollakse esimest korda olnud riigieelarve üle 100 miljardi krooni. Lihtsalt lastes ei tähenda midagi muud, aga aga näitab, kuidas aastate jooksul numbrid on kasvanud. Päris nii vist ei ole veel, võib-olla võib-olla 8,54, ütleme 136. Me võime üle 100 miljardi kindlasti 136 isegi rohkem, palju rohkem, see, see piir on ammu ületatud. 130 635 miljardit krooni on siis eelarve maht vanas vanas rahas, aga. See on seal huvitav, et kui sa pakkusid selle riigieelarve teema tänaseks välja, et mõtlesin, et jah et see on formaalselt just nagu tõesti kõige tähtsam selle nädala poliitiline otsus, paljudes riikides on see enamasti sellise sügisese poliithooaja üldse kõige tähtsam teema. Aga samas, mida sellest Eesti riigieelarvest rääkida, et jõle igav, midagi mingit uudist ei ole? Tegelikult on juba aastaid ütleme üsna niimoodi. Sellises Ühes voolus läinud, midagi ei ole muutunud, mingisuguseid põhimõttelisi asju pole tehtud. Kui sa ütled, et mingit muutust ei ole, kui ma hakkan vaatama, et mis siis juhtub, et siin lähinädalatel peaks juba tulema esimest korda välja, siis andmed selle kohta, et mis siis nüüd on ettevõtete käibedeklaratsioonide sisseviimisel juhtunud, et siin novembri algusest alates on selgelt tegelenud ja nüüd peaks tulema ka ka esimene informatsioon selle kohta, et mis siis on juhtunud, et kas kas on siis on siis tänu euroste käibedeklaratsioonide sisseviimisele tänu sellele riigieelarve laekumised paranenud, kas asi on läinud läbipaistvamaks ja arusaadavamaks või, või ei ole, see sellest oleneb kindlasti järgmise aasta eelarves väga palju, muuseas, paljud ettevõtjad on ikkagi jätkuvalt väga kurjad selle peale elu oluliselt keerulisem muidugi, aga see on see asi, mis huvitab ainult raamatupidaja. Nõus, nõus, aga see puudutab ikkagi väga paljusid, et see, see ei puuduta Eestis on Eestis on ju kümneid ja kümneid tuhandeid ettevõtteid kes peavad ja ütleme nendest nendest siiski märkimisväärne osa peavad ka sellega tegelema. No me räägime praegu natuke kahest natuke erinevast asjast, et üks on tõesti see, mida ütles Miika, et et tõesti, et riigieelarvest ei ei olegi väga pikalt midagi arutada, et suurem osa sellest on ju püsi-püsikulud aastast aastasse samad rahad kui sotsiaalkulutused, tervishoid, haridus. No aga ei ole võisi kuluvad, kuulge vaatame Tallinn, Tartu maantee ehitas Tallinn-Tartu maantee ehitus ja meenutame, millised olid lubadused neli aastat tagasi, kus kõik erakonnad lubasid, ehitame Tallinn neljarealise Tallinn-Tartu maantee, kuhu ehitada. Sotside lubadus oli niivõrd kummaliselt sõnastatud, et kõik lugesid sealt välja, et nad ehitavad luhamaani neljale luhamaani võruta. Ja nad räägivad, ei, et meil ei olnud plaanis, et kõik on meie lubadusest valesti aru saanud luhamaade loomast olnud juttu, et me ikka räägime Tartu ja kui me vaatame, mida nad on nüüd saasta eelarves teinud, Teits rahaga nad on vähendanud ja mis tähendab seda, et ühel hetkel ka Tallinn-Tartu maantee ehitus jääb seisma, sest sellisel kujul seda ehitada ei saa, sest eurorahasid saab ainult tee nendele liiklussõlmedele eraldada. Aga, aga kõik muu peab tulema ju riigieelarvelised eraldised ja järelikult siis realine ehitus lükkub jälle kuhugi tulevikku. Aga, aga paari kuu pärast me kuuleme jälle seda, kuidas hakatakse Tallinn-Tartu maanteed jubedalt ehitama? See ei ole ju loogiline, kuidas minu jaoks on see väga emotsionaalne teema, riigieelarve on väga emotsionaalne teema, miks see täide. No aga kui ma nüüd tohikski oma oma lause lõpetada pärast kirglikku etteasted Lauri, siis ma tahtsin jõuda selleni, et, et, et et needsamad käibemaksude deklareerimisel ja kogu see pilli lõhki ajamine ettevõtjate raamatupidajate seas, et, et ma arvan, et see on küll tõesti ka ebaproportsionaalne, et et ma arvan, et inimese aju, seda ka nagu päris õiglasena, kui kui järjest laetakse uusi niisugusi, bürokraatlikke kohustusi, selleks mingit pisikeste summade jälgimist võimaldada ettevõtjate raamatupidajate õlgadele ja samal ajal on Eesti maksupoliitika enam kui problemaatiline, et ma pean silmas näiteks ettevõtte tulumaksusüsteemi Jaa, aga samas, kui me vaatame Problemaatilised on, see on problemaatiline, on see, et maksud on liiga kõrged, et ma nagu muud probleemi. No tööjõumaksud on küll liiga kõrged, aga kui rääkida ettevõtte tulumaksust, et miks on samasugune süsteem, kehtib ainult kahes Euroopa riigis Eestis ja ja Moldovas, mis on Euroopa vaesem riik, et ma arvan, et sel ajal Ka kehtib nagu suhteliselt sarnane ja Leedus on ka nüüd juba mõni aasta tagasi, et need on Eesti, Läti, Leedu, need on Euroopa kõige kiiremini 20 aastat kiiremini kasvanud riigid, et see on tõesti suur probleem, ma olen sellega nõus, et parem oleks, kui oleks nagu vaesemad ja kasvaksime aeglasemalt. No ma ei ole kindel, et ilma selleta Eesti väga palju vaesem oleks. Ma siiski tooks veel mõned emotsionaalsed nüansid sisse, et esimese ja teise lapse toetus tõuseb 45 eurone ja see on siis, ma ei tea üle mitme aasta tõus, et ma ma isegi ei mäleta, millal see 19 eurone lastetoetus kehtestati esimesele ja teisele lapsele, et et nüüd on siis toimunud siin edasiminek, selge emotsionaalne teema puudutab paljusid. Ja kindlasti kindlasti läheb see inimestele korda siis tasuta koolitoit gümnaasiumiõpilastele, võib-olla see on emotsionaalselt natukene vähem huvitav teema, aga ikkagi see gümnaasiumiõpilaste vanematele on, on see märkimisväärne leevendus. Ja, ja samas kui me veel siia toome juurde, et õpetajate palk tõuseb, tulumaksuvaba miinimum tõuseb küll, tõsi, see kümneeurone tõus ei ole just märkimisväärne, aga samal ajal ka tulumaksumäära langetamine ehk siis inimestele jääb rohkem raha kätte, siis ka need on väga emotsionaalsed. Ütleme niimoodi, et et selgituseks, kui ma ütlesin, et riigieelarve on võrdlemisi igav teemat, siis ma ei pidanud silmas neid üksikuid tükke, millest on tegelikult ju eraldi räägitud juba siin eelmine aasta ja selle aasta jooksul. Aga lihtsalt see, kuidas seda riigieelarvet menetleti, kuidas läbi läksid, ei olnud nagu erilisi mingit debatti, diskussioone, mingeid erilisi emotsioone kusagil keegi streikinud, keegi kusagil ma ei tea, meeleavaldustel ei käinud keegi mingit maid esikas, mingid öö istingut peeti, peeturisse ei olnud, kõik läks nagu kuidagi kuidagi taustal niimoodi rahulikult ja hallilt. Rutiinilt läks. Aga kui nüüd rääkida nendest üksikutest mõningate väljaminekute tõstmistest, siis seda ma pean küll natuke kahtlaseks. No näiteks see, et nüüd kuidagi väga kiiresti võetakse, siis ette suurendada kolmanda lapse toetus 300 euroni kuus või siis ettepanek, et et tõsta nüüd oluliselt tulumaksuvaba miinimumi, millega sotsid on, on välja tulnud. Et enam kui vabandused tõsta miinimumpalka enam kui kahekordseks või siis. Mini miinimumpalgamittemaksustamine IRL-i poolt, et ma arvan, et selline nagu poliitiline stiil ei ole väga hea, kus aastaid tehakse minimaalsed ja siis korraga võetakse nagu 10 sammu korraga. Et ma arvan, et võib-olla Eesti riigi juhtimisel võiks teha asju natuke rahulikumalt ja tõsta näiteks miinimumpalka julgema sammuga aastast aastasse, aga mitte lihtsalt kellelgi tuleb idee. Tõstame selle nüüd 700 euroni 800-ni, et see ei ole nagu eriti eriline. Üks stabiilse keskkonna loomine. No eks see on sellepärast, et valimised on tulemas ja võib-olla just sellepärast, et valimised on ka tulemus, on see, nagu riigieelarve enda teema jäi kuidagi nagu varjusast juba. Kõik parteid mõtlevad järgmise aasta märtsis juba nagu järgmise üle ja üle-üle-ülejärgmise aasta lubadustele. Mis puudutab seda kolmesadat eurot, siis siis mina pean, et selle teemaga on väga pikka aega tegelenud üks Eesti ettevõtja, aga kuna ta ei ole oma nimega avalikkuse ette tulnud, siis ei ole ka minul õigus seda nime siin täna kasutada. Aga ta võttis lausa omaettevõttesse tööle inimese, kes tegeledki ainult demograafia uurimisega ja maksis talle palka. Tegi väga põhjalikud uuringud, küsitles, emasid-isasid, vaatas, vaatas rahvastiku seisu, panin need numbrid kokku, ma olen näinud ka seda, seda väga põhjalikku uuringut selle selle teema kohta. Jaa, jaa. Ja sellest uuringust tuli välja see, et kui miski motiveeriks peresid saama kolmandat laps last ja ületada seda hirmu, et kas me ikkagi saame hakkama, kas, kas meil on piisav kindlustunne tuleviku ees ja nii edasi, siis siis ei ole parimat meedet kui, kui lastetoetuse märkimisväärne tõstmine. Sellepärast et üks ja kaks on, ütleme selline selline noh, nii-öelda miinimumprogramm, mida, mida valdavalt ikkagi suudetakse, suudetakse teha ja mida, mida pered võtavad ka tõsiselt, aga kolmanda lapse saamine on alati olnud olnud seotud ka suuremate küsimustega, et kas ja kuidas, kas saadakse hakkama ja sellisel juhul kaalutakse seda oluliselt rohkem. Seetõttu on, on, on vähemalt selle uuringu põhjal ka välja tulnud, et see lastetoetuse tõstmine märkimisväärselt võiks olla üks selline üks selline viis ja tõenäoliselt siis ma arvan, et, et on ka reformi erakonnale seda uuringut tutvustatud, mistõttu nad on selle selle välja käinud, et ma tean, et Eestis on ka veel teisi, 1000 kes tahaks enam-vähem sarnase lubadusega välja tulla, et et tõsta siis seda kolmanda lapse toetust ja noh, ma ei tea, pakkuge siis parem lahendus, et, et kuidas me seda demograafilist probleemi lahendame, kus kus meil ühel hetkel sünnitamis ikka jõuavad põlvkonnad. Ja mis ei ole nii rohkearvulised, kuidas me saame ühel hetkel seda, seda auku natukene vähendada, et meil meil iive ei langeks totaalsesse miinusesse? Ja tõesti, et miks mitte, et kui nüüd tõesti analüüs aitab seda, mida sa lauri räägid, et ma mul omal ei ole olnud võimalust seni veel sellega tutvuda, aga samas noh, küsimus on selles, et mis rollis näeb nagu riik iseennast ja mis rollis on siis kodanikud inimesed, kas siis riik käitub nagu mingisuguse tellijana, mille eesmärk on saavutada mingisuguseid kvantitatiivseid eesmärke või peaks äkki mõtlema nendele olemasolevatele inimestele ja nende probleemidele kuidas neid lahendada, et ma arvan, et et ja et kui me võtame ühe üksikema, kes võib-olla üksinda kasvatab kahte last, et temal oleks ka võib-olla vaja toetust samavõrd või isegi rohkem kui näiteks pere kus on õnn, et koos on kaks vanemat, kellel on kolm last, et ma arvan, et võib-olla võiks Kunstlikkusse kunstlikult natuke vastandab praegu seda, et aga mis siis, kui üksikema, kellel on kolm last või, või on üks läks, see on nagu niimoodi võib nagu alati leida selliseid miinuseid. Ja ka minu jaoks on küsimus nagu selles mõtteviisis, et kas siis eesmärk on lihtsalt see, et kuidagi saavutada mingisugune kvantitatiivne sündivuse tõus või vaadata sellele, et need lapsed, kes on, on olemas, et neil oleks võimalikult õnnelik lapsepõlv ja nende vanematel oleks noh, ma arvan, et suur probleem, mis takistab ka peredel laste saamist, on, on ka näiteks lasteaiakohtade kätte saada. Kas need lastetoetused või kasvõi 100 300 eurot, kas on siis planeeritud niimoodi, et ainult uutele sündivate lastele hakkab see kehtima, et nendele, kes praegu on, ei hakka kehtima, siis ma arvan, et see oli ikkagi hakkab kehtima kõigile lastele. Kuidas sa kujutad, sünnivad, lapsed hakkavad saama ühe määra alusel. Ma ei kujutagi ette Mulsete Külli Riinu nagu siit, nagu sellest sõnavõtust jäi natuke see mulje, et et see nagu hakkaks, nagu ainult uutele lastele kehtima ka ei hakka, eks ole. Tal ikkagi lahendab ka mingisuguseid olemasolevaid probleeme. Ja aga ma arvan, et neid meetmeid, mida oleks oleks vaja peredele luua, on kindlasti väga erinevaid võimalikke ja ma lihtsalt see praegune olemasolev info ei ole tekitanud minus veendumust, et see oleks võib-olla nagu kõige olulisem asi, mida teha. Ei, see sellega, ma võin isegi nõus olla, mitte, et ma teaks täpselt, mis on kõige olulisem, aga aga ega mina ei ole ka täpselt nende uuringutega. Et noh, see on selline tüüpiline lihtne asi, lihtne lubadus, mida teha, käime välja mingisuguse rahasumma, ütlema välja ühe sihtgrupi teema lahendatud, aga samas, kui keegi hakkaks nägema vaeva, et tõesti parandada seda lasteaiakohtade kättesaadavust, et näiteks tagada Külli-Riin lasteaiakohtade kättesaadavuse probleem laheneb varsti iseenesest, kui sünnib lihtsalt vähem lapsi siis siis on see probleem lahendatud. Praeguseni me oleme olukorras, kus lasteaedadest kasvatajad on väga ülekoormatud lasteaiaõpetajad, rihmad on liiga suured, lastega ei võta piisavalt tegeleda. Selliste asjadega tegelemine ei ole nii atraktiivne kui lihtsalt üks uus toetus välja. Mulle tundub, et see on natuke nagu liialdades, jätab mulje, nagu praegu riik ei toetaks nagu või kohalikud omavalitsused toetaks lasteaeda, sest tegelikult ju See raha läheb igas suunas kümnete erinevate meetmete peale koolitoidust kuni kuni lasteaiakasvatajate palkade, nii see kõik tuleb nagu riigilt, et need on kõik nagu mingid meetmed. Ja loomulikult, aga seda saaks teha võib-olla paremini, et kui oleks lasteaedades rohkem tähelepanu igal lapsel ja kasvatajad vähem koormatud. Ja riigieelarve kohta ma kokkuvõtteks ütlen, et see on siis selline tüüpiline valimiseelne eelarve et jätab inimestele natuke rohkem kätte, et mõne koha pealt natuke pitsitab, gaasiaktsiis. Kindlasti on siinkohal oluline märkida ja, ja võib-olla ka kütteõli kallinemine, aga samal ajal, kui me vaatame, mis juhtub maailmaturul ja see gaasi hind langeb ja kütteõli hind langeb siis ühel hetkel inimene võib-olla seda üldse ei tunneta, et midagi juurde on tulnud, pigem pigem on lähedal summa väiksemaks, mida ta välja käinud, nii et, et siin ei anna ka nagu inimestele mingisugust märkimisväärset hinnatõusu tõusu oodata. Ja, ja noh, siin on ju mitusoodustusmaksusoodustust ka töötuskindlustusmaks väheneb, mistõttu inimestele jääb rohkem raha kätte, kuigi ma pean ütlema, et mulle tööjõumaksude osas jääb ikkagi arusaamatuks see, et miks seda üheprotsendilist langetamist tehakse, et kui siin on olnud pidevalt juttu, et et meil tööjõumaksude alandamiseks oleks vaja oluliselt drastilisemaid meetmeid ja ja ka mitmed erakonnad on välja käidud ideed, et me peaks sotsiaalmaksu vähendama ja seeläbi tekitama võimalust, et meile tuleks siia ka kvaliteetsemad tööjõudu, siis siis miks see, miks ei liiguta selles suunas, et miks raiutakse ikkagi seda nii-öelda seda ühte ühte suunda edasi langetama, seda tööjõu maksu läbi tulumaksu üheprotsendilise langetamise, et kas see on, kas see on piisavalt efektiivne, ma ei, ma ei ole sellest täna päris veendunud. Eks see asi jõuab lihtsalt selleni, et sotsiaalmaksu mingisugune suuremahuline vähendamine on lihtsalt tohutult kallis ja võtab nii tohutult suure augu, et kuidas sa selle kinni topid. Siis sa pead ikka midagi kusagil nagu jälle tõstma hakkama. Seesama kallis kui ühe protsendi võrra langenud selle tulumaksu langetamine, et, et selles mõttes, et üks protsent sotsiaalmaksu on, on ligilähedane või nad natukene väiksema võrrelduna sellega, mis on üks protsenti üks protsenti tulumaksu langetada. Sotsiaalmaksuprobleem on see, et Ta on, ta puudutab nagu neid valdkondi, ehk siis need sotsiaalmaksust rahastatakse tervishoidu, rahastatakse pensione ja need on kaks tohutu suurt kuluartikleid, mis arvestades demograafilisi arenguid ehk siis seda, et ühiskond vananeb, rahvastik vananeb, eksis, pensionäride arv suureneb, suureneb tervishoiukulutused, kasvavad lihtsalt nende valdkondade finantseerimine paratamatult läheb järjest kallimaks ja neelab üha suurema osa avalikust rahast, aga muidugi iseküsimus on see, et kas siis sinna võiks ka mõnedest muudest allikatest täiendavat ressurssi suunata. Et see kusagilt sealt võiks asi tõesti alata, et et vähemalt tervishoid kuidagi lahti rakendada sellest sotsiaalmaksust, et sest kui praegu on niimoodi, et sa lähed sotsiaalmaksu kallale, siis otsekohe nagu pead lahendama mingisuguse arstide ja õdede ja tegelikult lõpuks pensionäride probleemi. Ja kuidas sa ette kujutad seda lahtirakendamist? Ja see tähendabki seda, et tervishoidu hakkab tulema raha mingitest muudest riigieelarve vahenditest see ei pea olema jäigalt seotud nagu selle sotsiaalmaksuosaga. Samas on taganud siiski võrdlemisi stabiilse rahastamise praegune süsteem ja, ja ka üsna hea ja kvaliteetse tervishoiuteenuse, mis Eestis siiski on need väga head arstid, head haiglad küllaga. Ma arvan, et tulevikus oleks võib-olla jätkusuutlikum see, kui ka näiteks pensionäride pealt hakatakse maksma ravikindlustusmaksu. Et praegu on lihtsalt tohutu hulk inimesi, on võrdsustatud nii-öelda kindlustatud ega ka nende eest. Reaalselt ei maksa ju haigekassale keegi. Inimeste hulk järjest kasvab. Kuulge, aga üks emotsionaalne teema ikkagi riigieelarve kolmanda lugemise eel oli see oli see oli katuserahade ehk siis poliitikute jaoks nad üritasid välja näidata, et see ei ole emotsionaalne teema, aga mulle tundub, et seal oli, igal rahaeraldusel oli, oli ühe või teise erakonna liikme lipik juures ja ja, ja samas ajakirjandus oli ikkagi väga-väga ja väga leilis selle teema peale, sellepärast jagati ära küll tõsi, ainult kuus miljonit eurot, mis ei ole palju. Aga kui me vaatame, et kuidas jagati ja, ja kellele jagati, miks jagati, kuidas, kuidas see nimekiri 500-st 40-st rahasaajast üldse kis? Kuidas langetati otsus, et kes saab, kes ei saa? No see oli päris huvitav, et ega me ei ole siiamaani päris selgust saanud, et kuidas see, kuidas see nimekiri riigikogu eelarve menetluse puhul sinna kolmanda lugemise eel ikkagi tekib. Et see on üsna selline segane? No mina ei ole päriselt aru saanud, mis seal toimub. Ja põhiskeem on nagu lihtne ja see on kestnud aastast aastasse ühest valimistsüklist, teised ei ole isegi vahetanud, kes on olnud koalitsioonis, kes opositsioonis, see on lihtsalt üks selline suures plaanis terve riigieelarvega võrreldes suhteliselt väike raha, mida on siis mida lubatakse nii-öelda riigikogu liikmetel jagada ja see on. Ja sellega on kõik nagu erakonnad enam-vähem rahul olnud, sest sest seal on alati saavadki opositsionäärid, opositsioonierakonnad saavad midagi jagada. Selline selline süsteem on kestnud, ma ei tea, 10 15 aastat juba või veel kauem. Jah, aga, aga kas see süsteem peaks olema, et mina olen aru saanud Parlamendi funktsioonist, et parlament peab tegelema seadusloomega peab, peab tegema kõike mõlemad skeemid, süsteemid selleks, et, et raha jagamine toimuks võimalikult võimalikult sujuvalt, et et oleks siis nii-öelda aste allpool või mitu aastat allpool võimalik kõigel kõigelt sujuvalt toimida ja siis ühel hetkel nad leiavad, et ei, et kuna kogu süsteem, mida meie siin oma seadusloomega üles ehitama, et see ikka ei toimi, et me hakkame siis nüüd ülevalt nagu selliste üksikute väikeste kolme viie 10 15-ni 1000 eraldistega süsteemi muutma. See asja point ongi selles, et see ei ole nagu niimoodi, et ühel hetkel on tulnud, see on tegelikult niimoodi kehtivad, ma ütleks peaaegu aegade algusest saati ja see on olnud nagu opositsiooni ja koalitsiooni puhul selline vaikiv kokkulepe, et, et see on asi, mille üle me ei tülitse ja igaüks nagu saab midagi, eks ole. Et iseenesest tõesti väga kena, et kui nüüd üks väike Liinak saab raha, et üks mänguväljak kui või staadion valmis ehitada või siis mingit päevakeskust rahastada, et tõesti, et miks mitte, võiks ju küsida, et kõigil on hea meel, aga no loomulikult probleem on, on siiski selles, et, et et on kuidagi jätab ikkagi mõnevõrra suvalise mulje, et miks üks või teine koht on välja valitud üks või teine objekt ja ja millised on siis need vajalikud erakondlikud sidemed ja kokkulepped, et mida siis ühe või teise raha saamiseks on vaja, et ma arvan, et see ei ole hea ja loomulikult ideaalis võiksid, et neid küsimusi testi rahastada, kohalikud omavalitsused ise samas on nagu nende tulubaas mõnevõrra vähenenud, pluss loomulikult raskendab olukorda ka see, et et just need kohalikud omavalitsused kus ta on siis need probleemid, vajalikud kulutused, kõige suuremad, kus on, ütleme suure noorte lahkumine, kus on palju eakaid, mis tähendab, et kulusid on on palju, nendest peab ju kuidagi hoolt kandma, kulud infrastruktuurile on kõrged. Samas just need omavalitsused, kus tegelikult need kulud on kõige suuremad kipuvad olema need, mis on kõige vaesemad, et ja nad otsas Noh, tegelikult on see laias laastus on jälle üks riigieelarverida, millega saadikud saavad teha valimiskampaaniat. Et noh, see, mis Külli rääkisid nendest kohalikesse omavalitsustesse, kõik on juba iseenesest õige, aga see summa noh, mis oli kuus miljonit eurot, kui sa selle Eesti peale nagu iseenesest näiteks ütleme, et me jagaksime kõikidel kohalike omavalitsuste, see on nagunii pisike, isegi nende kohalike omavalitsuste eelarvetes oleks nagunii pisike. Et see mitte mingeid selliseid fundamentaalseid probleeme mingitest noorte lahkumised lahti lahkumisest ei lahenda, et noh, ta on selline sümboolne väike summa, mis on kunagi saadikutele lubatud. Ja laias laastus on ikkagi see, et, et see on viis, kuidas mingid riigikogu liikmed saavad teha oma valimiskampaaniat, noh, näidata, et vot siin vallas siin linnas siia, mina tõin selle 10. Ja ka riigikogu liikmed ütlevad, et aga selline väike väike võimalus aidata üht või teist külaseltsi ükskõik keda mittetulundusühingute, et see aitab natukene kaasa poliitika inimnäolisemaks muutmisele ja poliitikud on inimestele lähemal arusaadavamad ja, ja seetõttu oleks justkui justkui nagu ka väike võimalus liikuda ja inimestevahelisi suhteid parandada. Loomulikult. Või siis on see regionaalpoliitiline naisele. 30 või 40000 eurot jagada sellele kohale, nüüd kutsutakse teda seda laste mänguväljakut avama ja temast tehakse pilti ja kohalikus lehes on sellest jutt ja siis need kohalikud inimesed annavad talle mingisugust tänukirja või diplomi ja kõik on nagu väga tore eksam. Nojaa, aga ma ütlengi, et sellel on ikka väga grotesksed mõõtmeid olnud juures, et mulle meenub tagant üks riigikogu liige kohtumisel valijatega jagasime sümboolse tšeki ja lausa, et see on selline katuseraha groteskne ilmnemisvorm, et et ühel hetkel riigikogu tuleb, riigikogu esindaja tuleb ja siis annab, annab nii-öelda suure plakati, kus on kirjas summa, et mis, mis siis konkreetsele, kas seltsile või kultuurimajale või ükskõik kellele siis läheb. Ja et, et ma arvan, et hea poliitiline stiil on siiski see, kus reeglid on nagu võimalikud, universaalsed ja kui sellised rahajagamised ei mõju nagu isikustatud, et jah, võib öelda, arvestades seda riigieelarve üldist mõõta ei, ei ole see laialijagatav summa suur. Aga ma siiski kaldun arvama, et et, et see ei kuulu nagu hea kriitilisem. Aga riigikogu liikmete puhul, kui me sellest räägime, siis see on seaduslik, aga sellel nädalal tuli üks kohtuotsus, mis ei ole veel lõplik, sest see kaevatakse edasi, aga, aga see kohtuotsus ütleb, et kui sa oled Tallinna Sadama nõukogu esimees ja Eesti olümpiakomitee president ja osaleda oletusel, kus eraldatakse Tallinna Sadama dividendidest 250000 eurot Eesti olümpiakomiteele, siis see on toimingupiirangu rikkumine ja selle eest saab kriminaalkorras karistatud ja määratakse ka päris kopsakas rahatrahv. Ja see konkreetne otsus on tekitanud ikka ikka päris laia diskussiooni ja ütle, ütle vahele, kellest sa räägid. Ma räägin Neinar sellist, kes enam ei kuulu Tallinna Sadama nõukogusse, aga, aga oli ta seal siis veel lihtliikmena. Enne seda oli ta Tallinna Sadama nõukogu esimees ja me oleme seda kohtuprotsessi kulgu ka meedia vahendusel saanud jälgida ja noh, seal on tulnud ikka väga grotesksed lugusid välja, kuidas, kuidas 10 piires ei suudeta arvutada, kuidas kolm pluss kolm on seitse ja nii edasi. Jaa. Ja ma ei teagi, kuidas, kuidas kuidagi, kust kohast siin siinkohal alustada, aga, aga mulle tundub, et siin on nagu kõige nagu tõsisem probleem just Eesti spordi rahastamisega seoses, et kuidas ikkagi Eesti sporti rahastatakse ja, ja mis on siis, mis on siis need alused, kuidas Eesti sporti ühel hetkel see raha jõuab? Ei, see ei ole kõige tõsisem probleem, ei ole mitte Eesti spordi rahastamine, vaid kõige tõsisem probleem on see, kuidas Tallinna Sadama nõukogu on aastaid asju ajanud. Mind häirib väga selle looga. Aga miks sa arvad, et see on ainult Tallinna Sadama nõukogu, võib-olla see on võib-olla probleem on oluliselt laiem, ma olen alati vähemalt riigiettevõtete nõukogus, ta eristab päris minagi. Seda ei toimu, et no ma natuke tean seda tausta, et mind häirib selle loo puhul nagu õudselt see, kuidas üritatakse öelda, et et Neinar Seli tegi seda mingisugusele õilsam eesmärgil et ta ei saanud sellest isiklikku kasu. Jah, ütleme see viimane otsus, eks ole, mille eest ta siis need kohtus süüdi mõista, seda võib nagu käsitleda mingisuguse sellise tehnilise absuna. Aga mina vaatasin seda Tallinna Sadama koduleheküljelt, et kuidas aastaid, kuhu on Tallinna sadam paigutanud sponsorraha ja sa saad lahendada kaks valdkonda tohutult palju on jagatud niimoodi väikeste juppide kaupa erinevatele spordiseltsidele. Ja teiseks eriti 2011 2012 aastal. Ebaproportsionaalselt palju on läinud Tartu linna Vanemuine ja Tartu politsei ja Tartu kaitseliit ja sadamateater ja nagu ja arstid, teaduskond ja Tartu ülikool ja siis nagu et mida on nagu nendeks kogu sellel spordil ja Tartu linnal Tallinna sadama tegevusega seost. Tartu linnal endal suurt sadamat ei ole. Et ma ei tea, aga ma küll ma tean väga hästi, mida on nendel kahel seost spordisõbral ja tartlasele Neinar Senil, et noh et minu väide on see, et et isegi kui Neinar Seli ei ole sealt mingit isiklikku kasu saanud, siis on ta tegelikult ikkagi võõra rahaga teinud aastaid nagu mingit isiklikku lobikampaaniat, lõpuks ta valiti näiteks Eesti olümpiakomitee presidendiks. Ma võin väga vabalt küsida, et kas, kas selle taga on näiteks see, et aastaid enne seda jagas Tallinna Sadama võõrast raha jupikaupa nagu erinevatele spordiseltsidele, kes hiljem tema poolt hääletasid. Ma vaatasin, et miks see aasta tagasi 31. Ühe asja veel vahel, et ma olen ise ka must tartlane, emale meeldib sport ja kõik see on väga tore. Aga lihtsalt see, mis nagu kuidas seda tehakse, see on absoluutselt ebatore. Ja aga ma juhin tähelepanu paarile nüansile, et miks aasta tagasi sellest nii palju ei räägitud, et, et siis toonane majandus- ja kommunikatsiooniministri erakond IRL-i juhtimist tähelepanu nendele teemadele, aga samal ajal toimus ka Eesti olümpia kuuldade äratoomisaktsioon Londonist ehk siis Erika Salumäe kuldmedalit olümpia kuldade oktsion ja Neinar Seli oli, oli väga aktiivselt selle aktsiooniga seotud ja, ja, ja see oli valdavalt siis Eesti meedias tähelepanu keskpunktis, kui me räägime Neinar Seli tegevuse tegevust tegevusega seoses ja seetõttu see, see teema toona, mis puudutab, siis seda rahaeraldust ei olnud niivõrd suure tähelepanu all, aga seda enam räägitakse sellest täna ja ma väidan siiski, et see on Eesti spordi rahastamisega seotud probleem, sellepärast et kui me vaatame, kui palju siis ka Eesti olümpiakomitee eelarvest moodustavad riigieelarvelised eraldised ja kui palju siis see raha, mis tuleb sponsoritelt, siis noh, siin ei ole isegi mingisugusest tasakaalus tõttu, sellepärast et et valdav osa ma arvan kuskil noh, üks või jah, ütleme neli viiendikku rahast tuleb otse riigieelarvest plussis veel veel kõik nii-öelda riigi eelarveliste asutuste või siis riigile kuuluvate äriühingute kaudu veel tulevad tulevad annetused ja võib-olla siis seal alla 10 protsendi on siis on siis selline summa, mis tuleb eraannetustest, et või otseselt sponsorrahast, et noh, siin on, siin on see proportsioon on selgelt selgelt paigast ära, et riik on riik on niivõrd suures osas toetaja ja et, et kas siis sellisel juhul peaks läbi läbi Eesti olümpiakomitee seda seda raha jagama või võiks seda asja kuidagi teistmoodi lahendada. Tulevikus selliseid huvide konflikt aset ei leia, ma ei tea, ma ei ole kindel, et. Seni on seal jälle sõnaga kordad, seda tegelikult Neinar Seli kaitsjate taktika, et umbes et probleem on kusagil mujal, aga siin, mitte meie juures. Kujuta ette, kui Neinar Seli asemel oleks seal Tallinna Sadama nõukogus olnud. Ma ei tea, mingi teatrisõber või luulesõber, kes oleks aastaid nagu jaganud mingitele erinevatele raamatutele luulekogudele, kas me siis ütleks ka? Tegelikult on ikka asi probleem on nagu Eesti nagu luuletamise rahastamisest. See ei ole võib-olla juriidilises mõttes ebakorruptsioon, mis seal toimus, aga see on. Minu arvates on see väga ebaeetiline. Siin me jõuame taas nende selliste universaalsete kehtivate reeglite, nii et, et kui ka teiste riigiettevõtte rahastama enda tegevusega mitteseotud valdkondi, olgu selleks siis sport või kultuur siis võiks olla siiski korraldatud nii, et ei tekiks kahtlust, et see on toimub nagu ühe inimeste suva järgi või kuidagi meelava ütles, et ühe inimese maitse järgi selleks võiks olla siis mingisugune kindel paika pandud statuut, reeglistik, mille alusel see toimub, üldised printsiibid aga mitte tõesti jääb mulje, et soojaks on põhiliselt üks konkreetne piirkond Eestis, ükski konkreetne vald. Näiteks kui ma vaata võrdluseks Eesti Energia nagu sponsorpoliitikat, et kuhu sa nagu läheb, et nad toetavad seal Tallinna Ülikoolis igasuguseid tehnoloogia ja alasid, nad seal Ida-Virumaal erinevaid kohalikke tegevusi ja spordisündmuse, kultuurisündmusi ja neil on siin noh, seal on nagu mingisugune nagu selline loogika, nagu selle tegevusega seoses, eks ole, et see ei ole niimoodi suvaliselt, loobitakse mingisuguse kellelegi nõukogu liikmena isikliku maitse järgi. Ma ikkagi kuidas teie hinnangul siis Neinar Seli sai sinna Tallinna Sadama nõukogus läbi läbi poliitikute läbi läbi maakondlike valikute läbi ühe erakonna toetus, et see ja seeläbi on, on, on, see on, on see üks väga oluline osa, et, et kuidas nad näevad ka seda, kuidas võiks siis tulevikus nagu eesti sporti rahastada, ehk siis ikkagi me jõuame selle spordipoliitikani selleni, et kuidas Kultuuriministeeriumi kultuuriminister, kes kuulub samasse erakonda, mis on esitanud Neinar Seli, kuidas näeb kogu seda olukorda ja see see on oluliselt laiem, see ei ole ainult niimoodi, et on lihtsalt üks Neinar Seli, kellega meil on probleem, meil on see probleem on natuke laiem. Ja spordiringkonnad on loomulikult mures, sellepärast et spordiringkonnad ei ole raha saanud katuserahast said need 1,5 miljonit või või kui palju EOK-le eraldati, et sealt sealt tuli, sealt tuli vähemalt mingisugunegi leevendus neile, aga nad on kogu aeg mures, et raha ei ole. Ma ei tea, kõik on mullas, et raha ei ole veskis, hakkame kõik varastama või. Et no ma ei tea, et lihtsalt siin on nagu paar asja, esiteks jagati võõrast raha mitte Neinar sile, jaganud isikliku raha, ma tean, et Neinar Seli on ka omaenda isikliku raha jaganud nendele tegevustele ja väga tubli temast. Aga antud juhul lihtsalt ta jagas nagu kellegi teise raha oma nagu lemmikharrastuste või tegelikult võib niimoodi öelda. Ei no see ei ole okei. No see kohtuprotsess veel jätkub, et vaatame, kuhu see välja jõuab, aga, aga igal juhul täna me oleme olukorras, kus, kus esimese astme kohus on oma oma selge seisukoha öelnud ja, ja kuna kohtus antud ütlused on ka üsna kummalised, siis, siis võib kindlasti oodata huvitavaid järgmise astme arutelusid ja lahendeid, aga aga lubasime rääkida Saksamaast ja seda päris mitmel põhjusel, sellepärast et ühes Saksamaa kõige väiksemas liidumaas või liidumaal toimusid valimised ja, ja valimised võitsid vasakpoolsed ehk siis endise saksa demokraatliku vabariigi kommunistliku partei. Tei. Järglased partei nimeks on Tilinke ning selle Tilinke piirkondlik juhtu. Voolu Romeloov sai siis ka Tüüringi liidumaa peaministriks ja see on tekitanud Saksamaal väga terava väga terav arutelu, aga sisuliselt me võime öelda, et, et sellise otsusega on, on Saksa valijad Saksa poliitikas toimunud see, et et DDR-i endine kommunistlik partei on siis täielikult rehabiliteeritud ja ja, ja nii-öelda on uuesti pildilt asi ja seda saksa, sotsiaaldemokraatide ja saksa roheliste toel, sellepärast et kolmekesi nad seal Tüüringi parlamendis siis kristlike demokraatide ja, ja euroskeptilised alternatiiv Für Deutschland ega kes siis on teisel pool, et siis need kolm parteid. Tilinke, sotsid ja rohelised moodustavad valitsuskoalitsiooni. No see on nüüd natukene selline hoogne liialdused, nagu see endine DDR kommunistlik partei oleks tänu sellele nüüd täielikult rehabiliteeritud, et päris nii see siiski ei ole, et ma meenutaksin, et Saksamaa on, paistab. Ida-Saksamaa paistab kogu selles endises postkommunistlike maade leeris silma selle poolest, kui hoolikalt on seal läbi töötatud, et ajalugu, kommunistliku perioodi ajalugu, kommunistliku perioodi aja sooritatud kuriteod seal on teada, kes mida tegi, kes keda jälgis, kes kelle peale kaebas see kõik on teada ja sellest on õpitud, et Berliinis on terved kõrghooned, mis on täis ajaloolasi, kes uurivad ja töötavad läbi selle perioodi dokumente üksipulgi uurivad ja need, et kunagisest asi ja selle endise kommunistliku partei suhted on läbi valgustatud, selle kohta on kirjutatud raamatut. Et, et ma arvan, et Saksamaal nagu teatakse seda perioodi väga hästi ja mitte keegi. Ma ei hakka seda parteid rehabiliteerima, küll aga jäätise, Tilent Tilinke mis hõlmab endas muuhulgas siis teda kunagise Ida-Saksa kommunistliku partei järeltulija peedeeessi. Et seda parteid on reaalselt ikkagi nagu sunnitud nagu mõistma hukka oma oma eelkäija tegusid. Ja kui nüüd rääkida sellest Jüringeni liidumaal toimuvast, siis tõesti, et arutelu on olnud päris suur sellel teemal, et pärast Berliini müüri kokkuvarisemist oli Saksamaal siis kehtis niisugune kirjutamata reegel. Valitsemise juurde ei lasta neid endisi endisi Tederi kompartei juhtfiguure. Et et see on praegu jah, esimene kord, kus siis nii kõrges ametis, et ma siis meenutaksid seal tüüringeni, liidumaa on natuke suurem, kui Eestis elab veidi üle kahe miljoni inimese ja nende liidumaade autonoomia on on üsnagi suur selles föderatiivses süsteemis peaministriks siis saapa Budorameelov tõele au andes ei ole tema küll nüüd otseselt ei ole kunagi kuulunud sellesse Ida-Saksa kommunistlikusse parteisse, ta on. Ta on Lääne-Saksamaal sündinud, on pigem sellise ametiühingutaustaga, kes on siis kasutab seda IdaSaksamaad mingis mõttes enda ütleme nagu lavana v areeni, kus on nagu lihtsam karjääri teha, seda on ju palju läänesakslased teinud ka pärast Saksamaa taasühinemist läinud siin näitaja seal oma karjääri üles ehitanud. Jah, aga samas, kui me, kui me räägime sellest, et miks siis Saksa poliitikas on ikkagi niimoodi läinud, et et saksa demokraatliku vabariigi kommunistliku partei järglane tuleb ühel liidumaal nii võimsalt võimule, siis siis võib öelda, et see on ka Angela Merkeli poliitika tulemus ja seda põhjusel, et Angela Merkel ühel hetkel võtta A liberaalidelt ehk FTP-lt valijaid ja olles olles paremal tiival pea ainukeseks alternatiiviks sellele vasak poolsusele siis ja võttes sealt järjest nagu valijaid juurde on ta kaotanud ära ühe ühe teise võimaliku alternatiivid seedehuuleliberaalide näol ja rahale nõrgestades on, on, ta on, ta on ta lõppkokkuvõttes ka nõrgestanud oluliselt parempoolset maailmavaadet ja järjepanu on on siis ka kristlikud demokraadid kaotanud peaministrikohti Saksamaal, et Angela Merkel ühelt poolt nautides küll üleriigilist populaarsust suurt toetust vist seitse protsenti Saksamaalastest on, on rahul Angela Merkeli tegevusega siis samal ajal ta ta poliitilises võitluses on tekitanud olukorra, kus, kus CTU võib-olla ei ole kõigi jaoks see parempoolne valik ja järjest rohkem valijaid kukub, kukub ära teisele poolele. Ehk siis ta on probleemi ees. No ma pean tunnistama, et mina ei ole nüüd nii kindel, et selle taga on konkreetsed Angela Merkeli tegevuses EDP nõrgestamine, inimesed, kelle maitse järgi on FTP nad üldiselt teha ka valima endist endist, seda postkommunistlikku parteid. Et varasin, pigem võivad olla juured, isegi ma arvan sotsiaalsem. Nad valivad sotse, valivad roheliseks. No siin on, ma arvan, on põhjuseks pigem nagu sotsiaaldemokraatide nõrkused siin on, väga palju on seatud eeskujuks seda, et Saksamaa majandusimemajanduse edu, mis omakorda tugineb paljuski nendel üsna karmidel reformidele, mida tegi omal ajal Gerhard Schröder, kui ta oli liidukantsler, et seal kärbiti töötute abirahasid, aeti inimesi tööle, selle asemel, et nad võisid kodus olla. Ja, ja seal on tehtud väga suured reformid ja ehkki need on olnud ennast õigustanud, et majandusel läheb Saksamaal võrreldes muu Euroopaga ikkagi suhteliselt hästi. Aga suur osa seal nendest sotsiaaldemokraatide valijatest siiski nagu pettus ja, ja, ja selle nii-öelda need viljad annavad ennast siiamaani veel tunda saksa sotside puhul küll, aga muidugi ma pean ütlema, et need endine kommunism, kommunistlik partei ja sotsiaaldemokraadid on küllaltki erinevad jõud, et Saksa sotsiaaldemokraadid Tibringeni liidumaal, kes praegune siis teevad koos valitsuse selle ekskommunistliku parteiga, et needsamad inimesed, kes praegu on sotsiaaldemokraatides, olid samas väga aktiivsed, võitlesid omal ajal sellesama OSCD diktatuuri vastu ja, ja ja Saksamaa, mida Saksamaa demokratiseerimise poolt, et ka nendest aktsiaseltside endi ridades on tegelikult juba päris palju kriitikat olnud selles suhtes ja ka Saksa liidupresidendi Joachim Gaucki polk, kes oli ka sellesama arhiivi juhtimisnüüd Tederi ajalugu läbi, töötab. Aga miks see on meile oluline, et kui ühel hetkel Tilinke ja saksa sotsid ja rohelised hakkavad väga tihedat koostööd tegema, siis võib juhtuda, et ühel hetkel tehaksegi Saksamaa liidupäeva valimistel nii tihedat koostööd ja see võib tipneda sellega, et ühel hetkel tulebki selline punane punane roheline koalitsioon. Ja, ja vaatame, et milliseid avaldusi on ka ekskantsler Schröder teinud sellel nädalal endine liidu president Hertsog samamoodi seal on väga palju inimesi nimekirjas, kes on kõik kirjutanud alla ühele paberile, kus nad ütlevad, et Venemaa suhtes tuleks olemiseks paindlikuma, poliitika paindlikumat poliitikat ajada ja tuleks olla oluliselt sõbralikum ja Putinit ei tohiks nii teravalt rünnata ja nad nad on. Nad on ka väga kriitilised sanktsioonide osas, mida Venemaa suhtes on rakendatud, et et juhul, kui selline koalitsioon Saksamaal võiks ühel hetkel võimule tulla, siis, siis me võime mõjuma tõenäoliselt ka näha seda, et Venemaa või Saksamaa Venemaa suunaline poliitika võib oluliselt muuta. Ma arvan, et sellise koalitsiooni võimuletulek on äärmiselt ebatõenäoline Saksamaal. Et asi on selles üldse tilingelisete ei. Seal on nende hüüdlause, on täna tüüring, homme Berliinis. Nad ei saa kunagi sellist toetuste, Tüüringi liidumaa on endine Ida-Saksamaa. Et nad ei saaks kunagi sellist toetust, ütlen Lääne-Saksa. Muidugi sotsidel oli ka loosung, et täna täna tõri, homme Tallinn. Et noh, osaliselt on see isegi vist ei realiseerunud. Nii aga, aga pisut ka Eesti sisepoliitikas, täpsemalt siis Eestimaa kohalikest omavalitsustest. Ja sellel nädalal kadus ära Eestis kaks valda ja tekkis Lääne-Saaremaa vald. Lümanda, Kaarma ja Kärla valla ühine ühinemisel kokku on seal siis 7200 elanikku. Ja, ja kindlasti on sellel suuremal vallal ka suuremad võimalused, valitsus on neile eraldanud 500000 eurot või ma ei teagi, kuidas ühinemistoetust või preemiat või kuidas seda nimetada. Eks nad saavad sellega ikkagi päris palju asju ära teha. Aga, aga kui nüüd vaadata seda vabatahtlikku haldusreformi natuke laiemalt, siis tegin väikese arvutuse, et need vabatahtlikud ühinemised on toimunud alates 1996.-st aastast, kui esimestena ühinesid omavahel Pärnu-Jaagupis alevik, Halinga vald, tekkis Halinga vald. Ja, ja siis oli meil enne seda 254 omavalitsust ja, ja kui me nüüd vaatame, et meil on täna 213 omavalitsust, siis kui me teeme väikese arvutuse, siis siis ühinemisring saab peale kuskil 100 aastaga, et see on siis 100 aastaga garanteeritud, et see on siis meie haldusreformi kiirus, kui me siin esimest 18 18 aastat vaatama, et, et see ei ole just just väga lootustandev. Keegi naerab. Ma tean, et haldusreform on sõimusõnaks muutunud. Sõnaks. Selle täpselt samad 10 aastat. Me oleme rääkinud ajakirjanike sama juttu, et mina ei tea, kes sellesse peab suhtuma väga dramaatiliselt või noh. Praktika on see, et lõpuks mingid vallalised lähevad inimestest tühjaks noh, et. Ja teine asi on see, et riik võtab mingit funktsiooni. Tore, me näeme seda gümnaasiumireformi puhul, riik tõenäoliselt võib võtta või üle veel ka teisi funktsioone vastavalt sellele, millised vajadused. Aga, aga, aga riik kindlasti ei sekku omavalitsuste tegevusse, sest omavoli ja siiani on kõlanud põhiseisukoht see, et omavalitsused on oma otsustes vabad, las nad tegutsevad. Las nad et las nad vaatavad ise, kuidas hakkama saavad, rahvas jookseb sealt võib-olla ära, nad ei saa, nad ei saa ühtegi suuremat projekti teha. Mingisugust tõmbekeskuste loogikat ka seal väga palju tekkida ei saa, kui just tegu väga suure keskusega, mis lihtsalt ise oma oma toimimise tõttu juba tõmbab inimesi endale ligemale ja ongi kõik, et las vaikselt siis hääbub ega ei võta midagi ette. Ja no mina ei pea isiklikult seda haldusreformi sellist sunniviisilist ülevalt alla tegemist nagu päris õigeks küll, aga ma arvan tõesti, et kui vald on liiga väike, liiga nõrk, et siis kes kannatavad, on needsamad kohalikud elanikud. Aga no ma arvan Aga see paradoks, et needsamad kohalikud elanikud ei taha kellelegi ühineda, käedki kannatavad selle pärast, aga nad ei taha ja siis mis, kes see siis nagu nendest ikka otsustatud. Ja aga ma arvan, et siin on küsimus mõtteviisi sai lihtsalt kuidagi nagu romotiseeritakse, usutakse seda, et on võimalik nagu kuidagi taastuda, selline samasugune kirev kirev elu, mis oli võib-olla enne enne teist maailmasõda Eesti Eesti väikestest kohtadest, aga no tänapäeva maailm ja kõik need globaalsed arengud ja suurepärane, hoopis teistsugused. Et selles, et maailm on muutunud. Jah, aga minu jutu eesmärk ei ole kindlasti kritiseerida neid inimesi, kes Saaremaal tegusid teevad, tegid, et see on minu arvates suurepärane, et nad ikkagi suhteliselt kokku leppida, kolm valda suutsid suutsid ainult üheksa kokku rääkida, Saaremaal on ka teine diskussioon käimas, et üks Saaremaa üks vald ja ja seal peaks olema eestvedajaks Kuressaare linn, aga, aga tundub, et see võiks tegelikult ka väga huvitav, aga väga edukas ei ole. Suvise. Kui see läbi läheks, tegelikult sisu võtaks sisulist võtakse omavalitsuses üle ka maavalitsuse rolli. Kõik need, mida praegu maavalitsus teeb, et saaksid korraldada, noh, ma ei tea, transpordiks transporti, mida praegu noh, et mis, mis imestus ju niikuinii loogiline. Aga noh, seda ei ole toimunud, et väga oleks väga, väga kihvt, nagu kui Saaremaal see juhtuks, et siis oleks näha, et kuidas, kuidas see välja näeb. Mina isiklikult arvan näiteks, et maakonnad ja maavalitsused on nagu täiesti mõttetu vahelüli nagu kusagilt mingist ajaloolisi Aga kui ma vaatan, et mida erakonnad on siis enne valimisi rääkinud või mida lubanud, et ega see riigireformi ja ka kohaliku omavalitsuse reformiga seonduv ei ole neil väga teemaks tõusnud, et IRL on sind küll jaganud oma oma materjale ja nemad ütlevad kõige häälekamalt, mida tuleks teha. Teised erakonnad on, on suhteliselt tagasihoidlikumad ja noh, Reformierakond ei taha seda teemat üldse puudutada, nii nagu ka varem ja ma osalesin siin üks poolteist nädalat tagasi ühel üritusel, kus arutelul oli kohal ka siseminister Hanno Pevkur, kes siis sellele riigireformikavale ja sellele, et kas ja kuidas ja millistel tingimustel te olete nõus sellele riigireformikavale alla kirjutama ja millele te olete seal nõus allakirjutamise. Hanno Pevkur vastas sellele küsimusele, et Reformierakond ei saa toetada kava, millele rakendusplaani, et enne peaks olema rakendusplaan ka kuni peensusteni välja, et kes, kus, kuidas lastakse lahti, mis toimub, mis muutub, et enne, kui rakendusplaani ei ole, siis sellist reformikava üldse ei saaks rakendada või selle üle ei maksa maksaga tõsiselt arutleda, et ma lugesin küll sellest vastusest välja pigem hoiakut, et ei ole plaanis midagi ette võtta, vähemalt enne neid valimisi ei räägita ka sellest ja pärast ei ole plaanis ka midagi väga tõsist ette võtta. Aga võib-olla tuleks? Siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja siin rahvateenrite stuudios võtsid nädala teemasid kokku Külli-Riin Tigasson, Eesti päevalehest, Mikk Salu Eesti ekspressist ja Lauri Hussar vikerraadiost.