Rõndame koos Hendrik Relvega Eelmises saates oli meil India rännakutel juttu tänapäeva Indiast. Et mismoodi mõjub see India ränduri, lekkis sinna dub, kes pole enne selle ühiskonnaga kokku puutunud ja et seal hakkab silma see eriskummaline segu väga moodsast ja tänapäevasest elust, tehnoloogiast ja siis ülimalt iidsetest traditsioonidest. Aga tänases saates tahaksin selle teemaga minna edasi ja rohkem üksikasjalikuks ja täpsemini tahan kõnelda peamiselt ainult ühest india, väga vanast, aga väga põnevast traditsioonist. See on niisugune hindu perede ja suguvõsade kirjapanemise traditsioon ja edasi pärandamise traditsioon. India suguvõsade tihti uskumatu vanad juured ja nende kohta on peetud uskumatult täpselt arvet. Iga hindu teab neid asju seal kohapeal, aga meie siin praktiliselt mitte midagi, vähemalt mina küll ei teadnud, enne, kui ma Indiasse läksin. Aga seal kohapeal hakkasin aimu saama. Ja need selgimisi tulid niisuguste suhtlemiste vestluste käigus reisi jooksul samm-sammult ja üheks võtmetegelaseks, kes mul aitas selles asjas nagu selgus saada, oli üks mees ja tema nimi on Shakti siin jooda. Ja tänases saates siis ongi jutud peaasjalikult India suguvõsade kroonikatest ja sellest samast Shaktist meest, kelle kaudu ma neid asju tundma õppisin. Ja seda äratundmist tahangi ma täna teiega jagada. Niimoodi kõlas siis üks väga vanaindia, klassikalise muusikapalas on rahaga, mis neutraalne, aga ta on, sellest oli juttu eelmises saates, need on siis sellised muusikalood, millel on hästi palju reegleid, improviseeritakse teatud kindlatel ette antud nootidel ja mida tohib laulda vaid teatud kindlale aastaajal või siis isegi koguni teatud kindlal ajal ööpäeva jooksul. Et siis on lauluvägi tugevam naine, see, kes laulis seal Indias praegu laialt tuntud just klassikalise muusika esitajana ja tema nimi on parv viin sultana. Barrinsultana on üles kasvanud ja kuulsust kogunud seal India kirdenurgas saame osariigis, kus ka mina käisin. Praegu on see Parwinsoltana küll tuntud üle India. Ja ma millegipärast arvan, et kui Shaktis sing jooda praeguse laulu peaks kuulma, siis kellele see meeldiks, see valik? Sest nii palju ma küll Shaktit selle reisi jooksul tundma õppisin, et ta peab väga lugu India põliskultuurist ja hindab seda tõesti väga-väga kõrgelt. Jah, see Shakti oli siis see mees, kes kogu selle India reisi jooksul oli saatjaks meile kõik need tuhanded kilomeetrid esimesest päevast kuni viimase päevani välja. Ja ma püüaksin natukene kuulajale kirjeldada, et, et kuidas see siis välja näeb. Ta on selline keskealine, keskmist kasvu mees, tõmmu, ümara näoga, suurte silmadega nägus mees, nii nagu õigupoolest paljud india mehed. Ja muidugi on tal vuntsid niisugused suured ja puhmas vuntsid. Ja vot nende vuntsidega on siin Eestis küll niimoodi, et ma olen märganud, et et siin kuidagi viimase aastakümne jooksul on Eesti mehed kuidagi vuntse häbenema hakanud. Ma lihtsalt olen seda oma meestuttavate pealt täheldanud, et et mitmed nendest, kes on eluaeg vuntsidega ringi käinud, järsku ühel päeval tuleb vastu ja vuntsid nagu nõiaväel kuskile kadunud. Ja siinjuures siis tundub mulle, et just need vuntsikandjad, kes praegugi siin Eestis vapralt ikka neid vuntse edasi kannavad, et ma pean tegelikult nendest isegi rohkem lugu kui nendest, kes lihtsalt vooluga kaasa lähevad ja teevad nii nagu kõik teised ümberringi. Aga veel üks soovitused, et need endised vuntsikandjad ja ka praegused, et kui kunagi on plaanis Indiasse minna, siis soovitaks küll Indiasse reisi eel endale ikka vuntsid nina alla tagasi kasvatada, sest siis austatakse sind Indias lihtsalt rohkem. Sest Indias on tõeline mees ikka ainult see, kellel on olemas vuntsid ja Shakti siis oligi selline. Ja tal olid väga indiapärased vuntsid ja oma olekult oli ta jälle üldiselt vähemalt esialgu väga tagasihoidlik. See, mis kohe esimestel päevadel juba silma hakkas, oli see Ta teadis tõesti tohutult palju ja üksikasjalikult oma riigi ja rahvakultuurist ja ajaloost. Ja hiljem saime ka jälile, miks ta nii erudeeritud oli kvartalisse juhtumisi villased, et tema eriala ongi ajalugu, et on seda ülikoolis õppinud. Aga tegelikult see ei olnud kõik. Sest reisi jooksul sain ma ka selgeks selle, et ta mitte ainult ei tunne väga hästi India kultuuritraditsioone, vaid ka ise elab Nende reeglite järgi. Praegusel ajal. Aga see ei paista niimoodi kohe hoobilt välja, see tuleb nakku järk-järgult juhuslikest jutuotstest välja. Näiteks ükskord ma küsisin Shakti, kes seda, et mida tema nimi ikka tähendab, et, et kas seda saab ikka. Rääkida ja siis ta ütles, et jaa, et see on hindu usundis, niisugune väga kindel mõiste, see tähendab väge, nihukest kosmilist universaalset väge, iga hindu saab hoobilt aru, kui ütelda Shakti. Aga meile võõramaalastele see muidugi nii üheselt selge ei ole, sest vägi see võib ka ju palju erinevaid asju tähendada. Aga siis ma küsisin otse NIMI kokkuse Shakti sing jooda, et mida see tähendab? Et kas seda saab ka kuidagi tõlkida. Ja ta ütles, et jah, et nii umbes tõlkides võib niimoodi öelda, et vähemees, kes on pärit joodade soost, no siis muidugi mina küsisingi joodade sugu on. Ja siin oli jälle nii, et ta nagu pidas seda nii endastmõistetavaks, et kuidas seda siis ei tea, olgugi et iga Põhja- ja Kesk, India hindu seda joodade sugu küll teab, et see on pärit sealt Ratšostani osariigist, j puuri linnast j puri linna, seda ma nagu umbes teadsin seal ratsiastanis, suuruselt Tallinna linn on praeguseks ajaks juba üle miljoni elaniku ajalugu igavesti pikk ja keeruline. Aga siis ma küsisin Sakti käest seda, et kas tal selle kohta ka teada, et kui tänase jootha suguvõsa on ja tema ütles, et no miks ma siis ei tea, et selle kohta on meil kirjalikud andmed mida on peetud sajandeid ja et meie suguvõsa on jälgitav nende kirjalike kroonikate järgi kahe KSA sajandi taha. No see tundus mulle juba natukene ülepakkumisena esimesel hetkel, et meie siin Eestis oleme uhked, kui suudan oma suguvõsa juuri kaevata välja kuskile ajaloos kolme sajandi taha. Ja selleks tuleb Kazis hullu vaeva näha ja neid kirikuid raamatuid uurida ja ja pead ka head õnne olema, et üldse nii kaugele ajaloos jõuda ka kaheksa sajandit, see tundus nagu liiga pikk ja siis kui Sakti veel ütles, et, et see nende perekroonika ise on ka sajanditevanune ja seda on pidevalt peetud järjepidevalt ja on tänapäevani säilinud. Vot see ei tahtnud mulle alguses ikka üldse pähe mahtuda. Ja niimoodi siis kõlab see sajanditevanune Raaga. Ma ise mõtlen, et kui Shakti esivanemad mitu sajandit tagasi seda laulu kuulsid, siis Raaga võis tol ajal kõlada väga samasugusena, sest see Raagade traditsioon on Indias tõesti hiidvana. Ja jällegi selle india klannide kroonikate pidamisest arusaamiseks oli mulle oluline see koht, kui eks Kotsakti nahka jälle muuseas rääkis sellest, et et mis asi on sanskriti keel. Noh, eks ma teadsin muidugi enne Indiasse tulekut, et see on niisugune iidvana keel ja et kõik India vanimad ürikud on selles keeles kirja pandud. Aga siis nagu Saktiseletas ikka seda, et see on ikka kogu India kultuuri selline alussambaid. Et noh, teda on juba viljeldud üle 3000 aasta ja India haritlased kõigi selle 3000 aasta jooksul, et neile on see sanskriti keel olnud siis nagu ühtne haritlaste keel, sõltumata sellest, mis rahvusest ta seal Indias on, seal on neid rahvaid ju meeletult palju ja sõltumata sellest, mida ta igapäevaselt räägib, et ikka on olnud iidsetest aegadest, nii, et kui hindu saab endale hea hariduse, siis sinna juurde kuulub hea sanskriti keeleoskus on vajalik sellepärast et kõik need minevikku targad ürikut, kust õppida ja tarkusi ammutada, need on ikka sanskritikeelsed ja ka niisuguse normikohaselt kõik need õpetlased, kui nemad midagi kirjutasid, siis ka nemad, kõik oma tädi, arutlused ja teadmised panid kirja ikka just sanskriti keeles ja, ja andsid selle siis järgmistele põlvedele edasi. See on siis niisugune india kultuuris nagu selline kõrgem keel. Ja seda kasutatakse ka praegusel ajal. Praegu on ta küll eelkõige niisugune nagu pühameeste kirjakeel. Aga kui mõelda selle peale, et maailma kõige iidsemad kirjakeeled, mis on praeguseni kasutusel, siis on kindlasti sanskriti keel üks esimeste ja vanimate seas nende hulgas. Ja et teistpidi on ju huvitav jälle, kui euroopa kultuuriga võrrelda, siis sanskriti Indias on vägagi hästi võrreldav näiteks ladina keelega euroop pass. Et siin on ju olnud samamoodi palju sajandeid eri Euroopa maade õpetlased kasutanud seda keelt. Ja see niisugune praeguseks ajaks nagu rohkem küll ajalooliste ürikute keel, aga noh, võib öelda, et ta on ka kasutusel liturgilise keelena näiteks katoliku kirikus, aga kui nüüd võrrelda küll sanskriti keele vanust ja siis ladina keele vanust, siis muidugi sanskriti keelanud on ikka palju vanem. Aga ikkagi, et mismoodi neid India suguvõsade kroonikat sellest sanskriti keeles ikka päriselt peetakse, see avanes mulle jälle üks kord täiesti juhtumisi me olime siis parajasti ühes rahvuspargis pidime minema seal maasturitega ühele kaitsealale, et vaadata seal metsas loomi ja linde. Sest rahvusparkides käimine, see oligi ju meie India peamine eesmärk. Aga see on, meil tekkis niuke jõuda. Me ootasime neid maastureid. Ja siis Shakti hakkas seal ühe loodusgiidiga, kes seal kaotamas oli äkki niimoodi elavalt juttu ajama ja siis, kui ta lõpetas, siis ütles mulle niimoodi, et vaata, et see mees seal, et see on tegelikult paat. No ma mõtlesin, et mis asi see patt on? Patt on selline põline ametinimetus hindu kultuuris seal niisugune noh, kas kirjatundja või siis kirjutaja, aga väga põline amet, et lausa niisuguse peaaegu et niisuguse vahelga nagu preestri staatusega ja vot need paadid on sellised mehed, kes on siis suguvõsade ja perekondade kroonikaid pidanud. Ja Shaktilised praegu on selline aeg, et see auväärne amet ja on ka praegu, aga see töö ei toida enam ja nii, nagu ta kunagi varem oli, et perele siis ikka leiba lauale saada, siis peavad need auäärsed paatid tegema veel lisaks midagi muud ja see siin oli siis nüüd giidiks rahvuspargis. Aga Shake ütles, et kui sa läheksid need selle mehe koju, siis sa leiaksid, et see maja on täis igasuguseid ürikuid, neide, seal tohutul hulgal näeb välja nagu mingi käsikirjade kogu või mingi ajalooarhiiv. Ja seal on koos siis väga paljude ümbruse perede kroonikad küll vanemadki, uuemad, nad on kõik väga süstemaatiliselt seal ära lahterdatud. Ja suur osa sellest on pärit tegelikult eelmiste põlvede Haatidelt, mis tema on nüüd saanud nende käest nagu edasi. Päranduseks ja vahetevahel tuleb siis mõni inimene siit ümbruskonnast tema juurde palvega, et oleks vaja kas siis täpsustada või, või koostada seda oma sugupuud või mõnda selle osa ja vot siis paati asub oma sellele digipõlisele tööle. Ta siis uurid neid käsikirjade virnu seal kodus ja paneb väga kannatlikult ja väga täpselt kokku siis seda sugupuud seal. Ja siis, kui ta näiteks hätta jääb, siis ta otsib kusagilt lähemalt või kaugemalt üles teise paati. Ja sellele on kodus samasugune võimas ürikut, arhiiv. Ja, ja selliseid paatisid on siin ratsiastanist tänase päevani päris palju nad moodustavad niisuguse nagu oma vennaskonna või, või võrgustiku, aitavad 11, vahetavad andmeid. Ja siis akti seletas, et muidugi, et debatid ei ole veel ainsad sellise sugupuudepidamise traditsiooni hoidjad Indias, neid on veel erinevad, need hästi keerulised, aga väga täpselt paika pandud väga vanad niuksed, traditsioonilised tsunftid, kes ainult sellega on tegelenud ja tegelevad täiesti praegusel ajal samamoodi edasi. Vot see oli asi, mida mina küll tõesti ei teadnud. Šahti ütles ka muidugi, et see tänapäev on siis viinud ka selleni, et, et paljud hindud hakanud neid oma sugupuid siis usinasti arvutisse toksima, et noh, tänapäeval on see ju mugav, et kui sa oled korra juba sisse löönud, siis sa saad ju interneti kaudu sugulaste vahel seda jagada ja kõike palju kiiremini ja lihtsamat kui käsitsi niimoodi kribides. Ja aga et see komme, et oma klanni liikmete kohta hoolsalt arvet peetakse ja seda väga täpselt teatakse, see on säilinud praegu täpselt samamoodi, nagu ta oli mitmeid-mitmeid sajandeid tagasi Nii siin siis kõlas veel kord see klassikaline India Raaga lauljaks assaami osariigist pärit lauljanna Parwinsult sauna. Ja nüüd jätkuks sellele suguvõsade kroonika loole. Et Shakti ükskord seal reisi jooksul, kui me sattusime arvuti ligi, siis ta näitas mulle arvutist, et seal, kus on tema suguvõsa sugupuu noh, sinna pääseb muidugi ainult oma suguvõsa parooliga, aga siis ta nagu näitas seda. Ja see oli niisugune sigrimigri minu jaoks jube keeruline, jube pikk, küps sajad ja sajad nimed ja see ei olnud ka üldse inglisekeelne, nii et ausalt öeldes ütles mulle väga vähe. Aga, ja enne, kui me siis lahku läksime Shaktiga ja ma tulin Eestisse, siis, siis ta lubas, et ta saadab mulle e-kirjaga niisuguse inglisekeelse niisuguse lihtsustatud oma sugupuu järele ja seda aga tegi. Nii et ma saan nüüd seda kodus uurida põhjalikult ja, ja see on tõesti uskumatult ja uskumatult üksikasjalik ja ja ka uskumatult täpne, sellepärast et see on ju ikkagi järjepideva sanskritikeelsete ürikute põhjal pidevalt ümber kirjutanud, tatud aga väga kindel latel allikatel kirjalikele allikatele tuginev. Ja see hakkab siis uskuge või mitte aastast 1100 kusagilt sealt ratsiastani kandist, seal siis sel ajal üle kaheksas sajandi tagasi, noh ei ole veel täpselt nagu fikseeritud, et kus siis asuti, aga läheb kolm sajandit ja siis tõuseb see klann juba selles ratsiastani ajaloos väga silmapaistvale kohale ja sellest ajast on siis kuskil 1400.-te keskel on siis juba see joodva klann väga tähtsaks tõusnud. Et sel ajal siis oli hindu väejuht, tema nimi oli rao, jood? Haa, ja ta oli väga võimekas, väga võimukas ja muuhulgas alustas ta tõepoolest selle puuri linna rajamist sanskritikeelsete pärandatud ürikute järgi siis aastal 1459. Ja see roo jooda oli niivõrd teenekas eta tõstetud tee siis sel ajal sõdalaste kasti liikmeks, Indias on ju kastid ja sõdalaste kast, see on üks kõige auväärsemat, üks kõige kõrgemaid kaste India ühiskonnas olnud. Ja pärast seda juba järgmistel sajanditel 1500. tähendab 1000 kuuesajandad, 1000 seitsmesajandad, sealt jookseb pidevalt see joodade sugupuumeesliini nimekiri ja andmed, et mida siis iga mees oma elus seal korda saatis millega ta välja paistis sajandite kaupa. Ja vot seesama jootha, kui me tuletame meelde, et, et mis oli Shakti täisnimi Sakti siin jooda siis jooda seal lõpus, see viitabki siis klanni nimele, sellele auväärsele klanni nimele ja need olid põhiliselt siis sõdalased ja nad said väga kuulsaks just nende visade võitlustega muhameedlaste vastu. Muhameedlased tungisid Indiasse väga tugevalt peale. Eriti siin ratsiastanis kuskil 16.-st sajandist siia, nad tulid kuskil põhja poolt ja see Vainutsemine hindude ja muhameedlaste vahel, see, see kestis väga visalt, see käis sajandeid. Ja siis tuli see inglise koloniaalaeg, mis oli jälle teistmoodi maha asjadele, nagu oli ka see joodade sugu, nendele jäid küll päris palju õigusi ja rikkusi alles aga siis sai India iseseisvaks. Ja siis sealsamas suguvõsa kroonikas ongi siis kirjus, et 1946. aastal kaotas siis tolleaegne joodade soo viimane rikas ja võimukas Maharacza kõik oma maad, rikkused riik, natsionaliseeris nad, nii nagu igal pool mujalgi Indias ja, ja sellest ajast siis 1940.-te lõpust sai siis joodadest niisugune noh, sihuke tavaline suguvõsa, tavalised india kodanikud, kes peavad ise endale leiba teenima. Ja vot nende järglane siis on need ka Sakti. Ja noh, tema teenib siis leiba praegu siis turistidele reisijuhiks olles. Ja kui sa temaga kohtute, näitan mingi olekuga välja, et, et ta kuulub sõdalaste klanni. Ta kuulub sõdalaste kasti. Mõnikord mingitel hetkedel, see lõi ikka välja ükskord näiteks Me olime ühe väga vana hindu kindluse varemetel. Ja siis Sakti kõneles seal kindluse ajaloost, et siin sajandeid tagasi muhameedlased piirasid seda hästi kaua hindud ei andnud alla, võitlesid vapralt, et lõpuks mingi salakavala nõksuga said muhameedlased selle kindluse enda kätte, Te tapsite kõik elanikud, põletasid kindluse tasa. Ja sellel sel ajal, kui ta seda rääkis, kes siis ta silmadesse tekkis niisugune sõdalase säde. Ja, ja siis ta ütles, et oma kroonikate põhjal ma võin üles lugeda ühekaupa kõik need meie klanni sõdalased, neid on väga palju, kes hukkusid nendes pikkades võitlustes sajandite pikkuses võitluses muhameedlaste ka. Aga ükskord sain jälle tera targemaks selles india sugupuudepidamise traditsioonis. Et ma küsisin niimoodi kuidagi ootamatult enda jaoks kätt. On uhke küll, kui sul on niisugune vägev suguvõsakrooni ka paljude sajanditevanune tõesti ajalooliselt uhke asi, et aga et noh, et kas sellel on ka mingit praktilist tähtsust praegusel ajal? Sakti ütles väga rahulikult ja endastmõistetavalt, et loomulikult on sellel iga klanni jaoks väga suurt praktiline tähtsus ja see tuleb siis, kui keegi klanni liikmetest hakkab abielluma. Vot siis tuleb niimoodi, selle suguvõsa sugulased hakkavad erilise hoolega uurima neid väga keerulisi ja ülimalt kapsaid sugupuid. Ja et Shakti ütles seda umbes niimoodi, aga emotsionaalselt ausalt öelda, et meie ei ole mingisugused muhameedlased. Mohamed lastel on niimoodi, nii, ta väidab, väitis, et seal võib isegi mõni mees abielluda vaatajat oma onutütrega lähedase sugulasega hindudel nii ei käi. Hindudel on niimoodi, et ühes õiges suguvõsas vaadatakse abielusid ja sugulasi seitsmenda astme sugulasteni välja ja ühegagi nende hulgast ei tohi olla sul elukaaslast. Ja siis ma küsisin sahti käest, noh, juba päris otse, et kuidas sinuga on, et sa oled naise mees, et kas niimoodi sinu naine on ka niimoodi volitatud, loomulikult. Ja siis ma küsisin veel seda kasti asja, et praegusel ajal, kui sa Indias ringi liigud ega nendest vanadest kastide kommetest eriti ei räägita, need on nagu varjul peidus ja üldiselt ka pole nii olulised. Aga väga suurel osal hindudest on need siiski väga olulised. Ja siis ma sain aru, et Sakti ongi üks nendest. Küsisin, et kas su naine on siis samast kastist kui sina ise? Loomulikult ta on täiesti teisest klannist, aga ka see klann kuulus sõdalaste kasti. Ja Shakti ütles ka kuidagi niimoodi ja selles oli niisugust väga tugevat, niisugust sisemist uhkust. Et kui minu esivanemad on kaheksa sajandit, et oma klanni ja kasti puhtust hoida suutnud siis ei tohi mitte mingil juhul ometi keegi suguvõsas ainult ühe läbimõtlemata abieluga kõiki neid sajandeid tuulde lasta. Jah, niisugune sai siis tänane India rännaku saade, nendest hindia iidsetest sugupuudepidamise traditsioonidest ja Shaktist mehest, kes sulle vastu tulles näeb välja täiesti ma ütleksin, moodne, tänapäevane tan täiesti kursis tänapäeva maailmaga, ta suhtleb vabalt nutitelefoniga ja on käitumiselt pigem niisugune vaoshoitud, tuntud kui uhke. Aga et kui sa teda nagu lähemalt tundma õpid, siis saad teada, et ja et see on ainult välime, et Shaktil on olemas sisemine väärikus ja see toetub just tema klanni kaheksa sajandipikkuse ajaloo peale, mis on kirjalikult säilitatud praeguse ajani. Ja sellel saatmisel millised on olnud joodade klanni põhiväärtused. Aga järgmises saates sukeldume juba india küla ellu on natukene lihtsam ja, ja samas väga kirev ja, ja meie jaoks eksootiline. Ja vaatame ka koos selle külaeluga seda, et, et millised on india sellised söömise joogitraditsioonid. Ka India toidukultuur on pööraselt vanasti mitmekesine ja samas väga ja väga põnev. Rändame koos Hendrik Relvega.