Vikerraadio. Ja tere hommikust, õigemini ilusat keskhommikut. Hommik hakkab kohe meist lahkuma. Rahva teenrid taas oma muljeid ja mõtteid siis vahendamas vikerraadios, kui kell on saanud 11 ja viis minutit. Kolm ajakirjanikku, kolm kolleegi täna siin stuudios nagu ikka meil kombeks juba paljude aastate vältel. Heidit Kaio ajakirja pere ja kodu ja Sulev Vedler, Eesti Ekspress ja Aarne Rannamäe. Täna siis möödunud nädalat siin kokku võtmas. Alustame vast. Ja nädala märksõnad muidugi Putin rubla puusse. Kapo, riigikogu, aga mul on niisugune ettepanek, et alustame millestki ilusast. Et sellest inetust. Me jõuame rääkida ka, räägime siis eesti filmi suurest edust kõigepealt film, Mandariinid, Eesti-Gruusia ühistöö, nagu äsja ka uudistest kuulsime ja ja uudis tegelikult juba eile pärit eile tuli see tore uudis juba enne enne õhtut. Et siis ka Oscari mitte, küll veel nominent, aga järgmisse vooru pääsenud film parima võõrkeelse filmivalikus ja õige pea siis tehakse teatavaks ka viis ametlikku nominenti, esialgu siis üheksa hulgas aga Kuld gloobusel, mis siis eelneb tavaliselt Oscarile samuti võõrkeelse filmi nominentide hulgas. No ütleme nii, et selliste edu ei ole üks Eesti, kuidas on, meil ütleme eesti juurde, aga film Eesti osalusega film veel enne kunagi saanud dist? Ei no kindlasti ei ole ja tõepoolest 83 filmi seast saada valitud üheksa sekka Oscarit. Võõrkeelse filmi valimisel on minu meelest silmapaistev saavutus. Iseasi muidugi võib vaielda, mida Sulev ma juba näen. Pilgust tahab öelda seda, et tegemist ei ole otseselt eesti filmiga, sest selle selle filmirežissöör tõepoolest on grusiin. Mina mõtlesin tervist, mõtlesin lahti IMDB andmebaasi, vaatan, et ja Zaza Urušadze režissöör stsenarist, Zaza Urušadze, peaosatäitjad, Miša, miski Giorgi nakashinse minule täiesti tundmatud tegelased. Ma mõtlesin, et kui see film juhtub Oscari saama, millisesse riiki Oscari kuju siis läheb? Minu arusaamist pidi teda vist ei anta eestisse, pigem ta läheb gruusia. No see on selles mõttes, et nende Oscari kujusid ei antagi riikidele, et nad on ikkagi režissööripõhised selles mõttes. Et ta läheb Gruusiasse, aga kui oleksid seda filmi näinud, siis sa teaksid Siin ma olen ükskord näinud selle käigus magama küll. Ei, ma tahtsin rääkida saate alguses millestki ilusast Eesti Eesti osalusega filmi enneolematust, edust, aga kuhu me nüüd 40 sekundiga jõudsime, Sulev ütleme, siin on tehtud väga film. Küsimuseks on mugav, ei, neil mitte selles, et filmile. Ilm oli muuseas väga hea, on lihtsalt väga väsinud. Ma ei taha seda filmi mitte kuidagi maha teha. Ma tegelikult ootasin, et kas film jõuab ka Euroopa parimate filmide sekka. Vaatasin selle nimekirja läbi, nägin seal Kertut. Eks ju, et seal ta ei löönud läbi, ma ei tea, miks ma tõstsin. Minul küll meeldib, kui eestlastel hästi läheb, ma ei tea küll maha teha mitte midagi, kui saaks Oscari Kuldgloobuse makstaainult õnnelik. Ja seal on eesti näitlejad, mitte ainult kaks grusiin ja Elmo Nüganen, Raivo Trass. Lembit Ulfsak mängivad väga hästi, produtsent on Eesti. See ongi tänapäeva tegelikult filmitööstus, et kõik on rahvusvaheline, et kui minna praegu vaadata kääbikut, siis mis ma wild õnneks, et Ameerika kompaniid filmitud Uus-Meremaal, reisse Uus-Meremaale ja nii edasi. Võib ka öelda, et mis maapinda tegelikult on, et see, see jutt, mida ma siin praegu alguses rääkisin, seda võibki nimetada mõttetuks plähmaks. Okei, see on see jutt, mida raadiokuulajad ei kuulnud, see oli meie omavaheline jutt, hõisata sellele Ja võib-olla väiksem otse-eetris selle välja? Ei noh, aga tore on ikka muidugi. Ja kusjuures ma tahaksin siiski lisada, et et see film Mandariinid siiski esindab ja see lihtne ma julgeksin väita traditsioonilist Eesti filmikunsti selle võrra, et et me oleme pidanud Lembit Ulfsaki siiski väga paljud filminäitlejaks ja, ja seda võibki siis pidada selliseks suurel suured suureks läbi läbilöögirolliks, kuigi kindlasti on, on Lembit Ulfsak-il veel palju-palju teisi rolle ette näidata ja, ja eks me oleme siin Eestis ju Elmo Nüganeni suurepäraseid rollisooritusi, kuigi tegemist on tegelikult ju suurepärase lavastajaga, oleme saanud omakeskis nautida ja, ja tema roll selles mandariinidest hästi nauditav. Aitäh nojah, ja lõppude lõpuks on tegu ju ka, ütleme sellise Eesti välispoliitika viimase aja, ütleme niisuguse joone või niisuguse kunstilise edasiarendusega. Gruusia on Meie suur sõber ja, ja kõik need sündmused, mis on seal toimunud ja ja kõik, see on meile väga tähtis ja, ja eestlased on. Ma võin nüüd pateetiliseks muutuda, aga, aga eestlased on Gruusiat ikka oma südames hoidnud ja ja selles mõttes vinguse, minguse kuldgloobus või, või Oscari mehikene. Pealegi sinna Gruusiasse, las ta, las ta läheb, aga, aga eestlastel on seal suur suur roll. Kusjuures oluline on ka see, et, et tegemist on tõepoolest, nagu sa ütled Salos tegelikult episoodiga, sest tegevus toimub ju Eesti külas, mis asub Gruusias. Et selles mõttes on see ka väike väike killuke meie enda minevikust ja miks mitte, miks mitte olevikust. Võib-olla see põhjus ka, miks ta Euroopasse väga palju laineid või väga palju tähelepanu ei, ei pälvinud, on see, et, et ehk on eurooplased sellise sellise süžeega liiga harjunud, et, et seda sarnaseid olukordi nagu selles filmis kirjeldatakse, on võib-olla kahetsusväärselt viimase 20 aasta jooksul Euroopa eri piirkondades ühel või teisel põhjusel olnud liigagi palju, aga see lihtsalt on tõesti spekulatsioon. Mis see nüüd sellelegi jaamast jama, mis võib olla ka selles mõttes, et et see on joana, hindavad kriitikud. Nemad vaatavad filmi kunstilist taset. Nojah, samas kassežeediaalsusega. Publikutase on hoopis teine asi, et kindlasti mandariinid ei saa. Ei, ei võistle selliste Hollywoodi suurfilmidega, millel on massiivne turunduskampaania taga. Kui tuleks ka sinna 100 miljonit panduseks turundusraha, siis võib-olla oleks ülemaailmne hitt. Jah, aga nagu ma aru saan, väga suuresti just sellele, et turundusraha sinna siiski on pandud mitte 100 miljonit, aga, aga vähemalt mõned kümned tuhanded eurod. Ja, ja selle filmi juures olnud inimesed Eesti filmi juures olnud inimesed on, on üsna ühemõtteliselt öeldud, et kui ei oleks seda raha pandud, siis ilmselt ei oleks ka nii kaugele jõudnud, et et ega noh, paras jama, paratamatu, et tänases maailmas ilma musta valgeks rääkimata piltlikult öeldes iseennast kiitmata, mida kokku nimetatakse siis turunduseks. Jällegi kindlasti muidugi mitte ühtegi kriitikanoolt filmi vastu ega suhtes, aga aga, aga noh, peab peab lihtsalt jõuliselt tagant lükkama, et asjal oleks edu. Ja noh, edu on juba sõltumata nüüd nagu filmitegijad ise ütlevad, et kui, kui õnnestub sealt kuskilt edasi minna näiteks Oskari puhul viie nominendi hulka, et see oleks juba puhas boonus, aga üks asi on veel selge, et, et selle filmi tegijad ja näitlejad ja, ja kõik, kes seal on osalised on saanud kõva kõva hüppelaua. Muidugi igal juhul ja see on väga tore kui meie näitlejad ja seesama Urušadze või veel keegi seal saavad mingisugust muud tähelepanu veel, see on ju väga, väga tore ja ja, ja kui tegu on andekate inimestega ja tegu on andekate inimestega, siis nad saavad edaspidi veel teha filme ja ja võib-olla saavad teha ka suurema eelarvega filme ja, ja turunduse jaoks leitakse võib-olla edaspidi rohkem raha. Nii lihtne see ongi. Tuleme inetute asjade juurde. No kui sa mõtled, dollar, vabandust, nafta hind, küll mõningast rõõmu siin meie meie mandril või meie maakamara Ja aga räägime, räägime need vene vene asjad ja siis ühtlasi ka naftaasjad ja need natukene hiljem, et räägime nagu oma vestistika oma oma vallatutest festidest natukene natukene eespool saates. Et riigikogu siis lõpetas ja jõuluvana käis Riigikogus ja ja mis, no ei suutnud nad aastale ilusat punkti panna mumeelest. Et no ma ei hakka rääkima sellest eetikakoodeksist, mis on vastu võtmata ja mis suure tõenäosusega jääbki vastu võtmata. Aga noh, see immuniteedi küsimus, millele siis nüüd anti nii-öelda no ütleme või pandi suuremaid suuremaid takistusi selleks, et ühte riigikogu liiget saaks, saaks siis vastutusele võtta, kui ta on mingisuguse pahateo toime pannud ja teine asi on siis see, et et vastavalt siis nüüd uuele otsusele riigikogu komisjonide Sis, lõppeva riigikogu komisjonide töö stenogrammid siis failide kujul ehk siis helisalvestised kuuluvad hävitamisele, mis on jälle üks üks tore uudis, et eriti tore muidugi selle juures oli siis põhiseaduskomisjoni Juhi Maruste ja põhjendus, et noh, et see nõuaks õudselt paljud lisatööd, et see nõuaks nende nende korrastamine, arhiveerimine nõuaks niivõrd palju lisatööd, et noh, kes seda ikka tegema hakkab, et et parem Jah, et tõesti riigikogul nagu selle eneseregulatsiooniga küsimus seotud küsimustes on, on tõesti tõesti juba pikka aega raskusi toime tulla. Et, et need sinu poolt toodud näited on, on tõesti kahetsusväärselt tegelikult, kõige rohkem on kahju sellest riigikogu liikmed siis eetikakoodeksi, mitte vastuvõtmisest või selle vajalikkuse mittemõistmisest, et, et mulle tundub, et sellised kooslused nagu riigikogu on, kus on erineva taustaga inimesed koos tegelikult oleks väga mõistlik ühised ühised standardid paika panna, et noh, on mitmeid ameteid, kus, kus selliseid tühiseid standardeid, näiteks juristide puhul antakse edasi koos õppides näiteks ülikoolis või siis ajakirjandusajakirjanduse puhul ajakirjanduskateedris ja ka noh, ajakirjandus on hea näide sellest, kus, kus üheksakümnendail aastatel tulvas ajakirjandust hästi palju inimesi, kes ei ole otseselt siis ülikooli ülikooli ajakirjas osa saunast tulnud, nagu meie Suleviga ja, ja, ja selles olukorras siis kaheksakümnendatel selline ajakirjanduseetikakoodeks välja töötati ja laialt kasutamist leidis ja mulle mulle tundub, et see oli nagu omal ajal väga mõistlik just just selle põhimõttel, et, et nagu ka riigikogu puhul, et sinna satub väga erineva taustaga ja väga erinevast ka haridusliku taustaga, erineva sotsiaalse taustaga inimesi, kes, keda, kelle, kelle ühiseid käitumisi võiks reguleerida. Ajakirjanduseetikakoodeks on ka praegu väga mõistlik on absoluutselt, aga meil on ilmunud hästi palju sellest internetimeediat, kus selle koodeksid kahjuks jälgitavad vaid sinna satub väga palju kontrollimata infot. Väga palju ühepoolset infot selles mõttes on. Asjad lähevad kuidagi käest ära. Jah, no see on nüüd ajakirjanduse pool sõna ajakirjanduse ja see on nüüd tsunftikoodeks, eks ole, ühe elukutse esindajad, aga, aga ma arvan, et ei ole võrreldav, et riigikogu, kui ei ole tsunft ja riigikogu liikmeks olemine ei ole elukutse. Ja. No seda enam just nimelt, et see ei ole elukutse, tulevad inimesed, kes sinna tulevad kokku inimesed, kes ei ole õppinud riigikogu liikmeid. No hea küll, aga oled sa tutvunud selle Kaja Kallase projektiga? Tead, ma isegi arvan, et see pole tähtis selles, et kas see on Kaja Kallase või mõni teine öelgem praegu pigem see, et see oleks konsensuslikke ühiselt arusaadav, et ahah, okei, me jälgime selliseid põhimõtteid. Et see, see arusaamine ja kokkulepped nendest aru saamidest, arusaamades on minu meelest. Palju olulisi ninaga kirja panna, et ole aus, ära varasta, räägi ilusat eesti keelt ja, ja ole riigimehelik, noh, see on niisugune. Noh, ma ei tea, viies b et et kirjandi koolikirjandi tasemel natukene, et et mis see siis aitab või, või kui, kui, kui ei ole nagu konkreetsemalt Ta asja paberile pandud. Noh, alustame kasvõi selleks, et sellest, mis on maailmas maailma parlamentides probleem, võib üldse noh, poliitikute hulgas probleem, et kasvõi see meelehea vastuvõtmine kui ei ole kirjas, et su saadav pastapliiats ei tohi olla kallim kui 1000 eurot näiteks või see ei tohi olla kullast või ühesõnaga noh, sain oli aga aga et, et oleks mingisugused kindlad piirid, mida, milliseid kingitusi tohib vastu võtta, missuguseid ei tohi. Ja lihtsalt kutsuda üles sellele, et olgem riigimehelikud ja tõstkem kõrgemale erakondlikust poliitikast. No see, see ei anna ju tegelikult mitte midagi. Ei, selge see, ma olen nõus, et, et lihtsalt üldsõnaliseks jäädes pole sellel mõtet, nii nagu tulles tagasi ajakirjanduseetika koodeksi juurde, mida ma lihtsalt hästi tunnen. Et loomulikult tuleb sinna kirja panna. Aga minu jaoks noh, kui, kui avalikkus nagu, nagu nõuab, eks ole, või on mingisugune niisugune ühiskondlik tellimus, et selline koodeks peaks olema sisse Kaja Kallase jällegi ei ole tähtis, kes selle kokku kirjutas, aga, aga hetkel ta on Kaja Kallase projekt, et et siis võiks ju, võiks ta ju vastu võtta, noh ta on niivõrd triviaalne, et võtaks, võtaks vastu, aga, aga riigikogu millegipärast ei taha seda võtta. Ma ei olegi aru saanud, et noh, sisuliselt on see nii-öelda ilmalik 10 käsku või piiblist võetud versioon ja pandud natukene laiemasse vormi, kui me räägime Poliitikutele meeleandmisest siis näiteks Ladina-Ameerika uuriva ajakirjanduse auhinna said Argentiina ajakirjanikud, kes avastasid, et tulemaal üks ärimees pikka aega üüris hotellituba kus mitte keegi elanud palju hotellituba, paariks aastaks, koha juhuslikult. Et see juhuslik muidugi jutumärkides kuulusid need hotellid presidendi perekonnale. Konkreetne näide ja aga, ja teine, teine asi on see, et, et kui, kui sellisel koodeksid ei ole nii-öelda sanktsioneerivat või siis ütleb otse välja karistamata mingisugust mehhanismi võimalust, et, et kui sa oled selle koodeksi vastu selgelt eksinud. Kuigi ma ei saa aru, kes, kes selle üle peaks otsustama, kas kas on eksinud või, või ei ole eksinud, et mis sellest siis järgneb või, või kuidas ta üldse mahutub nii-öelda olemasolevasse õigusruumi ja muud ja muud sellised küsimused. Karistusasi ei ole oluline, et ma tõesti veel kord liita viitanud ajakirjanduseetikakoodeksile, kus, kus ei ole konkreetseid karistusi sees, aga, aga samas seda, see on dokument, millele ühiselt viidatakse ja millest saadakse ühiselt aru, et ahah, okei, sellised on meie kokkuleppelised põhimõtted. Nojah, aga kuidas sa seda nagu kujutad ette siis reaalses elus, eks ole. Et eksib selle koodeksi vastu, siis tuleb parlamendi spiiker või, või ma ei tea, kes. Või minu meelest kas või põhiseaduskomisjoni esimees marustaja viibutab sõrme, ütleb, et paha poiss, muide, kas see tüdruk ja see tõuseb püsti oma koha pealt laseb kõrvad lonti. No kas ta nüüd püsti tõuseb, aga, aga viide sellele, et te eksisite eksisite riigikogu eetikakoodeksi vastu on minu meelest täiesti täiesti okei riided. Et ma näiteks jällegi viidates ajakirjanikele, ajakirjanikele tänase eetikakoodeksile, siis tegelikult on jube vastik tunne, kui sulle keegi ütleb, et kuule, et sa oled eetikakoodeksi vastu eksinud ega siis keegi ei taha. On olemas selline iseregulatsioonimehhanism, et avamiseks vaheta sellest, kus keegi ütleb, et sa oled eetikat rikkunud ja kohtu vahel, see on pressinõukogu, mis teeb otsuseid ja mille otsuste avaldamine nii õigeksmõistev kui ka taunib, on kohustus, on kohustuslik ja sellepärast ilmuvadki lehes selliste sellised otsused. Jah, aga me tegelikult ei tahtnud praegu rääkida mitteeetikaga või sellest käitumiskoodeksist, vaid me tahtsime rääkida sellest, mis riigikogu tegi, selleks, et immuunsus siis muu õigussüsteemi suhtes oleks vähe, vähe tugevam. Ehk siis kui, kui võtta nüüd noh, ma usun, et meie, meie kuulajad ei ole kõik sellega kursis, aga aga selle siis vastu võetud seadusemuudatuse järgi annab riigiprokuröri taotlusel riigikogu põhiseaduskomisjon hinnangu loa riigikogu liikme vahistamiseks seal üks, üks olulisemaid punkte. Teiseks jälitustegevuse loa annab ringkonnakohtu esimees ja seni on selleks tavaliselt vaja olnud esimese astme kohtuniku luba ja riigikogu hoones läbiotsimisi saab korraldada õiguskantsleri loaga ja peale selle peavad siis riigikaitsekomisjoni liikmed läbima julgeolekukontrolli, et need on niisugused, niisugused põhilised punktid mis, mis nüüd vastu võeti ja mis siis kui, kuigi, kuigi siin asjaomased, kes sellega tegelesid, ütlevad, et et see ei andnud riigikogu liikmele mingisugust immuunsust juurde, et kui tegu on pätiga ja ja lõppude lõpuks, siis on võimalik teda ka vastutusele võtta ja temalt see saadikupuutumatus ära võtta. Mis, milline arutelu tegelikult on nüüd muutunud hoopis laiemaks ka vabariigi president ütles, et see saadikupuutumatus on tegelikult ju ajast ja arust, et seaduse ja, ja õiguse ees me oleme, me oleme kõik võrdsed, olgu me siis riigikogu liikmed või, või, või mitte. Et me oleme Eesti vabariigi siis elanikud ja kodanikud ja meid kõiki peaks, tegelikult koheldakse võrdselt, aga kuna vastav paragrahv on meil põhiseaduses sees, et siis siis ei ole tal ka mingisugust alust, et seda seadusemuudatust tagasi lükanud. Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jüri Saar sellel teemal sõna ja ta on seda korduvalt teinud, et tema tuletab meelde, et sellised immuunsus oli omane isevalitsejatele vanadel aegadel, kus isevalitseja tegi, mida tahtis ja kui ta tahtis, siis astus ka nendest seadustest üle, mida ta ise kehtestas. Ta võrdleb seda ikkagi sellise vana igandina. Kõige levinum see immuunsus on muidugi diplomaatias. Eks selles saadikutel puutumatus, saadikuid ju keegi kinni ei pane, saadetakse lihtsalt riigist välja mõnikord. Ja ta küsib muidugi väga selgelt, kas riigikogu saadik peab olema kuidagi puutumata, on kui keegi teine, kui me tõesti alapõhiselt No ja mina saan aru, et see saadikupuutumatuse küsimus on siiski seotud nii-öelda praktiliselt sõjaolukorraga, et ütleme, et riigis toimus, toimub mingisugune kas riigipööre või siis noh, ütleme riigipööre, abi siis sõjaline või, või algab sõda, siis peab olema olukord, kus kus riigikogu liige on kaitstud oma otsuste tegemisel, et teda ei saa lihtsalt. Ma ei tea, viia politsei keldrisse või teda ei saa küüditada ja et, et see on nagu mõeldud siis sellisteks, sellisteks olukordadeks, kus, kus formaalselt oleks riigikogu liikme nagu võimalused kaitstud. Aga, aga noh, tõsi on nüüd see, et, et mis olukorras kui aastal 2014 oleme ja, ja kas seda olukorda või seda, seda, mida, milleks see nagu mõeldud on. Kas seda kuidagi teistmoodi saa ennetada, sest tõepoolest on riigikogu liige eelkõige ka lihtsalt tavaline kodanik ja, ja tema kuriteod teiste kodanike või siis või siis teiste kodanike vara suhtes peavad olema täpselt samamoodi karistatud kui, kui tavaliste kodanikega. No on selge, et kui riigikogu liige saab mingi jäledusega hakkama, siis tema soostub kindlasti suurema ühiskondliku surve alla, kui, kui tavaline inimene. Kindel see tal luubi all ma selles mõttes ei tasu siin nagu midagi imelikku vaadata. Et noh, poliitiline tagakiusamine, see küll ei lähe siia immuniteedi alla, aga seda mulle tundub. Kui vaatame, mis toimub Tallinna linnavalitsuses, kas linnapea, eks, või vabandust volikogus linnapea ei vasta, küsimustele, lihtsalt saadi, kui on vales parteist saadik, midagi pärib, saadab su pikalt, eks siis vale partei jällegi saadik küsib, et kuidas saab moos kommi sisse, piruka sisse, nad on läinud ikka niisugust üksteise mõnitamiseks täieks. Täiesti. Nojah, see on nüüd praeguse linnapeastiil, aga ma saan aru mingil määral isegi sellest nii-öelda poliitilisest taustast või et miks, miks need parandused nagu, nagu vastu võeti, et noh, alati võib ju eeldada, et koalitsioon, noh, enamasti meil on ju olnud koalitsioonivalitsused või, või alati on olnud koalitsioonivalitsused lihtsalt rullib opositsioonist üle ja, ja võib teda hakata ka nii-öelda taga kiusama laenama. Siis õigusorganite kaudu, noh, ütleme see on see, mida noh, nii-öelda poliitilised protsessid nagu, nagu praegu uurimise all või või mitte enam uurimise, vaid vaid kohtuveskite vahel on, on Laasi ja Toobali juhtum, eks ole, mis on siis läheb varsti teise kohtuastmesse. Aga, aga ikkagi noh, näiteks, kuidas me ikkagi välistame selle, et riigikogu põhiseaduskomisjon annab hinnangu loa riigikogu liikme vahistamiseks. Aga kui valimistulemused võib-olla mitte 2015, aga võib-olla kusagil hiljem on näiteks sellised, et põhiseaduskomisjon koosneb nii-öelda Ühel poliitilisel meelel olevate olevatest riigikogu liikmetest poliitikutest. See on selgelt kõige nõrgem osa sellest, sellest uuest seadusmuudatusest, et, et see on põhimõtteliselt samana. Kuidas siis seal ja kuidas välisminister hotellis Riina mind Ena, naeran mulle. Kuidas siis nagu välistatakse see, et vot kiusu pärast ei anna, eks ole, ei anna ja kõik luba vahistamiseks ja ongi kõik. Et see on niisugune. Pidin selle otsuse peame lihtsalt vahelt ära võtta. Mõtleme lihtsalt. Need inimesed on väärikad ja teevad õigeid otsuseid. See peab olema ainus usk. Samamoodi saab öelda, et ega kohtumõistmine võib ka olla kallutatud või võib arvata mõned inimesed arvavadki. No just, aga samas meil on olnud ka põhjust kahtlustada mõningate inimeste puhul, et nad soovivad Riigikokku pääseda ainult selleks, et saada nii-öelda saadiku immuniteet. Et inimeste motiive võib olla erinevaid, et tõesti meie asi on eeldada, et, et inimesed on kõik head, aga, aga see ei pruugi alati Nii nüüd me oleme jõudnud tegelikult juba oma jutu alguse juurde ehk selle eetika nii-öelda poole peale, et et üldiselt on ikka nii, et kui su sisemine kompass nagu näitab metsa poole, siis, siis ei aita ükski ükski koodeksiga ei aita ka need seaduseparandused, et noh, te ütlete siin, et mõned mehed on praegu meil kohtu all, eks ole. No tegelikult ju sisemine kompass peaks, nagu nad mõneks ajaks nagu ellimineerima poliitilisest elust. Kui hea küll teise ja võib-olla kolmanda astme ehk riigikohus ei ole veel oma otsust langetanud ja see võtab aega täiesti sobivasti näiteks Toobali ja Laasi puhul, need otsused langevad aprillis, eks ole, peale valimisi, mis toimuvad märtsi alguses. Aga kui sisemine kompass oleks korras, siis igal juhul olles süüdi jäänud esimeses kohtuastmes korraliku kompassiga inimene loobuks näiteks kandideerimast selles tsüklis, mis, mis praegu käib. Aga kui nad seda mitte nii et ega, ega, ega ega siis seadusega koodeks nagu meest paremaks ei tee. Nojah, natuke moled oled nagu hingelt pätt, siis oled ja mingisugune asi sinejaid. Jah, aga kui sind tunnistatakse õigeks, sa oled veendunud, et sa oled õige, et sa oled langenud tagakiusamise ohvriks. Nojah, aga, aga otsus on, sa eeldad nagu a priori, et, et esimese astme kohus on teinud poliitiliselt kallutatud otsuse. Aga, ja mina. Aga me ju ei pea seda seda eeldama. Ei, pigem seda, et võib-olla ka mõnikord võimalus, et inimesed ongi süütud. Jah, ma tahan sellele. Viidata süütud, siis süütud, siis tuleb vastav otsus ja, ja mis selles siis halba on, kui ta jätab vahele ühe nii-öelda poliittsükli ühe ühe parlamendi ametiaja? Jah, kuigi see on täiesti tõsi, et mis sellest siis nüüd nii, nii, nii suurt tragöödiat. On mõne inimese jaoks, ma arvan, et see on ikka päris suur tragöödia, kui sa midagi muud ei oska teha. Kasvõi seda ise on oluline sissetulek. Siis me jõudsime, sissetulekud. Okei, aga igal juhul ütleme nii, et aasta lõpetuseks need need otsused, mis, mis on siis vastu võetud, kui ootame nüüd kõige laiemat pilti kaasa arvatud siis ka riigikogu mainet ja ja, ja nii palju kaklusi, et asjade üle ja, ja vaatame neid nimesid siis kõigepealt. Ega see pole mingi haruldus, aga haruldus, et, et saadikupuutumatuse ära võetud, seal on juba vaata et kümmekond nime läbi läbi aegade. Et aasta lõpuks siia vahetult enne valimisi niisugused liigutused teha, noh no ei, ei tule riigikogu mainele kasuks. Läheme edasi oma jutuga, keegi Uno Puusepp oli, meil saime tuttavaks niukse inimesega, saime kõigepealt teada, et niisugune inimene üleüldse olemas on. Erinevalt Eston Kohveri siis tema nimi oli täiesti nagu võis eeldada, et, et selline inimene on olemas. Mäletan, kui Eston kohver kinni võeti, ära viidi ja refortovasse pandi siis väga paljudes ringkondades ka ajakirjanduses küsiti, et kõigepealt, et kas selline inimene tõesti on olemas, aga jõunobustatu tuleb täitsa täitsa usutavalt, nüüd me oleme selle inimese nägu näinud, oleme kuulnud, kuidas ta räägib ka vene keelt ja oleme siis tema ülestunnistust. Kuulnud, et Eston Kohveri puhul näiteks Ekspress avaldanud ühe nupu, kuidas ikka tema pildi, kuidas ta sai autasu presidendilt. Ta jäi meelde sellepärast, et tal oli nii ebatavaline eesnimi. Estland, selles mõttes mina olen küll tema olemusele mingi üllatus. Härra Puusepp, jällegi. Või seltsimees puuset. Ta on tõesti väga tavaline nimi ja härra ikka härrasest, ta saab Eesti eripensioni edasi naa, võib-olla ta on ka mõnele inimesele siiski seltsimees tema puhul jällegi tavaline tehnik, et kaitsepolitseitöötajate nimed on teatavasti salajased ja avalikes uudistes tavaliselt tehnikute nimesid küll ei. Ja kaitsepolitsei koduleheküljelt nende struktuuripuud ei leia. Mingi mingi algse, võib-olla leiab väga-väga üldise sellel juhul. Sellised inimesed neile pööratagi avalikkuses kunagi tähelepanu ja, ja neid asjad ja need uudised, mis on, mida me oleme kuulnud, need on minu meelest väga okslikud. Ühed, uudised räägivad, et ta oli väga paljude asjade ligidal ja suutis meeletu koguse infot Venemaale üle anda ja teised uudised ütlevad, et ta ei teadnud pooli asjadeks veeranditki ta oli see väike jupats, kõik see on ülespuhutud. Kus seal tõsi on, ei tea, sellepärast et see ametkond on ju jällegi saladuslooriga kaetud. Küllap sellel ametkonnal on võimalus näpuga järge ajada täpselt millega, millega see mees tegeleb ja millega mitte. Et see kuritegude puhul on niimoodi, et nad ei pane näpp, kurjategijad ei pane kirja, et ma tegelesin sellega, tegelesin tollega, üritavad mitte jälgi etta. Selles mõttes uurimine on tegelikult väga-väga raske. No samas jälle materjal, mida tema tema kätetehnikuna läks, peaks olema selgelt kaardistada. Ja aga see materjal, mis võis tema kätte sattuda mitte just kõige otsesemalt piisavalt küsimus on selles minu meelest. Et kas ta sai kuskilt midagi näpata, vahelt lõigata, kas seal oli mingi juurdepääs, keegi sõber aitas teda, need on, need on kõik küsimused, eks ju. Et see on hästi raske. Raske uurimine saab olema, et lihtsam on selline variant, kuidas siiamaani spiooni kinni võetud, sul tekib kahtlus, siis hakatakse seda inimest vaikselt jälgima. Hangitakse tõendid, võetakse kinni ja nende tõendite alusel mõistetakse ta süüdi. Praegu on vastupidine olukord, keegi välismaal viibiv tüüp ütleb, et Ta on hankinud terve posu salajast informatsiooni, tarritnud riiki. No see on umbes sama hea, kui keegi nimel tuleb välja jutuga, et ma tapsin Olaf palme. Püüa nüüd ära tõestada seda selleks, et teda kohtu alla anda, tuleb ta veel kuidagi kätte saada. Aga see on väga keeruline asi. No igal juhul on see õunapuus salt teinud luureajalugu ma julgeksin suisa nii väita, sest väga-väga tavaline või mis väga tavaline, see pole üldse tavaline, et et luuraja, kes on juba nii-öelda omade juures ja kes on oma tegu, tegutsemise lõpetanud, astub üles telesaates ja ütleb, et teate, ma tegin seda ja seda ja teist ja, ja ma olen siin pikkade kümnete aastate jooksul materjali vasakule pannud, kusjuures noh, tegelikult see inimene teab ka enda noh, kas julgeoleku, aga enda ütleme tegutsemispiirangud väga saab enda tegevusele suured piirangud, et kasvõi tavaline reisimine, okei, tõenäoliselt luuakse mingisugune uus identiteet või midagi sellist, aga. Sellega uuega ma uue identiteediga vahele, siis ta ju sõltub riigist, nagu öeldakse, ka Eestile väljaanded eirab oma elu tuksi. Seab ohvi uue identity. Ka tema puhul tõenäoliselt ei hakata üldse jändama, sest et tegu on tühjaks lüpsnud sidruniga. Mis ta oli 63 aastane mees ja istub rahulikult kuskil seal Moskvas oma korteris, oma oma naise juures ja, ja ongi kõik, ta ei tegele enam mitte millegagi. Nojah, aga samas tõesti tema Nii et selles mõttes meil on õigused. Kriminalistika ajaloos on ju palju-palju juhtumeid, kus tuleb inimene, ütleb, et ma tapsin selle ära. Ja ühtegi tõendit selle kohta ei ole sina, sa ei saa teda kinni ka panna, sellepärast et mõnikord pole isegi laipa, eks ole. Mingi mingeid tõendeid pole. Tuled juhus Eesti ajaloos näiteks. Selle Eesti raudtee tagasiostmise ajast oli siin, eks, ameerika ettevõtja väitis, et tema käes olevat juskui küsitud altkäemaksu Rütkes miljonist eurost vist? Noh, seda oli võimatu uurida, sellepärast et kodanlik Burghardt ja seda oli võimatu uurida, sellepärast et tõendeid ei olnud, ükski asjaosaline ei tunnistanud, et midagi taolist oleks. Oleks juhtunud, järgi on võimatu. Ja antud juhul selle Puusepa puhul on ka allikates ilmunud viiteid, justkui ta oleks nurjanud ühe suure operatsiooni, mis, mis Aegviidu kaudu pidi toimuma, et mis oli siis ameeriklaste operatsioon. Möödus jah just nimelt, et siiski mõningaid mõningaid jälgi on temast ütleme, et rida on siiski mõnevõrra tuvastada. See uurime, kuhugi jõuab, eks, ja midagi saadakse teada. Eks selles mõttes osa tõest õnnestub välja selgitada. Kahtlusi tekib, siis on kindlasti rohkem, kui neid tõestada õnnestub. Aga kas see kõik ka kohtuprotsessini? Kohus kohtuks aga tähendab kui õnnestuks hinnata kahju suurust sellel seltskonnal, kes seda seda asja uurib, ega me ei saa ju seda teada detailides, et, et mis ja kuidas, aga, aga põhimõtteliselt nagu kahju suurus on, on sellele ametkonnale KaPole konkreetselt vaja siis teada saada. Et äkki veel tänases päevas nii-öelda tegutsevate tüüpide puhul annab see mingisuguse teadmise või selleks, et ära hoida nagu järgmise. Samas on ka kapo, ütleme, selle kahju suuruse hindamisel viidanud kogu aeg sellele, et, et samas tal ei õnnestunud ära hoida Veitmani dresseni ei või noh, ka näiteks miks mitte Simmi vahelevõtmist. Et, et seda noh, nii palju nagu on, võib, võib tema kohta öelda. Ja need nimed, keda sa nimetasid, olid hoopis kõrgematele, absoluutselt ampsanud, päeviljeldasid Pligi tunduvalt olulisemale informatsioonile. Teistpidi jällegi mõnikord on ka mõnelt tehnikul võimalus väga vabalt tegutseda, tähendab, ta on ju kõigest tehnik. Nüüd on siis rohkem oli kui nii-öelda vahelt vahelt varastaja? Jah, aga no ütleme liiga liiga palju on neid juhtumeid olnud. Et. Vene küsimus, et no väga tore, väga tõhus, no ütleme, Puusepa puhul mitte, sest et see oli FSB lavastusega ja tagantjärgi aga, aga noh, ikka nagu palju on neid, neid, neid seltsimehi, eks ole, kes selles organisatsioonis on saanud nagu vabalt tegutseda enne kui nad on siis vahele jäänud või, või nad tunnistavad seda, et nad on, nad on seda seda tööd teinud. Nüüd on palju. Võib-olla sellepärast, et me oleme neid viimastel viimasel ajal nendes kuulnud. Need on aastaid justkui ei olnud midagi selle 15 aastast enam mitte midagi, jah, selle tõttu tundub see 15 aastat on veel õudustäratava, ongi, kui taimede võis veel toimuda, nii et et selles mõttes jah, ega KAPO ei saa ka, ma usun pärast tagantjärgi, kui asjad on lähemalt uuritud, natukene rohkem peab ikka seda ust paotama, et ühiskond nagu, nagu Ennast julgemalt tunneks. Ükskõik kui, kui säravalt kapo endised ja praegused juhid vaatavad, vaatavad praegu teleekraanilt meile otsa. Nojah, just, et tõsi, et need KGB minevikuga tehnikud osalt tõepoolest on läinud pensionile, et see, ütleme, et see probleem on hääbuv, aga teistpidi jälle näiteks dressen oli ju suhteliselt noormees kuigi tõsi jällegi miilitsataustaga, aga, aga, aga tõesti suhteliselt noormees, kellel veel oleks võinud olla struktuurides küllalt pikk karjäär ees. Lapsi ja üks näitab, et ikkagi me jõuame sinna inimlikkuse eetika juurde, millest me rääkisime ka riigikogu puhul, sellepärast et ka teabeamet on sellel aastal ikkagi kuritegevusest puudutatud saanud. Tõsi, seal ei olnud sellist riigireetur. Jah, seal oli lihtsalt ahnus Johnuse võrgus. Noh, siini puhul näiteks mingisugune tunnustamise vajadus, eks ole, ja, ja nii edasi, et, et inimesed on väga-väga erinevad ja kunagi ei tea ju, mis seal sees parasjagu keeb. Üks itaalia tüüp, Juliet Okeezza ilusti kõlab ilus ilus nimi, eks ole, saadeti meil välja. Et ja mees siis, kes siis ajakirjaniku nii-öelda sildi all on aastaid aastakümneid tegelikult tegutsenud jaa jaa. Ja väljasaatmise põhjus siis see tohuks, võib-olla ta võis ta olla meie julgeolekule, noh, see on niisugune üldvormel. Et kremli rahadega elanud ja töötanud Moskvas ja ja kiitnud taevani Putinit ja, ja õigustanud Putini tegevust või Venemaa tegevust siis Gruusia sõjas ja ja, ja Krimmi annekteerimise ajal ja, ja ka Eesti olevat selle mehe arvates äike, natsiriiki. No ühesõnaga see tavaline retoorika, mida me ju tegelikult nii Itaalia kui ka prantsuse kui ka teiste riikide nii padukommunistide kui ka siis lihtsalt äärmusparempoolsete suust ju kuuleme, et, et seda, seda retoorikat tuleb ju ju pidevalt. Et ühest küljest on nagu noh, hea meel, et et on pandud nagu meil musta nimekirja, et milleks sellised Kjessad ja Bäckmani meil siin ringi jalutavad. Teisest küljest, see tekitab jälle muidugi küsimusi noh, ütleme sõnavabadusest tegelikult, sest et ta ei ole ju mingeid tõendeid selle kohta, et ta oleks luuranud või ta tuli siia esinema väga kahtlases klubisse, mis korraldab oma üritusi regulaarselt ja, ja mille, mille üritustel ega mina regulaarselt kutseid saan, aga ma olen kindlasti üks paljudest ajakirjanikest ja ka minul on Kiiessa üritusel oli ja minul ka oli ja Impressomi kutsuda mul pidevalt meilipostkastist midagi korraldama, sest nad saadavad, ma usun, et nad saadavad kõigile kirjanikel, aga aga noh, kuna tegu oli Euroopa Liidu kodanikuga peale selle veel Euroopa Parlamendi kunagise liikmega ja veel veel mitmed sellised momendid, siis, siis võttis nagu hetkeks mõtlema, et et noh, mis, ma ei taha üldse õigust. Ühesõnaga poleks vajanud üldse siis sisse lasta, aga no see selleks. Aga et, et teistpidi jällegi mõtlemine, et noh, mis sellest siis nüüd nagu kahju oleks sündinud, kui ta oleks seal Impressomis oma sõnavõtu ära ära pidanud ja siit minema jalutanud. Nojah, see on niisugune õhkkond, meil hakkab melgat tiba paranoiliseks minema, et, et muidugi muidugi on rahvusvaheline olukord tõesti praegu väga keeruline, aga, aga need vihjed ja viited sellele, kuidas kuidas noh, näiteks seesama topeltkodakondsuse teema, kus me välistame vene taustaga inimeste, vene, vene kodakondsusega inimestele, Topatajaid selle idee on ohus. Et Venemaalt on praegu tulemas küllalt suur selline firmade asutamise surve Eesti poole ja ma saan aru, et see omakorda annab väga suurt pingelist mõtlemisainet, et kas see, kas need firmad tulevad tõepoolest nii-öelda omab omakasupüüdlikel või siis hoopis Vene riiklikes, soovides siiapoole, et, et selliste paranoiliku paranoilised muret on õhus järjest järjest rohkem ja rohkem ja võib-olla sellised tõepoolest sellised väljasaatmised ei ole väga asjakohased kogu selles selles situatsioonis. Eina jällegi kuidas kontrollid sellise inimese tulekut ei peagi, võib, see on teine küsimus. Aga see on oluline tehniline küsimus, et meil on ikkagi Schengeni ruum ja itaallane või ma arvan, et ei peagi vabalt sõita siia sa ei peagi kontrollima. Teiseks. Mind pani selle juures ka mõtlema, et nad nime pandi sinna nimekirja ikkagi suht viimasel minutil paar paar-kolm päeva enne jah, et võib-olla see oleks võinud varem varem selline asi. Pandi siis, kui saadi teada, et ta tuleb siia esinema. Ja kolmas asi, et nad on selline suurriik nagu Ameerika Ühendriigid, kuhu ei pääse näiteks Eerik-Niiles Kross. Tema juba teab, et tal ei tasu sinna minna ja miks seda sinna ei lasta? Seda me ei tea. Jah. Ei, seda küll mingid sarnased jooned on siin täiesti seda küll, ei, ma lihtsalt arutlen nii-öelda, see on intellektuaalselt huvitav arutelu, et kas selline väljasaatmine arenguvestlus politseis arestikambris mõned tunnid ja siis tähelepanu Moskva rongi peale. Noh, see oli tema valik, et kuhu ta läheb. Okei, aga et kas, kas see nii-öelda propagandistlikkust nii halvasti, kui see ka ei kõla või ütleme, sellise Eesti kuvandi jaoks mõjub hästi või mõjub halvasti ja minu meelest pigem on tarbetu tarbed. Tarbetu küll, aga ta mõjub hästi või ta mõjub halvasti kui tarvemaid. Ei oska öelda, kui sa eeldad. Et keegi hakkab sind sõimama, siis sa ei kutsu tavaliselt seda inimest oma koju. Mina, mina küll käitun, vanad kutsuvad, presson kutsub ja, aga nemad on ka ju meie kaitse, kindlasti on seal Eesti kodanikke ja, ja, ja ma olen, ma olen ka käinud seal, mäletan ühte üritus, kus osalesin. See, kes esines, oli väga tore daam rääkis täiesti kenasti, see ei olnud mitte midagi sellist Eesti aastast, aga see, mis enne ja pärast üritus toimus, seal koguti meid kummalise all kerra. Noh, see ei olnud küll selline, mida tähendab eestlastele väga meeldiks see poliitika. Ei ole see organisatsioon midagi sellist ülimat toredat meediaklubi, ainult ta on ikka selline. Seda seda, seda kindlasti mitte, aga nad kutsuvad nimelt selliseid tüüpe sinna esinema, ega siis kes saab olema mingisugune esimene. Puhas selline vene vene pehme jõuorganisatsioon otse. Samas küllalt küllalt tähele pannud või ütleme, et ta pole pähe pälvinud nüüd erilist tähelepanu, et, et võib-olla nüüd see, see sündmus tarbetult tõi talle seda. Jah, kindlasti ma uuesti tuletan meelde, ma tegin seda aga möödunud teisipäeval oma oma saates, aga aga meil istuvad ju riigikogus vähemalt praegu üks, üks meie ekskolleeg, eks ole, kes käib, jõlgub Moskva vahet ja jaa, jaa, seal on üritustel, mille korraldajate hulgas on siis Euroopa Liidu ja USA sanktsioonide alla pandud inimesed, nii et ja noh, mis asju seal aetakse või milleks sinna on vaja. Meediaklubi presson Impressimi nime all tuntakse, Eestis on veel kolm kohta, kus meediaklubi on tegutsenud, seal on tema nimi, formaat A3, need on Läti, Moldova ja Krimm. Ei, no kõik, see on selge See on selge, et nende, nende ideoloogia ja eesmärgid on, on täiesti selged, aga aga kuna, kuna ta tegutseb ja ta on sattunud ka kapo aastaraamatusse ja nii edasi, kõik seda me teame. Aga kuna ta ikkagi tegutseb, siis noh, ma ei tea. Euroopa Parlamendi endine liige ja Euroopa Liidu kodanik, nagu see itaallane on, eks ole, noh tema, tema nii-öelda aplombikas väljasaatmine, et, et mis see, mis see kokkuvõttes andis. Kui ta oleks piirilt jah, tagasi pööratud, mis on võimatu, sest et me elame Schengeni, siis oleks ilmselt jäänud vähema vastu kajata. Aga kuna ta oli juba paar päeva saanud siin Tallinnas olla ja siis alles politsei ta kinni võttis. Mina soovitaksin küll sellises olukorras vähem hüsteeriat, et olukord on tõesti rahvusvaheliselt niigi keeruline ja pingeline, et selliseid natuke süsteerilisi või äärmuslikes. Marin Le Pen võiks tulla Eestisse näiteks, kuigi me teame, et ta on ka väga-väga sõbralik. Meil on ikkagi tolle mehega, kes äsja pressikonverentsi andis Meil on ta, miks ta ei tohiks tulla. Jalgpallihuligaane on meil välja saadetud siis neid igasugu pronkssõduri kaitsjad, neid on Läti piiril näiteks tagasi saadetud, vaat selliseid asju juhtub. Ja seesama Marin Le Pen vene raha oma valimiskampaaniaks vastu võttes ja vene pankade raha ja kõik niisugused asjad, eks ole. Aga need on niisugused ja need põhinevad muidugi üksikjuhtumitel iga asja, iga asja kaasust kaalutakse eraldi ja nii edasi. Putini pressikat sai mainitud ega saate lõpuni väga palju. Väga palju aega ei ole, mis mulje see jättis teele? No minu meelest oli huvitav see, et Putin ütles välja, et, et paar aastat on, ootavad ees ootavad ees Venemaad rasked ajad. Et et ses mõttes ta rääkis nii-öelda avatud kaartidega. Nojah, see oli väljamõeldud ajatelg. No just jah, et mis sa aeg sõnu ja mis aeg see kaks aastat on ja mis siis selle jooksul peaks nagu juhtuma või miks just kaks aastat see, see tundus huvitav. Ja tal on hiromandid võimed, mis majandustegema hakkab ja mis hakkab tegema nafta hind ja mis hakkab tegema rubla ja kuumenema. Pigem näitab see seda, et tal ei ole, et ma julgeks arvata, et, et on juhtunud küllalt palju sellist, mida, mida Putin veel suvel ei osanud ette aimata. Et on. Ei, ei, julgen arvata, et ta ei osanud ennustada nafta hinna sedavõrd suurt kukkumist. Küllap talle on ka tulnud üllatusena Ukraina, ütleme lääne käitumine Ukraina suunal, kuigi meie kriitikud on pidanud Euroopa sanktsioone ja, või lääneriikide sanktsioone liiga mahedat, eks, aga aga, aga need siiski täiesti toimivad, et, et see ilmselgelt on toiminud viimase poole aasta jooksul asju, mida Putin ennustada ei osanud. No ja mis siis et venelased on alati olnud valmis kannatama ja küllap kannatavad ka praegu. Just tegelikult ju see kõige suurem küsimus on, aga miks? Putini eesmärk, mida ta tahab? No nafta hinna muuseas kukkumist ei suutnud ennustada ka väga paljud lugupeetud majandusanalüütik pankurid. Vot see, mis on toimunud seal seal paljudele üllatus olnud just rubla kukkumist, muuseas on samamoodi, et sellel nädalal lihtsalt valitses Venemaal hirm. Samamoodi oleks võinud rubla kukkuda nädal või kaks varem. Nojah, aga igal juhul oleks kukkunud ja samamoodi ju ei osanud ka Eesti analüütikud ette ennustada nende sanktsioonide mõju, mis on, mis kas määranud samamoodi noh, tekitas meis, mis tegelikult hirmu ju see, kuidas Vene maadel sügisel siin krutis gaasikraanikord lõdvemaks, kord kinnisemaks, nüüd on meil uudiseid sellest, kuidas ka gaasi hind Eesti tarbijatel on 30 protsenti langenud ehk võiks öelda, et, et kui me siin veel veel mõnda aega tagasi oli hirm, et järsku Venemaa keerab gaasikraani kinni, siis praegu on tunne, et, et ka see on nagu oda pakkumisel. Et, et kasutage ja, ja ostke nii palju kui jaksate. Noh, vaatame nüüd Venemaal, eks ju, nafta hind on kukkunud rubla dollari eest saab põhimõtteliselt rohkem rublasid, ehk riigieelarve peaks täituma enam-vähem samamoodi sellega. Probleemi ei ole nii-öelda selles mõttes samamoodi täitvaid nafta eest tuleb vähem raha. Hein on turg, rublades on lihtsalt rublades, rublades on Venemaal siis karveldamite dollarites. Küsimus on, kui suureks inflatsioon seal läheb, et inflatsioon hakkab kiiresti kerima, siis tuleb hakata indekseerimine igasuguseid kulusid pensioni tõstma, hakkame keset toetusi tõstma ka. Kõik, kõik on võitjad. Need, kes Venemaal kulutavad ehk toodavad, maksavad palkasid rubladesse, müüvad oma toodangut dollarites. Venemaa kaubad muutuvad üha konkurentsivõimeliseks. Maailmas. Nojah, aga mis on Venemaa kaubad? Palju, palju seda on. Ja palju see Vene riigile nii-öelda uuesti maksudena sisse toob, see, see on väga-väga väike number, on nafta, muuseas, on selline naasta on jah ainult vene naftatootmine, tootmine ise on, on niivõrd kallis. Et praegu juba öeldakse, et teatud leia kohtades või nendes kohtades, kus naftat siis pumbatakse juba tehakse seda alla omahinna. Meie jaoks peaks selle nurga hulga murelikum see, et Eesti kaubad hakkavad muutuma konkurentsivõimetuks. Kui varem müüdi piima näiteks piimatooteid Venemaale, siis noh, neid peaks olema tulevikus tunduvalt raskem müüa, sellepärast nad on muutunud suhteliselt kallimaks venelaste jaoks. No muidugi ta rubla ei maksa midagi enam, siis ei ole mõtet v kaupasid üldse suunata. Samas on see et kui Vene piimatootjal oleks oleks kasulik müüa välismaale, siis samas on tal väga tugev nagu sisemine tarbimine. Ja muidugi jah. Ja meil meie turule talle väga raske siseneda, meil on siin isegi toote pees, eks, ja miks ma peaksin Venemaapiimast? No just, aga mis see vene, mis vene kuldkepike või mis, mis toode see oleks, mida, mida? Muuseas, see üks ütlesite mõlemad, et see nafta hind, et see keegi ei teadnud ette maa mulle ikka hakkab üha rohkem tunduma, et just, viidates sellele, et et praegu on nii-öelda omadega plussis veel need nafta ammutajad, kes siis saavad selle suhteliselt lihtsalt kätte. Ehk siis põhiliselt araabia riigid Saudi Araabias, Saudi Araabia emiraadid ja, ja veel võib olla. Aga mulle tundub üha rohkem, et, et seal on taga mingisugune mingisugune kokkulepe, et, et lihtsalt seda hinda alla suruda. See loogika ütleb. Et sellist kildaõli tehakse praegu hästi palju ja seetõttu seda tahaks. Ameerikas on sinna puuritud meeletu hulk igasuguseid auke maa sisse, seda saab suhteliselt hõlpsasti toota. Seda saab hästi kiiresti teha. Aga see tootmine on läinud lahti sellepärast, et nafta hind on kogu aeg kõrge olnud. Et need need kildaõli siis tootmine baseerunud, sellele saame kiiresti palju raha, aga need hakkavad varsti pankrotti minema. Siis taastub vere järjekordsesse vana situatsioonist. Nafta hind võib hakata mingil hetkel jälle tõusma. See on üks võimalikke stsenaariume. Ja jah, et te tõite välja toodud vandenõuteooria, siis see tõstatame küsimuse, kuivõrd spekuleeritav nafta hind? No lihtsalt teades USA ja Saudi Araabia häid suhteid, mida Yafysseerita ja, ja igasugused sellised kokkulepped on põhimõtteliselt puudutab reaalselt meid. Sellepärast et ka meil on õlitehaseid uusi ehitada, puudutab, puudutab ainult, et meie oleme nii-öelda maailma asjades väiksed tegijad, jah, aga, aga kannatajad on siiski mõningaid, need, kes on enne jõule saanud, teate, nad koondatakse ja olema kindlasti oleme Ida-Virus, mis oli 200 200 töökohta, ütleme ohus, aga neid on vähem. Siiski, kes pean hakkama, et kokku tõmbama, et meil on veel saateid sellel aastal ja päris aasta kokkuvõtvad saated, niisiis Eesti sisekui ka maailmapoliitikast alles tulevad, aga, aga jõulud on ees ja, ja enne jõule siis rohkem rahvateenrite saateid ei ole, nii et käituge jõuluajal mõistlikult. Ärge siis üle tarbige igas mõttes, kuigi, vaadates seda, mis toimub praegu siinsamas Tallinnas, kaubanduskeskustes, parklates, poodides, toidukauplustes see on, see on ikka metsik jah, ma siis natuke mandariinidel mandariinide ja sul oli üks õllejutt. Mul oleks sulle ja sadav ühe minuti sulavad rääkida, õllejuttu nii peris head õlut ongi müügil. Õlut juuakse jõulude ajal. Aga ma siiski pööraksin tähelepanu mandariinidel nii filmile kui ka neid, mida, mida saab poest osta. Just nii, et õllele ja mandariinide ja vähem siis kangemale ja kõigele muule, et käituge tervislikult ja ja meile täna antud aeg on siis otsas, Heidit Kaio, Sulev Vedler ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvast teenimas ja soovime teile siis koos ilusat jõuluaega muidugi, aga kõigepealt.